JÕGEVA VALLA KEVADEKESKUS ON TORMA

2017. aastal pärast tänase Jõgeva valla moodustamist tekkis praegusel Jõgeva vallavanemal Aare Olgol ja tema mõttekaaslastel idee kujundada välja valla kultuuripiirkonnad – „külmapealinn” Jõgeva talvekeskuseks, Torma kevadekeskuseks, Kuremaa suvekeskuseks ja Palamuse sügisekeskuseks.

Torma haiglahoone, kus 2017. aastani oli Torma vallamaja. Praegu Torma teenuskeskus. Foto Jaan Lukas
Torma haiglahoone, kus 2017. aastani oli Torma vallamaja. Praegu Torma teenuskeskus. Foto: Jaan Lukas

Tänavusel Torma kevadekeskuse avapidustustel oli plaanis korraldada murutraktorite paraad. Koroonapandeemia ja eriolukord sundisid paraku sündmuse ära jätmata. Kevadekeskuse avapidu toimus Torma Facebooki lehe vahendusel, kus esinenud ansambel Mister Ai saatel sai ka kodus jalga keerutada.

Loe edasi: JÕGEVA VALLA KEVADEKESKUS ON TORMA

ERITEADE: KOROONAVIIRUSEST TINGITUD KODUS PÜSIMISE KORD MUUTUB RANGEMAKS

Eriolukorra juht Jüri Ratas andis välja korralduse, millega kehtestatakse liikumisvabaduse piirang COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse diagnoosiga inimestele ja nende inimestega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele. Kord muutub rangemaks alates laupäevast, 28. märtsist.

Jüri Ratas, eriolukorra juht. Foto Urmas Saard
Jüri Ratas, eriolukorra juht. Foto: Urmas Saard
Koroonaviirusesse haigestunud inimene

Koroonaviirusesse nakatunud inimene peab püsima kodus kuni tervenemiseni. Haigestunul on keelatud lahkuda kodust või püsivast viibimiskohast alates koroonaviiruse diagnoosimisest. Liikumisvabaduse piirang on hädavajalik inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, et tõkestada COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikut.

Haigestunud inimene võib kodust või viibimiskohast lahkuda üksnes tervishoiutöötaja või politsei korraldusel või inimese elu või tervist ohustaval hädajuhtumil.

Loe edasi: ERITEADE: KOROONAVIIRUSEST TINGITUD KODUS PÜSIMISE KORD MUUTUB RANGEMAKS

JÕGEVA VALLAVOLIKOGU ESIMEHEKS VALITI MARGUS KASK

Täna valiti salajase hääletamise tulemusena Jõgeva vallavolikogu uueks esimeheks 15 poolthäälega Margus Kask. Esimehe valimisel osales 16 volinikku.

Margus Kask. Foto Marge Tasur
Margus Kask. Foto: Marge Tasur

Kuna veebruari lõpus esitas toonane volikogu esimees Raivo Meitus kohast loobumise avalduse, tekkis uue esimehe valimise vajadus. Vastavalt koalitsioonilepingule esitas kandidaadi Reformierakond.

Värskelt valitud volikogu esimees sõnas, et volikogu töös on võtmesõna konstruktiivne koostöö. „Praeguses eriolukorras peab volikogu töö toimima ning selleks vajame mõistlikku ja tihedat koostööd,“ lausus ta. Margus Kask on osalenud omavalitsuspoliitikas mitmeid aastaid.

Jõgeva vallavolikogu istung toimus täna erandkorras Jõgeva kultuurikeskuses, et volinikud saaksid töötada võimalikult hajutatult. Seoses Eestis välja kuulutatud eriolukorraga ja avalike ürituste keeluga kuulutas volikogu istungi viiruse leviku tõkestamiseks kinniseks. Seoses viirusega on istungid kinnised kuni eriolukorra lõppemiseni. Istungi läbiviimiseks ei kasutatud tarkvaralahendust VOLIS, sest ilma volikogu liikmete füüsilise kogunemiseta ei ole võimalik nõuetekohaselt salajast isikuvalimist läbi viia.

Print

 

 KU päevatoimetaja

TIIT TERIK: KEERULISE OLUKORRAGA EI SAA PÕHJENDADA SEADUSE LOOVAT TÕLGENDAMIST

Tallinna linnavolikogu esimees pöördus täna Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole palvega algatada seadusemuudatus, et kohalike volikogude istungite elektroonilistes kanalites korraldamine oleks üheselt mõistetav.

Tiit Terik, Tallinna linnavolikogu esimees. Foto Jukko Nooni
Tiit Terik, Tallinna linnavolikogu esimees. Foto: Jukko Nooni

Terik on seisukohal, et ilma vastava muudatuseta on elektroonilisel teel läbiviidud volikogu otsused õigustühised, kuna nende vastuvõtmisel ei ole järgitud seaduses volikogu istungi läbiviimisele kehtestatud õigusnorme.

Tallinna linnavolikogu on viiruse leviku vältimiseks korraldanud hetkel oma töö nii, et istungitel osaleb igast fraktsioonist vaid üks esindaja. Selline lahendus aga ei saa kaua kesta, kus poliitiline debatt on pärsitud.

Tallinna linnavolikogu esimehe sõnul oli pöördumise ajendiks rahandusministeeriumi ringkiri kohalikele omavalitsustele, milles soovitatakse praeguses eriolukorras elektroonilise volikogu istungi läbiviimist. „Samas kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei võimalda istungil virtuaalset või elektroonilist osalemist. Füüsilise kohaloleku nõudest möödaminekut ei saa õigustada põhjendusega, et seaduse vastuvõtmise ajal 1993. aastal ei tuntud tänapäevaste tehnoloogiliste vahendite võimalusi,“ kirjutas Terik põhiseaduskomisjoni esimehele Paul Puustusmaale.

Loe edasi: TIIT TERIK: KEERULISE OLUKORRAGA EI SAA PÕHJENDADA SEADUSE LOOVAT TÕLGENDAMIST

ENTSÜKLOPEDISTID KUTSUVAD KRIISI AJAL PANUSTAMA DIGIKULTUURILE JA TEADMISTELE

Tartu Ülikool ja Wikimedia Eesti kutsuvad üles digikultuuri aastal ühiselt Vikipeediat täiendades panustama meie digitaalsesse kultuurikihti. Algatusega “Saame suureks digitaalselt!” saab liituda kodulehel. Osalema on oodatud kõik soovijad aasta lõpuni.

Miljon artiklit eestikeelsesse Vikipeediasse. Algse pildi autor on Rauno Kalda

Algatust on valitud sümboliseerima Lutsu “Kevadest” tuntud Palamuse kihelkonnakooli tühi klassiruum, kust õpilased on lahkunud karantiini või läinud üle e-õppele. Algse pildi autor on Rauno Kalda, see oli Wikimedia pildipanga esiletõstetud pilt veebruaris 2014 ning illustreerib praegu eesti Vikipeedias artikleid Kool, Klassiruum, Kihelkonnakool ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum.

Algatuse eesmärk on suurendada vabalt kättesaadava digitaalse teabevara hulka, toetada digihariduse ning e-õppe võimalusi ning kindlustada järeltulevatele põlvedele avatud ja teadmistel põhinevat digitaalset tulevikku.

Loe edasi: ENTSÜKLOPEDISTID KUTSUVAD KRIISI AJAL PANUSTAMA DIGIKULTUURILE JA TEADMISTELE

JÄLLE VÕIB ESITADA KANDIDAATE JANNSENI PREEMIALE

Pärnu linnavalitsus ootab kuni 25. aprillini (kaasa arvatud) ettepanekuid Johann Voldemar Jannseni nimelise autasu määramiseks.

2013. aastal sai Johann Voldemar Jannseni nimelise autasu Feliks Kark, kaaluka panuse eest linna kultuuriellu. Foto Urmas Saard
2013. aastal sai Johann Voldemar Jannseni nimelise autasu Feliks Kark, kaaluka panuse eest linna kultuuriellu. Foto: Urmas Saard

Jannseni auhind ja rahaline preemia antakse Pärnu linna kultuuri- ja haridusellu märkimisväärse panuse andnud isikule tema töö väärtustamiseks. Tunnustust saab määrata ühele isikule ainult ühel korral.

Vabas vormis ettepanek, kus on lühidalt kirjas, kellele ja mille eest auhinda taotletakse, tuleb esitada hiljemalt 25. aprilliks linnavalitsuse kultuuri- ja sporditeenistusele.

Ettepanekuid saab saata tavaposti teel aadressil Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn või siis e-kirjaga aadressil linnavalitsus@parnu.ee. Kandidaate võivad esitada kõik – nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.

Jannseni auhind asutati 1994. aastal Johann Voldemar Jannseni mälestuse jäädvustamiseks. Nagu on traditsiooniks kujunenud, antakse auhind laureaadile üle Jannseni sünnipäeval 16. mail.
Mullu pälvis Jannseni nimelise auhinna kergejõustikutreener ja õpetaja Ando Palginõmm.

Print

 

 KU päevatoimetaja

MÄLESTAME KÜÜDITATUID PERERINGIS

Täna, 25. märtsil, möödub 71 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest. Eriolukorra tõttu ei toimu Pärnus küüditamise aastapäevale pühendatud traditsioonilist mälestustseremooniat Leinapargis ega süüdata küüditatute mälestamiseks Iseseisvuse väljakul küünlaid.

Küünal aknal märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks. Foto Urmas Saard
Küünal aknal märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sotsiaalvõrgustike kasutajatel palutakse postitada küünla süütamisest pildid ja lisada postitusele märksõna #Mäletame[/pullquote]Avalikke mälestusüritusi ei toimu ka mujal Eestis.

Pärnumaa omavalitsuste liit kutsub inimesi mälestama märtsiküüditamise ohvreid pereringis, süütama koduaknal küünla ja mõtlema nende tuhandete peale, keda võõras võim siit 71 aasta eest Siberisse viis.

Samasuguse üleskutse on avalikkusele läkitanud ka mitmed mälestuspäevaga seotud vabaühendused, kes kutsuvad läitma küüditatute mälestuseks koduaknal küünla. Sotsiaalvõrgustike kasutajatel palutakse postitada küünla süütamisest pildid ja lisada postitusele märksõna #Mäletame. Märksõna võimaldab liita kõik sellised pildid ühte voogu ja inimesi sümboolselt ühendada, asendades nõnda eriolukorra tõttu tühistatud mälestusüritusi.

Loe edasi: MÄLESTAME KÜÜDITATUID PERERINGIS

REGIONAALHAIGLA TÄNAB PATSIENTE MÕISTVA SUHTUMISE EEST

Regionaalhaigla on viimasel nädalal seoses tervishoiu hädaolukorraga plaanilist ravitööd piiranud, et valmistuda kõrgema etapi haiglana COVID-19 haiguse leviku kasvuga kaasnevaks. Haigla tänab mõistva suhtumise eest kõiki neid patsiente, kelle kauaoodatud plaaniline ravi või uuring seetõttu edasi lükkunud on.

Peep Talving ja Helis Pokker. Foto PERH
Peep Talving ja Helis Pokker. Foto: PERH

Plaanilist ravitööd piiratakse kuni eriolukorra lõppemiseni Regionaalhaigla statsionaarsetes osakondades, päevakirurgias, päevaravis ning ambulatoorseid vastuvõtte polikliinikutes. Piiramine võib tähendada ka plaanilise vastuvõtu, uuringu, operatsiooni põhjendatud edasilükkamist või vastuvõtu läbiviimist kaugvastuvõtu ehk telefonikonsultatsiooni kaudu. Haigla tagab jätkuvalt tõsiselt tervist ja elu ohustavate seisundite planeeritud ravi ja erakorralise ravitegevuse.

Regionaalhaigla ravitöö juhi dr Helis Pokkeri sõnul võetakse arsti poolt patsiendiga, kelle vastuvõtu- või uuringuajas on toimunud muudatus, telefoni teel ühendust vähemalt üks päev enne plaanitud haiglasse saabumist. Kui aga juhtumisi ühendust ei võeta, siis palume siiski haiglasse mitte tulla ja teavitada endast e-postil info@regionaalhaigla.ee või telefonil 617 1300. Onkoloogilistele patsientidele on loodud oma infoliin numbril 5399 4187, kuhu saavad murega helistada kõik haigla keemiaravi patsiendid ja nende lähedased esmaspäevast reedeni kell 10.00-15.00, nädalavahetusel 12.00-14.00. ”Hindame patsientide ja nende lähedaste mõistvat ja toetavat suhtumist kõrgelt ning oleme selle eest tänulikud,“ lisas dr Helis Pokker.

Regionaalhaigla jagab operatiivselt infot oma kodulehel ja Facebooki lehel.

Print

 

 KU päevatoimetaja

VALITSUS SAADAB ERIOLUKORRA UUTE PIIRANGUTE KOHTA KÕIGILE e-KIRJA JA SMS-i

Valitsus saadab täna kõigile rahvastikuregistris olevatele e-posti aadressidele e-kirja ning Eesti mobiilsideoperaatorite klientidele SMSi, milles teavitab kehtima hakanud uutest liikumispiirangutest ning peagi rakenduvatest muutustest kaubandus- ja toitlustusasutuste lahtiolekuaegades.

Valitsuse SMS mobiilile. Foto Urmas Saard
Valitsuse SMS mobiilile. Foto: Urmas Saard

Eesti, inglise ja vene keeles koostatud infokirja saadab Riigi Infosüsteemi Amet kokku ligi 900 000 e-posti aadressile. Koroonaviirusest põhjustatud kriisiolukorras on see teist korda, kui kõigile Eestimaa elanikele saadetakse elektrooniline kiri käitumisjuhistega.

SMS-sõnumi põhise teavitussõnumi sisuks on soovitus püsida kodus ning avalikus kohas viibimisel järgida rangelt 2+2 põhimõtet: liikuda tohib kas üksi või kahekesi ning teiste inimestega tuleb hoida vähemalt 2-meetrist vahet. Piirang ei kehti koos viibivatele peredele ning avalike ülesannete täitmisel.

Alates reedest jäävad kaubanduskeskustes avatuks vaid hädavajalikud poed ja teenused. Toitlustusasutuste lahtiolekuaegasid piiratakse kella 22ni.

Lisainfot eriolukorra kohta saab veebileheküljelt kriis.ee ning infotelefonilt 1247.

Print

 

 KU päevatoimetaja

ALGAS KANDIDAATIDE ESITAMINE PÄRIMUSKULTUURI AUHINNALE TEOTUGI

Tänasest kuni 20. aprillini saab esitada kandidaate Eesti Folkloorinõukogu pärimuskultuuri auhinnale Teotugi.

