Autor: Erkki Peetsalu

Raplamaale plaanitakse targa elektrivõrgu lahendust

Raplamaale Juurusse kavandatud uuslinnakusse Oxford Park plaanitakse Eesti esimest Smart Grid ehk targa elektrivõrgu lahendust, mis võimaldab säästa kuni 50% senistest elektrikuludest.

Smart Grid on intelligentne elektrivõrgustik, millel on põhjalikumad IT lahendused, mis lubavad erinevate energiaallikate ühenduste kombinatsioonidel olla erinevatel aegadel sisse või välja lülitatud. See parandab võrgu funktsionaalsust ja kahesuunalist elektrienergia voogu, mida mõõdab Smart Meter.

Smart Grid teeb võimalikuks paljude teiste tehnoloogiate kasutamise, näiteks tulu päikeseenergiast suunatakse tagasi majapidamise võrku. See tähendab energia ühtlasemat kasutamist, vähem katkestusi, suuremat varustuskindlust, rohkem potentsiaalset mahtu ning vähem toetumist kesksüsteemidele. Võrguvälistel lahendustel on täiendav varu ja koondamise võimalus. Elektri kasutamine võib olla odavam kui see tuleb enamatest konkureerivatest allikatest, kaasa arvatud majapidamise enda genereeritud energia, mille saab tasuta kätte. Loe edasi: Raplamaale plaanitakse targa elektrivõrgu lahendust

Otepää kandi naisi oodatakse tervisepäevale

30. aprillil toimub Otepää Spordihoones naiste tervisepäev. Tervisepäev on pühendatud südamenädalale. Tervisepäev on kõigile osalejatele tasuta.

Otepää Tervisekeskuse juhataja Marika Tirmaste sõnul on naise tervise päeva motoks on sellel aastal „Miks naise süda valutab?“. „Tervisepäeva eesmärgiks on teavitada naisi nende endi südame „murest“ – põie pidamatusest,“ ütles Tirmaste. „Kuna seda probleemi saab parandada ka treenimisvõtete ja harjutustega, siis on tervisepäeval kavas tutvustada mitmesuguseid treeninguid.“

Probleem puudutab naisi erinevates elu perioodides. Kaebus tekitab elukvaliteedi langust ning füüsilist ebamugavust. Tahtmatu uriinileke (põiepidamatus) ehk stressinkontinents tekib enamasti pärast füüsilist pingutust. Füüsiliseks pingutuseks võib olla näiteks köhimine, aevastamine või naermine. Põiepidamatus tähendab tavaliselt vaid väikest uriinileket, kuid sõltub sellest, kui täis on põis kõhusisese surve hetkel. Seda seostatakse üldiselt vaagnapõhjalihaste nõrgenemisega. Loe edasi: Otepää kandi naisi oodatakse tervisepäevale

Noarootsi tuulikupark toetab ümbritsevaid külasid

Foto: laanlane.ee
Noarootsis asuv Baltimaade suurim tuulikupark toob edaspidi kasu ka pargi ümbruses elavatele inimestele – tänavu saavad külad umbes 20 000 eurot, kirjutab portaal www.laanlane.ee.

Eesti Energia Aulepa Tuuleelektrijaam OÜ, Vanaküla Tuulepark OÜ ning Noarootsi vallavalitsuse, Aulepa küla, Suur-Nõmmküla ja Vanaküla esindajad asutasid mittetulundusühingu Noarootsi Tuuleenergia. Loodud ühing hakkab tuulikuparkide toetusel edendama kolme küla majanduslikku ja kultuurilist arengut.

MTÜ Noarootsi Tuuleenergia hakkab toetama tuulikuparkide vahetus läheduses Aulepa külas, Suur-Nõmmkülas ja Vanakülas ellukutsutavaid kohalikku elu edendavaid projekte. Tuulikuparkide toetuse suurus hakkab sõltuma eelmise aasta tuuleenergia toodangust.

„Igasugune rahaline abi külade arenguks on tänases omavalitsuste majandusolukorras väga teretulnud ning külade esindajatega arutelus on esilekerkinud mitmeid huvitavaid ideid, mida realiseerima asudes panustame kohaliku elu arengusse,“ ütles Noarootsi vallavanem Aivar Kroon.

Loe pikemalt siit.

Allikas: www.laanlane.ee

Eesti kunstnike autoriköidete näitus Tallinnas

Kolmapäeval, 20. aprillil kell 16 avab Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo raamatukogu peanäitusesaalis näituse „Historia Estonica. Eesti kunstnike autoriköited Enn Jaanisoo kollektsioonist“.

Eksponeeritud on ligi 150 teost eesti kunstnikelt, mis moodustavad suurema osa Enn Jaanisoo kogust. Eesti kunsti toetaja Enn Jaanisoo kollektsioon sai alguse soovist oma raamatukogu väärtustada ning tellida Eesti ajaloo- ja kunstitrükistele nahkköited kõrgelt hinnatud eesti kunstnikelt.

Näituse on kujundanud kunstnik Lennart Mänd. Eesti Rahvusraamatukogul on pikaajaline traditsioon köitekunstinäituste eksponeerimisel. Enn Jaanisoo kogus on esindatud ka tunnustust pälvinud Rahvusraamatukogu töötajate Kadi Kiipuse ja Sirje Kriisa tööd. Näitus jääb avatuks 14. maini.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Haapsalus uuritakse unikaalseid maalinguid

De la Gardie lossi saali laemaalingu fragment. Foto: laanlane.ee
Haapsalu Vaba tänaval asuva 19. sajandil ehitatud De la Gardie lossi ruumes asuvad lähiajal tööle kunstiajaloo eksperdid, kes teevad kindlaks, kui suures ulatuses on säilinud Haapsalus unikaalsed maalingud, kirjutab portaal www.laanlane.ee.

Tänavu veebruaris avastasid De la Gardie lossi ruumes töötanud OÜ Einby Ehituse töömehed lossi trepikoja ja teise korruse ruumide seintelt ning laest mahakooruvate viimistluskihtide alt ositi paljanduvad maalingud. “See hoone kuulus algselt De la Gardie’dele. Tõenäoselt paiknesid maja esimesel korrusel väiksema esinduslikkusega ruumid, teisel, kõrgemate lagedega ja avarate akendega korrusel asusid külaliste toad ning pidusaal,” ütles Haapsalu linnaarengu ja muinsuskaitse peaspetsialist Tõnis Padu. “Just endise saali, mis haigla aegu oli jagatud viieks väikeseks palatiks ja koridoriks, seintelt ning laest leiti jälgi rikkalikest maalingutest,” jutustas Padu.

Värvidest on kasutatud näiteks koobaltsinist, kuldset, roosat ja beeži. Kuigi praegu on maalinguist nähtavad vaid katked, pakub Padu, et hilisemate viimistluskihtide all võib neid ilmselt rohkemgi leiduda. Analoogiliselt juba leitule võisid maalingutega kaunistatud olla ka teised lossi toad. Loe edasi: Haapsalus uuritakse unikaalseid maalinguid

Märjamaale plaanitakse luua ökoküla

Vladimir Megre raamatutest “Anastasia” inispireeritult kavandab grupp inimesi rajada Märjamaale Kohatu küla lähedale ökoküla – Suguvõsaasula Raveda. Selleks on loodud ühiselt MTÜ Raveda, leitud sobiv maatükk ning algatatud juba ka vajalik detailplaneering.

Ökoküla rajamiseks leiti Raplamaal Märjamaa vallas 28 ha suurune maatükk, millest 15,4 ha on jagatud 14 maatükiks, igaüks suurusega 1,1 ha. Ülejäänud maale on kavas ehitada ühismaja, pood ja muud rajatised.

Maatükil kasvab peamiselt segamets ja voolab paralleelselt kaks jõge: Kasari ja Elamaa jõgi, samuti on seal Männiku kanal.

Raveda nimi tuleneb sõnadest Ra (Päike) ja Veda (teadmised). Küla rajamisega seonduvast tuleb kindlasti juttu ka Anastasia lugejate kokkutulekul, mis toimub 3.-5. juunil.

Rohkem infot plaanitava ökoküla kohta ja eestvedajate kontaktid võib leida siit.

Kylauudis.ee avas tasuta asjade vahetamise keskkonna

Mullu suvel kodanikualgatuse korras loodud ning õhinapõhiselt tegutsev kogukonna- ja kodanikumeedia portaal www.kylauudis.ee avas kuulutustekeskkonna “Sulle-mulle”, mille vahendusel saab asju tasuta ära anda, tasuta soovida või vahetada.

