Kärt Saard

Kagu Kabujalakõsõ – tantsurühm, mis on muutnud paljude elu!

1998. aasta septembris kutsusid toonased Põlvamaa kultuurivedurid Helje Põvvat ja Heli Vija koos tantsujuhi Maido Saarega kõiki noori liituma maakondliku rahvatantsurühmaga.

Kagu Kabujalakõsõ Foto erakogust — Kagu Kabujalakõsõ. Foto: erakogust

[pullquote]“Kabukad pole hobi, see on elustiil” – seda armastasime ikka kabukates vanasti öelda.[/pullquote]Esimesse treeninglaagrisse tuli üle maakonna kokku ligikaudu 50 tantsuhuvilist ning nii sündiski aastate jooksul paljude elusid muutnud Põlvamaa noorterühm Kagu Kabujalakõsõ. 11. augustil tähistavad kabukad Põlvamaal Maarjalille talus oma 20. sünnipäeva mõnusa kontsert-etendusega „TantsuDok: Kabukullesest konnaks“ ja simmaniga, kus tantsuhoogu annab Väikeste Lõõtspillide Ühing. Lavale astuvad Kagu Kabujalakõsõ põhirühm, vilistlasrühm Kabuvilistlased ja tantsuansambel Lee Tallinnast. Rühma praegused ja endised juhendajad ning kollektiivist välja kasvanud noored tantsujuhid on loonud sünnipäevakontserdiks lausa kuus täiesti uut tantsu, mis on publiku ees esmakordselt.

Loe edasi: Kagu Kabujalakõsõ – tantsurühm, mis on muutnud paljude elu!

Saskia Alusalu purjetab trennilainel uuele hooajale vastu

Lähiregiooni suurima rulluisusündmuse ehk Tartu Rulluisumaratonini on vähem kui kolm nädalat. Aastase vahe järel tuleb stardijoonele ka meie parim kiiruisutaja Saskia Alusalu. Puhusime uisupiigaga natuke juttu olümpiale järgnenud keerisest, rulluisutamisest ja uue kiiruisuhooaja ettevalmistustest.

10. Tartu Rulluisumaraton 21.08.2016 / foto: Ardo Säks — Pildil Saskia 2016 a Tartu Rulluisumaratonil. Foto: Ardo Säks

Saskia, Pyeongchangi taliolümpiast on möödas ligi pool aastat. Kuidas olümpiale järgnenud periood Sul möödunud on?

Väga kiirelt. Kevadel oli palju kutseid ja igasuguseid üritusi. Nüüd viimasel ajal on asi rahunenud ja olen olnud rohkem trennilainel. Umbes nädala eest jõudsin tagasi esimesest jäälaagrist, mis toimus Saksamaal Inzellis. Enne Tartu Rulluisumaratoni on aga uus jäälaager, kust tagasi jõuan paar päeva enne Tartu Rulluisumaratoni. Ajastus pole super ning võib-olla on rullidel siis natuke raskem olla, aga pole vast hullu.

Palju Sa reaalselt suvel puhanud oled?

Puhkust pole väga olnud. Pärast kolmenädalast Inzelli laagrit sain kaks täielikku puhkepäeva. Trennijärgselt kuhugi järve olen aga ikka hüpanud. Tore, et Eestis on vahelduseks nii-öelda päris suvi!

Loe edasi: Saskia Alusalu purjetab trennilainel uuele hooajale vastu

Ähijärvelt stardib RMK suure ühismatka esimene matkarühm

Täna algab kuni 25. augustini kestev RMK suur ühismatk, millega tähistatakse Eesti vabariigi juubeliaastat.

Pildil Piusa koopad Kõik kellel Piusa koopad või Taevaskojad endiselt külastamata, peaksid kindlasti just selle matkagrupiga liituma Foto Urmas Saard — Pildil Piusa koopad. Kõik kellel Piusa koopad või Taevaskojad endiselt külastamata, peaksid kindlasti just selle matkagrupiga liituma. Foto: Urmas Saard

Matkarühmad alustavad liikumist RMK matkatee otspunktidest ja liiguvad matkapealinna Aegviitu. Üks matkagrupp alustab Antsla vallast Ähijärve külastuskeskuse juurest kell 12 ning liigub mööda Ähijärve-Aegviidu 627 km pikkust lõiku. Tegu on matkaürituse pikima lõiguga. Rõuge valda läbib ühismatk 7.-11. augustil, liigutakse nii ratastel kui ka jalgsi.

Ähijärve külastuskeskusest alustab teekonda 25-liikmeline seltskond, matkajuhiks legendaarne Alar Sikk. „Kõik huvilised on oodatud matkajaid teele saatma ja neid teekonnal tervitama,” teatab Katre Palo, Rõuge vallavalitsuse
kommunikatsioonispetsialist. Teavet ühismatka kohta, sh Ähijärv-Aegviidu lõigu kava leiab veebilehelt http://rmk100.ee/yhismatk/info-matkadest.

Kolmapäeval, 8. augustil algusega kell 22.00 aga tasub sammud seada Rõuge vallas asuvasse Pähni külastuskeskusse, kus armastatud näitleja Guido Kangur kõneleb ristipuudest ning muusikat teeb kollektiiv UMA (Aleksei Saks – trompet, Robert Jürjendal – kitarr). Üritusele registreerumine ning lisainfo: http://rmk100.ee/sundmused/ristipuude-traditsioon-louna-eestis.

