Erkki Peetsalu

Rongid sõidutavad kooliõpilased tasuta muuseumi

Kultuuripärandi aasta koostöös Edelaraudteega pakub õpilaste rühmadele võimaluse kultuuripärandi aastal märtsist maini ja septembrist novembrini kõigil oma liinidel tasuta sõita põnevatesse paikadesse pärandiga tutvuma. Eesti muuseumide, koolide, giidide ja muinsuskaitsjate koostöös on pärandi tundma õppimiseks sündinud paljud erinevad spetsiaalselt selle projekti jaoks koostatud paketid.

Kultuuripärandi aasta koordinaatori Riin Alatalu sõnul on kõik paketid on kokku pandud õhina ja säravate silmadega, kantuna siirast soovist näidata oma kodupaiga või muuseumi huvitavaimat poolt. “Pakutu hulgas on nii klassikalisi muuseumitunde kui ka mõnusaid matkasid, meisterdamist, seiklusi ja elamusi. Ennekõike soovitame kasutada tänavust eriprojekti selleks, et jõuda sinna, kuhu õpilased klassi- või perereisidel tavaliselt ei satu,” kirjeldas Alatalu.

Pakette on kokku üle kümne ning need jagunevad mäluasutustesse üle terve Eesti. Näiteks on võimalik kuulata legende ja tondijutte öises Narva linnuses, tegutseda ajaloouurijatena detektiivimaigulises haridusprogrammis Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones või võrrelda traktori- ja hobusõitu Olustvere mõisas. Paketid on kokku pandud nii, et õpilased saavad reisiks iseseisva või ühise tunnitööga ette valmistada, mis aitab reisil nähtut ja kogetut mõtestada. Täpsem info projekti ja pakettide kohta on kättesaadav aadressil http://www.parandiaasta.ee/sundmuste-kalender/roopad-viivad-parandini. Aasta jooksul lisandub pakette veelgi. Loe edasi: Rongid sõidutavad kooliõpilased tasuta muuseumi

Teeme Ära talguveebis saab tänavusi talguid kirja panna

Praegu on õige aeg talgutööriistade ülevaatamiseks ja talgute kirjapanekuks. Foto: www.teemeara.ee

Teeme Ära talgukevad on alanud – kõiki inimesi ja organisatsioone üle Eestimaa oodatakse talguveebi aadressil www.teemeara.ee kirja panema 4. maiks kavandatavaid talguid ning kutsuma üles talgulisi lähedalt ja kaugelt kaasa lööma. Teeme Ära talgupäev peetakse taas mai esimesel laupäeval, 4. mail, mil iga kogukond saab ise otsustada talgupäeva tööd ja tegemised.

Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie koolimajast lükati liikuma sellekevadine talguvanker. Kuie koolimaja valiti avaürituseks seetõttu, et tänavusi talguettevalmistusi aitab paremini korraldada talgujuhtidele mõeldud veebilahendus „Talgujuhi kool“. Koolipingis võeti ühiselt läbi ka kõik Teeme Ära talgupäevaga seotud olulisemad teemad: talgutunnis räägiti tänavustest korralduslikest uuendustest, ajalootunnis tehti tutvust Eesti Rahva Muuseumi kogudest pärit talgulugudega, muusikatunnis käsitleti talgupillide ja pillilugudega seonduvat, käsitöötunnis seati korda talgutööriistad ning vahetunnis söödi talgusuppi ja karaskit.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul on selle üle tõeliselt hea meel, et talgupäevast on saamas iga-aastane hoolimise päev. „Maikuu esimesest laupäevast on kujunenud päev, mis ühendab Eestimaa – ühendab maa ja linna, ühendab erinevad põlvkonnad, erinevad elualad, erinevad ellusuhtumised, erinevad rahvused,“ rääkis Tüür. „Talgupäev sünnib mõnusas meeleolus, loob koostöö õhkkonna ning annab hea tunde, et Eestimaa elab ja tegutseb.“ Loe edasi: Teeme Ära talguveebis saab tänavusi talguid kirja panna

Vanemuise buss toob koduuksest teatriukseni

Vanemuise teater kutsub Lõuna-Eesti teatrisõpru märtsis mugavalt ja soodsalt Tartusse teatrisse. Uus kahekorruseline teatribuss toob huvilised etendusi vaatama vaid teatripileti hinnaga. Pakkumine kehtib järgmistele etendustele:

15.03 operett „Lõbus lesk“ (viimane etendus)

Teatribuss sõidab marsruudil: Otepää-Rõngu-Elva-Nõo-Tartu. Teatripaketi hind 11 €.

Väljumiskohad:
17:15 Otepää, Otepää külastuskeskuse parkla (Tartu mnt. 1)
17:35 Rõngu, Rõngu rahvamaja parkla
17:50 Elva, Elva kultuurikeskuse „Sinilind“ parkla
18:05 Nõo, kaupluse A ja O parkla (Tartu mnt. 3)

22.03 suurejooneline kontsert-lavastus „Õhtu Straussiga“

Teatribuss sõidab marsruudil: Räpina-Mooste-Ahja-Võnnu-Tartu. Teatripaketi hind 15 €.

Väljumiskohad:
17.00 Räpina, hotell „Räpina“ parkla (Tartu mnt. 2)
17:25 Mooste, Mooste Folgikoja parkla
17:40 Ahja, Ahja kultuurimaja parkla
17:55 Võnnu, Võnnu kultuurimaja parkla

28.03 draamalavastus „Musta pori näkku“. Teatripaketi hind 15 €.

Väljumiskohad:
17:00 Võru, Katariina kiriku parkla
17:25 Kanepi, Kanepi kiriku parkla
17:40 Saverna, Saverna vallamaja parkla
18:00 Kambja, Kambja vallamaja väravate esine parkla

Teatripaketi hinnas sisaldub teatripilet ja edasi-tagasi bussisõit. Infot teatripaketi tellimise ning bussi väljumiskellaaegade ja peatuste kohta saab Vanemuise teatri kassast: kassa@vanemuine.ee või telefonil 744 0165.

Lisainfo: Siivi Põldots, Vanemuise müügijuht, e-post siivi@vanemuine.ee, www.vanemuine.ee

Millega seletada waldorfkooli populaarsuse kasvu?

Külli Volmer,
õpetaja

Mida tempokamaks, kirjumaks ja virtualiseeritumaks muutub elu meie ümber, seda enam lapsi leiab tee waldorfkoolide juurde. Miks? Sest täiskasvanuina võime me eelkirjeldatud maailmaga enam-vähem hakkama saada, laps aga ei saa sellega hakkama, sest inimtaime kasvamine vajab rahu, soojust, järjepidevust, käegakatsutavat tegelikkust ning täiskasvanute selget arusaamist sellest, kuidas areng toimub.

Näiteks – et liigvarasele intellektuaalsele arengule rõhudes maksame hiljem lõivu nii nõrga eluhuvi kui tervisehäiretega. Waldorfkoolid ja lasteaiad panustavad rahulikult ning kivi kivi haaval kõigepealt baasoskustesse, seejärel pealisehitusesse. Waldorfkooli õpetaja julgeb võtta aega ning olla olulises põhjalik. Muuseas, mitte ükski tööga seotud Eesti vanasõnadest ei kinnita vastupidise toimimisviisi mõistlikkust!

Waldorfkool on tegutsev kool. Terve laps on eelkõige tegutseja, kelleni praktilised maailmatõed jõuavad läbi tegutsemise. Tegutsemisviisiks on ka oma käega kirjutatud – illustreeritud ainevihiku koostamine, selmet ettetrükitud töövihikus lünki täita. Kool on ajast aega lastele pakkunud seda, milleni kodu ja lähiümbrus ei küüni. Näiteks agraarühiskonnas kirja- ja rehkendusoskust ning laiemat maailmapilti. Seejuures ärgem unustagem, et vahetu kontakt maailmaga nii nagu ka praktilised eluoskused olid neil lastel loomulikul viisil olemas. Loe edasi: Millega seletada waldorfkooli populaarsuse kasvu?

Jututarõ kõmri keelest ja keelepoliitikast

Puulpäävä, 23. veebr kell 18.00 Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskusen (Lossi 3-134, Tarto) jututarõ kõmri (walesi) keelest ja keelepoliitikast. Küläline om Kali Stuart, jutt tulõ inglüse keelen. Tarvidusõ perrä lühküid seletüisi võro keelen.

Kõmri ja võro keele huvilinõ ja mõlõmba keele mõistja Tarto/Helsingi keeletiidläne Santeri Junttila um kirotanuq teema tutvustusõs: „Kõmrimaal ehk Walesin ommaq kõmrikeelidseq joba viiskümmend aastakka tagasi uma keele kaitsmisõs organisiirünüq. Pall’o om kätte võidõt: näütüses opvaq pia kyik Walesi latsõq koolin kõmri kiilt kas imä- vai vyyrkeeles, nink pia egän liinan ommaq kõmrikeelidseq kooliq. Aga 2011. aastaga rahva kokkolugõmisõl oll’ kõmri keele kynõlõjidõ hulk siski vähämbäs jäänüq: kyigist Walesi elänikest mõist ynnõ 19% kõmri kiilt kynõldaq, a kümme aastakka varrampa mõist’ 21%.

Keele kaitsjaq olõ-i passiivsõs jäänüq. Om kõrraldõt suuri meeleavalduisi egäl puul Kõmrimaad nink nõvvõt vahtsõt muudu keelepoliitikat. Walesin toimuvast tulõ meile kynõlõma parhillaq Baltikumin elläv waleslanna Kali Stuart.“

Tulkõq kullõma ja üteh kõnõlõma!

Manoq saa küssüq: juvasul@ut.ee, santeri.junttila@helsinki.fi

Jüvä Sullõv

Meremäe tervise teisipäeval valmistati lihata kotlette

Meremäel toimus 12. veebruaril Meieselts Meroosi õpitoas tervise teisipäev. Osa võttis hulk tublisid perenaisi, kes teadsid tervislikust toidust nii mõndagi.

Meremäe tublid naised esitlesid omatehtud lihata kotlette. Üheskoos mekiti kaasavõetut ja avaldati koosviibijatele kotlettide valmistamise saladusi ning koostist. Vahetati omavahel retsepte ning Lea kaalikakotlett, Eevi punapeedi, Lilia kaerahelbe, Liisi punapeedi , Ruthi aedvilja kotletid olid kiiduväärselt maitsvad.

Esmakordselt MS Meroosi üritusele tulijad avastasid töötoast enda jaoks palju huvitavat. Oldi üllatunud, et on välja pandud palju kauneid ja huvitavaid käsitöö esemeid, mis on kohapeal ja seltsi naiste poolt valmistatud. Nii mõnigi kaalus otsust lüüa kaasa edaspidi MS Meroosi ettevõtmistes ja töötubades.

Lahkuti rõõmsameelselt ning sooviti taaskohtumist samalaadsetel üritustel.

Milvi Jõe

Tartu Maratoni finišijoone ületavad esimesena metsamehed

Sel pühapäeval annab Metsapealinn 2012 Rakvere metsapealinna tiitli üle Elva linnale. Tiitli üleandmise tseremoonia toimub Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses Tartu Maratoni võistlejate finiši eel.

“Maratoni finiš on selleks väga hea koht. Terves metsas on terve vaim – mets, sport ja tervis käivad pea alati käsikäes,” ütles Eesti Metsaseltsi projektijuht Mart Kelk.

Metsapealinna tiitli üleandmise tseremooniat alustavad neli suusatavat saemeest, kes toovad finišisse Metsapealinna lipu ja saevad läbi Metsapealinna ja Tartu Maratoni finiši „avapalgi“. Korraldajate poolt on tagatud see, et saepuru ei hakka segama suusatajaid. Peale palgi lõikamist annab Rakvere linnapea lipu üle Elva abilinnapeale. Elva jahimeeste püssidest antud kogupauk tähistab pealinna tiitli üleminekut Rakverelt Elvasse.

Esialgne ajakava on järgmine (ajakava võib muutuda sõltuvalt võistlevate suusatajate liikumiskiirusest):

*11:25 – Metsapealinna sõnumitoojad rajal
*11:33 – Metsapealinna ja 42. Tartu Maratoni finiši “avapalgi” saagimine
*11:35 – lipu üleandmine ja tervituskõne metsapealinnalt
*11:42 – Finišiala on võitja saabumiseks avatud

Allikas: Eesti Metsaselts

Tasuta enesearenduskursused Tartus

Tartu Rahvaülikoolis toimuvad sel semestril tasuta enesearenduskursused madala ja aegunud kvalifikatsiooniga töötajatele.

Tegemist on 5 aastat kestnud programmi „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“, mida finantseerib Euroopa Liit ja Eesti riik, viimaste kursustega. Mõlemas grupis on veel mõned vabad kohad.

Enesemotiveerimine meditsiinitöötajale

Kursus aitab õppida enam väärtustama ennast ja enda tööd, tunda end tasakaalus ja säilitada ning suurendada positiivset suhtumist. Kursusel analüüsitakse ka tööalaseid suhtlemissituatsioone ning leitakse tõhusaid lahendusi.

Toimumisajad ja koht: 5., 11.03 kell 10.00-17.15, Tartu Rahvaülikool

Lähem info ja registreerumine http://www.rahvaylikool.ee/kursus/3/257/859/enesemotiveerimine-meditsiinitootajale

Enesearenduskursus – Uuesti õppima

Kursuse eesmärk on arendada oskuseid, mis aitavad leida endale sobiv eriala, tõsta konkurentsivõimet tööturul, suurendada enesekindlust ja motivatsiooni edukaks tööeluks. Kursus on maksimaalselt üldkeskhariduse omandanud või aegunud kvalifikatsiooniga inimestele.

Toimumisajad ja koht: 26.02-2.04.2013, graafiku alusel, Tartu Rahvaülikool

Lähem info ja registreerumine http://www.rahvaylikool.ee/kursus/3/252/818/enesearenduskursus-uuesti-oppima

Allikas: Tartu Rahvaülikool

Mille võrokõisi lippu vaia om?

Kaplinski Jaan,
kirämiis

Mõni aastak tagasi ma kai, et Eestimaale om tulnu pall’o egätsugutsit lippe: bensujaamul omma lipu, kaubamaiul omma lipu, kinkäl kõigil viil. Tull’ mõte, et Eestimaa omgi nigu rohkep egätsuku äriseltse ja firmade käsih, omgi rohkep näide ku eesti rahva uma.

Rahvuslipp vai riigilipp, tuu vana hää trikoluur om illos lipp, a timä kõnelas toda, et om olemah Eesti riik ja rahvas. A tollest, et Eestih om mitut muudu rahvast, omma saarlase ja setokese, virulase ja võrokese, tuu vana hää lipp joht ei ütle. Tä om riigilipp, ei ole kodolipp, maalipp.

Tarto-Võro suurtii pääl om sildikene «Vana Võromaa». Tuust sildist sõida ma egä nätäl müüdä, ku Saberna poodih käü. Ja sis ma mõtle, et võissi Saberna poodi man ka olla üts lipp, miä kõnelesi, et olemi jo Võromaal.

Võro liinah võissi ka riigi ja liina lipu man mõnel kotsil tuu vana Võromaa lipp olla. Mu meelest piässi tuu lipp olema just vana Võromaa lipp, niida, et Põlva vai Hargla inemise ka võissiva tedä umas pitä ja üles nõsta.

Mu vanaesä om peri Eoste küläst Põlva lähkölt, a suguseltsih ei ole konagi peet hinnäst põlvakeisis, iks võrokeisis, umma kiilt võro keeles.

Mi aol om umandus (omand) küll nigu suur ja tähtsä asi, a seo tähtsä as’aga om nii, et egälütel om inäpvähäp sammamuudu umandus. Ole-i suurembat vahet, kas inemine eläs Viruh vai Võrol, Hiiumaal vai Inglismaal, as’a omma väegade üttemuudu. Samasugutse autu, ii-päädi ja aifõuni, läpäkä ja leevämassina. Sis omgi hää ja illos, ku meil om ka midägi, mis om inne mi ja ei kinkägi tõse uma. Uma kiil, uma lipp, uma nimi, uma pere…

Nii et luuta om, et ilosal suveaol joba saami Võromaal nätä inemiisi uma lipu all Umma pito pidämäh vai mõnda Võromaa seltskunda tuu lipuga kohki marsmah vai timä all laulu vai tandsu löömäh.

Uma Leht

Lilleorus saab õppida enesemuutmise kunsti

Lilleoru kõige populaarsemad kursused algavad taas 16. veebruaril. Kui sagedasti on nii mitme häda põhjustajaks orienteerimatus? Et ei tea “mis toimub”, või “mis mul viga on”, või “mis teistel viga on”? Selle viimase puhul aitab kõige paremini kuur nimega “Muuda end – ja maailm sinu ümber muutub!”.

16. veebruaril algava Ingvar Villido “Enesemuutmise kunsti” kursuste seeria 1. osas “Mina, minu sisemaailm ja viis keha” õpidki praktilise kogemuse kaudu eristama ja mõistma oma sisemaailmas toimuvaid protsesse. Terve kursuste seeria läbimise tulemuseks võib olla see, et õpid oma elu (nii sisemisi kui välimisi protsesse) mitte ainult haldama, vaid ka valdama. Sinust võib saada oma elu juhtija!

“Enesemuutmise kunsti” kursuste sari koosneb neljast osast ja iga järgnev osa toetub eelmisel õpitule. Allpool olevatelt linkidelt leiad kursuste sisu põhjalikud tutvustused ja info osalemise kohta. Loe edasi: Lilleorus saab õppida enesemuutmise kunsti

Piksepühä pidäminõ pühäpääva, 3. veebruaril Haanihn

Piksepühä um Pikse-esä meelehnpidämise ja avvostamise pühä. Pühä Pikne heränes üles umast puhkamisest Võhandu jõõst, selle tulõ tedä kohnki Pikse puult putut kotussõhn terehtä ja anniga meelehn pitäq. Vanõmbal aol loeti viil mano piksepalvõq.

Piksepühä tege talvõ poolõs. Tarbõpuu piät olõma raot. Puul eläjäsüüki piat viil alalõ olõma. Lõpõtadas arq ketramine niq alostõdas kanga kudamisega. Alostadas lugunädälide lugõmist.

Aokava:
8.00 Kaudimäel Päävä terehtämine ütehn ülepannivatsku küdsämisõga
10.00 Vaskna lättide man Piksega iihnoleva aastaga viläkasvatamise lepingu tegemine
17.00 Kontsert Haani rahvamajahn, päält kontsõrti tands

Pilli mängva ja laulva:
Margus Põldsepp – lõõtspilliq, laul
Ruslan Trochynskyi – tromboon, duduk, laul

Kogo programm um tasuta.

Allikas: Haanimiihhi nõvvokoda, www.haanimaa.ee

Tartu rahulepingu 93. aastapäeva mälestushetked Viljandis

Mälestushetk Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistul. Foto: Viljandi maavalitsus

Tartu rahulepingu aastapäeva, 2. veebruari hommikul kell 9 asetasid Viljandi maavanem Lembit Kruuse, Viljandi linnavolikogu esimees Tarmo Loodus ning Kaitseliidu Sakala maleva erumajor Rein Kikas küünlad ja lilled Johan Laidoneri ratsamonumendi jalamile. Tseremoonial osalesid ka Viljandi abilinnapead Rein Triisa ja Ardo Agasild ning Kaitseliidu Sakala Maleva noorkotkad.

Edasi suunduti Riia mnt surnuaial asuvale Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistule, et asetada sealgi küünlad, lilled ja pidada mälestushetk.

Tartu rahu on Eesti diplomaatia algusaja suurim saavutus ja Eesti riigi üks tähtsamaid vundamendikive. Eestile tähendas Tartu rahu Vabadussõja juriidilist lõppu ning kaks aastat varem välja kuulutatud iseseisvuse tunnustamist de jure.

“Tartu rahulepingu sõlmimine on eestlaste ajaloo üks olulisemaid hetki ja selle sündmuse väärikas tähistamine aitab seda meeles hoida. Riigilippude heiskamine ja mälestushetked sel päeval on ilus traditsioon, mis meenutab meile, et rahu ei ole midagi iseenesestmõistetavat ning eesti sõdurpoiss lunastas selle võimaluse meile oma elu hinnaga,” sõnas maavanem Lembit Kruuse. Loe edasi: Tartu rahulepingu 93. aastapäeva mälestushetked Viljandis

Terve Pere Kool kutsub meeleõpetuse loengutesse Võrus

Kodanikualgatuse korras tegutsev Terve Pere Kool kutsub kõiki huvilisi meeleõpetuse loengutesse, mis toimuvad Võrus aadressil Vilja 14 II korrusel MTÜ Võluvõru ruumides järgnevatel kolmapäevadel kell 17.30-19.30.

Iga lapsevanem soovib oma last eluks ette valmistada. Oluline on teada, kuidas me lapse arengut toetada ja mõjutada saame. Lapse enesetunnetuse, rääkimise ja mõtlemise mõjutamine on võimalik kaudselt, läbi kehaga seotud meelte. Alumised meeled arenevad ennekõike eelkoolieas ning on aluseks ülemiste meelte kujunemiseks.

Täpsemalt saab meelte ja lastele tervislike meelemuljete pakkumise kohta kuulda esimese poolaasta loengusarjas “Meeleõpetus”.

6. veebruar KOMPIMISMEEL
Lapsevanem soovib, et tema laps tulevikus teaks, kes ta on ja milleks on ta võimeline. Me soovime mõista ennast ning samaaegselt ka teisi inimesi enda ümber. Kompimisvajaduse rahuldamine titeeas areneb võimeks mõista teist inimest, eluusalduseks, võimeks tingimusteta armastada.

13. märts ELUMEEL
Hästi arenenud elumeel, meie tervisliku seisundi valvaja, toetab mõttemeele arengut. Kui elu on rütmiline, lapsed terved, siis areneb välja arusaamisvõime ümbritsevast maailmast, võime mõelda ja mõista. Selleks vajame ka ilu ja rõõmu.

