Fotod
Sepa talu perenaine Elina Orav koos truu sõbraga võtavad tänuga vastu tänavafestivali plakati, mille üle aia ulatab kätte Piia Karro-Selg. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Intervjuu
Urmas Saard
Käesoleva nädala reedel ja laupäeval toimub VII Raeküla tänavafestival. Eeloleva nädalavahetuse kahe päeva kavast räägib Piia Karro-Selg, kes on olnud kõigil aastatel selle suursündmuse peakorraldaja.
Urmas Saard: Kes on Raeküla tänavafestivali korraldajad, lisaks sinule?
Piia Karro-Selg: Lisaks minule on kaasatud ju suur meeskond. Alustan sellest, et tegelikult on korraldajad meie oma kogukonna liikmed: aedades, hoovidel ja tänavatel tegutsejad. Just niimoodi saab seda siis nimetada linnaosafestivaliks.
Aga tulles nüüd Raeküla linnaosa tänavatelt rohkem siia keskuse poole, siis on korraldajad kõik Vanakooli keskuses töötavad inimesed minu meeskonna liikmed. Ei hakka praegu nimesid nimetama. Päris palju on vabatahtlikke, kes tulevad spetsiaalselt reedeks ja laupäevaks kohale selleks, et aidata meil Vanakooli keskuse ümbruses toimuvaid tegevusi ellu viia.
Piia Karro-Selg on jõudnud Riisika 8 õuele, kus on vastas Piret Osi ja Vrankel Osi.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Ja näiteks arvult neljas Gunnar Aarma mõtekoda, mida veavad perekond Aarma erinevad põlvkonnad. Pille Lill kutsus selle mõttekoja neli aastat tagasi esmakordselt kokku. Tema on ka järjekordse Gunnar Aarma raamatu tutvustaja. Gunnar Aarmast koostatud raamatu autor on Ivar Tröner, kes ise ka laupäeval kohal. Nii et kümned, kümned, kümned inimesed on need korraldajad.
Urmas Saard: Tänavafestivalid toimuvad juba aastaid mitmel pool üle Eesti. Raekülas toimuv eristub aga iga-aastase uue teemavalikuga. Palun tutvusta tänavust teemat ja kuidas selle valikuni jõuti?
Piia Karro-Selg: Tõepoolest on meil olnud erinevaid teemasid. Viimased kolm aastat on olnud raamatud ja Gunnar Aarma “Õnnevalem”. Aga mis puudutab tänavust teemat, siis sellel on väga proosaline põhjus. Kui inimene midagi endale teeb, siis teeb ta seda alati väga suure rõõmuga. Ja kui inimene ise rõõmustab, siis tema tehtu rõõmustab ka sellest sündmusest osasaajaid. Sellest siis ka augusti jäljed 2026 mõte, et “Kõik, mis teed, teed iseendale”. Liikvel on ka teine versioon: “Kõik, mis teen, teen iseendale”. Mõlemad on õiged. Pille Lill on Gunnar Aarma mõtekoja eestvedajana öelnud, et see lause kõlab ka kusagil Gunnar Aarma raamatutest tsitaadina, millest ma sain alles äsja teada. Nii et kõik, mis teed, teed iseendale!
Janne Tamm, Merimetsa 57 kodukohviku terrassil, ja Piia Karro-Selg. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard: Kui suurel alal festival toimub?
Piia Karro-Selg: Festival toimub Raeküla linnaosas, mis on elanike arvu poolest võrreldav Sindi või Türi linnadega – umbes 4500 inimest, kinnistuid 1600.
Aga tulles sellest linnajaost väiksemale territooriumile, siis koondub festivali ala põhitegevus Vanakooli keskuse ümbrusesse, Käo ja Lembitu tänavatele, Raeküla koolist kuni Raeküla staadionini. Lembitu tänavast kuni mingi jupini toimetame nagu kinnisel alal ehk siis meil on liiklus ka natukene ümber orienteeritud.
Urmas Saard: Festivali kava on jaotatud kahele päevale.
Piia Karro-Selg ja Mikko Selg seisavad Vanakooli ees, kus avatakse Pärnu Y-klubi heategevuskohvik.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Piia Karro-Selg: Alustades tegime esimesel korral ühepäevasena ehk ainult reedesel päeval. Viiendal korral kaasasime teisel päeval ainult koduhoovisid ja koduaedasid. Nüüd, viimasel kahel aastal oleme lisaks esimesele päevale pakkunud Vanakooli keskuses ka tegevusi siseruumides. Raamatuaastal oli raamatulaat ja mitmete raamatute tutvustamised, kaasa arvatud Gunnar Aarma mõtekoda ja raamatute autoritega kohtumised. Sel korral on meil laupäeval Vanakooli keskuses jututuba “Raamat algab lugejast. Kirjutav Raeküla” koos näituse ja autoritega kohtumistega ja Gunnar Aarma neljanda mõtekojaga. Õuel toimetab sedakorda ka laupäeval jälle Y-klubi heategevuskohvik. Nii et jah, oleme linnaosa rahva soovidele vastu tulnud – kes tahab, saab kaubelda ja toimetada kaks päeva, et kõikidel oleks võimalus.
Urmas Saard: Jah, osalt juba vastasid ka, aga veel kord siis, põhiline tegevus toimub siis Vanakooli hoones, selle ees ja õuel?
Kunstnik Tiina Erala avab laupäeval oma kodukohviku Lennuki 1 aias. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Piia Karro-Selg: See on festivali kinnine ala. Ja see, mis aedades ja tänavatel toimub, see on konkreetselt inimeste ja perede endi initsiatiiv. Kui arvestada kogu sündmuse suhteliselt nappi eelarvelist mahtu, siis suuremalt jaolt kannab festivali vabatahtlike panus, kaasa arvatud Vanakooli keskuse meeskond, kellel on küll ametlikult tööpäev, aga rahalises mõttes kujutab ikkagi vabatahtlikku panust.
Urmas Saard: Kõiki Raeküla tänavafestivalisid saadab heategevuslik tegevus. Kes on need heategijad ja kellele seda suunatakse?
Piia Karro-Selg: Mul on hästi suur hea meel öelda, et just praegu, intervjuu tegemise ajal, tuli sõnum. Tänavu liitub meie festivaliga üle-eestiline heategevuslik vähiravifond „Kingitud Elu”. Nende meeskond on festivalil kohal ning iga külastaja, kes teeb annetuskasti rahalise annetuse, toetab vähihaigete ravi. Tänutäheks saab annetaja valida suure hulga raamatute seast endale täiesti tasuta ühe meelepärase teose.
Piia Karro-Selg ja Lääne 10a kohvikupidajad Eleanor ning Mariann. Foto: Urmas / Saard Külauudised
Ja teine heategevuslik tegevus, mida me oleme ju vedanud kõikidel nendel festivalidel, on Pärnu Y-klubi heategevuskohvik, kus siis kahel päeval kaupleme selleks, et koguda raha meie oma kohalikule noortekeskusele karusselli, sellise mobiilse liigutatava karusselli toetuseks.
Urmas Saard: Kas midagi olulist jäi veel rääkimata?
Piia Karro-Selg: Jaa, täna käisin Pärnumaa podcastis, mida kuuleb alates neljapäeva hommikust. Rääkisin selleski saates eelseisvast Raeküla festivalist.
Mare Tammekivi avab oma kodukohviku Laane 7a aias, kuhu Piia Karro-Selg toob festivali plakati.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Võiks veel lisada sümboolse seosena, et neljapäeval, kui podcast läheb eetrisse, võime samal päeval linnaosana tähistada Gunnar Aarma 110. sünniaastapäeva. Ja tegelikult Gunnar Aarma mõtekojal me pühendamegi Gunnar Aarma sünniaastapäevale. Kindlasti saab siis ka kooki süüa.
Tulles laupäevase raamatunäituse ja jututoa ning autoritega kohtumise juurde, avame me neljaks tunniks Raeküla keskuses unikaalse näituse. Autorid toovad kaasa mitmeid teoseid, mida ei ole võimalik kuskilt saada. Need on eluloolised raamatud. Kuna see on näitus inimeste poolt kogutud raamatutest, tegijate poolt kokku pandud, siis sellist näitust tõenäoliselt kuskil ei kordu.
Vanakooli keskuse ümbruses alustatakse reedel kella kolmest ja lõpetatakse õhtul üheksaks. Pärast üheksat, kellel soov ja võimalus, saavad Vanakooli keskuse peegelsaalis või suures saalis vaadata ka üheskoos “Kingitud elu” tutvustavat dokumentaalfilmi “Head inimesed”.
Kahjuks ei anna me tänavusel aastal välja ajalehte, meil ei olnud lihtsalt selleks raha. Põhiline info, mis meil täna ikkagi liigub, levib virtuaalkanalite kaudu. Ja kui te tahate linnaosas kohvikuid üles leida, siis vähemalt enamus paneb välja meie väikseid päkapikke, mida näeb ka siinse intervjuu käigus tehtud fotodelt.
Mikko Selg ja Vrankel Osi paigaldavad päkapiku kujutisega tähist kodukohviku asukoha märgistamiseks.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard: Reede on tööpäev. Kas see tähendab seda, et kohvikud avatakse kodude juures hilisemal ajal?
Piia Karro-Selg: Osad kauplejad avavad reedesel päeval, noh seal on erinevaid taaskasutuskauplusi, juba kell 10.00. Virtuaalsel Google kaardil on iga kaasalööja kohta eraldi märge ja seda puudutades avaneb üksikasjalik informatsioon: millega kaubeldakse, mis päeval, mis kellaajast mis kellaajani. Ja tänavu panin kontaktide juurde ka telefoninumbrid, et saaks vajadusel täpsustavat teavet.
Varajaseim kohvik alustab reedel kell 12.00 ja lõpetab leti tühjenemisel, hinnanguliselt hakkavad nad otsi vaikselt koomamale tõmbama seitsme kandis. See on Tammekivi kohvik.
Laupäeval lõpetab kõige hilisem kohvik südaöötunnil – kell 00:00. Nõndaks siis reedel kella kümnest laupäeva viimase tunnini. Muide, kauplejate registreerimine on jätkuvalt avatud.
Piia Karro-Selg, Raeküla tänavafestivalide peakorraldaja, pressi huviorbiidis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard: Intervjuud lõpetades jääb vaid soovida tegijatele indu ja külalistele meeldivaid festivali elamusi! Vabatahtlike toimeka toimkonnaga ühineb ka Külauudiste tilluke toimetus, kes tahab anda omapoolse väikese panuse selle ürituse jäädvustamisel.