Seto Külävüü kostipäeva peetakse kuuendat aastat

Sel korral toimub Seto Külävüü kostipäev 11.-12. augustil üle Setomaa ja kohvikuid võib leida Mikitamäest Luhamaani. Ühtekokku osaleb käesoleva aasta kostipäeval kuusteist kodukohvikut, nende seas nii vanu tegijaid kui täiesti uusi tulijaid.

Rikka Ivvani Tatrik pakub maitsvaid tatraroogasid Foto Harri A Sundell — Rikka Ivvani Tatrik pakub maitsvaid tatraroogasid. Foto: Harri A. Sundell

[pullquote]Ühiseks teemaks on sõir[/pullquote]Külastamist väärivad kindlasti kõik, sest menüüd on ahvatlevad ja kultuuriprogrammi peaks leiduma igale maitsele. Samuti on palju mõeldud laste peale, nii on pere pisematel samuti tegevust. Riigikogu liige Inara Luigas peab sel aastal neljandad korda kodukohvikut. Küsimusele, miks ta seda ikka ja jälle teeb vastas ta nii: „Vaadake mind, minu olemusse on sisse kodeeritud armastus hea toidu vastu, eriti suur armastus seto toidu vastu.“

Kohvikute pidajad on kevad-suvel mitu kokkusaamist ja koolitust teinud. Ikka selleks, et tekiks tunne ühise asja ajamisest. Sel aastal on kohvikud kokku leppinud, et ühiseks teemaks on sõir. Seega tasub sõira igalt poolt küsida. See võib olla menüüs eelroana või talupoes müügis. Kuna iga perenaise toiduvalmistamise käekiri on erinev, võib üle Seto Külävüü ilmselt 16 erinevat sõira leida. Kuid menüüdes on veel palju sellist, mis omane ainult Setomaale. Kindlasti saab maitsta mitmeid kalaroogasid, erinevaid pirukaid, maitsvaid kooke ja jooke.

Loe edasi: Seto Külävüü kostipäeva peetakse kuuendat aastat

Raiesportlaste maailma paremik võistleb Norras

Täna hommikul algasid Norras Lillehammeris raiespordi maailmameistrivõistlused. Eestit esindab võistlustel koondis, kuhu kuuluvad profiklassis võistlevad Taavi Ehrpais, Sulev Tooming, Jarro Mihkelson ja juuniorsportlasena Priit-Karmo Orupõld. Kõik profiklassi mehed on kogenud ja tituleeritud raiesportlased, kel on ka maailmameistrivõistluste kogemus.

Norras võistlev Taavi Ehrpais, kes võitis Poolas toimunud Raiespordi maailmameistrivõistlustel kuldmedali täpsussaagimises Foto Urmas Saard — Norras võistlev Taavi Ehrpais, kes võitis Poolas toimunud Raiespordi maailmameistrivõistlustel kuldmedali täpsussaagimises. Foto: Urmas Saard

Võistlused Lillehammeris avati pidulikult eile, täna algasid võistlused. Eesti meestel on täna pärastlõunal ees langetamine, homme võisteldakse platsialadel (saeketi vahetus, kombineeritud järkamine ja täpsusaagimine). Laasimine ja teatevõistlus toimuvad pühapäeval. Siis selguvad ka üldvõitjad, tehniliste alade parimaid autasustatakse laupäeva õhtul.

Võistlustest võtab osa 31 võistkonda, neist esmakordselt kolm naisvõistlejatest koosnevat tiimi. Samuti on Norra võistluste korraldajana saanud välja panna kaks võistkonda. Osalejaid on lisaks Euroopa riikidele ka Jaapanist.

Raiseepordi maailmameistrivõistlused toimuvad üle aasta, eelmistelt võistlustelt Poolast tõi Taavi Ehrpais koju kuldmedali täpsussaagimises ja siis veel juuniorina võistelnud Jarro Mihkelson pronksi laasimises.

Käimasolevate võistluste tulemusi näeb reaalajas aadressilt http://ialcno.azurewebsites.net/Home/Dashboard, võistluste otsepilt on nähtav Facebookis https://www.facebook.com/worldloggingchampionship/.

Toomas Kelt
Luua Metsanduskooli kommunikatsioonispetsialist

Samal teemal:

Raiesportlased võistlevad Türi lillelaadal

Arvamusfestivali meelelahutuskava rikastab Paide kultuurielu

Paides 10. ja 11. augustil toimuva Arvamusfestivali arutelukava toetab mitmekesine kultuuriprogramm, mis pakub põnevaid sündmusi nii festivali külastajatele kui linnarahvale.

Arvamusfestivalil Paides Foto Urmas Saard — Arvamusfestivalil Paides. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Festivali meluprogrammi avab reedel Arvamusfestivali rattaretk Tallinnast Paidesse[/pullquote]Kultuurikavast leiab paidelaste korraldatud kultuuriüritusi, aga ka tuntud Eesti artistide etteasteid, festivali lõpukontserdil laupäeval astub üles Erki Pärnoja koos bändiga.

