SINDIS KASUTAVAD LINNAPARDID VEELEKET

Sindi talisuplejad Kooli ja Tööstuse tänava nurgal. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Sindis Kooli ja Tööstuse tänavate nurgal võib näha vaatamata krõbedatele miinuskraadidele kinnikülmumata veega kraavi ja selles suplevaid sinikael-parte.

Lähedal asuva maja elanik rääkis, et lindude sukeldumist pole ta seal varem täheldanud. Kuid käreda külmaga kraavis voolavat vett on märgatud juba mitu aastat. „See on mingi anomaalia, tegelikult peab olema tegu mingi torustiku lekkega,” arutles kohalik, kes olevat nähtusest kunagi ka Sindi Vett teavitanud.

Keset „anomaaliat” toimetavad seal nüüd ka sinikael-pardid, kolm emast ja kolm isast. Enamik põhjapoolsemate alade sinikael-parte on rändlinnud. Nemad veedavad talve lõunapoolsematel aladel, üksikud talvitujad ka Eestis. Teatmekirjanduse järgi vajavad sinikael-pardid ellujäämiseks toidukogust, mis on kuni viiendik linnu kehakaalust. Nad söövad ööpäevaringselt molluskeid, taimi, putukaid, seemneid.

Looduslikes tingimustes ei ole veelindudel talvist nälgimist karta

Talvel tunnevad inimesed muret veelindude pärast, kes viimasel vabal veelaigul paigal püsivad ja enam toitu ei leia. Et sääraseid olukordi vältida, tuleb meelde jätta ornitoloogide juhiseid.

→ Kuni meri on lahti, ei tohiks mingil juhul luiki ja parte toita.

→ Toitmisega paigale jääma meelitatud veelinde ohustab nälg, külmumine, röövloomad ja haigused.

→ Sai ei ole linnutoit!

→ Kui linnud on tõesti hädas, helista keskkonnainfo lühinumbril 1313.

Eesti Ornitoloogiaühing selgitab, et enamasti jäävad talvel asulatesse kühmnokk-luiged ja sinikael-pardid, kes on meil pesitsejad ja läbirändajad. Osa linde jääb ka talvituma, otsides toitu madalast rannikuveest või muudest lahtistest veekogudest. Kui need jäätuvad, liiguvad linnud lahtise veega mererannikule või lendavad kaugemale edela või lõuna poole. Looduslikes tingimustes ei ole veelindudel talvist nälgimist karta. Veekogude külmumisel jäävad nad paigale enamasti seal, kus inimene on neid toitnud.

Eriti oluline on meeles pidada, et sai ei ole linnutoit

Sellistes koondumiskohtades võivad levida haigused. Nälginud linnud meelitavad kohale vaenlasi (teised linnud, rebased, koerad) ning on neile kergeks saagiks. Jääl või maal ööbima sunnitud veelinnud külmuvad sageli kinni või hukkuvad külmas. Kuna inimeste toodava toidu napsavad enamasti kõige tugevamad, jääb enamik linde sellistes kogumites toidupala lootuses nälga.

Eriti oluline on meeles pidada, et sai ei ole linnutoit. Sai ei sisalda lindudele vajalikke vitamiine ega mineraale ning võib põhjustada hoopis tõsiseid tervisehädasid. Näiteks loomaaias toidetakse veelinde tasakaalustatud toiduga, kuhu kuulub värske salat, riivitud juurviljad jms. Seega teeb vabalt elavate veelindude saiaga toitmine neile kahju. Kui linnud on tõesti hädas, siis tuleb pöörduda spetsialistide poole.

Urmas Saard

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga