Vastloodud Urvaste jaoskond hakkab rõhku panema kohalike õppuste ja motivatsiooniürituste läbiviimisele ning loodusmaastike tundmaõppimisele. Jaoskond osaleb Urvaste piirkonna arendamises koos teiste kodanikuühendustega.
Kõik isamaaliselt mõtlevad naised, kes tahaksid omandada oskusi kriisiolukordades hakkama saamiseks, on oodatud naiskodukaitse tegemistega tutvuma ja ka liikmeks astuma. Marje Kangroga saab kontakti telefonil 55553862.
Airi Hallik
Kaitsevägi ja Kaitseliit korraldavad 4.-20.05.2010 suurõppuse Kevadtorm 2011, mille tegevusala ulatub Tartumaalt läbi Põlvamaa Võrumaani.
Õppuse eesmärk on 2010-2011. aastal ajateenistusse kutsutud isikkoosseisul baseeruvate jalaväe, suurtükiväe, õhutõrje, pioneeri-, luure-, staabi- ja tagalaüksuste kokkuharjutamine ja oskuste kontroll, kirjutab Kambja vallalehe võrguväljaanne Koduvald.ee.
Samuti harjutavad koostööd maaväe, Lõuna kaitseringkonna ja I jalaväebrigaadi staabid ning kaitseliidu Tartu-, Põlva-, Võru-, Valga- ja Viljandimaa malevad.
Esimesel kahel päeval toimub üksuste koondumine õppuste alale. Sellele järgnevad 6 päeva jooksul jalaväepataljonide ja jalaväebrigaadi koostööharjutused. 13.-19.05.10 ööpäevaringsed õppelahingud, millega kaasneb ka lahingmüra. Järgneval kahel päeval korrastatakse õppusel kasutatud alad ja teed. 21.05.10 lahkuvad üksused õppuste alalt. Loe edasi: Suurõppus Kevadtorm 2011 toimub maikuus
7. mail toimub koostöös Elva Matkakeskuse ja Edelaraudteega matkahooaja avaüritus, mis algab Elva Matkakeskusest.
Osalejatel on võimalus nautida kaunist muusikat Tõnis Mäe ja Kärt Johansoni esitluses, kuulata Matkaspordi nõuandeid, osa võtta erinevatest matkadest, teha kaunis kingitus töötubades, kuulata matkajuht Levo Tohva muljeid ja veel palju muud. Rahva toob Elvasse Edelaraudtee rong nii Tallinnast kui Tartust. Loe edasi: Elva Matkakeskus kavandab hooaja avaüritust
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis (Nooruse 1, Tartu) korraldatakse 19. aprillil seminar “Hoonete energiatõhususe arendamise kogemused Šveitsis. Eesti hetkeseis ja väljavaated”, mis on kõigile osalejatele tasuta. Seminar viiakse läbi Euroopa Liidu Eesti-Läti Programmi projekti “Jätkusuutlike ja madala energiatarbega hoonete ja rajatiste kasutamise arendamine Lätis ja Eestis” raames. Loe edasi: Tartus tuleb hoonete energiatõhususe alane seminar
Tegevuse eesmärk on aidata vaesuses elavaid peresid ning eriline tähelepanu kuulub niisugustes peredes kasvavatele lastele. Heategevuslik taaskasutuskeskus „Saagu Valgus“ tutvustab oma tegevust järgmiselt:
Meie kauplus tähendab seda, et meile annetatud kõrge kvaliteediga ja uhkemad riided ning jalanõud me müüme eesmärgiga koguda raha, millest aidata tasuda puuduses elavate laste osavõtud huviringidest, ekskursioonidest, sporditrennidest jms. Raha peredele kätte ei jagata vaid aitame tasuda arved, mida on võimalik kontrollida – see on üks põhimõtetest, millest meie fond abi andmisel alati lähtunud on. Arvete tasumise osas teeme koostööd koolide ja kohalike omavalitsustega.
Meie ladu tähendab seda, et anname raskustesse sattunud peredele ka esemelist abi ning jagame annetatud esemeid tasuta. Loe edasi: Siiri Sisask avas Raplas taaskasutuskeskuse
Maamajanduse Infokeskus kuulutab välja konkursi „Märka Leaderit“. Konkursi eesmärk on tutvustada ja tunnustada Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) Leader meetmest toetust saanud parimaid projekte ja neid teostanud ettevõtjaid, vabaühendusi ja kohalikke omavalitsusi.