Kuulutustekeskkond on inspireeritud Eestis mitmel pool populaarsust kogunud rohevahetusest. Ühtasi on lähtutud ilusast tõekspidamisest, et parimad asjad siin maailmas on tasuta. Tegemist ei ole traditsioonilise ärilise kuulutusterubriigiga, sest kuulutuste avaldamine on tasuta.

Kui sa tahad ära anda mõnda kasutust mitte leidvat kodumasinat, lasteriideid, toalille, kassipoegi, ehitusmaterjali, koju kuhjunud raamatuid vms, siis on selleks sobiv koht just siin. Võib-olla tekib sul hoopis vajadus mõne asja järele, mida sa ei pea mõistlikuks poest osta või mida sealt ei leiagi? Aga võib-olla tahad hoopis mõne eseme kellegagi vahetada, näiteks läbi loetud raamatu sellise raamatu vastu, mida poes enam ei müüda? Võib-olla tahad roosa tüdrukute jope vahetada sinise poistejope vastu? Sellest kõigest kuulutamiseks pakub “Sulle-mulle” tasuta võimalust. Loe edasi: Kylauudis.ee avas tasuta asjade vahetamise keskkonna

Kas elu ilma rahata on võimalik?

Von Krahli Akadeemia annab teada, et 15. aprillil kell 19.00 toimub dokumentaalfilmi “Elu ilma rahata” (“Living Without Money”) tasuta esilinastus Von Krahli teatris.

Kas on võimalik tunda end rikkana, kui sul puudub omand ja vara? Kas on võimalik elada õnnelikult ilma rahata? Dokumentaalfilmis „Elu ilma rahata“ kohtume Saksa naise Heidemarie Schwermeriga (68), kes otsustas 14 aastat tagasi teadlikult hakata elama ilma rahata. Ühel päeval ütles ta üles oma korteri, andis ära kogu oma vara ning alustas uut elu, mis põhineb teenuste vahetamisel – ilma rahalise vahenduseta.

Saadud kogemused muutsid täielikult ta ellusuhtumist. Tänaseks on Heidemariel huvitav ja põnev elu, mis seondub suuresti sellega, et ta elab käesolevas hetkes ning ei muretse tuleviku pärast. Ta on pidevalt liikvel ja proovib alati otsida viise, kuidas aidata teistelgi leida teed lihtsama ning harmoonilisema elu poole. Temasse suhtutakse väga erinevalt. Mõned saavad vihaseks ja kutsuvad teda parasiidiks, teised peavad teda visionääriks ning suureks inspiratsiooniallikaks.

Film mõtiskleb materialismi ja ületarbimise teemadel, käsitledes seda, kuidas raha mõjutab meie ellusuhtumist, eluviise ja tegusid ning uurib tagajärgi, mida see tekitab meie elu, tervise ja keskkonna osas. Loe edasi: Kas elu ilma rahata on võimalik?

Maavarade ühing kaebab valitsuse otsuse kohtusse

Eesti Maavarade Ühing esitas Tallinna halduskohtule kaebuse, et vaidlustada 15. märtsil Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud otsus kinnitada “Ehitusmaavarade riiklik arengukava aastateks 2011-2020”.

Eesti Maavarade Ühingu juhatuse liige Mihkel Pukk ütles, et arengukava on läbinisti ebapädevalt koostatud dokument, mis kahetsusväärselt ei arvesta kuidagi Eesti maavarade kui rahvusliku rikkuse heaperemeheliku kasutamisega. “Vaatamata aktiivsele tööle aidata kaasa sisuliselt tugeva arengukava valmimisele peame kahjuks tõdema, et Ansipi valitsus sõidab taas justkui suurettevõtjate poolt rööbastele pandud rong üle nii kodanikest kui keskkonnast,” ütles Pukk. „Antud arengukava kinnitamise tagant paistavad selgelt välja suurettevõtjate kõrvad. Tegemist on eelkõige ehitusettevõtjate jõulise lobby tulemusega, mis aitab kindlustada nende ärihuvisid.“

Märtsi keskel, vaevalt nädal pärast valimispäeva ja keset pingelisi koalitsiooniläbirääkimisi kiitis valitsus heaks “Ehitusmaavarade riiklik arengukava aastateks 2011-2020”. Vahetult enne valimisi saadeti arengukava Riigikantselei poolt kahel korral Keskkonnaministeeriumisse tagasi täienduste sisseviimiseks, kuid pärast valimisi võeti see siiski vastu ilma täiendusteta. Loe edasi: Maavarade ühing kaebab valitsuse otsuse kohtusse

Kartulitrüki festival jagab Tartus kogemusi

16. aprillil kella 12–16 toimub ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kartulitrüki töötuba, mis on eelkõige suunatud täiskasvanutele, kuid tegevust leiavad ka lapsed.

