Martin Saar avas Fahle Pargis Eesti suurima kunstistuudio

Kunstnik Martin Saar avas Fahle Pargis Eesti suurima,1150-ruutmeetrise isikliku kunstistuudio, kus ta asub looma oma uusi teoseid nii muusika kui kunsti vallas.

Martin Saar Fahle Pargi Stuudio avamisest Foto Marleen Muhuste
Martin Saar Fahle Pargi Stuudio avamisest. Foto: Marleen Muhuste

„Meil on väga hea meel, et selline multitalent nagu Martin Saar on valinud välja just Fahle Pargi, kus tegutseda,” ütles Fausto Capitali juhatuse liige Sven Mihailov. „Loodan, et Martin Saare poolt korraldatavad kunsti- ja muusikasündmused toovad loovat vaimu meie kvartalisse praegusel kiirel ehitusperioodil.”

Martin Saare kasutada on Fahle Pargis enam kui 1000-ruutmeetrine kõrgete lagedega endises tehasehoones asuv galeriipind ning lisaks 150-ruutmeetrine stuudio igapäevaseks kunsti- ja muusikaloomeks. Hetkel on stuudio ja kunstigalerii külalistele avatud vaid eelneval kokkuleppel kunstnikuga.

Martin Saar on sündinud 1980. aastal Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini alal ning kaitsnud magistrikraadi New Yorgi Kunstiakadeemias. Tema töid on eksponeeritud arvukatel näitustel nii kodu- kui välismaal. Lisainfo: www.martinsaar.com.

Võru linna skateparki märgati taas

Eesti Kodukaunistamise Ühenduse poolt korraldatud üleriiklikul konkursil „Eesti kaunis kodu 2018“ pälvis Võru skatepark eriautasu “Parim tervisespordirajatis“. 25. augustil Viljandi Sakala Keskuses toimunud pidulikul üritusel andsid autasu Võru linna esindajatele üle Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa.

Tiina Hallimäe, Tanel Tolsting, Rein-Erik Jõe, Kersti Kaljulaid, Urmas Sõõrumaa Viljandi Sakala keskuses
Võru linna esindajad – arendusnõunik Tiina Hallimäe, skatepargi idee autorid/teostajad Tanel Tolsting ja Rein-Erik Jõe – ning Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa Viljandi Sakala Keskuse lavalaudadel

[pullquote]See oli juba teine kord, kui Võru linna skatepark ametliku tunnustuse pälvis[/pullquote]„Investeering Võru skateparki on ilmselgelt läinud õigesse kohta, selles võib veenduda igaüks, kes võtab vaevaks minna kaema noorte pidevat aktiivset askeldamist Vee tänava ääres. Mul on väga hea meel, et nüüd leidis see äramärkimist just tervisespordirajatisena, sest just seda see noorte jaoks on – koht, mis kutsub ja innustab igapäevaselt harjutama ja pingutama oma kehaliste oskuste arendamise nimel. Noorte aktivistide ja linnavalitsuse koostöös saavutatud täistabamus!“ kommenteeris Võru abilinnapea Sixten Sild.

See oli juba teine kord, kui Võru linna skatepark ametliku tunnustuse pälvis, kuna tänavu kevadel tunnistas Eesti Kommunaalmajanduse Ühing Võru betoonist skatepargi 2017. aasta parimaks kommunaalrajatiseks.

Mullu 14. oktoobril avatud skatepargis on 20 rajaelementi ning arvestatud on erinevate harrastajate ja vanusegruppide nõudmistega. Rula-, uisu-, tõukeratta- ning DH-, FGFS- ja BMX-rataste sõiduks sobiv umbes 1435 m2 ala hõlmav rajatis on oma bowl-elemendi (kauss/bassein) ja korraliku sademeveesüsteemiga Eestis ainulaadne. Samuti saab pargis korraldada kõrgetasemelisi võistlusi.

Ulis Guth
toimetaja, Võru Linna Leht

Hakkame sättima muinastulede ööle!

Homme, 25. augustil, tuleb muinastulede öö varasemast pidulikum. Süüdatakse taas lõkked, et üheskoos möödunud suvele tagasi vaadata.

Kabli rand Pärnumaal Foto Urmas Saard
Kabli rand Pärnumaal. Foto: Urmas Saard

Muusiku ja tulelaulu ühe autori Marek Sadami sõnul peab üks väike rahvas koos käima. „Oluline, et ollakse koos. Mõtestatakse ennast mere ääres ja merd enda ees. Saadetakse parimad soovid neile, kes kõrval külas või üle vee. Süüdatud laternad koduaias või lõkked rannas on majakaks neile, kes teel. Muinastuledes on ootamise märgid,“ lausus Sadam.

Ta lisas, et Muinastulede ööl kõneldud lõkkejutud hoiavad südame soojas ja selle tundega saab julgelt läbi talve marssida.

Muinastulede ööl rahva mere äärde kutsuja Mairold Vaik leiab, et Muinastulede ööst on ajapikku saanud ilus traditsioon, kus pered ja lähedased tulevad kokku, et süüdata lõke ja mõelda häid mõtteid. „Olen siiralt rõõmus, et meie rahvas tähistab seda ööd kire ja entusiasmiga. Kuna oleme laulurahvas, siis seekord saavad kõik inimesed päikeseloojangul lõket süüdates ka spetsiaalselt selleks puhuks kirjutatud tulelaulu kaasa laulda. See laul täiendab ehk ühtekuuluvust ja pidulikkust meie sees,“ räägib Vaik.

Loe edasi: Hakkame sättima muinastulede ööle!

Teatejooks pani õla alla Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspargi toetuseks

Haapsalus valmistutakse ratastoolikasutajatele kohandatud tegevuspargi avamiseks. Park antakse Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse külastajate ning linnaelanike ja -külaliste kasutusse.

Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspark Foto Veiko Võrklaev
Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspark. Foto: Veiko Võrklaev

Loe edasi: Teatejooks pani õla alla Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspargi toetuseks

Sindi Naisliit tähistas oma põhikirjalise tegevuse 25. aastapäeva

Tegelikuses on toimunud liidu innukamate naiste sihipärane tegevus märksa pikemalt, seega võib juubilarile lisada veel kolm aastat ja kolm kuud boonuspunktidena juurdegi.

Külalised Eesti Naisliidust Sindi Naisliidu 25. sünnipäeval Foto Urmas Saard
Külalised Eesti Naisliidust Sindi Naisliidu 25. sünnipäeval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sooviti jätkusuutlikust järgmiseks 25-ks aastaks, teiseks õnnestumisi kõigis ettevõtmistes ja kolmandaks naiselikku tarkust.[/pullquote]Kuigi põhikirja kinnitamiseni jõuti alles 1993. aasta 16. juulil, peeti juba 1990. aasta jüripäeval Sindi Naisliidu asutamise koosolekut, mille kokkukutsujaks oli Ilma Hannus.

Esimeseks esinaiseks valitud Ilma Hannus vedas kodanikeühendust kuni 2005. aastani. Juhtimist jätkas Aili Muskat, kellelt võttis 2011. aastal omakorda töö üle Lia Oras. Enne Juta Velleste tulekut hoidis aastatel 2015 ja 2016 kätt pulsil Anu Alabert. Juta Velleste liitus naisliiduga mullu 25. veebruaril ja üsna peatselt pärast seda valiti ta naisühenduse juhiks.

Velleste ütles, et praegu tegutseb naisliidus 19 aktiivset liiget.

Loe edasi: Sindi Naisliit tähistas oma põhikirjalise tegevuse 25. aastapäeva

Ettevõtjad kutsuvad Pärnusse Martensi väljakule Pärnumaa maitsete laadale

Homme, neljapäeva pärastlõunal saab Pärnu linna südames Martensi väljakul osta piirkonnas kasvatatud toitu, suhelda tootjatega ja osaleda õpitubades.

Kurgid Foto Ragne Värk
Kurgid. Foto: Ragne Värk

Pärnumaa maitsed projektijuhi Kadi Elmeste teatel avaneb sama päeva õhtul võimalus nautida ehtsat Pärnumaa talutoitu koos talutootjatega. Kõik huvilisi oodatakse õhtusöögile kell 19 Lindi külas asuvasse Kapteni tallu. Külalistele pakutavate roogade seas leidub näiteks heeringatiramisu ja Kapteni talu kalašnitsel.

Pärnumaa maitsete õhtusöök on üks osa Talust Taldrikuni õhtusöögi sarjast, mis toimuvad ajavahemikul 21.-25. augustini Talutoidu Karavani raames üle Eesti, olles osaks üleriigilisest Talupäeva programmist.

„Talust Taldrikuni õhtusöökidega soovime hoogustada kohaliku talutooraine kasutamist restoranides ja majutuskohtades ning kasvatada meie teadlikkust kohaliku toidu väärtustest,” ütles Elmeste.

Pärnumaa maitsete laat viiakse ellu Pärnumaa maitsete aasta raames koostöös Eesti ja Pärnumaa Toiduvõrgustikuga OTT – Otse Tootjalt Tarbijale.

Pärnumaa on valitud Maaeluministeeriumi poole Eesti toidupiirkonnaks aastal 2018. Kohaliku toidu tutvustamiseks valitakse Eesti toidupiirkonda kolmandat aastat, kus toodetud toidule ja mille toidukultuurile pööratakse aasta jooksul suuremat tähelepanu. 2016. aastal kandis toidupiirkonna tiitlit Hiiumaa, 2017. aastal Peipsimaa.

Urmas Saard

Pärnu linnabussides võib viis päeva tasuta sõita

Linnavalitsus lubab kõikidel Pärnu linnabusside kasutajatel 31. augustist 4. septembrini tasuta sõita, nendel päevadel bussikaarti valideerides kaardilt raha ei võeta ja bussijuhid pileteid ei müü.

Pärnu ühistransport Foto Urmas Saard
Pärnu ühistransport. Foto: Urmas Saard

Pärnus on tavaks seoses kooliaasta alguse ja Kahe Silla jooksuga võimaldada ühistransporti tasuta kasutada. Nii otsustas linnavalitsus ka seekord, et kooliminejatel on vaja aega bussiliiklusega tutvumiseks ja Kahe Silla jooksule saabujatel võiks sõit olla prii.

30 päeva pileti ostjatel tasub arvestada, et nad alustaksid septembrikuu kuukaarti 5. septembrist, mitte 1. septembrist. Kuu alguses on linnabusside kasutamine nagunii tasuta, kuid perioodipiletite periood viie tasuta päeva võrra ei pikene. Samuti on soovituslik bussikaart valideerida – raha maha ei lähe, kuid sõitjate arvu teadasaamiseks võiks endast märku anda.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Tunnusta eakate elu edendajaid konkursil „Aastad täis sära ja väärikust”

60+ festivali raames üheksandat korda toimuv konkurss „Aastad täis sära ja väärikust” ootab eakate inimestega seotud säravaid algatusi ja ideid, et tunnustada neid vääriliste auhindadega. Ettepanekute laekumise tähtaeg on 17. september.

Konkursi „Aastad täis sära ja väärikust 2016” elutööauhinna saanud Kihnu Virve ehk Virve Köster Foto Urmas Saard
Konkursi „Aastad täis sära ja väärikust 2016” elutööauhinna saanud Kihnu Virve ehk Virve Köster. Foto: Urmas Saard

Konkursi eesmärk on ergutada ja tunnustada erinevaid inimesi või ettevõtmisi, kes või mis on muutnud eakate elu paremaks. Parimad teod ja algatused pärjatakse 60+ festivalil Tallinnas Salme kultuurikeskuses laupäeval, 6. oktoobril.

Konkursil tunnustatakse positiivseid tegusid, mis tehtud eakatele mõeldes või eakalt endilt kogukonnale, kuid on teenimatult märkamata ja tähelepanuta jäänud.

Konkursi kategooriad:

1. eakalt kogukonnale,
2. eakalt järeltulijale,
3. eakad kui kultuurikandjad,
4. tegu eakale
ja
5. elutööauhind.

Ajakirja 60+ ja mittetulundusühingu Eakate Festival korraldatav festival kannab tänavu motot „Eesti 100ˮ.

Loe edasi: Tunnusta eakate elu edendajaid konkursil „Aastad täis sära ja väärikust”

Ajutiselt nähtav eestiaegne Tselluloosi tänav

Seoses Fahle Pargi ärikvartali ehitusega on Tallinnas endise tselluloositehase fassaadist ajutiselt välja lammutatud kunagine Tselluloosi tänav, kus juba aasta pärast saab asuma Fahle Pargi klaasgaleriidega esindussissepääs ja peamine äritänav.

Tallinna Tselluloosi tänav juba lähitulevikus
Tallinna Tselluloosi tänav juba lähitulevikus

[pullquote]juba mõne aja pärast ehitatakse sinna Põhjamaade mõistes erandlik aastaringselt soe klaaskatusega passaaži tüüpi äritänav[/pullquote]Aastakümneid ühes tükis olnud Tartu maantee poolses tselluloositehase müüris on nüüd avaus ja sealt avaneb vaade Lastekodu tänava pikendusele, sest ära on lammutatud nõukaaegsed raudbetoonist vahelaed ja katused. Lammutustööde tulemusena eemaldati sealt umbes 1100 tonni betooni jm ehitusmaterjali.

Vaade Tartu maanteelt Lastekodu tänava poole ei jää nähtavaks kauaks, sest juba mõne aja pärast ehitatakse sinna Põhjamaade mõistes erandlik aastaringselt soe klaaskatusega passaaži tüüpi äritänav. Galerii kõrgus saab olema 11,5 meetrit ning pindala kokku 735 ruutmeetrit.

Loe edasi: Ajutiselt nähtav eestiaegne Tselluloosi tänav

Tähistame Eesti sünnipäeva Eesti peotoitudega

2018. aastal tähistame ühiselt Eesti Vabariigi juubeliaastat ning septembris toimub ka Eesti toidu kuu. Sel puhul kutsuvad Maaeluministeerium ja Eesti Rahva Muuseum (ERM) kõiki osalema suurel toidupärandi kogumisvõistlusel „Minu pere sünnipäevalaud eile ja täna“.