Konkursil osalevad Leader projektid viies kategoorias: parim põllumajandusprojekt, parim maaettevõtlusprojekt, parim keskkonnaprojekt, parim noorteprojekt ja parim koostööprojekt. Üks projekt võib kandideerida ka mitmes kategoorias.
Konkursile võivad projekte välja pakkuda kõik soovijad: kohalikud omavalitsused, piirkondlikud arenduskeskused, erialaliidud, nõustajad, kohalikud tegevusgrupid, piirkonna ettevõtjad ja elanikud.
Parimad MAK Leader projektid valib välja hindamiskomisjon. Võitjaid autasustatakse 2011. aasta juuli keskel üle-Eestilisel Leader tunnustusüritusel. Parimad projektid saavad auhinna ja neid tutvustatakse spetsiaalses trükises. Auhinnad loositakse välja ka projektide konkursile esitajatele.
Projekte saab konkursile esitada kuni 30. aprillini 2011. Vormid ja lisainformatsioon on saadaval Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/leader/konkurss
Allikas: Maamajanduse Infokeskus
Esmaspäeval, 4. aprillil kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis kolm uut näitust: EDA LÕHMUSE maalinäitus “Postmaastikud”, NAKlaste “Lembenäitus” ja Mihkel Ehala mälestusnäitus “Siis ehk olen küllalt elutark panemaks pealkirja”.
Eda Lõhmuse maalinäitus “Postmaastikud”
Näitusel „Postmaastikud“ esitleb maalikunstnik Eda Lõhmus oma Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonnas maali erialal kaitstud magistritööde komplekti. Tegemist on valdavalt suureformaadiliste akrüülmaalidega, mis valmisid aastal 2008.
Lõhmuse maalid pole lihtsalt paika pandud tähendusega seinale talletatud originaalid, vaid otsustuste vool, mis lõpuks maastikeks organiseerunult elab iseseisvat elu ning jätab seljataha ka autori enda. Nii on iga uus vaatlus (ka autoripoolne) alati juba üha uusi tähendusi loov järelvaatlus, millele see „post“ pealkirjas ka viitama peaks. Samas võib maalidel näha lihtsalt maastikke ja lihtsalt poste ning nimetada neid postmaastikeks. Tegemist on avatud materjaliga uuteks otsustusteks ja sõnamängudeks.
NAKlaste “Lembenäitus” – HuupI, Kristina Viin, Marja-Liisa Plats
Armastus luules ja pildis…Luulest leidsime armastust, seksi, viha ja häbi, kevadet ja erootikat. NAKlased teevad raamatu, illustreerivad ja teevad näituse. Näitusele tulevad lembeluulest inspireeritud pildid. Avamisel loetakse ka vastavaid luuletusi ning kaasas on raamatud, ehk luule kohtub kunstiga. Avamisel on kohal Contra ja Priit Salumaa.
Mihkel Ehala (1978-2010) mälestusnäitus “Siis ehk olen küllalt elutark panemaks pealkirja”
Pilte teatri- ja maalikunstnik Mihkel Ehala (1978 – 2010) loomingust. Näituse ametlik avamine toimub Linnateatrite Päevade raames 14. aprillil kell 17.
Allikas: Võru Linnagalerii
Otepää Avatud Noortekeskus korraldab konkursi Otepää Noor Talent 2011. Talendikonkursil osalejate kontsert toimub laupäeval, 2. aprillil 2011 kell 19.00 Otepää Kultuurikeskuses.
Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Kadri Orava sõnul võtavad talendivõistlusel osa Otepää vallaga seotud noored vanuses 7-26 aastat. Finaalis saab näha 10 erinevat etteastet. Peale igat etteastet annab oma hinnangu üks zürii liige, samuti küsitakse mõni küsimus äsja esitanud esitajalt.