Kartul, mis on meie toidulaual tähtsal ja olulisel kohal, pakub lisaks söögitegemisele rikkalike võimalusi kunstiliseks väljenduseks. Alternatiivina traditsioonilistele kõrg- ja sügavtrükitehnikatele on kartulitrükk kõigile kättesaadav. Loodusliku materjalina pakub see vaheldust meid üha enam ümbritsevatele digitaalsetele kujutistele. Mitmeid aastaid Türi vallas Kabalas toimunud kartulitrüki festival ongi tunginud graafika ja trükikunsti ürgolemuseni, milleks on kujutise reprodutseerimine, jälje jätmine. Festivali üks eestvedajatest, Katri Kuusk, tutvustab festivalide jooksul kogunenud teadmisi ka Tartus. Loe edasi: Kartulitrüki festival jagab Tartus kogemusi

Perimüse-preemiä Parksepä latsiaialõ

Parksepä latsiaia oppaja Mondscheini Angela sai eräpreemiä võrokeelidse latsiaiaperimüse kokkoköütmise iist. Preemiä and’ vällä Eesti kirändüsmuusõum üten tõisi avvohinduga minevä-aastadsõ rahvaluulõ kogomisõ iist.

Avvohindu jaeti imäkeelepääväl, 14. urbõkuul Tartol kirändüsmuusõumin. Rahvaluulõkorjaja saiva neo kätte president Toomas Hendrik Ilvese käest.

Mondscheini Angela ütel’, et kirot’ tähtpäivist ja tegemiisist, miä omma Parksepä latsiaia aastatsõõrin ja lõppu pand’ viil latsi suust üles kirotõduid vahvit ütlemiisi. Latsiaiaperimüst kor’as’ minevä-aasta ligi 80 Eesti latsiaiaoppajat-kasvatajat.

Uma Leht

Rüäjüväserbätüs vahtsõst avvu sisse!

Kal(l)a Urmas,
keelekullõja

Õkva sai tuu võigõlus läbi, kos uma kiil hinnäst pildi pääl näüdäs’. Oll’ nätä, kuis ütstõsõga võiki tüküse hää söögi ja joogi silte pääle, kõgõ inämb iks sääl, kos mõnt tähtsät laatu peetäs.

Võromaal om jo uma mekk moodus saanu ja meelütäs ka umma kiilt pruukma. A paistus, et üts põlinõ juuk om iks unõtusõn, nigu olõs tä nimi nii rassõ vällä üldä, et joba tuuperäst ei tihka kiä timmä inämb vahtsõlõ elolõ herätä. Ummõtõ omma kõgõ vähämb kolmõ Võromaa kihlkunna tiidjä (ja viil Tartomaalt üts Kamja uma) meile jätnü oppusõ, kuis tetä rüäjüvvä. Joba joogi nimi esi ütles, ku tähtsä tä mi jaos piässi olõma.

Jüvä jo tähendäs nii tervet viläterrä ku timä sisemäst jako, miä väke and; ja viil kõkkõ viläst saadut süüki ja süümist hinnäst ülepää. Nigu Kanepin ülti: «Kuis sa iks läät ilma jüväldä majast vällä.» A ku joogilõ ligembäle liiku, sõs om tiidä, et jüvä võisõ ka eläjile klopitut jahusüüki tähendä. Viimäte tuuperäst kah naati säändse nimega juuki halvas põlgma, ku rahvas iks jõukambat ello nakas’ elämä – rõõsa piimä ja tsigurikohvi nõal.

A vana ilma aig nakkas viirtpiten tagasi tulõma ja vana ao süüke-juukõ pruugitas tervüses. Kaemi sõs vahtsõ silmäga üle naa jüvätegemise oppusõ. Loe edasi: Rüäjüväserbätüs vahtsõst avvu sisse!