Kultuuriprogrammi kuraator Lilian Hiob pidas kava koostamisel silmas, et pealinnast imporditud kultuurisündmuste kõrval oleks ka kohalikel tegijatel võimalus festivali kultuuri ja melu luua. “Lisaks hittidele nagu tantsulavastus “Olmeulmad” ning Erki Pärnoja kontsert, on mul väga hea meel, et osa võtab ka sügisest startiva Paide teatri trupp oma performatiivsete elementidega põimitud grillpeoga,” rääkis Hiob.

Hiobi soov oli avada festivalikülastajatele mõni põnev Paide hoone, kuhu nad muidu ei satuks. “Pärast lokatsiooni-jahti Paides mitme väga erilise hoonega tutvumist, osutus valituks Paide vana tütarlastegümnaasium Vallimäe nõlval, aadressil Posti 12, mis võõrustab mitmeid festivali kultuurisündmusi,” märkis ta.

Loe edasi: Arvamusfestivali meelelahutuskava rikastab Paide kultuurielu

15-aastane poiss hüppas Türi järve rannas pea ees poole meetri sügavusse vette

G4S Eesti kommunikatsioonijuhi teatel viis kiirabi Türi tehisjärve äärest haiglasse noormehe, kes oli hüpanud pea ees poole meetri sügavusse vette.

Illustreeriv pilt Foto Urmas Saard — Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard

Täna kella 15.40 ajal teatati G4S rannavalvuritele Türi järve ääres, et veest toodi välja üks 15-aastane poiss.

Üks vetelpäästja jooksis poisi juurde ja teine kutsus kiirabi. Kaldale toodud noormees oli teadvusel, kuid hingas raskelt ja ei tundnud oma käsi ega jalgu.

Juhtunu pealtnägijad rääkisid rannavalvurile, et poisid olid rannas mänginud Pallimatsu nimelist pallimängu, mille käigus visatakse teineteist tennisepalliga ja eesmärk on mitte palliga pihta saada. Mängu käigus oli üks poiss pallilt eest ära saamiseks hüpanud pea ees vette. Paraku on vesi selles kohas vaid pool meetrit sügav ja noormees lõi ennast vastu järve põhja ära. Üks poisi sõpradest tõi ta kohe veest välja.

Sündmuskohale saabunud kiirabimeedikud asetasid noormehele kaelalahase ja hapnikumaski ning viisid ta kiirabiga haiglasse.

Rannavalvurid on lapsi ja noori Türi rannas korduvalt hoiatanud ja palunud sellist mängu mängides olla ettevaatlikum, et võimalikke traumasid ennetada.

Setomaa arengut toetatakse enam kui veerand miljoniga

Maaeluminister Tarmo Tamm kinnitas Setomaa arenguprogrammi tegevuskava, mille eesmärk on toetada projekte, mis aitavad kaasa Setomaa elujõulisuse säilimisele.

Seto Talumuuseumi õuel Foto Urmas Saard — Seto Talumuuseumi õuel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tegevuskava raames määrati toetust 22 projektile 251 810,73 euro väärtuses.[/pullquote]„Järjepidev Setomaa arenguprogrammi toetamine võimaldab kaasata kohalikke inimesi ja arendada sealset ettevõtluskeskkonda, arvestades piirkonna kultuurilis-looduslikke eripärasid,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Programm toob otsest kasu kooliõpilastele, erinevates valdkondades tegutsevatele MTÜ-dele ning teistele kohalikul tasandil olulistele institutsioonidele. Piirkonna turundamine muudab Setomaa atraktiivseks nii sise- kui ka välisturistile ning tugevdab Setomaa identiteeti,“ lisas Tamm.

Tegevuskava raames määrati toetust 22 projektile 251 810,73 euro väärtuses. Lisaks eraldati toetusskeemi „Noored Setomaale“ tarbeks 30 000 eurot. Programmi raames määrati toetust Setomaa vallas tegutsevale kaheksale MTÜ-le ja tegevustoetust määrati neljale MTÜ-le.

Loe edasi: Setomaa arengut toetatakse enam kui veerand miljoniga

Taaskasutusele pühendatud Väga Väga Vaba Turg Tartus

4. augustil kell 13.00-17.00 oodatakse kõiki Tartus Magasini Tänava Suvilasse, kus leiab aset taaskasutusele ja kinkemajandusele pühendatud Väga Väga Vaba Turg.

[pullquote]Vihmase ilma korral toimub turg Genialistide Klubi saalis.[/pullquote]Väga Väga Vaba Turg on kõigile avatud ajutine rahatu turg, kus asjad ja teenused liiguvad inimeselt inimesele kinkimise või vahetamise teel. Äraandmiseks sobivad näiteks raamatud, riided, tehnika, kodutarbed – turule võib tuua kõike, mida enam ise ei vaja. Ainukeseks tingimuseks on, et esemed oleksid veel kasutuskõlblikud. Väiksemaid asju saab tuua ja jätta turu alale oma järgmist omanikku ootama.

Suuremate esemete (mööbli, kodutehnika jm) puhul on soovitatav jätta asja kirjeldus ja kontaktandmed, nii et soovija saab ise vajaminevale järgi minna. Väga Väga Vaba Turg on ka seltskondlik üritus, kus saab suhelda erinevate inimestega, vahetada mõtteid ja leida uusi tutvusi. Võid tulla ka muusikat mängima, žongleerima või muid trikke tegema.