2019. aastal tunnustati lõõtspilli mängijat ja õpetajat Margus Põldseppa. Foto Rene Jakobson
2019. aastal tunnustati lõõtspilli mängijat ja õpetajat Margus Põldseppa. Foto: Rene Jakobson

Eesti Folkloorinõukogu auhinnaga Teotugi tunnustatakse neid pärimuskultuuri kandjaid, kelle tegevus aitab mõtestada ja väärtustada pärimust kui elu loomulikku osa ning kes eeskujuna innustavad pärimusega tegelema ka teisi. Eesti Folkloorinõukogu auhind on tugi pärimuskultuurialasteks tegudeks ja väärtustab juba tehtud tööd.

Teotoe auhinda antakse välja neljandat korda, 2017. aastal omistati see pärimusmuusik Lauri Õunapuule, 2018. aastal pälvis auhinna Eesti kandlemängutraditsioonide hoidja ja arendaja Tuule Kann, 2019. aastal tunnustati lõõtspilli mängijat ja õpetajat Margus Põldseppa.

Kandidaate auhinnale saab esitada 20. aprillini 2020 e-posti aadressil info@folkloorinoukogu.ee. Vabas vormis kirjalikud esildised peavad sisaldama ülevaadet kandidaadi senisest tegevusest ja põhjendust auhinna omistamiseks.

Kandidaatide hulgast teeb valiku Eesti Folkloorinõukogu juhatus ning kuulutab auhinnasaaja välja suvel Eesti Folkloorinõukogu sündmusel. Teotoe auhinnaks on 1000-eurone rahaline preemia, mille väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Eesti Folkloorinõukogu (EFN) valdkondliku keskseltsina on folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, kelle eesmärgiks on väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust.

Print

 

 KU päevatoimetaja

VALITSUS OTSUSTAS SULGEDA KAUBANDUSKESKUSED, JÄTTES AVATUKS TOIDUPOED JA APTEEGID; KEELUSTATI ÜLE KAHE INIMESEGA KOHTUMISED AVALIKUS RUUMIS

Täna toimunud eriolukorra valitsuskomisjonis lepiti kokku täiendavad abinõud COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks. Uued meetmed puudutavad inimeste vahelist distantsihoidmist avalikus ruumis, mis hakkab kehtima homsest ning kaubanduskeskuste ja täiendavate meelelahutusasutuste sulgemist.

Kaubanduskeskustes jäävad avatuks toidupoed. Foto Urmas Sard
Kaubanduskeskustes jäävad avatuks toidupoed. Foto: Urmas Sard

[pullquote]Kaubanduskeskuste söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük.[/pullquote]„Ma palun meie kõigi veel tugevamat pingutust koroonaviiruse leviku tõkestamisel,“ ütles peaminister Jüri Ratas täna õhtul toimunud valitsuskomisjoni pressikonverentsil. „Peame käituma „meie“ ühiskonnana, mitte „minu“ ühiskonnana. See on kõigi Eesti inimeste huvides. Mida kiiremini koroonaviiruse levik lõpeb, seda kiiremini me naaseme tavapärase elurütmi juurde.“

Esiteks lepiti valitsuskomisjonis kokku, et avalikes kohtades nagu välistel mängu- ja spordiväljakutel, randadel, promenaadidel, tervise- ja matkaradadel ja siseruumides tuleb hoida teiste inimestega vähemalt kaks meetrit vahet, välja arvatud kodudes ja juhtudel, kui seda pole võimalik tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. See piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele perekondadele ning inimestele, kes täidavad avalikke ülesandeid. Inimeste vahelise ruumi piirang hakkab kehtima homsest, 25. märtsist.

Loe edasi: VALITSUS OTSUSTAS SULGEDA KAUBANDUSKESKUSED, JÄTTES AVATUKS TOIDUPOED JA APTEEGID; KEELUSTATI ÜLE KAHE INIMESEGA KOHTUMISED AVALIKUS RUUMIS

TEADUSNÕUKODA ANDIS ERIOLUKORRA VALITSUSKOMISJONILE OMA SOOVITUSED COVID-19 TÕKESTAMISEKS

Teadusnõukoda leiab, et kõige kriitilisema tähtsusega viiruse leviku tõkestamisel on inimeste endi käitumine. Eestis kehtestatud piiranguid peab viroloogidest ja arstidest koosnev töörühm õigeaegseteks ja adekvaatseteks.

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar valitsuskomisjoni pressikonverentsil. Foto Urmas Saard
Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar valitsuskomisjoni pressikonverentsil. Foto: Urmas Saard

Teadusnõukoja vaatest rääkis eriolukorra valitsuskomisjonile Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar. „Alates piirangute rakendamisest on epideemia levik olnud suhteliselt stabiilne, ilma eksponentsiaalse kasvuta,“ ütles ta. „See näitab, et Eestis kehtestatud piirangud aeglustasid viiruse levikut, kuid me peame teadvustama, et COVID-19 leviku tõkestamine on pikk protsess, mis vajab kannatust kõigilt. Paratamatu on see, et sotsiaalse isolatsiooni meetmeid on vaja viiruse leviku tõkestamiseks rangemaks muuta.“

Sellest tulenevalt soovitab teadusnõukoda, et viiruse edasise leviku tõkestamiseks on tarvis tugevdada isolatsiooni reegleid ja koduse režiimi toimimist ning vähendada inimeste mittevajalikku viibimist avalikes ruumides ja väljaspool kodu.