Illustreeriv foto Foto Urmas Saard
Illustreeriv foto. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kutsume oma lugusid kirja panema igas vanuses inimesi[/pullquote]„Eesti toidu kuu kestab kogu septembri vältel ning on kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. Ühtegi sünnipäeva ei saa aga pidada korraliku peolauata ning nii sündiski Maaeluministeeriumil ja ERMil idee koguda kokku eestlaste peolaua lood ja jäädvustused. Need lood on osa meie toidukultuurist ja nende säilitamine on kingitus Eesti Vabariigile,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Toit on osa meie kõigi elavast kultuuripärandist. Peolauaga seotud lood ja pildid avavad akna rahva minevikku tänapäeva üksikinimese ja pere vaatepunktist. ERMil aitab kogutav materjal uurida ja vahendada kultuuri muutumist ja järjepidevust – neid mustreid, mis saja aasta jooksul on Eesti argielule andnud ainulaadse näo,“ ütles ERMi teadur Anu Kannike.

Loe edasi: Tähistame Eesti sünnipäeva Eesti peotoitudega

Mäletades lähiminevikku

Üheksandat korda peeti taasiseseisvumise päeval Tahkurannas hapukurgi festivali ja sama palju kordi on seda päeva alustatud Eesti esimese presidendi mälestusmärgi juures väikese ajalootunniga.

Ühislaulmist saadab Õnnela Teearu Foto Urmas Saard
Ühislaulmist saadab Õnnela Teearu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Aga imet saadeti eestlase talupoja tarkuses korda juba mitu aastakümmet varemgi siinsamas Tahkurannas[/pullquote]Hoolimata lakkamatust vihmasajust tuli kohale umbes 30 inimest. Kui Häädemeeste vallavalitsuse liige Maia-Liisa Kasvandik oli avasõnad öelnud, avas kogunenud rahvas suud ja südamed laulule „Mu isamaa armas”, mida saatis akordionil Õnnela Teearu. Pärast Sindi ajalooklubi liikme Urmase sõnavõttu jätkus ühislaulmine veel mitme hästi tuntud lauluga.

Urmas avaldas arvamust, et ajavahemikku aastatel 1987 kuni 1994 mahub nii umbes kümmekond või tosin mäletamist, mida võiks kestvalt ja põlvest põlve jutustada. „See on terviklik legend, mis aitab ühe rahva iseolemist meie endi jaoks selgemini mõtestada.” Rahvuslik taasärkamine tõusis märgatava julgusega esile 1987. aastal ja jõudis ühe vahemaa läbimise järel võiduka tulemuseni, kui 1994. aastal vaenuliku riigi armee viimse meheni Eestimaa pinnalt lahkus. „Kõigi asjade loetlemine tollest ajast nõuaks kiirkäigul märksõnadena nimetamisel sedavõrd palju tähelepanu, et eelistan siiski piirduda vaid mõne üksiku asjaga.”

Loe edasi: Mäletades lähiminevikku

Pärnumaa otsib toidumeenet

2018. aasta on Pärnumaa maitsete aasta ning selle raames otsib Pärnumaa oma piirkonnale iseloomulikke toidumeeneid. Toidumeenete konkursile kutsutakse osalema kõiki, kes Pärnumaal midagi toodavad või kasvatavad.

Kadi Elmeste tutvub Pärnumaal toodetavate veinidega, mille rohkust on märgatud üleriigiliseltki Foto Urmas Saard
Kadi Elmeste tutvub Pärnumaal toodetavate veinidega, mille rohkust on märgatud üleriigiliseltki. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Oma lemmiku toidumeenete seast valib ka maaeluminister Tarmo Tamm.[/pullquote]Pärnumaa maitsete aasta projektijuhi Kadi Elmeste sõnul soovitakse Pärnumaa toidumeenete konkursi abil leida piirkonnale iseloomulikke tooteid, mida oleks külastajatel tore kingitusena kaasa võtta. „Nii saame väärtustada kohalikku toidupärandit, laiendada Pärnumaa maitsete levikut ning innustada ettevõtjaid panustama tootearendusse,“ sõnas Elmeste.

Pärnumaa toidumeenete konkursi auhinnafond on 2000 eurot, mille eest ostetakse võidutöid ja parimad tooted saavad pärjatud tiitliga „Pärnumaa parim toidumeene”. Oma lemmiku toidumeenete seast valib ka maaeluminister Tarmo Tamm.

Et parimad tooted saaksid vääriliselt tunnustatud, valitakse toidumeeneid neljas kategoorias: parim toidumeene, parim joogimeene, parim leib ja uudistoode, mis on spetsiaalselt konkursi jaoks loodud.

Loe edasi: Pärnumaa otsib toidumeenet

Sotsiaalkaitseminister tunnustas eakaid vabatahtliku töö eest

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tunnustas täna Estonia teatri Valges saalis aktiivseid eakaid, kes on andnud olulise panuse kogukonna elu edendamisse. Tunnustuse sai 41 inimest üle Eesti.

Üle Eesti 41 tunnustuse saanud eakat vabatahtlikku Foto Olev Mihkelmaa
Üle Eesti 41 tunnustuse saanud eakat vabatahtlikku. Foto: Olev Mihkelmaa

[pullquote]45% 50-74 aastastest inimestest on valmis rohkem panustama ühiskonda[/pullquote]„Kõigil peavad olema võrdsed võimalused osaleda ühiskonnas ja elada inimväärset elu,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „On suur rõõm, et meil on Eestis nii palju aktiivseid vanemaealisi inimesi, kes teevad Eesti elu paremaks kõigile. Sel aastal peame oluliseks väärtustada kogukonnatöö edendamist. Soovime tunnustada inimesi, kes on oma piirkonnas silma paistnud ühistöö eestvedajana või aktiivse tegijana.“

Kogukonnatöö tegija aitab ühiste huvidega inimestel kokku saada, selgitab välja kogukonna vajadused ja paneb inimesed ühiselt tegutsema nende vajaduste lahendamise suunas. Nad võivad seda teha üheskoos oma praktilise tööga või mõeldes välja projekte ja uusi lahendusi, mis aitaks teatud sihtgruppe toetada.

Loe edasi: Sotsiaalkaitseminister tunnustas eakaid vabatahtliku töö eest

Eestlaste juhtimisel asub kuu aja pärast maailma koristama 150 riiki

Juba kuu aja pärast hakkavad eestlaste eestvedamisel ühel ja samal päeval korraga planeeti puhtamaks koristama kümned miljonid inimesed 150 riigist, millest saab ilmselt maailma ajaloo suurim kodanikualgatus.

Siim Valmar Kiisler, Maailmakoristuspäeva patroon, ÜRO keskkonnaassamblee president ja keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler Foto Urmas Saard
Siim Valmar Kiisler, Maailmakoristuspäeva patroon, ÜRO keskkonnaassamblee president ja keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Maailmakoristuspäeva juhi Eva Truuverki sõnul on maailma ajaloo suurimat kodanikualgatust valmistatud ette viimased neli aastat[/pullquote]“Ma kahtlustan, et me tagasihoidlike eestlastena ei saa veel päris täpselt aru, mille me oleme oma kümne aasta taguse Teeme Ära koristustalguga maailmas ellu kutsunud ja kui ulatuslik on see aktsioon, mis toimub  igas ajavööndis 15. septembril,” lausus Maailmakoristuse juht Eva Truuverk. “Kui me neli aastat tagasi Maalimakoristuse ideele aluse panime, siis seadsime endale eesmärgi, et unistuste tipp oleks see, kui me suudaks korraga välja tuua kolm neljandikku maailmast ehk 150 riiki. Täna, kuu aega enne aktsiooni starti, võin ma teile kinnitada – see unistus on täitunud. Eelmisel nädalal sai riike kokku täpselt 150, viimaste liitujate seas olid Fidži, Vanuatu, Boliivia ja Poola ning meil on veel kuu aega aega.”

Loe edasi: Eestlaste juhtimisel asub kuu aja pärast maailma koristama 150 riiki

Nõmme keskuse maja fassaadi kaunistab suur seinapilt

Tänasest kaunistab Nõmme keskuses Jaama tänava ja Pärnu maantee nurgal oleva maja otsafassaadi supergraafiline seinapilt pealkirjaga „Vaba lend“, mille autoriks Andreas Luigas.

Jaama 1 seinapildi autor Andreas Luigas
Jaama 1 seinapildi autor Andreas Luigas

[pullquote]Supergraafika eesmärk on linna kaunistamine ja Eesti professionaalse kunsti toomine linnapilti[/pullquote]Juba kolmandat aastat korraldas Tallinna kommunaalamet ideekonkursi „Hoone fassaadidele supergraafiliste seinapiltide rajamine“. Linnaosavalitsustelt küsiti enne konkursi väljakuulutamist ettepanekuid, millistele hoonetele võiks suuri seinapilte kavandada.

„Rääkisime eelnevalt Jaama 1 ühistu juhatusega läbi ning esitasime hoone üheks võimalikuks kandidaadiks, kuhu võiks sellist teost kavandada. Seda enam teeb rõõmu, et žürii poolt välja valitud kolmest võidutööst üks oli Nõmme linnaosa maja ning et kommunaalamet selle teostamiseks ka vajalikud rahalised vahendid leidis,“ rääkis linnaosavanem Grete Šillis.

Loe edasi: Nõmme keskuse maja fassaadi kaunistab suur seinapilt

Suvine peonädal Otepääl

EV100 raames toimub üle Eesti 17. – 25. augustil suur suvine peonädal, mille sisse mahub nii taasiseseisvumispäeva tähistamine kui ka muinastulede öö.

Puka öölaulupeo lõpetab Eesti taasiseseisvumispäeva auks korraldatav ilutulestik Foto Urmas Saard
Puka öölaulupeo lõpetab Eesti taasiseseisvumispäeva auks korraldatav ilutulestik. Foto: Urmas Saard

[pullquote]visatakse nalja nii eestlaste kui ka kaugemate naabrite üle[/pullquote]Otepääl leiab suvise peonädala raames sündmusi igale maitsele. Otepää vallavalitsuse teatel avabsündmuste sarja 18. augustil kell 17.00 Sangaste kultuurimajas taasiseseisvumispäevale pühendatud kontsert, kus esineb akordioniduo Henri Zibo ja Mikk Langerproon. 19.augustil kell 20.00 toimub Puka Kultuurimaja pargis juba traditsiooniks saanud XI Puka öölaulupidu. Öölaulupeol osalevad koorid üle Eesti ning toimub suur ühislaulmine koos armastatud laulja Katrin Karismaga. Öölaulupeo lõpetab Eesti Taasiseseisvumispäeva auks korraldatud ilutulestik.

Taasiseseisvumispäeval saab osaleda suisa kahel üritusel – kell 17.00 esitab noor Otepää kitarrist Priit Peterson Otepää Maarja kirikus klassikalisi muusikapalu. Kell 19.00 oodatakse kõiki Otepää kultuurimaja juurde. Otepää Kultuurimaja pargis, halva ilma korral saalis, tuleb esitlusele rändteatri Vaba Vanker kaks eriilmelist lugu “Eestlaste Muistne Lugu” ja “Eestlaste Muistne Sugu”. Tegemist on kahe lavastusega, kus visatakse nalja nii eestlaste kui ka kaugemate naabrite üle, arutletakse ajaloo ning eluliste probleemide üle. Üles astuvad Maili Metssalu, Rauno Kaibiainen, Kadri Skudra Kalda ja Merike Paberits.

Loe edasi: Suvine peonädal Otepääl

Kaia Iva: vabatahtlikud saavad anda ka hoolekandesse olulise panuse

Riik soovib koostöös MTÜga Eesti Külaliikumine Kodukant kaasata hoolekandesüsteemi senisest enam vabatahtlikke. Eesmärk on toetada eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad abistamist või juhendamist igapäevase eluga toimetulekul ja ühiskonnaelus osalemisel.

Kaia Iva Foto Urmas Saard
Kaia Iva. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kaia Iva: “Järjest olulisem on ka vanemaealiste iseseisva toimetuleku suurendamine ning nende kaasamine vabatahtlikku tegevusse.”[/pullquote]Sotsiaalministeerium kuulutas märtsikuus välja riigihanke viimaks läbi projekt, mille tulemusena arendada välja kestlik lahendus vabatahtlike kaasamiseks kogu riigis. „Sotsiaaltöötajad täidavad igapäevaselt ka selliseid ülesandeid, mis ei eelda erialast haridust ja mille täitmiseks saaks kasutada kogukonna abi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Vabatahtlikud ei asenda sotsiaaltöötajat, kuid suudavad sageli pakkuda vajalikku abi, mida kohaliku omavalitsuse teenused ei pruugi katta. Kogukonna kaasamine ja suurem tähelepanu oma liikmetele võimaldaks eakal või puudega inimesel kauemaks koju elama jääda ja ennetada hooldekodusse sattumist. Tihti võib aidata ka vestluspartneri olemasolu, et suuremaid muresid ennetada ning säilitada inimese elukvaliteeti.”

Loe edasi: Kaia Iva: vabatahtlikud saavad anda ka hoolekandesse olulise panuse

Audru suvilaalad varustatakse tsentraalse joogiveega

Pärnu linnavalitsus suurendab AS Pärnu Vesi aktsiakapitali 549 997 euro võrra, et alustada Audru osavalla Muti ja Tiigi suvilaalade ühisveevärgiga ühendamist.

Siim Suursild, Pärnu abilinnapea Foto Urmas SaardAbilinnapea Siim Suursilla sõnul on suvilaalade ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendamiseks kavas kulutada kaks miljonit eurot. „See on alles esimene etapp, nelja aasta jooksul investeeritakse kaks miljonit. Selle aasta raha eest jõuab teha kaks-kolm tänavat,“ selgitas Suursild.

Ehituseks kuluva ligi poole miljoni euro arvelt suurendab Pärnu linn AS Pärnu Vesi aktsiakapitali 85 937 aktsia võrra. Pärast aktsiakapitali suurendamist on ettevõtte uueks aktsiakapitaliks 16 235 582,04 eurot, ühe aktsia nimiväärtuseks on 6,40 eurot.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

 

Siim Suursild, Pärnu abilinnapea. Foto: Urmas Saard

Pärnu tahab ühiselt Tartu ja Viljandiga kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks

Pärnu linnavalitsus tegi volikogule ettepaneku kandideerida 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks koos Tartu ja Viljandiga, et üheskoos väärtustada kohalikku kultuuri.

Pärnu südalinnas kõrguv Eliisabeti kiriku torn on üks kaugele paistvatest maamärkidest Foto Urmas Saard
Pärnu südalinnas kõrguv Eliisabeti kiriku torn on üks kaugele paistvatest maamärkidest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Marko Šorin: “Kes suudaks innustada paremini kui Pärnu, Tartu ja Viljandi üheskoos?”[/pullquote] „Meie eesmärgid on samad,“ ütles Pärnu abilinnapea Marko Šorin. „Tahame huvitavat ja loomingulist elukeskkonda, väärtustame kohalikku kultuuri ja soovime seda mitmekesistada. Alati pole mõtet omavahel konkureerida, koostööst võidaks pool Eestit.“

Šorini sõnade kohaselt on kõik Euroopa ja ülejäänud maailma linnad aru saanud, et vaja on arendada kogu piirkonda, mitte üksikuid linnu. Euroopa jaoks on Pärnu, Tartu ja Viljandi üks, küll väikeste eripäradega, kuid terviklik piirkond.