Loe edasi: Taaskasutusele pühendatud Väga Väga Vaba Turg Tartus

Sadalas avati Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga

Tänavuse suve üheks väärikamaks ja emotsionaalsemaks sündmuseks Jõgevamaal võib pidada kõlakoja, lipuväljaku ja tulealtari pidulikku avamist Sadala rahvamaja kõrval ja sellega kaasnenud rahvapidu.

Sadalas avatud Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga Foto Ellar Sügiste — Sadalas avatud Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga. Foto: Ellar Sügiste

Sadala tulealtari süütamine Foto Ellar Sügiste — Sadala tulealtari süütamine. Foto: Ellar Sügiste

[pullquote]Kirikukell, mis on nagu poolik või poolenisti maa sisse vajunud, heliseb ja kõlab täies võimsuses ja suurepärases akustikas.[/pullquote]Tuntud ja tunnustatud inimesed avaldasid Külauudistele arvamust, et Sadala Külade Seltsi eestvedamisel teoks saanud ettevõtmine loob kultuuri- ja seltsielu edendamiseks uued võimalused mitte ainult kogukonna vaid märksa suuremalt tasandilt vaadatuna.

Jõgeva vallavolikogu liige ja Jõgeva Kammerkoori dirigent Margus Kask ütles, et juba esimesel proovil enne avapidu kõlasid laulud Sadala kõlakojas suurepäraselt. „Sadala Külade Selts eesotsas Pille Tutiga on tõestanud, et mõtteerksuse, tahtejõu ja järjepidevusega on võimalik paljugi korda saata ka rahvaarvult suhteliselt väikeses külas.”

Loe edasi: Sadalas avati Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga

Ettevõtjaid kutsutakse osalema Pärnu Kohvikute Nädalale

Pärnu Kohvikute Nädal toimub oktoobrikuus neljandat korda ja on laienenud sel aastal ka Pärnumaale.

Kadi Elmeste Foto Urmas Saard — Kadi Elmeste. Foto: Urmas Saard

Seekord avatakse kohvikute nädal 100 ühepäevakohvikuga Pärnus ja Pärnumaal, kus külalisi kostitatakse laupäeval, 6. oktoobri keskpäevast õhtu kuueni. Ühepäevakohvikuid oodatakse avama nii elukutselisi kui ka kodus küpsetajaid.

Kohvikute nädala korraldaja Kadi Elmeste sõnul on sel korral kohvikute nädalal uuenduseks see, et pakkumistel ühtset fikseeritud hinda ei ole. Teemanädalal pakutakse salatist, desserdist ja tassist teest või kohvist koosnevat einet, mille hinna saavad ettevõtjad ise määrata. Ühepäevakohvikute menüü saab koostada omal valikul. “Küll aga ootame osalejatelt pakkumiste koostamisel kohaliku tooraine kasutamist, mille päritolu on menüüs välja toodud. Pärnumaa on valitud sel aastal Eesti toidupiirkonnaks ja meie sooviks on väärtustada piirkonna tootjaid,” täpsustas Elmeste.

Osalemissoove toitlustusettevõtetelt ootame 10. augustiks meilile maitsed@visitparnu.com

Pärnu Kohvikute Nädala eesmärk on ergutada madalhooaja kohvikukülastusi, tutvustades siinseid kohvikuid nii pärnakatele kui ka linnakülalistele. Pärnu Kohvikute Nädal viiakse ellu koostöös ettevõtjate ja Pärnu linnavalitsusega. Eelmisel aastal käis kohvikute nädalal üle 6000 külastaja.

Head petserimaalased ja Petserimaa sõbrad

Käesoleva nädala laupäeva keskpäeval algab Seto Kuningriigi päev Petserimaal Setomaa vallas asuvas Lüübnitsas, kus tegemist setode ülimalt sisuka kultuuriüritusega, mis kutsub kaasa mõtlema ja petserimaalaste heaks tegutsema.

Osvald Sasko Petserimaa lipuga Foto Urmas Saard — Osvald Sasko Petserimaa lipuga. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Selts püstitab Lüübnitsas oma telgi ja korraldab taas Petserimaa Suveülikooli[/pullquote]Iga kaasmaalane peaks külastama vähemalt üht kuningriigi päeva, et teada saada, kes on Petserimaa eestlased ehk setod, kelle ajalooline asuala on lõhestatud ajutise kontrolljoonega. Tartu Rahu Põlistamise Selts püstitab Lüübnitsas oma telgi ja korraldab taas Petserimaa Suveülikooli, kuhu kutsume esinejateks Riigikogu liikmeid, Eesti erakondade ja isamaaliste ühenduste esindajaid, samuti arvamusliidreid ja rahvuslikult mõtlevaid asjatundjaid.

Soovime teada teie seisukohta Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse teemal.

Loe edasi: Head petserimaalased ja Petserimaa sõbrad

25. Seto Kuningriigis ilmus Eesti vanim lasteajakiri Täheke esimest korda seto keeles

Tallinnas tegutseva Seto Laste Kooli eestvedamisel ilmus Eesti vanim lasteajakiri Täheke esmakordselt seto keeles, ajakirja esitlus toimub 4. augustil Lüübnitsas toimuval Seto Kuningriigi päeval.