Miä saa lumõ all kokko sadanuist huunist?

Foto: Uma Leht
«Midägi iks saa taast vällä nuputa, kasvai suurõ tuulõgeneraatori tetä!» om Vahtsõliina valla Hinsa «UFO-kupli» vai perädüsuurõ höörigu plekkhuunõ umanik, OÜ PNK Grupp juht Keldri Aivar väke täüs. Lumi vaot’ kupli päält purus nigu munakoorõ, sama saatus oll’ timahava talvõl pall’odõlt suuril huunil, a inämbüst esiki ei plaanita kõrda tetä.

«Taa sattõ kokko Jaapani maavärinäga ütel aol, tuuperäst ma lubanu jaapanlaisil sinnä vahtsõ tuumajaama tetä: õnnõ kupli päält är lappi ja saa ilosahe ala är käkki, nii et kiäki ei näe!» muhelõs PNK Grupi saekaatri lõvvamehest juht. «A ka tõsõ tsipakõsõ hullu mõttõ omma oodõdu – iks om jo peedist mõsumassinalõ trumlit tettü!»

Uma Leht kirot’ tuust «UFO-kuplist» vai Võromaalõ tuudust sõaväe radarijaama päälmidsest kuplist pia kümme aastakka tagasi (4.09.2001). Loe edasi: Miä saa lumõ all kokko sadanuist huunist?

Suur Roheline Nupp aitab talgutele registreeruda

7. mail toimuva Teeme Ära talgupäeval osalejate registreerimine sai ametliku alguse täna Tartus peetud kodanikuühiskonna konverentsil “Head lood” – seekord koos väikese teatraalse vahejuhtumiga.

Nimelt selgus, et talguveebi avalehele mõeldud Suur Roheline Nupp, mille abil saavad inimesed end talgutele kirja panna, ei ole avalehele jõudnud. Operatiivselt reageerisid Tartus tegutseva improvisatsiooniteatri Altermann liikmed, kes aitasid konverentsisaali lavale eksinud Suure Rohelise Nupu kiiresti Teeme Ära avalehele.

Vaata siit, kuidas Suur Roheline Nupp talgulehele sai:

Allikas: Teeme Ära

Jää ründas Mujaste küla Saaremaal

Jäärünnak Mujaste külas. Foto: Veljo Kuivjõgi
Reede hommikul oli Saaremaal Leisi vallas Mujaste külas rannamaanteel 50 meetri ulatuses poole kuni kahe meetri kõrguselt jää, mille neljapäeva õhtune torm Ingo oli tassinud. Liiklus oli varahommikul seal häiritud, kuni teehöövel jää tee pealt kraavi lükkas, kirjutab tänane Meie Maa.

“Jää oli üsna ebaühtlaselt tee peale tulnud, kahelt poolt oli tee korraks kinni. Ühe koha peal oli jääd nii kahe meetri kõrguselt, muidu nii poolest meetrist kuni meetrini,” kirjeldas olukorda Saaremaa Teede teemeister Vilmar Laak.

Suurt liiklusummikut sellest ei tekkinud, postiauto keeras tagasi ja üks Mujastes elav mees ei saanud Orissaarde tööle sõita. Torm jättis kindlustatud hooned rahule ja lõhkus kindlustamata riietuskabiinid. Loe lähemalt siit.

Allikas: Meie Maa

Tulekul teabepäevad välismaale tööle minekuks

Aprilli keskpaigas tulevad Eestisse Euroopa töövahendusvõrgustiku EURES nõustajad Saksamaalt, Austriast ja Šveitsist – toimuvad teabepäevad seoses asjaoluga, et 1. maist ei vaja Eesti kodanikud nimetatud riikides ametisse asumiseks enam tööluba.