Pärnu plussideks on meri, suviselt kirev kultuurielu, looduslähedus ja 11 000 aasta vanune ajalugu. Viljandi on eeskuju väikelinnast, mis suudab end suureks teha, Tartu haritlaskonnaga ei suudaks Eestis keegi võistelda. Üksteisele tuge pakkudes ja igaühe tugevusi ära kasutades suudame turistidele pakkuda enam ja luua sidemeid, mis jäävad kestma ka pärast kultuuripealinnaks olemist.

Kõik kolm linna tahavad kaasata võimalikult rohkem inimesi. Euroopa kultuuripealinn 2024 ei ole üksikud ehitised ega kallid kontserdid, vaid ühine selgade kokkupanemine, et vältida inimeste kolimist pealinna ja selle lähiümbrusesse.

„Inimestel peab hea ja huvitav elada olema kogu Eestis. Kes suudaks neid innustada paremini kui Pärnu, Tartu ja Viljandi üheskoos?,“ lausus Šorin.

Pärnu linnavolikogu arutab linnavalitsuse ettepanekut 6. septembril.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Riik investeerib oluliselt Ida-Virumaa haiglate uuendamisse, loomisel on ka 8 uut tervisekeskust

Viimastel aastatel on Ida-Virumaa tervishoiuasutustesse suunatud mitmeid vajalikke investeeringuid. Narva haigla erakorralise meditsiini osakonna uuendamine, Ida-Viru Keskhaigla aktiivravikorpuse ehitus ja kaheksa uut tervisekeskust võimaldavad tulevikus pakkuda tervishoiuteenuseid tänapäevastes tingimustes, ütles Ida-Virumaal kahepäevasel visiidil viibiv tervise-ja tööminister Riina Sikkut.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut ja Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler Foto Jevgeni Kapov
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut ja Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler. Foto: Jevgeni Kapov

Minister külastab Ida-Virumaa visiidil piirkonna haiglaid ning kohtub kohalike arstide ja tervishoiujuhtidega. Ida-Viru Keskhaigla aktiivravi hoone ehitustöödesse investeeritakse järgmise nelja aasta jooksul ligikaudu 15 miljonit eurot. Ida-Viru Keskhaiglas jätkatakse aastatel 2019-2021 aktiivravi hoone teise ehitusetapi ja olemasoleva hoone renoveerimisega, et tagada kvaliteetse ravi kättesaadavus piirkonnas.

Ida-Viru Keskhaigla vastutuspiirkonnas elab ligi 200 000 elanikku ning tegemist on suurima haiglaga piirkonnas. „Uuenenud keskhaigla suudab pakkuda elanikele paremat tervishoiuteenust ning toetab ka piirkonna arengut laiemalt,“ ütles minister Sikkut, kelle sõnul on kaasaegne töökeskkond üks paljudest aspektidest, mis aitab motiveerida piirkonda arste-õdesid tööle asuma.

Loe edasi: Riik investeerib oluliselt Ida-Virumaa haiglate uuendamisse, loomisel on ka 8 uut tervisekeskust

Võrumaal kutsutakse elu muutvaid ideid leidma, arendama ja ellu viima

Võrumaa on lahe! Siin on uma ja hää ning meil aigu om, aga nüüd anname vunki mano ja otsime ideid, mille abil Võrumaa elu kõigi jaoks veelgi paremaks muuta.

Vaade Võrumaale Suure Munamäe vaatetornist Foto Urmas Saard
Vaade Võrumaale Suure Munamäe vaatetornist. Foto: Urmas Saard

Iga idee on teretulnud – peaasi, et see puudutaks meie elu-olu ja inimesi uudselt ja innovaatiliselt. Rauda taguma ega betooni valama me ei hakka, vaid mõtleme pigem sellele, millised tõhusad inimeste toimetulekut parandavad teenused meil siin puudu on. Kui mõtted kogutud, siis arendame neid üheskoos ja spetsialiste kaasates edasi ning viime parimad lahendused ellu.

Neljapäeval, 23. augustil kell 13–17 toimuvad Võrumaa Toidukeskuses juba teised ideetalgud, kus saab korraldajate ning teiste osalejate kaasabil oma ideed või algatust testida ja edasi vormida.

Lisainfo ja registreerimine.

Suvistele ideetalgutele järgnevad 5.–7. oktoobril häkatoni vormis loometalgud, kus koos spetsialistidega arendatakse ideed 48 tunniga käegakatsutavaks lahenduseks. Parimad ideed viiakse ellu koostöös Võrumaa kohalike omavalitsustega.