[pullquote]Ajakirja teevad põnevaks just kaasaegsest seto elust kirjutatud lood[/pullquote]„Setokeelsest Tähekesest leiab nii seto laste kirjutatud jutte ja luuletusi, kui ka Setomaal elavate loomeinimeste kirjutatud lugusid,“ ütles Seto Laste Kooli üks eestvedaja Annela Laaneots. „Ajakirja teevad põnevaks just kaasaegsest seto elust kirjutatud lood, mistõttu sai maailma esimene setokeelne Täheke sisult huvitav ja kaasahaarav.“

Seto Tähekese esikaane on joonistanud Evar Riitsaar, ajakirja seest leiab setokeelseid lastejutte Kauksi Üllelt ja Sarve Õielt, aga ka näiteks Saksa suure kirjandusklassiku J.W. Goethe luuletusi Andreas Kalkuni tõlkes. Samuti Setomaa noorte autorite loomingut, rahvajutte, nuputusülesandeid, koomiksi, mõistatusi ja nalju. Õpetatakse tegema hapupiima pudi ja pakutükki.

Loe edasi: 25. Seto Kuningriigis ilmus Eesti vanim lasteajakiri Täheke esimest korda seto keeles

Võrus antakse võim laste kätte

Lastefestivali ajal antakse Võrus võim lastele ning suur osa linnast muutub kogupere mängumaaks, tänavad täituvad melu ja laste kilgetega. Nädalalõpp tuleb Võrus mänguline, täis põnevust ja harivaid tegevusi.

Võru lastefestivali avajoooks Foto Jaanus Tanilsoo — Võru lastefestivali avajoooks. Foto: Jaanus Tanilsoo

Juba sellel nädalavahetusel, 28. ja 29. juulil leiab Võru linnas aset teist korda toimuv kõikide Eesti laste ühine pidu – lastefestival „Rõkkab rõõmust maakera”.

Festivaliala jaotatakse erinevate teemade ja tegevuste järgi. Nii elustatakse ajalooõpikutest tuntud Tamula muinasasula ja seatakse üles viikingite laager. Linna rajatakse muinasjututehas, kus lapsed saavad muutuda lemmikuks muinasjututegelaseks. Kandles avatakse müstiline filmimaja, kus saab tutvuda filmitegemise ja arvutimaailmaga. Külla tuleb kirev miniloomaaed – ponid, lambad ja kitsed talledega, sikud, jänesed ,haned, kuked-kanad, kalkunid, alpakad, maod. Fantaasiahoovis astuvad üles nii laval kui erinevates töötubades mustkunstnikud, tsirkuseartistid kui ka teadusteater. Teatrihoovis saab nautida erinevaid etendusi ja kohtuda Kalevipojaga. Seiklus- ja atraktsioonidepargis on olemas erinevad batuudid, trossisõidud, kiiking, ronimissein. Tehnikapark, kus saab tutvust teha kaitseväe, pääste, politsei, maanteeameti tehnikaga. Võrukeelses õpihoovis õpivad ja mängivad koos lastega Jänku-Juss ja Jänku-Johanna. Võru uues ja uhkes skatepargis toimuvad võistlused ning programmi pakub noortelava.

Loe edasi: Võrus antakse võim laste kätte

Corelli Music jätkab kavaga “Eesti mõisad 2018” ja heategevusega mõisates

Sel aastal Tallinnas Maarjamäe lossis alanud ja oma 20. toimumisaastat tähistav heategevuslik kontserdisari “Eesti mõisad 2018” jätkub kolme kontserdiga reedest pühapäevani. Kaks esimest on mõisad, mis on saanud uue hingamise Eesti iseseisvuse taastamise järel, millega märgime Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ja Euroopa kulltuurpärandi aastat.

Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa Foto Urmas Saard — Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa. Foto: Urmas Saard

27. juulil kell 18 algav kontsert pakub võimaluse uudistada kogu nõukogude aja kohutavas seisus olnud hooldekodust tänaseks perekond Siilatsite valduses pärlina säravat Kernu mõisa Hageri kihelkonnas. 28. juulil kell 16 algab kontsert Mädapea mõisas Rakvere kihelkonnas, mille omanik Marika Vartla on kuulsaks teinud mõisa ümber lokkava pojengide, flokside, hortensiate aiaga ning kus toimuvad igal suvel rahvusvahelised pojengi- ja floksipäevad.

Lõppkontsert on 29. juulil kell 17 Ruila mõisakoolis, kus väike Leelo Tungal, kelle pere on selle mõisakooliga seotud juba mitu põlve, elas läbi kõik õudused, millest jutustab film “Seltsimees laps”. Aukülalisena on ta lõppkontserdil ka ise kohal.

Sellel kontserdil antakse Ruila mõisakoolile üle sarja jooksul kogutud rahaline toetus koolilaste väikekannelde fondi. Kõikidel kontsertidel on avatud annetuskastid, toimuvad heategevusmüügid. Lõppkontsert Ruilas on piletimüügita, ainult vaba annetuse alusel.