27. märts LIIKUMIS- JA TASAKAALUMEEL
Liikumismeelt arendab mõttekas liikumine, väikelapse loomulik liikumine nii suurelt kui väikselt. See on eeldus kõne kujunemiseks, aluseks loomulikule kõneosavusele ning kõne mõistmisele.
Tasakaalumeele arenguks on vaja tasakaalu lapse elus, kehalisi tasakaaluharjutusi. Füüsiline ja hingeline tasakaal on sellega otseselt seotud.

Lektor on kogenud pedagoog Heli Kudu. Osalema on oodatud väikelaste emad-isad, vanaemad-vanaisad, lasteaiaõpetajad ning teised huvilised. Loengu tasu on annetuslik (2-5 EUR). Lastel on võimalus iseseisvalt või koos hoidjaga mängida mängutoas.

Info: Pille Sõrmus, tel 5669 5364, e-post pille.sormus@gmail.com

Allikas: Terve Pere Kool

ELF: Eesti soode taastamine tasub ära

Alam-Pedja looduskaitsealal asuva Sangla soo taastamiskava. Foto: ELF

Peamiselt kuivendamise ja turbakaevandamise tõttu kahjustatud soode taastamine Eestis on perspektiivikas ning tasub ära, näitab ELFi äsja lõppenud pilootprojekt. Eesti sood on lisaks marja- ja puhkealadele olulised ökoloogilised kooslused, mis mängivad CO2 sidumisvõime tõttu olulist rolli ka rahvusvaheliselt järjest aktuaalsemas kliimatemaatikas.

ELFi soodeuurijad viisid läbi pilootprojekti, mille raames valiti välja kümme parima taastamispotentsiaaliga märgala Eesti kõige väärtuslikumate soode hulgast, millele koostati taastamiskavad. Märgalade ekspert Marko Kohv võttis tehtud töö kokku: „ELFi soode taastamise projekti käigus üritati koostöös keskkonnaameti ja RMK-ga leida üles parimad alad, kus suhteliselt kallist taastamistegevust oleks kõige tasuvam teha.“ Ta lisas: „Tänasel rahvuvahelisel märgalade päeval tasuks Eestis just tähelepanu tõmmata märgalade poolt ühiskonnale pakutavatele ökoloogilistele teenustele ning inimtegevuse tagajärjel rikutud märgalade taastamisele.“

Projekti käigus keskenduti Eesti 17-le Ramsari alale kui ülemaailmse tähtsusega märgaladele. Eelkõige otsiti kuivendusest mõjutatud siirdesoo- ja rabaalasid kui potentsiaalselt kergemini taastuvaid sootüüpe, mille seisundi parandamiseks on rohkem kogemusi nii meil kui ka meie lähinaabritel. Loe edasi: ELF: Eesti soode taastamine tasub ära

Maria Soomets lavastab mononäidendi „Härrasmees“

Juba teist hooaega on Vanemuise uuslavastuste plaanis üks kevadine esietendus tööpealkirjaga „Üks asi“. 2012. kevadel sündis sellest tööpealkirjast Uku Uusbergi autorilavastus „Karjäär“. Selle aasta kevadel on Maria Soomets otsustanud Sadamateatri lavale tuua iiri autori Enda Walshi mitmeid mainekaid auhindu pälvinud näidendi „Härrasmees“.

Näidendi sisust: Inishfree on pealtnäha vaikne ja uinunud linnake. Aga mässumeelne Thomas Magill näeb ja teab rohkem kui teised. Tema teab, kes tema naabritest on õnnetu pudelisse uppunud joodik, kelle garaažiseinal on paljaste naiste kalender, ja kes linna naistest flirdib kõige pühadust teotavamalt. Seda kõike on Thomasele näidanud Jumal ja läkitanud talle ülesande päästa see patune pesa. Aga kui linnarahvas ei kuula? Kui koerad hauguvad endiselt jõletult? Ja ingel tema kõrval käitub kõike muud kui taevalikult? Kui kaugele on pühamehel lunastuse leidmise teel lubatud minna?

„Härrasmees“ on mononäidend ja Inishfree linna kõiki tegelasi eesotsas Thomas Magilliga kehastab Robert Annus, kes on ka näidendi tõlkija. Väikesesse lavastusmeeskonda kuuluvad veel kunstnik Kristiina Põllu (Tartu Uus Teater) ja valguskunstnik Rene Liivamägi.

„See näidend on väga vaimukas läbilõige ühe väikese küla elanikkonnast ja mis kõige tähtsam – see on mänguline ja teatripärane materjal. Ning loomulikult on see võimas väljakutse ühele meesnäitlejale. Ma panen hea meelega õla alla, et Robert saaks teha sellise suure rolli,“ ütles lavastaja Maria Soomets. Loe edasi: Maria Soomets lavastab mononäidendi „Härrasmees“

Ökoehitajaid kutsutakse liituma veebiportaalis

MTÜ thePOOSH kutsub Eesti ökoehitajaid liituma rahvusvahelises veebiportaalis, kus ökoehituse asjatundjaid ning huvilised koonduvad. Organisatsiooni vaheldusel on võimalik õppida ja praktiseerida ökoehitust üle maailma ja aidata neid, kellel ehitus juba käsil.

Portaal asub aadressil http://www.facebook.com/l/-AQGbo_YtAQEpS6xO9GdNWkQCER3-PwsvHb2RyL4bGQCGUg/www.thePOOSH.org

Eelmisel esmaspäeval käis Vikerraadios Keskkonnatelgi saates organisatsiooni thePOOSH.org lähemalt tutvustamas selle Eesti esindaja Maarja Õunaste. Kuula saadet siit:
http://www.facebook.com/l/2AQFUbk_aAQEtZ2gkU3i0CIDiY-jKXuopA14NT7vdNQ5YVw/vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1961521

Allikas: Mari Manzana

Kust algab meie kultuuri allakäik?