Žüriis on erinevaid inimesi, näiteks on üks kohtunikeks Eesti Talendis edukalt esinenud otepäälanna Margit Tali. Finaal algab kell 19.00, sissepääs maksab 3 €. Lisaks talentidele esineb noor mustkunstnik ja tsirkuseartist Samir Lahtinen Vihti vallast.
Auhinnad esinejatele on välja pannud Otepää Avatud Noortekeskus, Eesti Kultuurkapital, Otepää Lihatööstus, Oti Pubi, Kääriku Puhke- ja Spordikeskus, Pühajärve Spa ja Puhkekeskus, GMP Hotell, Hotell Karupesa.
Allikas: Monika Otrokova, Otepää Vallavalitsus
Munamaa – 19. aprill / “Naaberrahvaste munapühatraditsioonid”
Õpime Läti-, Setu- ja Soomemaa munapühakombeid. Meisterdame linnupesi ja värvime mune. Mängime muistendit targast kaarnast ja vanapaganast, kes kardab välku. Joome kasemahla ja sööme munapühatoite.
Pääse: 6,5 € (koos lõunasöögiga), 10-ne õpilase 1 saatja tasuta. Tegevus kestab: 10.00-14.00.
Eelregistreerimine 9. aprillini.
Nõiavitsapäev – 28. aprill / “Taimede võluvõimed Eesti rahva usundites”
Räägime nõia- ja ravimtaimedest. Vaatame, milliseid tööriistu valmistas talumees lepast, kasest, kuusest, tammest ja teistest puudest.
Vaatame, kuidas kasutati paju-, sarapuu-, toomingaoksi. Vaatame, mida saab teha puude koorest, lehtedest, juurtest, viljadest, mahlast. Valmistame taimedest toitu ja proovime, kuidas maitseb.
Pääse: 5 € (koos lõunasöögiga), 10-ne õpilase 1 saatja tasuta. Tegevus kestab: 10.00-14.00.
Eelregistreerimine 20. aprillini.
Muuseumiöö – 14. mai / “Öös on aardeid”, teemaks “Mõniste rahapajalegendid”
20.00 – 22.00 – Räägime Mõniste muuseumis legende.
22.00 – 24.00 – Võistlusmäng legendi radadel “Otsime rahapada”!
24.00 – 02.00 – Virvatuli Mõniste pargis. Võistluste kokkuvõte. Loe edasi: Mõniste Muuseumis tulekul tegus kevad
Eelmisel nädalal lõppenud loomakasvatustoetuste taotlusvoorus laekus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametisse kokku 5156 taotlust kuut liiki toetuste saamiseks.
15. aprillini saavad kuni 100-pealiste piimakarjade omanikud veel hilinenult esitada piimasektori eritoetuse taotlusi. Kuna sel juhul väheneb toetus 1% võrra iga hilinetud päeva eest, siis laekus enamik neidki taotlusi õigeaegselt. 30. märtsiks oli neid esitatud 737.
Veel kaht toetust makstakse praegu karjas olevate loomade kohta – ammlehmade kasvatamiseks soovivad toetust 1432 loomapidajat, uttede kasvatamiseks 836.
Ülejäänud kolme nn tootmisest lahtiseotud toetust saab taotleda varasematel aastatel loomakasvatustoetuste taotlemise käigus kindlakstehtud ühikute alusel eeldusel, et taotleja ka praegu põllumajandusega tegeleb. Veise loomühiku alusel makstava täiendava otsetoetuse taotlusi laekus 4247, ute täiendava otsetoetuse taotlusi 727, piima täiendava otsetoetuse taotlusi 1335. Loe edasi: PRIAsse laekus toetuse taotlusi 5156 loomapidajalt
Ida-Groningen on piirkond Hollandi kirdeosas. Sarnaselt Lõuna-Eestile on tegemist pealinnast eemal asuva alaga, kus olulisteks tegevusvaldkondadeks on põllumajandus, väiketootmine ja turismindus. Piirkondade keskused Groningen ja Tartu on olnud tähtsad kaubanduslinnad juba Hansa Liidu ajal.
