TÄNAVUSE TALUARHITEKTUURI TOETUSE SAAJAD

Selgusid Eesti väärtusliku taluarhitektuuri toetamise taotlusvooru tulemused.

Roo kattega katusetöödeks toetust saanud Saare maakonnas asuv hoone
Roo kattega katusetöödeks toetust saanud Saare maakonnas asuv hoone

[pullquote]Maakondade lõikes läks kõige rohkem toetusi Saaremaale[/pullquote]Muinsuskaitseametile laekus tähtajaliselt 93 taotlust rohkem kui 800 000 euro väärtuses. Enne 1940. aastat ehitatud väärtuslike taluhoonete katusetööde teostamiseks sai kogusummas 200 000 eurot toetust 17 eraomanikku.

Hindamiskomisjoni juhi, Muinsuskaitseameti järelevalve osakonna juhataja Peeter Norgi sõnul näitas tänavu teist aastat toimunud taotlusvoor jätkuvat suurt huvi traditsioonilise maa-arhitektuuri hoidmise vastu „Põhjalikult ja läbimõeldult koostatud taotlused tõid selgelt esile omanike soovi restaureerida neile kuuluvaid taluelamuid kohalikke ehitustraditsioone väärtustavalt. Rõõmustav on näha ka omanike valmisolekut ise rahaliselt tööde kvaliteeti panustada – taotluste keskmine omafinantseeringu määr oli vooruga nõutust isegi kõrgem.“

Loe edasi: TÄNAVUSE TALUARHITEKTUURI TOETUSE SAAJAD

Konverents Õisus õpetab käituma väärtuslike ehitistega

Õisu mõis. Allikas: Õisu mõisa Facebooki lehekülg

Viljandi maavalitsus ja Muinsuskaitseamet korraldavad koostöös neljapäeval, 8. mail kell 10 Viljandimaal Õisu mõisas konverentsi “Väärikate uued võimalused”. Konverentsil käsitletakse ajalooliste väärikate hoonete säilitamist, hooldamist ning arutatakse, kas või kuidas neid uuele eluringile aidata.

Neljapäeval Õisu mõisas algava konverentsi esimese ettekande peab Eesti Kunstiakadeemia kunstiajaloolane Oliver Orro, kes räägib teemal “Ajalooline arhitektuur tarbimise ajastul ehk mõned mõtted taaskasutamisest ära kasutamiseni”. Seejärel räägib muinsuskaitseameti peainspektor Ülle Jukk sakraalhoonete interjöörist. Õisu mõisakompleksi taastamise ja arendamisega seotud arenduskonsultant Urmas Tuuleveski mõtiskleb aga oma ettekandes teemal “Unistuste Õisu”.

Loe edasi: Konverents Õisus õpetab käituma väärtuslike ehitistega

Viljandis meenutatakse eelmise sajandi planeeringuid ja arhitektuuri

Täna Viljandis peetav konverents “Planeeringud ja arhitektuur XX sajandil” annab ülevaate planeeringute koostamise kogemustest ning arhitektuurisuundadest 20. sajandi Eestis.

Konverentsi raames on ühtlasi kavas ka Euroopa Liidu Sotsiaalfondi rahastatud projekti “Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” tutvustus.

“2007. aastal algatasid kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise ja väärtustamise projekti, mille eesmärgiks on välja selgitada 20. sajandi arhitektuuri paremik, mis väärib riiklikku kaitset kultuurimälestiseks tunnistamise näol,” selgitas Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas. Konverentsil tutvustatakse Viljandi maakonna 20. sajandi väärtuslikumaid ehitisi.

Konverentsi avasõnad ütleb Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Seejärel räägib arhitekt Jüri Lass teemal “Planeerimine, mis see on” ning Eesti Kunstiakadeemia lektor ja arhitektuuriajaloolane Oliver Orro annab ülevaate 20. sajandi arhitektuurist.

Pärast lõunat peab arhitekt Raivo Mändmaa ettekande arhitekti loomevabadusest ning arhitekt Ülo Stöör Viljandi linna planeeringutest läbi sajandite. Kunstiakadeemia teadur Epp Lankots käsitleb 20. sajandi ehituspärandit Viljandimaal. Konverentsi viimase ettekande peab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes räägib maaelu märkidest Eesti maastikus.

Värskelt restaureeritud Viljandis kultuurimajas peetava konverentsi korraldavad Viljandi maavalitsus ja Muinsuskaitseamet. Konverentsi moderaator on Muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja-arendusdirektor Tarvi Sits.