„Arvestades intensiivravi ressurssi Eestis on väga oluline ennetada tervishoiusüsteemi hüppelist ülekoormust,“ ütles Irja Lutsar. „Seda vaatamata sellele, et Eesti haiglad ja perearstid on teinud põhjalikud ettevalmistused COVID haigetega tegelemiseks.“

Loe edasi: TEADUSNÕUKODA ANDIS ERIOLUKORRA VALITSUSKOMISJONILE OMA SOOVITUSED COVID-19 TÕKESTAMISEKS

STATISTIKAAMET KAVANDAB LIIKUVUSANALÜÜSI KOROONAVIIRUSE TÕKESTAMISEKS

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon andis statistikaametile korralduse luua koroonaviiruse leviku tõkestamiseks analüütiline väljund, kasutades selleks elektroonilise side anonüümseid andmeid. Eesmärk on projekt käivitada selle nädala jooksul.

Tallinn. Foto Urmas Saard
Tallinn. Foto: Urmas Saard

[pullquote]anonüümsetel andmetel põhinevat andmetöötlust on vaja kuni eriolukorra lõppemiseni[/pullquote]Statistikaameti peadirektor Mart Mägi sõnul on tellitud liikuvusanalüüsi eesmärk uurida, kuidas Eesti ühiskond on eriolukorras rakendatud meetmed vastu võtnud. „Esimese sammuna on kavas analüüsida anonüümsete koondandmete põhjal inimeste liikumist enne ja pärast eriolukorra kehtestamist. Telekommunikatsiooni ettevõtted analüüsivad hetkel projekti teostatavust ning kui saame nendega kokkuleppele, siis algab anonüümsete andmete töötlus, mis on rangelt teaduslik. Andmetöötlus ise toimub vaid statistikaameti turvalises keskkonnas. Saadud andmed ei liigu meie ametist välja ja kustutatakse pärast töötlemist. Telekommunikatsiooni ettevõttete klientide andmed on endiselt kaitstud Eestis kehtivate andmekaitsereeglitega ja andmete skoobi ning töötluse põhimõtted on kinnitanud nii andmekaitse inspektsioon kui ka justiitsministeerium,“ märkis Mägi.

Loe edasi: STATISTIKAAMET KAVANDAB LIIKUVUSANALÜÜSI KOROONAVIIRUSE TÕKESTAMISEKS

SISEMINISTEERIUMI ASEKANTSLER VIOLA MURD: INFOTELEFONI 1247 VÕIMALUSI TULEB LAIENDADA

Tänases eriolukorras vastab Eesti inimeste küsimustele Häirekeskuse infotelefon 1247. Saime sellise ühtset infot andva telefoninumbri kiirelt käivitada tänu sellele, et taolise infokanali loomist oli Siseministeeriumi valitsemisalas juba mõnda aega ette valmistatud.

Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd
Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd

Nüüd võeti see kasutusele kiirendatud korras. Kuid praegune päästeseadus ei võimalda veel kõiki selle infotelefoni jaoks planeeritud võimalusi rakendada. Et meie inimesi kriiside ajal paremini teenindada, tahame muuta päästeseadust ning anda kriisiinfotelefonile 1247 kiirust ja jõudu juurde.

Millal kriisiinfotelefoni vajatakse?

Kriisiinfotelefon 1247 – üks number 24 tundi seitse päeva nädalas – saab olema ka edaspidi number, kust infot jagatakse erinevates kriisiolukordades.

Kriisiinfotelefon on vajalik, et inimesed saaksid kriisiolukordades oma küsimustele vastused ja ei koormaks samal ajal üle hädaabinumbrit 112. Number 112 peab olema alati kättesaadav neile, kes vajavad kiiret abi – kiirabi, politseid, päästet. Kriisiinfotelefon on aga neile, kel tarvis infot ja juhiseid kriisiolukorras, nagu näiteks COVID-19 viirusest tingitud praeguses eriolukorras.

Loe edasi: SISEMINISTEERIUMI ASEKANTSLER VIOLA MURD: INFOTELEFONI 1247 VÕIMALUSI TULEB LAIENDADA

KAUPMEESTE LIIT TEEB ÜLESKUTSE JÄTTA HOMMIKUSED OSTLEMISTUNNID RISKIRÜHMADELE

Eesti Kaupmeeste Liit kutsub inimesi tegema oma vajalikud ostud pärast kella 11 ja jätma hommikused tunnid kaupluste külastamiseks eakatele ning teistele riskirühmadele.