Infopäevad leiavad aset 12.-14. aprillini Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Kolme tunni vältel saab vastuseid paljudele küsimustele:
· Kuidas ja kust otsida tööd Euroopas?
· Kuidas kandideerida töökohale?
· Millised on tööturu- ja elamistingimused Saksamaal, Austrias ja Šveitsis?
· Kus tuleb end registreerida?
· Milline on maksukorraldus?
· Kuidas on ravi- ja sotsiaalkindlustusega? Loe edasi: Tulekul teabepäevad välismaale tööle minekuks

Tänasest saab end kirja panna Teeme Ära talgutele

Talgupäev Saaremaal Valjala vallas Jööri külamuuseumis eelmisel kevadel. Foto: Teeme Ära
Teeme Ära talgupäeva korraldusmeeskond kutsub tänasest kõiki inimesi Teeme Ära kodulehelt www.teemeara.ee sobivaid talguid valima ja end kirja panema talgutel osalemiseks.

7. mail üle Eesti peetavale talgupäevale on praeguseks välja pandud juba 318 talgut, neist 41 linnades, kuid uusi talgukohti lisandub iga päevaga. Talguliste registreerimise avalöök antakse täna Tartus Eesti Kodanikuühiskonna Nädala raames peetaval seitsmendal kodanikuühiskonna konverentsil.

Talgutele saab end kirja panna veebilehel www.teemeara.ee, Swedbanki kontorites ja esimest korda ka pangabussis. Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür lausus, et praegu on õige aeg minna talgute lehele lähemalt uudistama. „Vaadake, kas teie kodutänaval, külas või muus teile olulises paigas on juba talgud üles pandud. Kui jah, pange ennast kirja ja kutsuge sõpru ka osalema. Kui aga teile sobivaid talguid ei ole veel kirjas, pange pead kokku ja korraldage ise ära!“ rääkis Tüür.

Allikas: Teeme Ära, www.teemeara.ee

Põltsamaal lossihoovis kõlab suvel ooperimuusika

Koostöölepingule kirjutasid alla Jüri Leiten, Jaan Aiaots ja Anti Orav. Foto: Johannes Haav
Eesti Kontserti direktor Jüri Leiten, Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ja suurtoetaja AS Põltsamaa Felix juhataja Anti Orav allkirjastasid koostöölepingu, mille tulemusena saab pärast mitmeaastast vaheaega tänavu suvel Põltsamaa lossihoovis taas teoks klassikalise muusika kontsert “Põltsamaa Fest 2011 Suur ooperigala”.

31. juulil toimuva kontserdi kava koostaja Arne Mikk märkis, et Põltsamaa lossihoov on seinade ja müüridega ümbritsetud unikaalne paik, mis sobib suurepäraselt klassikalise muusika esitamiseks ja kuulamiseks. Miku sõnul on kontserdi raamiks ooper Carmen, mille avamänguga alustakse ja toreadoori kupleega lõpetakse. “Samuti tulevad esitamisele aariad, koorid ja avamängud ooperitest Sevilla habemeajaja, Vikerlased, Tannhäuser, Lendav Hollandlane, Othello, Trubaduur, Rigoletto, Traviata, Jevgeni Onegin ja Padaemand,” lisas Mikk.

Hetk sündmuse tutvustuselt Põltsamaal. Foto: Johannes Haav
“Fantastiline bariton,” iseloomustas dirigent maestro Eri Klas Põltsamaa lossihoovis ooperigalal lavale astuvat Metropolitan Opera solisti Vassili Ladjuki. Moskva Novaja Operast saabuvad esinema Galina Koroleva ja Aleksei Tatarintsev, Vanemuisest Valentina Kremen, Carmen Puis ja Atlan Karp. Kaastegevad on Vanemuise Teatri Sümfooniaorkester ja Eesti Rahvusmeeskoor.

Möödunud nädalal allkirjastasid Põltsamaa veinikeldris ooperigala korraldamiseks lepingu Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten, Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ja suurtoetaja aktsiaseltsi Põltsamaa Felix juhataja Anti Orav.

Põltsamaa linnavolikogu esimees Margi Ein, kes üheksakümnendatel aastatel linnapeana töötades kultuurisündmuse korraldamise idee algatas, ütles: “Klassikalise muusika kontserdid Põltsamaa lossihoovis on üks meie linnale väärikust loovaid magneteid. Kui saabuvad tipptasemel lauljad ja pillimängijad, tuleb kohale ikka märksa rohkem inimesi kui Põltsamaal elanikke.”

Jaan Lukas

Liivakella Seminaris külas David Vseviov

David Vseviov. Foto: kultuur.info
Kolmapäev on jälle kätte jõudmas ja Liivakella Seminaris ootab ees arutelu Kunstiakadeemia professori David Vsevioviga teemal “Inimese suhe ajalooga”.