Einar Eiland,
kodanik

Kultuuri allakäik hakkab sealt, kus lõppeb ühiskonna huvides toimiva keele ja kirjasõna levik. Ehk sealt kus kirjasõna ei täida kultuuriruumise enam sellele kultuurile omast harivat rolli ja seega ei täide enam ellujäämiseks vajalike kogemuste edasikandja rolli. Seega lakkab meie klassikaline kirjandus toimimast kultuurilise regulaatorina, rääkimata ajakirjandusest, mis suunaks ja tagaks inimese ja ühiskonna arenguprotsessi. See lõhub meie ajaloopärandist arusaamist ja võimalust õppida minevikust. Tulemusena lõhestab seega ühiskonna kultuuritraditsioone kui kogemuste kogumit ellujäämise eesmärgil.

Meie oleme aga loonud haridussüsteemi, mis süsteemselt hävitab eesti rahvusriiklust. Sest kuidas muidu suudame rahumeelselt pealt vaadata orjandusliku korra legaliseerimist, kus naabrimees peab Soomes tööl käima ja noored on õnnelikud kui saavad järgida sama käitumisstereotüüpi. Et olukorra moraalset vastuvõetavust leevendada tuleb aga Oksanenist kujundada eesti rahvuskultuuri kandja. Vabandan väga kuid see on saama hea kui asendada Vigala Sassi õigeusu preestriga või vastupidi.

Selle allakäigu peamine põhjus seisneb selles et kui me räägime Eesti kultuurist ja ühiskondlikust arengust, siis me ei saa enam aru, millest me räägime, mida me tahame ja mida tuleks teha et olukord muutuda või areneda saaks. Seega me ei suuda enam tuvastada, mis meie ümber toimub ja ümbritsevast arusaamine puudub ! Kui arusaamine puudub, puudub ka vastutusvõime ja protsesse iseloomustab paratamatu isekulgemine. On vaid rida mõttekilde, kes kõik karjuvad et temal on õigus. Seega ei saa kultuur kui kogemuste kogum ellujäämise eesimel enam tekkida. Loe edasi: Kust algab meie kultuuri allakäik?

Tartumaa kutsub kultuuripärandi aasta avapeole

Tartumaa Kultuurikoda ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts kutsuvad Tartusse Tasku keskusesse tutvuma 2013. aasta Tartumaa tähtsamate kultuurisündmuste ja tegijatega. Samal ajal, kui laadal kaubeldakse omakandi käsitööga, rullub külastajate ees lahti eesti pulmatraditsioon – ikka laulu ja tantsuga!

9. veebruaril kell 11.00 – 16.00 tutvustavad Tartumaa vallad Tasku keskuse aatriumis toimuval pulmalaadal alanud aasta olulisemaid sündmusi, põnevaid kohti ja inimesi. Laadale omaselt esitlevad oma kaupa Tartumaa käsitöölised, põllu- ja muidumehed. Pakutakse rahvuslikus stiilis riideid ja kodutarbeid, puidust käsitööd ja omapäraseid aksessuaare.

Kell 12.00 algab ühtseks lavastuseks koondatud pulmamäng, kus Tartumaa vallad tutvustavad pulmakombestiku erinevaid osi, kõrvutades oma piirkonna vanu ja praeguseid traditsioone. Kuulda saab ka selle peo tarbeks kogutud rahvapärimust kohalike pulmatavade kohta Tartumaal, mille kannavad ette päevajuhid Astrid Hallik ja Ants Johanson.

Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi projektijuhi Marju Varblase sõnul on pulmalaat ergutanud Tartumaa omavalitsusi loovalt koostööd tegema ning oodata on üllatusi täis päeva. “Kõige enam soovin, et iga pulmalaada külastaja viiks endaga kaasa mõne Tartumaa kultuuripärlitest, olgu selleks siis kindapaar, eriline emotsioon või tarkusetera.” Ilmselt ei jää pulmamäng pelgalt etenduseks, mida laadakülastaja eemalt jälgib, ning nii mõnigi möödakäija võib end ootamatult leida peiupoisi, pruuttüdruku või isegi peategelaste rollist. Loe edasi: Tartumaa kutsub kultuuripärandi aasta avapeole

Eesti kauneimad raamatud pandi näitusele

Eripreemia pälvinud Kristi Kangilaski raamat "Päike läheb puhkusele". — Eripreemia pälvinud Kristi Kangilaski raamat “Päike läheb puhkusele”.

1. veebruaril kuulutati Rahvusraamatukogus välja 2012. aasta Eesti kauneimad raamatud. Samas peanäitusesaalis avati kauneimatest raamatutest näitus, kus lisaks eksponeeritakse Eesti Kirjastuste Liidu liikmete menuraamatuid ja Soome Instituudi vahendusel Eestisse jõudnud Soome 2011. aasta kauneimaid raamatuid.

Igal aastal toimuvatel raamatukujunduse konkurssidel „25 kauneimat Eesti raamatut” ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut” valivad asjatundjatest koosnevad žüriid aastase raamatutoodangu seast välja kujunduselt, tüpograafialt ja teostuselt parimad raamatud. 25 kauneima raamatu võistlusele esitas 77 kirjastajat 168 raamatut. 5 kauneima lasteraamatu konkursile esitas 22 kirjastajat 49 raamatut.