Kaupmeeste Liit kutsub eakamaid ja teisi riskirühmadesse kuuluvaid inimesi ostlema hommikutundidel, jättes võimaluse ülejäänud külastajatele ostude tegemiseks ajale pärast kella 11. Foto Urmas Saard
Kaupmeeste Liit kutsub eakamaid ja teisi riskirühmadesse kuuluvaid inimesi ostlema hommikutundidel, jättes võimaluse ülejäänud külastajatele ostude tegemiseks ajale pärast kella 11. Foto: Urmas Saard

„Meie esimene soovitus riskirühmadele on loomulikult kauplusi ja teisi rahvarohkeid koht vältida, kuid alati ei ole see võimalik. Seepärast kutsume inimesi hoolivust näitama ka igapäevaste ja -nädalaste toidukaupade varumisel,“ ütles Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil. „Kui läheme poodi pärast kella 11, kaitseme ühiselt viiruse poolt kõige enam ohustatumaid inimesi, vähendades nii nende kokkupuudet teiste inimestega.“

Kauplused ei kehtesta ise kontrolli või piiranguid poodidesse sissepääsuks, vaid paluvad inimestel endil olla solidaarsed ja hoolivad. Kaupmeeste Liit palub ka kõigil inimestel järele mõelda, kes on need eakad või terviseprobleemidega inimesed kogukonnas, kellele tuleks vajalike kaupade kättetoimetamisel abi pakkuda.

„Kaupmehed suhtuvad viiruse leviku tõkestamisse väga tõsiselt ja teevad kõik selleks, et inimesed saaksid eluks vajalikud ostud teha võimalikult ohutult,“ kinnitas Peil. „Toimub pidev pindade puhastamine ja desinfitseerimine, lahtist kaupa pakendatakse ise – et kliendid ei katsuks salatitopside karpe või kohvitopside torne. Osades poodides on juba jõutud paigaldada klaasseinad müüjate ja klientide vahele. Samuti on kauplustes väljas plakatid ning sildid käitumisjuhistega klientidele ja neid tutvustatakse ka siseraadios.“

Riskirühmadesse kuuluvad üle 70-aastased, pikaajalised haiged nagu südame-, vähihaiged, nõrgenenud immuunsusega ja kopsuhaigusi (näiteks astma) põdevad inimesed.

Print

 

KU päevatoimetaja

HEA EESTI RAHVAS – PÜSIGE KODUS!

Tõenduspõhiselt on viiruse leviku piiramiseks parim viis maksimaalselt efektiivne isolatsioon. Tõsise kriisi vältimiseks palume tungivalt kõigil Eestimaa elanikel võtta vastutus kaasmaalaste ja enda tervise eest ning vabatahtlikult püsida koduses isolatsioonis. Kõik inimesed, kes otseselt ei taga riigi toimepidevust – palun järgige isolatsioonisoovitusi, ärge kohtuge inimestega, ärge minge poodi ega mujale ilma tõsise erivajaduseta. Erivajadusel kuskile minnes palun hoidke distantsi teistest inimestest ja järgige kätehügieeni reegleid.

Regionaalhaigla arstide ja juhtidena oleme jälginud detailselt Covid-19 levikut ja arenguid eri riikides juba aasta algusest. Toetudes Itaalia, Prantsusmaa, Austria, Iraani ja Hispaania arengutele on selge, et Eestis on viimane aeg tõhustada isolatsiooni ja senine meie kaasmaalaste käitumine pole piisav halvima ärahoidmiseks. Soovitus ja palve püsida isolatsioonis tundub osale Eesti inimestest tülikas. Juba on näha ja kuulda, kuidas inimesed kohtuvad sõpradega, lapsed kogunevad mänguväljakutel, linn on taas autosid täis ja reaalset ohtu ei tajuta.

Veel on võimalik levikut piirata. Toetudes teiste riikide kogemusele lisab iga päev hilinemist efektiivse isolatsiooniga hulgaliselt intensiivravi vajavaid patsiente ja surmajuhtumeid lähema kuu jooksul Eestis! Palun teeme kõik meist sõltuva Eesti inimeste tervise hoidmiseks.

Eelkõige on ohustatud vanemaealised ja langenud immuunsusega inimesed, näiteks eri krooniliste haigustega inimesed, samuti onkoloogilist ravi saavad patsiendid. Just nende madalama immuunsusega inimeste kaitseks on vaja meie kõigi panust. Püsige kodus – isolatsioonis!

Regionaalhaigla operatiivstaap:

prof dr P. Talving, dr H. Pokker, dr Kristo Erikson, Agris Peedu, Aleksei Gaidajenko, dr Vassili Novak, dr Lilian Lääts, dr Markko Pärtelpoeg, Katre Zirel, dr Sergei Kagalo, dr Kristiina Põld, dr Arkadi Popov, dr Pille Mukk, Aivi Karu, dr Mait Altmets, dr Kristel Päro

Regionaalhaigla kliinikute juhatajad:

dr Kaire Aadamsoo, dr Pille Sillaste, dr Vahur Valvere, dr Äli Roose, dr Leonhard Kukk, dr Merike Luman

Piltuudis: EUROOPA SUURIMA TEHISKÄRESTIKU EHITUSE HETKESEISUST

Pärnu jõestiku elupaikade taastamiseks lammutatud Sindi paisu asemele valmiv tehiskärestik koos kujundatava laia kallasrajaga meelitab kõigil päevadel inimesi jalutama ja muutunud maastiku pilti uudistama.