Ootame kõiki võrumaalasi oma ideid jagama ja neid koos edasi arendama, et meie kogukonnale paremaid teenuseid pakkuda!

Vunki mano pilootprojekti veab eest Võrumaa Omavalitsuste Liit koostöös Võrumaa Arenduskeskusega. Projekti partnerid on Tallinna Ülikool ja Helpific.

Martin Mark

Vandaalid süütavad Liiva jaama pakendikonteinereid

Ööl vastu teisipäeva süütasid vandaalid Nõmmel Liiva jaamas pakendikonteinerid. Ajutiselt on pakendipunkt suletud ning kaalutakse teise asukoha leidmist.

Liiva jaama põlenud pakendipunkt Foto TVO
Liiva jaama põlenud pakendipunkt. Foto: TVO

Tootjavastutusorganisatsioon OÜ-le (TVO) kuuluvad pakendikonteinerid pandi Liiva jaamas põlema juba teist korda. Pärast esimest põlengut sai osaliselt kannatada vaid üks konteiner ja see asendati, sel korral on täielikult hävinenud kaks mahutit.

„Alles sel kevadel vahetas ettevõte Liiva ja Laagri jaamas vanad mahutid uute vastu. Uute kastide eelis on see, et nende tühjendamisel tekib vähem müra ning jäätmeid ei pudene maha. On kahetsusväärne, et mõne vandaali pärast peab kannatama kogukond, kes pakendipunkti kasutas,“ lausus Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Praegu samale asukohale uusi mahuteid ei viida, TVO soovib koostöös Tallinna keskkonnaametiga leida piirkonnas pakendipunktile uue asukoha.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Otepääl toimub esimene Kukeseene Festival

Otepää pole tuntud mitte ainult kui talvine ja suvine puhkamiskoht, vaid ka koht, kus on marja- ja seenerikkad metsad. 8. septembril toimubki Otepää kuplite vahel esimene Kukeseene Festival.

Kukeseened Foto Jaanus Ilp
Kukeseened. Foto: Jaanus Ilp

[pullquote]Kukeseene korjamise võistlus toimub Otepää linnamäe orus.[/pullquote]Esimesel Otepää Kukeseene Festivalil saab maitsta kukeseene toite, toimub kukeseene ja sügisandide laat, erinevad õpitoad ja kukeseene näitus. Festivalil valitakse Eesti kaunim kukeseen, päeva lõpetab kukeseene korjamise võistlus ja pidu.

Festivalist osavõtja saab lunastada 5 eurot maksva käepaela. Käepael annab õiguse viies Otepää toidukohas kukeseene roogasid tasuta degusteerida, valida parim roog, valida kauneim kukeseen, osaleda korjamise võistlusel ja võita auhindu ning osaleda õpitubades. Kukeseenetoitu pakuvad sellel päeval kõigile huvilistele Ugandi Resto, Ugandi Kohvik, GMP Pühajärve restoran, Pühajärve Spa Pubi ja Tehvandi staadioni kohvik.

Loe edasi: Otepääl toimub esimene Kukeseene Festival

Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia sai Vahur Afanasjev ja luulestipendiumi Airis Erme

Võtikvere raamatuküla pidu on Eestimaa vanim kirjandusfestival – tänavu toimus see 19. aastat –, mille eestvedajaks on Võtikverest pärit kirjanik ja filmitegija Imbi Paju. Raamatuküla patroon on tänavu antropoloog, muinasjutuvestja ja muusik Polina Tšerkassova.

Vahur Afanasev Foto Eveline Kurvits
Kirjanik Vahur Afanasev on aanud kätte Elise Rosalie Auna nimelise preemia. Foto: Eveline Kurvits

[pullquote]Kirjanduslikku päeva aitas läbi viia ajakirjanik ja paljude raamatute autor Rein Sikk[/pullquote]Juba neljandat aastat antakse kirjandusfestivalil välja 1880ndate lõpus Võtikveres elanud luuletaja Elise Rosalie Auna nimelist kirjanduspreemiat. Tänavu pälvis kirjanduspreemia kirjanik Vahur Afanasjev Peipsiveere vanausuliste elu käsitleva romaani ”Serafima ja Bogdan” eest.

”Romaan kirjeldab inimlikult ja humoorikalt vanausuliste hirmu nõukogude võimu kui ebajumala ees,” ütles Imbi Paju preemia üleandmisel. ”Tugevad keelekujundid avavad kultuurimaastikku ja vanausuliste elufilosoofiat, kust saadakse tuge elamiseks. Teos suunab pilgu rikka traditsiooni pärandiga vanausuliste elule ja rikastab meie kultuuriteadvust.”

Varem on saanud preemia kirjandusteadlane Leena Kurvet-Käosaar, Ly Ehin ja Eeva Park. Preemia koosneb kunstnik Lilli-Krõõt Repanu graafilistest taiestest.

Loe edasi: Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia sai Vahur Afanasjev ja luulestipendiumi Airis Erme