Kontsertidel pakuvad barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel, kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa ja solist näosaate võitja tenor Valter Soosalu kauni buketi barokiaja muusikast, nagu see endistel aegadel mõisate ballisaalides kõlada võis ja palju põnevat ajaloost ja arhitektuurist.

120 noort esitavad pärimusmuusikat

Eile, 25. juulil esitasid Viljandimaal Kõpu laululaval pärimusmuusikat ja rahvatantse 120 noort vanuses 8-30-aastat. Ees seisavad esinemised Viljandi pärimusmuusika festivalil.

Eesti ETNO kontsert Viljandimaal Kõpus Foto Margit Kuhi — Eesti ETNO kontsert Viljandimaal Kõpus. Foto: Margit Kuhi

„Kõlas rahvamuusika Eestist ja kaugemalt, mida sel suvel ETNO laagrites koos õpiti. Laagrid andsid noortele keelpillide, puhkpillide ja löökpillide mängijatele ja harrastajatele võimaluse veeta aega pilli harjutades ja muusikat tehes. Üle pika aja õpiti tänavu ETNO laagris taas rahvalaule,“ rääkis Eesti ETNO laagrite projektijuht Margit Kuhi.

„Tegime teoks ka selle, mida etnolaagrite maailmas mitte keegi kunagi varem ei ole teinud – andsime 50-le laagris osalevale alla 16-aastastele võimaluse esineda koos meie rahvusvahelise Eesti ETNO rahvamuusikaorkestriga ning tõime lavale kokku 120 noort rahvamuusikut,“ lisas Margit Kuhi.

Kõpu laululaval andsid ühiskontserdi Eesti ETNO ja laste ETNO laagrites osalenud, kes astusid üles ka täna alanud Viljandi pärimusmuusika festivalil. Laste ETNO laagriorkestri kontserdid toimusid Lastelaval ja Rohelisel Laval. 27. juulil kell 14.00 antakse laagriorkestri kontsert Kirsimäel ja kell 19.00 Rohelisel Laval.

Maanteemuuseum tähistab oma sünnipäeva Fordidega

Sel pühapäeval, 29. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 18. sünnipäeva. Lisaks muuseumi oluliste teetähiste meenutamisele vaadatakse 110 aasta tagusesse aega, kui tehasest väljusid esimesed Fordid ja algas autode masstootmine.

Maanteemuuseum Foto Urmas Saard — Maanteemuuseum. Foto: Urmas Saard

Kogu päeva tegevuste märksõnaks on „Ford“, kuna Henry Fordi sünnist möödub 155 ja konveiermeetodi kasutuselevõtust 110 aastat.

„Henry Ford muutis luksusliku, vaid ühiskonna koorekihile kättesaadava auto igamehe tarbeesemeks, suunates nii jäädavalt kogu ühiskonna edasist arengut,“ selgitas maanteemuuseumi teadur-kuraator Annika Kupits. „Vaatamata sellele, et Henry Ford ise konveierliini ei leiutanud, suutsid tema täiustused selle tööle panna.“

Külastajatele on vaid sellel päeval vaatamiseks näitus „Ford ajateljel“, kus avaneb esimese Fordi ja tema järeltulijate lugu. Kohale on tulnud ka kolm erineva ajastu autot – 1930-ndate alguse Ford A, 1980-ndate Ford Sierra ja tuliuus 2018. a Ford Focus RS. Kel sügavam huvi, saab kell 12.15 kuulata muuseumi teadurit, kes räägib Henry Fordi eduloost täpsemalt.

Lisaks sisustavad pidu erinevad mängud, töötoad ja päevapiltniku meeleolukas fotosessioon. Päeva lõpetab ühine tordisöömine.

Sünnipäevapidu algab kell 12. Sissepääs muuseumipiletiga.

Vana-Võromaa pärimuskooli loengu peab Tiia Trolla

Vana-Võromaa pärimuskool on loengusari, kus tutvustatakse Vana-Võromaa põliselanikkonna erinevaid tavasid, rituaale, suulisi traditsioonide väljendusvorme, käsitööoskusi, looduse ja universumiga seotud tavasid jne. Loengud toimuvad teisipäeva õhtuti Stedingu kohvikus, iga kolme nädala tagant.

Pärimuskooli seitsmes loeng toimub täna, 24. juulil kell 19 Stedingu kohvikus (Fr. R. Kreutzwaldi 15). Pilet 3€. Vana-Võromaa taimedest ja pärimusest tuleb rääkima OÜ Vanaema Aed looja Tiia Trolla. Tiia on üle 10 aasta kogunud teavet ja materjale vanade viljapuude, marjapõõsaste, ilupuude, talulillede ja köögiviljade kohta. Eesmärgiks on koondada veel ringiliikuvat pärimust vanade aiataimede kohta, kaardistada võimalikud emataimede asukohad ning säilitada ja paljundada põliseid taluaia taimi ning nende sorte Karula rahvuspargis asuvas puukoolis. Loengu käigus tuletame meelde, millised on meie koduaedades traditsiooniliselt kasvatatud põlised taimed, nende päritolu ja jõudmine meie aedadesse.

Projekti läbiviimisel tehakse koostööd Võru Instituudiga ja projekti rahastavad Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapital ja Võru Linnavalitsus.