Sindi tehiskärestik päikeseloojangul. Foto Urmas Saard
Sindi tehiskärestik päikeseloojangul. Foto: Urmas Saard

Pärnu jõele rajatud Euroopa suurim tehiskärestik on 150 meetri pikkune. Kärestiku ehitusmaterjaliks on kasutatud umbes 40 000 kantmeetrit maakive. Kivide vahelisi tühimikke on tihendatud killustikuga, et vesi ei pääseks nende vahele voolama.

Loe edasi: Piltuudis: EUROOPA SUURIMA TEHISKÄRESTIKU EHITUSE HETKESEISUST

JÜRI RATAS: MEIL EI OLE PRAEGUSES OLUKORRAS PALJU PRAKTIKAS TÕESTATUD TEADMISI

Algaval nädalal möödub kuu aega teatest esimese COVID-19-sse haigestunud eestimaalase kohta, lausus peaminister Jüri Ratas täna õhtul ERR-i vahendusel tehtud pöördumises.

Jüri Ratas Pärnus. Foto Urmas Saard
Jüri Ratas Pärnus. Foto: Urmas Saard

Praeguseks oleme kogunud proove enam kui kolmelt ja poolelt tuhandelt inimeselt ning nakatunuid on tuvastatud üle kolmesaja.

Teiste riikide karm kogemus näitab, et rahulikumale perioodile võib kiiresti järgneda haigestunute ja haiglaravi vajavate inimeste arvu hüppeline tõus. Peame olema valmis, et koroonaviiruse levik Eestis läheb veel palju halvemaks, enne kui hakkab minema paremaks.

Praegu pole aeg seltsieluks ning meie kõigi tervise huvides on oluline puutuda kokku nii väheste inimestega kui võimalik.

Meil ei ole praeguses olukorras palju praktikas tõestatud teadmisi ega tõsikindlaid allikaid. Seepärast tasub nii igal üksikul inimesel kui ka riigil olla pigem liialt ettevaatlik kui hiljem kahetseda.

Print

 

KU päevatoimetaja

TERVISEAMET SELGITAB MEDITSIINILISE KAITSEMASKI KANDMISE VAJADUST

Kes peaksid meditsiinilist kaitsemaski või respiraatormaski kandma?

Meditsiinilist maski soovitatakse kanda nakatanud inimestel vältimaks köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade laialdast levimist. Foto Urmas Saard
Meditsiinilist maski soovitatakse kanda nakatanud inimestel vältimaks köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade laialdast levimist. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Rusikareegel on püsida kodus kõigil kel vähegi võimalik.[/pullquote]Meditsiinilise maski kandmine haigussümptomiteta inimese poolt ennetava meetmena ei ole põhjendatud, sest suure tõenäosusega see ei peata imepisikese koroonaviiruse (SARS-CoV-2) sattumist hingamisteedesse.

Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed. Mõned eesliinitöötajad piiridel, sadamates ja kauplustes kannavad samuti maske, sest nad puutuvad töö tõttu kokku suure hulga inimestega, kelle puhul ei pruugi olla teada, kas nad on nakatunud.

Maskide valimatu kandmise tõttu ei jätku maske inimestele, kellel on reaalne vajadus nende kandmiseks.

Loe edasi: TERVISEAMET SELGITAB MEDITSIINILISE KAITSEMASKI KANDMISE VAJADUST

LEVIMAS ON INGLISKEELSED PETUKÕNED VÄLISMAISELT NUMBRILT

Riigi Infosüsteemi Ameti küberintsidentide käsitlemise osakond ehk CERT-EE on saanud teateid ingliskeelsetest telefonikõnedest, kus uuritakse inimese arvuti turvalisuse kohta ja soovitakse sellele ligipääsu. CERT-EE teatel tuleb sellised kõned otsekohe katkestada.

Kui tülitatakse petva helistamisega, katkestage kohe kõne ja lisage helistaja musta nimekirja. Foto Urmas Saard
Kui tülitatakse petva helistamisega, katkestage kohe kõne ja lisage helistaja musta nimekirja. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Petukõne eesmärk pole veel selge. Näiteks võib pettur üritada müüa hirmuvara (scareware) tooteid, mis justkui leiavad teie arvutist pahavara[/pullquote]Kõne saabub välismaiselt numbrilt ning helistaja tutvustab end kui väga usaldusväärse ja rahvusvaheliselt tuntud ettevõtte esindaja. Seejärel hakkab helistaja esitama küsimusi teie arvuti kohta, tuues ettekäändeks, et praeguses olukorras, kus paljud teevad tööd kodust, on väga oluline, et arvutid oleks turvalised ja kaitstud. Pärast küsimustele vastuste saamist soovib helistaja ligipääsu teie arvutile, et üle kontrollida, kas see on ikka piisavalt turvaline. Kui te keeldute, siis helistaja sellest ei heitu, vaid on väga järjekindel ega lõpeta kõnet.