”Hinnatud 2012. aasta valim oli ühtlaselt tugev, iga korraga jääb vigaste kujunduste osakaal väiksemaks. Hea käsitööoskuse kinnistumine teeb rõõmu, aga vähe oli silmatorkavaid, uusi kujundussuundi avavaid teoseid,” kommenteeris 25 kauneima raamatu žürii esimees Dan Mikkin Eesti Kujundusgraafikute Liidust.

„Lasteraamatute puhul hinnatakse terviklahendust, pidades olulisimaks illustratsioonide taset. Sõelale jäänud raamatud on kõik ilusad, esindades erinevaid stiile ja käekirju. Väljavalitute hulka jõudis lisaks nimekatele tegijatele mitu uut illustraatorit nauditavate debüütraamatutega,“ ütles 5 kauneima lasteraamatu žürii esimees Piret Niinepuu-Kiik. Loe edasi: Eesti kauneimad raamatud pandi näitusele

Tulekul legendaarsed Voose talispordipäevad

Kätte hakkab taas jõudma aeg, kui on põhjust sammud seada Voose külla Anija vallas Harjumaal. Legendaarsed Voose talispordipäevad toimuvad seekord 9. veebruaril. Nagu ikka, on eesmärk tunda rõõmu koostegemisest ja omavahel mõõduvõtmisest.

Voose Külaselts kutsub taas üles esindama väärikalt oma koduküla või -linna, oma ettevõtet või sõpruskonda. Sellelgi korral on võimalik teenida lisapunkte lühikese etteaste eest peale spordivõistlust. Kohalik “vabakava” näitab, kes peale füüsilist pingutust veel ka vaimsete kunstidega tegeleda suudab.

Pane oma võistkond kokku (kaks meest ja kaks naist ehk neljaliikmeline seltskond), võta toetajad/ergutajad kaasa ja tule Voosele laupäeval, 9. veebruaril. Kasuks tuleb sportlik riietus ja vahetusriided, et oleks mugavam hiljem rahvamajas keha kinnitada (soe söök on võistlejatele kohapeal tasuta) ja tantsida (vabakavast osavõtjate ergutamiseks istumisest ei piisa). Osavõtutasu 3 EURi ja lisainformatsioon ning võistkondade registreerimine kuni 4. veebruarini tel: 505 0987- Andrus, 523 4627- Anna või voose@voose.ee. Loe edasi: Tulekul legendaarsed Voose talispordipäevad

Hiiumaal kogub hoogu biokütuse tootmine

Täna Hiiumaal toimunud seminaril arutati biokütuse tootmisvõimalusi. Tutvustati uuringut „Biokütuse tootmisvõimalused Hiiumaal“, mis hindab Hiiumaa potentsiaali puitpõhise biokütuse tootmise paigana väga heaks, sest kohapeal on olemas sobivad eeldused kütuse tootmiseks ja kasutuselevõtmiseks.

„Seminar oli suunatud hiidlastele, aga ka laiemalt kõigile bioenergia huvilistele ja läks väga hästi korda,“ võttis sisuka päeva kokku Erametsakeskuse projektijuht Indrek Jakobson. „Rõõmustab, et huvi selle aktuaalse teema vastu on Hiiumaal väga suur – hiidlased näitasid ise üles initsiatiivi ja valmisolekut teha koostööd. Suure tõenäosusega realiseerub praegune projekt varem või hiljem ka konkreetsete lahendustena.“

Hiiumaa on metsarikka Eesti maakondadest omakorda kõige metsarikkam. Hiiu maakonnas on hinnanguliselt 72 600 ha metsa, millest korraldatud metsamaad on 47 900 ha.

Kasutamata puitmaterjali, millest saab toota puitpõhiseid biokütuseid (pelleteid, brikette jm), on Hiiumaal hinnanguliselt 26 000 tm/a ehk primaarenergiana 54 000 MWh/a. Ressursi kättesaamine on mõneti problemaatiline metsateede vähesuse ja nende suhteliselt kehva seisukorra tõttu. Loe edasi: Hiiumaal kogub hoogu biokütuse tootmine

Miljon allkirja ökotsiidi lõpetamiseks Euroopas

22. jaanuaril Brüsselis Euroopa Parlamendis ametliku avalöögi saanud Euroopa kodanikualgatus võib viia selleni, et ökotsiid muutub Euroopa Liidus kuriteoks.

Ökotsiid on ökosüsteemide ulatuslik kahjustus, hävitamine või kadu kindlal alal. Tuntuimad näited ökotsiidist on naftareostus Mehhiko lahes ning Kanada naftaliivade kaevandamine, aga ka Amazonase vihmametsade laialdane raie. Ökotsiidi võib lahti mõtestada kui genotsiidi elusloodusele või ökoloogilist suitsiidi, sest sõltume oma heaolus ju tegelikult looduslike protsesside olemasolust ning toimimisest ja nende hoidmine on meie eetiline kohus.

Euroopa kodanikualgatuse “Lõpetame ökotsiidi Euroopas” taga on 11 EL kodanikku, kes on pärit Saksamaalt, Austriast, Prantsusmaalt, Suurbritanniast, Kreekast, Hispaaniast, Portugalist ja Eestist. Neid on kokku toonud mitmed soovid: et laiaulatuslik keskkonnakahjustus lõppeks, et suurkorporatsioonid oleks sunnitud oma tegevust muutma, et ise tarbijana ei peaks ise alati juurdlema, kas meie ostud toetavad ökosüsteemide hävimist teiselpool maakera. Juriidilise lähenemine on valitud sellepärast, et tahes-tahtmata on õigusloome see raamistik, milles toimetavad nii valitsused, ettevõtted kui kodanikud ning seadustel on oma roll ka ühiskonna mõttemallide seadmisel.