David on õppejõud, ühiskonnateadlane ja ajaloolane selle parimas tähenduses: uurija, selgitaja ning mõtestaja. Tal on ainulaadne võime leida ja esile tõsta pisiasju, millel on erakordne tähendus. Oskus keerulisi asju lihtsalt ja inimlikult selgitada on muutunud David Vseviovi rahva seas arvamusliidriks ning toonud talle nii kultuuri- kui missioonipreemiaid.

David ütleb, et ajaloost õppimine on spetsiifiline toiming, sest ajalugu ei korda ennast üheselt. See kordus on pigem põhimõtteline, mis ei väljendu niivõrd sündmustes, kui just inimeste käitumises, reaktsioonides ja refleksides.

Palusin Davidi meile külla, et ta räägiks lähemalt just sellest, miks on nii keeruline isegi tagantjärgi tark olla? Miks meie (ajalooline) mälu nii lühike ja valikuline on? Mis peaks juhtuma, et me tehtud vigadest õpiksime? Milline roll on selles õpiprotsessis massimeedial?

Neile küsimustele otsime vastuseid sel kolmapäeval, 13. aprillil kell 17:00 – 20:30 Tuulemaal. Sisenemine Tuulemaa 12 koolimaja paremast tiivast, edasi juhatab valvur. Soovitan Sul eelnevalt kuulata mõnda Davidi esinemist Ööülikoolis. Huvi korral loe ka varasemate arutelude kokkuvõtteid ning Liivakella Seminari täpsemat kava. Osalemine arutelul maksab töötavale inimesele 20 eurot, teistele 10 eurot ja raha pärast pole veel kellelgi osalemata jäänud. Loe edasi: Liivakella Seminaris külas David Vseviov

Põlva Eksperimentaalteater lõpetab hooaja

Hetk etenduselt "Palat nr 9". Foto: uus.eksperimentaalteater.com
20. aprillil algusega kell 19 lõpetab Põlva Eksperimentaalteater Arvo Pärdi muusikale kirjutatud lavastusega «Palat nr 9» Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse underground’is hooaja, tänades ühes sellega kõiki koostööpartnereid, abilisi ja sõpru ning teatri esimesi tegijaid.

Sel aastal esines teater mitmel korral Põlvas, kuid lisaks kodupublikule sai 5. hooaja lavastusi näha ka Kanepi, Värska ja ka Haanja rahvas.

20. märtsil Värska Kultuurimajas toimunud Põlvamaa harrastusteatrite festival tõi Põlva Eksperimentaalteatri etendustele «Kassett» ja «Palat nr 9» festivali laureaadi tiitli. Ühtlasi märgiti parimaks meesosatäitjaks Andre Sikkal (Vince’i osa eest lavastuses «Kassett»), parimaks naisosatäitjaks Helje Põvvat (Kargu osa eest lavastuses «Palat nr 9») ning parimaks kõrvalosatäitjaks Egne Ende (Õe osa eest lavastuses «Palat nr 9»). See on teist aastat järjest, mil Põlva teatri lavastusi premeeriti maakondlikul tasandil parima tiitliga (möödunud aastal «Ma ei maga, kuniks olen sind maitsnud»). Kokku osales festivalil viis lavastust. Loe edasi: Põlva Eksperimentaalteater lõpetab hooaja

Meremäel korraldatakse Meroosi Lapilaupäev

Foto: Bioneer.ee
Mai esimesel laupäeval, 7. mail kl 12-18 toimub Meremäe Noortekeskuse maja õuel Meroosi Lapilaupäev ehk Roosipäev, mis on pühendatud emadele ja vanaemadele.

Ettevõtmine on mõeldud käsitöötegijatele, -imetlejatele, -huvilistele, sõpradele, kõigile roosiaustajatele. Oodatud on ka klaasroosid, raudroosid, puuroosid, villaroosid jne. Muidugi ka pärisroosid ja nende valmistajad-kasvatajad. Soovitav roosiline riietus.

Tegemist on käsitööhuviliste kevadpäevaga – roositeemalise ideepäeva ja näitusmüügiga, mille korraldavad Meieselts Meroos, Meremäe Kool ja Meremäe Noorteklubi. Saab osta ja müüa, osaleda töötubades nii õpetaja kui õpilasena.