Hollandi nädal toimub Lõuna-Eesti Leader tegevusgruppide koostöös (Tartumaa Arendusselts, Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu, Piiriveere Liider, Võrumaa Partnerluskogu). Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on senine üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine olnud igati kasulik. Näiteks lähiajal on Hollandisse sealse ettevõtja juurde sparglikasvatust õppima minemas Lõuna-Eesti väikeettevõtja, kes tahab hakata seda köögivilja Eestis kasvatama. Loe edasi: Hollandlased tutvustavad Lõuna-Eestis oma kultuuri
Tulemas on noortelaager ja esseekonkurss “Ettevõtja vs palgatöötaja”, mille eesmärgiks on suunata kohaliku Leader tegevusgrupi MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonna noori mõtlema oma tulevase elukutse peale. Millised head ja vead kaasnevad ettevõtja kui ametiga ning kuidas tavaline palgatöötaja võiks pääseda lõputuna näivast oravarattast?
Esseekonkursile oodatakse Tapa, Kadrina, Ambla, Vihula, Kuusalu valla ja Loksa linna keskkoolide ja gümnaasiumide õpilaste kirjatükke. Parimad saavad väärt auhinnad ja prii pääsu juuli alguses toimuvale ettevõtluse ja internetiturunduse noortelaagrisse.
Konkursi soovitatavaks aruteluteemaks on:
– Mis saab minust pärast keskkooli või gümnaasiumi lõpetamist?
– Kas ma hakkan tegema plaane selles suunas, et minust saab palgatööline, kes tõuseb igal hommikul üles selleks, et minna tööle ja teha seda, mida ülemus ütleb?
Kas mulle meeldiks töötada ja õppida selle nimel, et;
• saaksin ise otsustada, kuidas ma oma tööd korraldan
• võiksin ise määrata aja, millal reisin ja puhkan
• tohiksin endale ise sobiliku tasu maksta Loe edasi: Noortele korraldatakse esseekonkurss ja suvelaager
2011. aasta esimeses kvartalis on maavalitsuste tegevuste koordineerijaks Viljandi maavalitsus. “Maavalitsuste koordineerimine tähendab näiteks seda, et kooskõlastamist vajavate seaduseelnõude kohta tehtavad märkused, täiendused ja täpsustused on kõigist maavalitsustest sel ajavahemikul kokku kogunud just Viljandi maavalitsus. Ning meie oleme need siis edastanud eelnõuga tegelevale asutusele,” selgitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse.
Samuti on koordineerija tööks kokku panna igakuiste korraliste regionaalministri ja maavanemate nõupidamiste päevakava ning seda koosolekut ka juhtida. Koordineerijaks olemisega kaasneb ühtlasi tava lisada maavalitsuste ühtsust ja koostööd sümboliseerivale ketile uus lüli, enne kui kett järgmisele maavalitsusele üle antakse. Loe edasi: Viljandi maavalitsuse seinal ripub koordineerimiskett
Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni tellimusel on AS Kobras ja Eesti Maaülikool alustanud Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamist, lähiajal on toimumas algatuskoosolekud.
Tulenevalt looduskaitseseaduse § 25 koostatakse hoiualade ja kaitsealade kaitse korraldamiseks kaitsekorralduskava, milles tuuakse välja olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning kava elluviimise eelarve.
Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamise raames viiakse läbi ka Kütioru, Vällamäe, Tuhkrijärve, Vaskna, Suur-Munamäe ja Jürihani sihtkaitsevööndites loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide inventeerimine. Kaitsekorralduskava läbiviimise protsessi tutvustamiseks viiakse läbi algatuskoosolekud:
8. aprillil kell 17 Võru Maavalitsuse II korruse saalis
11. aprillil kell 17 Rõuge rahvamajas
12. aprillil kell 17 Haanja rahvamajas
Täiendavat infot saab Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistilt Jaanus Tanilsoolt (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon: 53229241) ja AS Kobras keskkonnaekperdilt Kadi Kukelt (kadi@kobras.ee, telefon: 7300316)
Allikas: Keskkonnaamet
Pühapäeval, 27. märtsil kl 14.30 kõneleb Valdo Valper Urvaste seltsimajas oma raamatust “Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus”.