Algatuse eesmärgiks on kutsuda ellu direktiiv, mis keelaks ökotsiidi kolmel juhul: kui see toimub Euroopa Liidus, kui seda viivad läbi (sh rahastavad) Euroopa Liidus registreeritud firmad või Euroopa Liidu kodanikud, kas siis Euroopas või mujal. Kuna tänapäeval toimub suur osa EL firmade tegevust väljaspool Euroopat, mõjutavad meie äripraktikad tegelikult olulisel määral ülejäänud maailma ning EL on üks suurimaid ökotsiidi rahastajaid maailmas. Nii Mehhiko lahe ning Kanada juhtumi puhul on tegu kas EL’s registreeritud firma või Euroopast tuleva rahastusega, mis direktiivi olemasolu puhul annaks oluliselt suurema juriidilise jõu nende tegevuste takistamiseks ja karistamiseks.
Loe edasi: Miljon allkirja ökotsiidi lõpetamiseks Euroopas

Tõpratohtril ikäv ei nakka

«Üts kaivas’, et täl om kotoh varõs haigõ, köhis,» muhelõs Ain. «Pidi sis varõssõlõ rohodoosi vällä arvutama. Vast jummal avit’ rohkõmb, a varõs sai terves.»

«Mul om koton varõs, köhis, avitagõ!» kuuld´ tõpratohtri Piiri Ain (49) telefonist. Miä tan iks, Ain rehkend´ tsillokõsõ rohoportsu vällä. Seo om õnnõ üts uskmalda lugu veterinaari tüüst, kiä kunagi ei tiiä, kas päiv lõpõs pini hambin vai lehmäst vask´at vällä tõmmatõn.

«Tuu aig om möödäh, ku kävet ekä vask’at süstmäh ja udarapõlõtikku ravimah,» om Aini jutu perrä timä tüü aoga kõvastõ muutunu. «Suurõh laudah tege tüüline vai seemendüstehnik lihtsämbä tüü är. Minno kutsutas sis, ku lehmäl om poigimisõ man määnegi jama, näütüses om vaia emakat tagasi toppi.»

Ku laudaeläjit tulõ küländ harva tohtõrda, sis ei passiki Aini inämb tõpratohtris kutsu, nigu mi kandin om iks tettü. Ku päämidse ravialodsõ omma kassi ja pini, sis piät nimi peenemb olõma. A mine tiiä kah, selle et Aini jutu perrä ei piä kassi-pini hinnäst kuigi piinült üllen.

Kuis mürdsümehest-piltnikust Veriora, Räpinä ja Miktämäe valla volitõdu veterinaararst sai ja kuis tä tagasi kodo Võromaa ja Setomaa piiri pääle Männisalo küllä Suuvere (Soovere) tallo tull’, tuud pajatas Ain mõnuga tubli tunnikõsõ. Naanõ Külli, kah opnu veterinaar, avitas miilde tulõta üleeletüt ütelehmäpidäjäaigu.

Kukki veterinaaripaprõ omma Ainil karmanin joba Vinne ao lõpust pääle, sai tä uma kandi volitõdus veterinaaris viil 2005. aastal. «Egä noid väega vaia ei olõki,» arvas tä uma ammõdi tuu poolõ kotsilõ, mille jaos riik rahha and. «A ku määnegi taud vallalõ lätt, sis olõmi mi viil ainumadsõ, kes umma kanti häste tundva. Ku oll’ tuu tsirgugripp, sis loimi kokko, ku pall’o om egälütel kanno, partsõ, hannõ, kalkunit. Esiki kats papagoid saimi. Sis sai piirkund iks väiga häste läbi sõglutus.» Loe edasi: Tõpratohtril ikäv ei nakka

Kooliõpilasi kutsutakse osalema hunditeemalisel joonistusvõistlusel ja metsajutu konkursil

Eesti Metsaselts ja Elva Linnavalitsus kuulutavad välja traditsioonilise metsanädalale pühendatud üle-eestilise õpilaste hunditeemalise joonistusvõistluse “Metsavaht hunt” ja Tartumaa koolide õpilastele suunatud metsajutu konkursi.

2013. aasta loomaks on nimetatud hunt. Kindlasti on paljud kohanud hunti metsas ja paljud näinud seda looma ainult loomaaias. Meie soovime, et joonistaksid hundi metsavahina. Joonistuse juurde kirjuta ka mõnelauseline pildi kirjeldus,
autori nimi, vanus, kool ja klass ning juhendaja nimi. Märksõna „Metsanädala joonistusvõistlus“.

Metsajutu konkursile ootame fantaasiarikkaid lugusid kõikidelt Tartumaa 1. – 12. klassi õpilastelt. Loe edasi: Kooliõpilasi kutsutakse osalema hunditeemalisel joonistusvõistlusel ja metsajutu konkursil

Uma lipu valimine käü kuu lõpuni

Vana Võromaa (Kanepi, Urvastõ, Karula, Harglõ, Rõugõ, Vahtsõliina, Räpinä ja Põlva kihlkund) inemise ja muialõ elämä lännü võrokõsõ, valimi kuun uma lipu!

Võrokõisi lipu kats kavandit olli 8.01. Uma Lehe vaihõl. Noid saa kaia ka Internetist www.voroselts.ee päält. Sääl saa ka miildüvämbä lipu puult hellü anda. Ku Internetti ei pruugi, võit kirota ka aadrõsi pääle Võro Selts VKKF, Tarto uulits 48, 65609 Võro liin vai kõlista telehvoni pääle 782 8750 (tüüpäivilde kellä 9-17). Hääletämine lõpõs 31. vahtsõaastakuu pääväl (31.01.) kell 24.

Uma Leht