Erametsaliit palub metsa minekust loobuda

Eesti Erametsaliit tuletab kõigile meelde, et meie metsad on praegu äärmiselt tuleohtlikud ning võimalusel tuleks metsa minemist üldse vältida.

Metsarada Ruhnus Foto Urmas Saard — Metsarada Ruhnus. Foto: Urmas Saard

Erakordselt palavate ilmade ja põua tõttu on Rootsis ulatuslikud metsa- ja maastikupõlengud. Tulest pole puutumata jäänud ka Eesti loodus. Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Ando Eelmaa palub erametsaomanike nimel puhkajatel ja teistel looduses liikujatel metsa minemist vältida. „Panen inimestele südamele, et praegusel kuival ajal on igasugune tegevus metsas riskantne ning võimalusel palun lükata metsa minek edasi,“ sõnas Eelmaa. Iga väiksemgi säde võib kuiva metsaaluse süüdata. Kindlasti ei tohi metsas lõket teha, grillida ega suitsetada. Samuti on ohuks maastikusõidukitega liikumine.

Viimastel päevadel on tuleoht kõikjal Eestis suurenenud ning palavate ilmade jätkumisel suureneb see veelgi.

Neljapäeval algab XXVI Viljandi pärimusmuusika festival

Juba ülehomme, neljapäeval, algab järjekordne Viljandi pärimusmuusika festival. Seekordne festival keskendub ühelt poolt Eesti Vabariigi juubelile ja teisalt noortele ning nende pulbitsevale energiaga. Nii ongi festivali teemaks “Sajaga!”. Festival toob Viljandisse neljaks päevaks linnatäie rahvast juurde.

Kirsimäe lava 2018 Foto Martin Kosseson — Kirsimäe lava 2018. Foto: Martin Kosseson

[pullquote]Kui üldjuhul me oma toidu ja joogiga festivalialale ei luba siis veepudeli suhtes teeb turvameeskond kindla peale erandi[/pullquote]Viljandi pärimusmuusika festivali programmipealik ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja on festivali eel ülevas meeleolus: “kõik esinejad, keda on kokku 800 inimest, on nüüd Viljandisse teel ja see toob mulle liblikad kõhtu!” Noormaa korraldab festivali juba 12. korda ning emotsioon on endine: “see on üks kummaline tunne, natuke isegi sõltuvusttekitav, natuke on kõhe, et äkki ma unustasin midagi ja teisalt on adrenaliin põhjas ja rõõm ajab üle ääre! Sajaga!”

Festivali meeskond paneb südamele, et kõik ennast ja lähedasi ilmaolude suhtes hoiaks. “Eelolev nädalalõpp toob ilmateenistuse andmetel kuni 33 kraadi sooja. Palun võtke kindlasti kaasa peakate, pudel vett ja võimalusel hoidke varju.” toonitab festivali pressipealik Heli Luik.

Loe edasi: Neljapäeval algab XXVI Viljandi pärimusmuusika festival

Millises maailma linnas soovivad inimesed töötada kõige enam?

Rahvusvahelisest uuringust, milles osales 366 139 töötajat 197-st erinevast riigist, selgusid linnad, kus talendid enim töötada sooviksid. Eestile lähim ihaldusväärne linn oli Helsinki, mis saavutas edetabelis 39. koha. Tallinn 70 ihaldusväärseima sekka ei jõudnud.

Helsingi Foto Urmas Saard — Eestile lähim ihaldusväärne linn oli Helsingi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eestist osales uuringus 3489 töötajat[/pullquote]The Boston Consulting Group ja maailma tööportaale ühendav liit The Network, kuhu kuulub ka Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee, ühendasid jõud ning korraldasid koostöös 2018. aasta jaanuarist aprillikuuni tööjõu liikuvuse uuringu Decoding Global Talent 2018. Enam kui 360 000 töötajaga uuringust selgus, et linn, kus töötajad üle maailma enim sooviksid töötada, on London – pea veerand (22%) töötajatest valisid parimaks töökohaks just Suurbritannia pealinna.

Järgnesid New York (16% vastanutest), Berliin ja Barcelona (mõlemad 15%), Amsterdam (14%), Dubai (12%), Los Angeles ja Pariis (mõlemad 11%), Sydney (9%) ning esikümne lõpetas Jaapani pealinn Tokyo (8%).

Loe edasi: Millises maailma linnas soovivad inimesed töötada kõige enam?

Tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste etapp toimub esmakordselt Nõmmel

Reedel, 27. juulil kell 18 algab Nõmme turu parklas suvise 3×3 tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste etapp, mille võitja pääseb 11. augustil Tallinnas Vabaduse väljakul toimuvale finaalvõistlusele „OlyBet 3×3 Tallinn Open 2018“.

Illustratiivne pilt Foto Urmas Saard — Illustratiivne pilt. Foto: Urmas Saard

[pullquote]FIBA 3×3 maailmaturnee auhinnafond on üle 1 000 000 dollari[/pullquote]„Nõmmel on üheksa avalikku korvpalliväljakut. Kevadel tekkis idee, et oleks tore, kui suvel ka siin mõni tänavakorvpallivõistlus toimuks, kus kossusõbrad saaksid korvi all omavahel mõõtu võtta. Alguses veidi utoopilisena tundunud ideest kasvas välja võimalus korraldada Nõmmel Eesti meistrivõistluste etapp,“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

„Eesti Korvpalliliidul on hea meel, et Nõmme linnaosa valitsus on otsustanud etapi korraldada, kuna turniir aitab oluliselt kaasa ka Eesti võimalikule pääsemisele 2019. aasta FIBA 3×3 korvpalli maailmameistrivõistlustele,“ ütles Eesti Korvpalliliidu 3×3 valdkonna juht Reigo Kimmel.