“Metsast leitud kirik ” on mahukas ülevaade Urvaste kihelkonna pärimuspaikadest ja neist kõneldud lugudest. Paikade tähtsust, teket,
nimesaamist jne. illustreerib 544 uuemat ja vanemat pärimusteksti Eesti Kirjandusmuuseumi kogudest. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetuste sarja kuuluva kogumiku koostaja ja Urvaste kihelkonna pärimust ja paiku käsitleva eessõna autor on Valdo Valper, toimetanud on raamatu Mall Hiiemäe.
Raamat sisaldab rohkelt illustratsioone (kaasaegsed ja arhiivifotod, kaardid, joonistused arheoloogilistest leidudest jm). Umbes kolmandik avaldatud pärimustekstidest on võru keeles. Raamatu lõpus on ingliskeelne resümee eessõnast ning pärimuspaikade ja rahvaluulekogujate registrid. Väljaande lähema tutvustuse leiab siit.
Raamatu “Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus” valmimist on toetanud Kultuuriministeeriumi Vana-Võrumaa Kultuuriprogramm, Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp ja rahvakultuuri sihtkapital.
Täpsem info: Valdo Valper, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, telefon 55952908, e-post valdo.valper@gmail.com
Haani vallah Luutsingu küle all eläs Märdini Raili (28), kiä om maaülikoolih eläjäkasvatust opnu ja no jo viis aastakka hobõsit pidänü. Üten üürihobõsidõga om täl Kuguritsa taloh 20 hobõst.
Märdini sõnno perrä om lugu sääne, et ku hopõn om ilotamisõ jaos (liivaplatsi pääl sõitmisõs, võistluisil käümises), timä kabi om terve ja tukõv, sõs olõ-i timmä ravvuta vaia. «Mõnõh mõttõh om ravvutaminõ hää ja mõnõh mõttõh taa jäl lahk kapja,» kõnõl’ Märdin. «Raud muut kabja helläs ja ku hopõn om kõik aig ravvah, sõs tä lõpus omgi nii hell, et saa-i ilma raudulda olla.»
Umõhtõ tunnist’ naanõ, et om timälgi olnu säändsit hobõsit, kinkalõ tulõ ravva ala lüvvä. «Sõs oll’ seo peris suur hädä, selle et tah kandih olõ-i üttegi säänest seppä, kiä hobõst ravvutanu,» kaivas’ naanõ. Sepä, kedä naanõ usk, eläse Villändih ja Tartoh.
Märdini Raili ütel’, et ku hopõn om jo kõrd ravvah, sõs piät naid raudu õga nelä kooni kuvvõ nädäli takast vaihtama. (Taa tiidmise pääle lätsi mu silmä pääh suurõs ku ülepannivadsa ja ma mõista-s umma imehtüst kuigi käkki. Olli kimmäs, et ku hobõsõlõ om kõrd raud ala pant, sõs taast saa nii aastas viländ. Tuu pääle mõtlõ-s ma sukugi, et hobõsõ kabi kasus kah nigu inemise küüdski ja tuuperäst piät hobõsõl ka tihsähe raudu vaihtama.) Loe edasi: Hobõsõ ravvutajat om seo ilma aigu rassõ löüdä
Ööl vastu pühapäeva läks Eesti üle suveajale, nihutades kellaosuti öösel kell 3 tunni võrra edasi. Seega, esmaspäevased tööle- ja kooliminejad peavada harjumuspärasest tunni võrra varem tõusma, ent õhtul on tund aega kauem valge. Kas sa oma kella ikka keerasid?
Suured autod hakkavad jäätmekäitluskeskusesse sõitma Sõmeru valla poolt nn Rakvere ringteelt. Hetkel on käsil pinnasetööd ehk juurdepääsutee aluse ja torustike rajamine. Sõiduautode sissepääs asub keskuse Rakvere linna poolses küljes.
Ehituse kogumaksumus on 53 miljonit krooni. Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) toetas jäätmekäitluskeskuse rajamist 2010. aastal 36,1 miljoni krooniga. Plaanide järgi valmib keskus käesoleva aasta novembris.
„Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus on mõeldud kogu maakonna elanike teenindamiseks. Kuna keskuse rajamise eestvedajaks oli omal ajal Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit, siis on liikmeteks ka kõik meie maakonna omavalitsused,” selgitas Vinni vallavanem ja MTÜ Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus juhatuse esimees Toomas Väinaste. Loe edasi: Lääne-Virumaal käib jäätmekäitluskeskuse tee-ehitus
Kell 10 – „Kivi, kala, jõgi“ jälgib kolme aasta jooksul väikese kasuperes kasvava tüdruku Ariana elu Itamatatiua kogukonnas.
Kell 12 – „Söepõletajad“ on film inimestest, kes valisid lihtsa elu looduse rütmis. „Jõhvikasaar“ on lugu Vene Münchhausenist, kes ehitab oma hoovi tuuleturbiini ja paneb mesitarud katusele.
Kell 14:40 – „Tubakas, tõed ja Rummikub“ toob vaatajateni neli lugu: Islami põhikooli Ababili kuuendast klassist, Rieti Rummikubi lauamänguklubist, Uli tubakapoest ja kohalikust politseinikust Ferryst.
Kell 17 – „Lo väike kuningriik” viib vaataja kaugesse Himaalaja mägismaal asuvasse külla. „Unistades Taj Mahalist“ on lugu Pakistani taksojuhist, kelle unistuseks on kordki käia Indias, et näha Taj Mahali. Loe edasi: Maailmafilmi festivalil täna viimane päev
5. aprillil esietendub Võru Linnateatris traditsioonipõhine komöödialavastus „Loomad ehk ilmas on ikka imelikke inimesi“, mille näol on tegemist mõttelise järjega „Võrumaa rituaalide“ sarjale.
„Loomad ehk ilmas on ikka imelikke inimesi“ räägib muistendeid ja rahvatarkusi inimese kultuursusest läbi erinevate loomade silmade. Lavastuse käigus õpivad loomad rääkima ja inimese kombel tööd tegema, laulma ning nalja viskama. Viis tegelast – Jänes, Karu, Nugis, Lehm ja Konn – jutustavad lugusid inimese juhmusest mitte osata olla loom. Loomulikult lisatakse sekka hulgaliselt lõbusaid traditsioone ja rituaale jahipidamisest, kalapüügist, looduse (loomade) fotografeerimisest ning „külmarohu“ ja „ravimi“ võtmise õpetussõnu rahvameditsiinist. Niisiis, “Loomad” mõtestavad inimest.
Lavastaja: Tarmo Tagamets
Kostüümi- ja lavakunstnik: Liisa Soolepp
Muusikaline kujundus: Anu Taul
Mängivad: Lehm – Anu Taul, Karu – Kaspar-Oskar Kramp, Konn – Mart Parind, väike murdja ehk Nugis – Maive Käos, Jänes – Agu Trolla.
Esietendus 5. aprillil kell 19 Võru kultuurimajas Kannel. Etendused: 05., 06., 14. ja 30. aprillil ning 04. mail kell 19 Võru kultuurimajas Kannel.
Vaata klippi:
Allikas: Võru Linnateater, www.vorulinnateater.com
Täna, 26. märtsil avatakse ametlikult Tõrva linna uus kohvik Läti Saatkond. Toitlustuskoha pidaja OÜ Narmet omanike sõnul tuleb kohviku nimi asjaolust, et Valgamaa lõunanaabriks on Läti Vabariik ning lätlased on linna ja kogu maakonna sagedased külastajad.
Kuna Lätil (ega ka teistel riikidel) Kagu-Eestis oma saatkonda ei ole, siis olgu see kohvik kummardus lätlastele. Kohvik on tegutsenud tegelikult alates 14. märtsist ja selle esimeseks kliendiks oligi Läti Vabariigi kodanik.
Kohvik on muidugi mõeldud kõigile – meelepärast sööki ja jooki leiavad sealt nii hommikused kohvitajad, lõunapausi pidajad kui õhtused ajaveetjad. Juba selle aasta suvel soovitakse kohviku juurde rajada ka väliterass koos laste mänguväljakuga. Kohvik paikneb Tõrva keskväljaku ääres ja seal on kokku 30 istekohta.
Allikas: Siim Ausmees, Tõrva Linnavalitsus
4.-5. aprillil toimub Võrumaal Seedri Puhketalus 2-päevane kohaliku toidu turunduse koolitus, mille lektoriks on Erik Johansen. Erik on aastaid edendanud Bornholmi saarelt pärineva toidu müümist nii Taanis kui ka ekspordiks , on mitmete koostöövõrgustike looja ja pikaajaline ettevõtluskonsultant.