Toimub suur roosiliste lapitööde ja teiste rooside õuenäitus ning ost-müük. Kavas on kotikonkurss (kodus valmistatud kotid), töötoad ja muusikalised tervitused (kõik võivad üles astuda või ise töötoa korraldada – soovist anna enne teada). Loe edasi: Meremäel korraldatakse Meroosi Lapilaupäev

Aruküla Käsitöökojas tuleb seebi valmistamise õpituba

Aruküla Käsitöökojas (Arukülas, Tallinna mnt 38) tuleb 14. aprillil kell 18.00 seebi valmistamise õpituba. Õpitubades ning käsitöö müügist teenitav tulu läheb Aruküla Waldorfkooli käsitööruumide ülalpidamiseks. Osalustasu 5 eurot, iga osaleja saab kaasa enda tehtud seebi ja seebiretseptide raamatu. Eelregistreerimine arukoda@gmail.com, tel 5131817.

Sõna vägi

Mändmetsa Lea,
Varstu keskkooli eesti keele oppaja

Sõna või inemist ülendä, a sõna või ka inemist alanda, tetä timäst jalamati.

Seo ilma aigu peetäs tiidmiisi pall’o tähtsäs. Tiidmiisi om vaia külh, a elu tundminõ om kah tähtsä. Autujuhi ütlese, et kae aknõst vällä – kõtutunnõ ütles, et täämbä om väega nilbõ, piät autut ja sõitmist tundma – minka? – tagaotsaga…

A KUIS saa tunda sõna väke? Sõnnu võit nätä, kullõlda, hamba all prõgista – maitsa, nuhuta, sõnnuga võit mängiskellä. Tähendäs sõna väe tundminõ om kõiki miili ütine tundminõ. Sõnnu om vaia hoolõga tähele panda innekõikõ tuuperäst, et kõik vällä üteldü sõna jätvä jäle. Kirämiis Ristikivi om vällä ütelnü mõttõ: «Sisaligu tii jätt kah kivi pääle jäle.»

Nii omgi – kõik, midä edimält nätä ei olõki, tulõ ütskõrd õks nättäväle. Mi näe-i eläjide jälgi suvõl, a talvõl lumõ pääl omma eläjäjälgi kirä ilusahe nätä. Talvõl kõva külmäga om mi hingeaur selgele nätä. Ja kiä ütel’, et armumist olõ-i nätä? Ku mu tütär mullõ mõni aasta tagasi 1200-kroonidsõ telefoniarvõ and’, nakka-s ma timä käest midägi ülearulist küsümä.

Mul omma meelen neurokirurg Veldi Heino sõna: «Ku sa ütlet inemisele: «Sa olt ull’!» (suurõ jovvuga!) – sis seo mõos ajulõ nigu olõs rusikuga lüüdü.» Loe edasi: Sõna vägi

Rakveres esietendub Iiri näitemäng

Täna, 2. aprillil esietendub Rakvere Teatri väikeses saalis Iiri näitekirjaniku Martin McDonagh´i näitemäng „Leenane´i kaunitar“.

Lugu viib karmi ja mägisesse Iiri külakesse, kus elav Maureen on neljakümne aasta jooksul suudelnud vaid kahte meest. Tema ema Magi arvates on sedagi liiga palju. Maureen´i ja tema seniilusust teeskleva ema suhted pannakse proovile, kui nende ellu sekkub tütrele armastuselootust pakkuv mees.

Lavastaja Üllar Saaremäe sõnul on Iiri näitekirjanik Martin McDonagh tema totaalne lemmik ja nimetab „Leenane´i kaunitari“ üheks võimsamaks näidendiks, mis tänapäeval kirjutatud.

Iirimaal öeldakse, et kui astelhernes enam ei õitse, on suudlemise aeg möödas. Visa hingega astelhernes õitseb aga varakevadest hilissügiseni. Lavastaja ja muusikaline kujundaja Üllar Saaaremäe. Kunstnik Mae Kivilo. Osades: Ines Aru, Ülle Lichtfeldt, Velvo Väli ja Mait Joorits.

Vaata tutvustavat klippi:

http://www.youtube.com/watch?v=EqkZroxyDmE

Allikas: SA Rakvere Teatrimaja