„Selliste kõnede puhul soovitame kõne otsekohe katkestada ning lisada helistaja musta nimekirja. Ärge mitte mingil juhul andke kellelegi tundmatule ligipääsu oma arvutile,“ rõhutab CERT-EE juht Tõnu Tammer.

Loe edasi: LEVIMAS ON INGLISKEELSED PETUKÕNED VÄLISMAISELT NUMBRILT

KESKKONNAMINISTER: PRAEGUNE KEVADILM LAUSA KUTSUB KALAVETT AVASTAMA

Keskkonnaministeerium ja Eesti Kalastajate Selts soovitavad koroonaepideemia ajal lisaks RMK matka- ja terviseradadel jalutamisele võtta ette ka kosutav kalalkäik.

Vahommikul õngega jõe ääres. Foto Urmas Saard
Vahommikul õngega jõe ääres. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Arvestades liikumispiiranguid mandri ja saarte vahel, jäävad Saaremaa ja Hiiumaa kuulsad särje- ja säinapüügid vaid saarlastele ja hiidlastele endale[/pullquote]„Harrastuskalapüügiga tegeleb Eestis vähemalt korra aastas 170 000 elanikku,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk. „Meil on harrastuspüügiks ka suurepärased võimalused. Meil on ligi 1200 järve, umbes 10 000 km arvestatava suurusega vooluveekogusid ja üle 3000 km mereranda. Praegune kevadilm lausa kutsub neid avastama.“

„Meie kõigi jaoks on piisavalt ruumi, et püüda seal, kus meeldib ja millega meeldib,“ ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. „Muidugi tuleb seejuures hoida kaaskalastajatega piisavat distantsi, et vältida koroonaviiruse võimalikku levikut.“

Loe edasi: KESKKONNAMINISTER: PRAEGUNE KEVADILM LAUSA KUTSUB KALAVETT AVASTAMA

MAA-AMET ALUSTAS MAASTIKU MARKEERIMIST AEROPILDISTAMISEKS

Tänavu kevadel katab Maa-amet 20-25 cm piksli suuruste aerofotodega riigi põhjapoolse osa koos väikesaartega Hiiumaast Narvani ning lõunasuunal Lihula-Vändra-Põltsamaa-Kallaste jooneni. Läänepoolne ala pildistatakse enne puude lehtimist ja idapoolne ala juba lehes puudega.

Aeropildistatav piirkond 2020 ja aeropildistuse maamärk
Aeropildistatav piirkond 2020 ja aeropildistuse maamärk

[pullquote]Maa-amet palub markeeringuid mitte puutuda ega rikkuda.[/pullquote]Sobivate ilmastikutingimuste ja mere veeseisu korral pildistatakse varakevadel lisaks ka ülejäänud Mandri-Eesti ja Saaremaa rannikuala ning Lääne- ja Põhja-Eesti väikesaari.

Samuti pildistatakse varakevadel skeemil näidatud linnu ja asulaid. Tiheasustusalade ortofotod valmistatakse 10 cm piksli suurusega.

Seoses aeropildistamisega on Maa-ameti töötajad nimetatud aladel alustanud maastikupunktide markeerimisega, samuti tehakse seda Tallinna, Tartu, Pärnu, Viljandi, Kuressaare linnades ja nende lähiümbruses. Markeeringud jäävad mõõdistuslendudel pildile ning neid kasutatakse aerofotode plaaniliseks ja kõrguslikuks sidumiseks maapinnaga.

Loe edasi: MAA-AMET ALUSTAS MAASTIKU MARKEERIMIST AEROPILDISTAMISEKS

GEORG OTSA JUURED KA SADALA KANDIS

Laupäeval 21. märtsil on 100. sünniaastapäev austatud ja armastatud lauljal ja näitlejal Georg Otsal (1920-1975), kelle isapoolsed juured pärit Sadala kandist. Arvestades seda tähistati märtsi esimesel nädalal nimeka artisti juubelit piduliku kontserdiga Sadala rahvamajas.

Mälestuskivi Sadala rahvamaja õuel kunagistele Leedi ja Reastvere koolidele, kus töötas õpetajana Georg Otsa vaarisa. Foto Jaan Lukas
Mälestuskivi Sadala rahvamaja õuel kunagistele Leedi ja Reastvere koolidele, kus töötas õpetajana Georg Otsa vaarisa. Foto: Jaan Lukas

Sadala külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt märkis, et Georg Otsa vaarisa Tõnu Ots (1811–1873) töötas aastatel 1833–1871 õpetajana Reastvere külakoolis. Reastvere kuulus alates aastast 1891 Laius-Tähkvere valda, alates 1939 Sadala ja kuni 2017. aastani Torma valda. Pärast haldusreformi asub see paik aga Jõgeva vallas.

Loe edasi: GEORG OTSA JUURED KA SADALA KANDIS