Käsitletakse kohaliku toidu müümiseks vajaliku koostöövõrgustiku toimimise põhimõtteid, tootearendust, toodete hinnakujundust ja pakendit, tarbijate ootusi kohalikul ja eksportturul, toodete turustamise ja ärikultuuriga seonduvaid aspekte.
Koolitust korraldab Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskusega. Loengud tõlgitakse eesti keelde. Koolitus on tasuta. Kindlasti on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 31. märtsiks e-posti aadressil: mahepm@gmail.com või tel 56620955.
Koolitus toimub Interreg IVA projekti International Food and Activity Tourism raames, toetab Euroopa Liit.
Täpsem info: www.seedripuhketalu.ee
Millest Enn räägib? Ei ole ilmselt uudis, et inimene saab loobuda ainult sellest, mis tal olemas on. Selleks, et loobuda rikkusest, peab kõigepealt rikkaks saama. Akadeemilised otsingud aitasid Ennu tarkade sekka ja siis otsustas ta sellest tarkusest loobuda. See samm on tekitanud paljudes …imetluse, aga veel rohkemates hirmu …
Palusin Ennu meile rääkima teaduse ja religiooni seostest. Mis neid kahte näiliselt vastandlikku asja seob? Kas on võimalik, et ka teadus on religioon? Kas tarkus võib tõesti olla ka kahjulik? Kes on sunnitark ja kuidas vältida sunnitargaks muutumist? Kust algab äärmus ja kuidas seda ära tunda?
Keda need küsimused mõtlema panevad, soovitan lugeda Ennu esseed “Mis tunne on olla loll?” www.obs.ee/enn või kuulata tema mõtteid sel teemal Ööülikoolis www.ylikool.ee.
Liivakella Seminarist, meie aruteludest, esinejatest ja osalustasust loe lähemalt www.liivakell.eu ning tule ja veeda hariv kolmapäevaõhtu koos Enn Kasaku, Fred JÜssi, Einar Laigna ja paljude teiste uue kultuuriruumi loojatega.
Aivar Haller
Ansambel Dagö toetab laupäeval, 26. märtsil kl 18.00 Mooste Folgikojas antava tasuta kontserdiga Mooste ajaloolise vallamaja taastamist. Kõik kontserdil osalejad saavad teha annetusi vallamaja taastamise toetuseks.
Mooste viinavabrikus paiknev Eesti Fototurismi Keskus pakub kontserdil osalejatele võimalust ööbimiseks ning järgmisel hommikul päikesetõusuga toimuvaks kalapüügiks Mooste järve jääl. Lisaks on kõigil külastajatel võimalus tutvuda Mooste ja Põlvamaa vaatamisväärsustega.
Mooste ajalooline vallamaja süttis põlema 18. jaanuaril käesoleval aastal. Kuigi hoone õnnestus täielikust hävingust päästa sai hoone tule-, vee- ja suitsukahjustusi.
Allikas: Eesti Fototurismi Keskus, www.fototurism.ee
2011 on kuulutatud Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aastaks. Milline on vabatahtliku tegevuse olukord Eestis? Mida ja kuidas teevad vabatahtlikud meie maakonnas? Kuidas vabatahtlikke paremini kaasata ja innustada? Kuidas ergutada kodanikuaktiivsust Põlvamaal?
Kutsume kõiki huvilisi maakondlikule koolituspäevale, kus tutvustatakse aasta ettevõtmisi, jagatakse vabatahtlike ning vabatahtlikke kaasavate ühenduste näiteid ja kogemusi, pakutakse praktilisi näpunäiteid vabatahtlike kaasamiseks ning arutatakse, kuidas inimesed saavad ise oma kogukonnas probleemidele lahendusi leida.
Põlvamaa koolituspäev toimub 24. märtsil kl 12.00-17.00 Põlva Maavalitsuse saalis (Kesk 20, Põlva). Osalemiseks palume ennast registreerida hiljemalt 22. märtsil evta(at)vabatahtlikud. Loe edasi: Põlvas toimub vabatahtliku tegevuse koolituspäev