Loe edasi: Tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste etapp toimub esmakordselt Nõmmel

Pühapäeva õhtul lõppes festivali kokku köitva lõppkontserdiga XIV Hiiu Folk „Juurte juures“

Festivali juhi Astrid Nõlvaku sõnul on Hiiu Folgi eripära ja emotsioon, mida ta tahab jagada, soojus ja armastus.

Astrid Nõlvak, Mari Kalkun ja Sakarias J. Leppik Kassari kiigeplatsil Foto Laur Meldorf — Astrid Nõlvak, Mari Kalkun ja Sakarias J. Leppik Kassari kiigeplatsil. Foto: Laur Meldorf

[pullquote]Kõige enam vaimustusid usbekid siinsest loodusest: rohelusest, merest, vaikusest ja rahust.[/pullquote]„See on tunne, et oled nagu maal vanaema juures, kes on sind väga oodanud: laud on kaetud, voodi on tehtud, sa oled hoitud, sul on turvaline ja hea olla ning samas on aega ja võimalust ka seiklusteks ning uuteks kohtumisteks. Sul on aega ja sinu jaoks on aega,“ ütles Nõlvak.

Teist aastat aitas Hiiu Folgi õnnestumisele kaasa imeline ilm. Festivali loodusmatkad viisid Vissulaiule ning Tiit Leitoga Kõpu poolsaare põhjarannikule erilistele Tõnupsi luidetele, kus retkelisi võttis vastu müstiline merelt voogav udu. Isegi palju näinud Tiit Leito sõnul pole tema siin midagi niisugust kohanud.

Festivali avamisel, mis oli ühendatud fotonäituse „Eesti läbi 100 silmapaari“ avamisega, musitseerisid Kaarli kooli ja Käina kaunite kunsti kooli kanneldajad, Janne Suits ja Kristi Kool, Sego Lääne-Aafrikast Togost ning Kärdla kammerkoor, õhtu jätkus eestirootsi ja eesti pärimusmuusikaga Strand…Randi esituses.

Loe edasi: Pühapäeva õhtul lõppes festivali kokku köitva lõppkontserdiga XIV Hiiu Folk „Juurte juures“

Avatud talude päev jätkas rekorditega

Täna hommikuse seisuga, kui 70 talu külastuste arvud pole veel korraldajateni jõudnud, oli 2018. aasta avatud talude päeval rohkem kui 129 000 külastust. Eelmisel aastal tehti avatud talude päeval 120 000 külastust.

Alpakafarm Pärnumaal Tori vallas Foto Urmas Saard — Alpakafarm Pärnumaal Tori vallas. Foto: Urmas Saard

Praeguse seisuga oli kõige rohkem külastajaid Andre Farmis, kes luges kokku 6500 inimest (eelmisel aastal 5600). Samuti oli palju külastajaid Konju Kitsefarmis, kuhu läks uudistama 5200 inimest (eelmisel aastal 4000), ning Voore Farmis, kus oli 3488 külastust (eelmisel aastal 1317). Andmeid lisandub jooksvalt ning loodetavasti saab lõplikud arvud välja kuulutada homseks, 24. juuliks.

Korraldajad on väga tänulikud kõigile taludele, kes rõõmuga külastajaid vastu võtsid, kõigile külastajatele, kes päeva meeleolukaks ja toredaks muutsid, ning kõigile, kes avatud talude päeva toimumisele oma nõu ja jõuga kaasa aitasid.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant.

Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Juurimaa Tallis anti avatud talude päevale avapauk

Täna toimus Juurimaa Tallis Raplamaal meeleolukas avatud talude päeva avaüritus, millega juhatati pidulikult sisse homme, 22. juulil toimuv neljas üle-eestiline avatud talude päev.

Avatud talude päeva avaüritus Juurimaa Tallis Foto Ken Mürk — Avatud talude päeva avaüritus Juurimaa Tallis. Foto: Ken Mürk

[pullquote]Tallu sõitmisel on abiks NaviCupi mobiilirakendus„[/pullquote]Eesti maaelu on väga mitmekesine ja rikkalik. Maal elava väga töökad ja ettevõtlikud inimesed. Tänu ettevõtlikele maainimestele saamegi avatud talude päeva korraldada juba neljandat korda. Ainult nende töö tulemusel ongi sel aastal avatud pea 300 talu, kes rõõmuga külalisi vastu võtavad ning neile oma töid ja tegemisi näitavad. Ma tahan kõiki neid inimesi isiklikult tänada. Teie viitegi Eesti elu edasi,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm oma avakõnes.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg sõnas oma tervituskõnes, et tal on hea meel näha, et agroturism kogub populaarsust. „Loodan, et inimesed leiavad tee taludesse ka muul ajal kui avatud talude päeval.“

Loe edasi: Juurimaa Tallis anti avatud talude päevale avapauk