IGA-AASTANE MARDI- JA KADRISANTIDE RAHVALOENDUS ON ALANUD!

Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaare lapsed kadrilaupäeval Sindi muuseumis.
Foto: Kiki Pärnpuu

Neljandat aastat toimuva üle-eestilise mardi- ja kadrisantide loendamise eesmärk on selgitada välja, kui palju on Eestis sanditamistraditsiooni austajaid. Kirja saavad panna end kõik, kes tänavu õnne jagamas käisid.

Juba teist aastat seisame silmitsi tõsiasjaga, et koroonaepideemia kõrgaeg satub meie seas armastatud sanditamistraditsiooni perioodi. Kui möödunud aastal jäi sadadel sanditajatel õnn jagamata, siis tänavu oldi juba olukorraga kohanetud – sanditamas käidi virtuaalselt, kodude hoovides värskes õhus ning toast tuppa.

Kui 2018. aastal pani end kirja 166 mardiseltskonda 2488 inimesega, siis 2019. aastal oli registreerunud juba 601 mardi- ja kadrisandiperet ligemale 4000 inimesega. Kusjuures mardisante oli mõnevõrra rohkem.

Möödunud 2020. aastal pani end üle-eestilisel rahvaloendusel kirja 3909 mardi- ja kadrisanti. Mardi- ja kadriperesid oli kokku 373. Esmakordselt tuli üksikuid teateid, et sanditamas on käidud virtaalkeskkonnas ning vabas õhus. Üks sanditajate pere jagas mardiõnne Dubais. Registreeritud sanditajate arv olnuks veelgi suurem, kui riigis poleks just kadrilaupäeva aegu olnud üks koroonaepideemia kõrghetki.

Praeguste andmete kohaselt on mardi- ja kadripäeva traditsioon olnud kõige populaarsem Harjumaal

Tänavune rahvaloendus alles võtab tuure üles, hetkel on juba registreerunud 111 mardi- ja 50 kadrisantide seltskonda. Keskmiselt on märgitud sandipere liikmete arvuks viis. Praeguste andmete kohaselt on mardi- ja kadripäeva traditsioon olnud kõige populaarsem Harjumaal, järgnevad Rapla- ning Tartumaa. Väljaspool Eestit on registreeritud kaks sandiperet.

Nüüd, mil mardi- ja kadrilaupäev on selja taga ning sandivaim välja puhatud, on just paras aeg endid rahvaloendusel kirja panna. Rahvaloendus jääb avatuks 30. novembrini ja täitmiseks vajaliku vormi leiab kodulehe hakkamesantima.ee avalehelt. Küsimustiku täitmine on imelihtne ja kiire, üles palutakse märkida millises piirkonnas Eestis sanditamas käidi, kui suur oli sanditajate pere ning kas seda tehti traditsioonilisel või mõnel muul viisil.

Saadud andmeid kogub statistika saamise eesmärgil Eesti Folkloorinõukogu, kelle soov on „Hakkame santima!“ aktsiooni korraldamise kaudu elavdada Eesti sanditamistavasid, värskendada teadmisi neist erakordselt rikkalikest pühadest ning tuletada meelde, kui oluline on kogukonnas midagi ühiselt korda saata.

KU päevatoimetaja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga