Sillamäe Soojuselektrijaam renoveeris neljast põlevkivikatlast ühe hakkepuidule, mis võimaldab ka tulevikus soojahinda madalal hoida. Investeeringu kogumaksumus on 4,2 miljonit eurot. Alustatud on teise põlevkivikatla ümberseadmestamist.
Keevkiht-tehnoloogiale üle viidud katlal ehitati välja hakkepuidu ja turba vastuvõtu ning etteande seadmed, katla automaatika juhtimissüsteemid. Katla võimsus on 26 MW.
„Me peame rakendama uusi energiaallikaid, uusi tehnoloogiaid ja kütuseid, uusi innovaatilisi lahendusi, et energeetikamaailmas edukalt tegutseda,” sõnas AS Sillamäe SEJ nõukogu esimees Tiit Vähi. „See üleminek võimaldab meil täita rangemaid keskkonnanõudeid, kuid hoida ka soojuse hinda atraktiivsel tasemel. Hakkepuidule üleminek oli vajalik, ilma selleta Sillamäe Soojuselektrijaam keskkonnanõuete pärast varsti enam ei oleks tegutsenud,” lisas Vähi.
Katla ümberprojekteerimise tööd tegi Rantotek Oy Soomest. „Mitme partneri vahel valikut tehes leidsime partneri sealt, kus vastav kogemus on laiem,” ütles AS Sillamäe SEJ juhatuse liige Ago Silde. Katla ümberseadistamise projektijuhiks oli Sillamäe SEJ ise.
Millist effekti annab üleminek biokütusele, selgitas Ago Silde:
- rahalisest küljest – põlevkivi põletamiseks peab elektrijaam ostma CO2 saastekvooti ja maksma suuri keskkonnatasusid, hakkepuidu jaoks ei pea. Kuna elektrijaam on ka Sillamäe linna soojatootja, siis väljendub see soojusenergia odavamas MWh hinnas. Otsisime tarbija jaoks odavamat lahendust. Sillamäel on soojusenergia hind 50,50 eurot käibemaksuta, mis on odavuselt viies-kuues hind Eestis;
- keskkonnakaitseliselt – keevkihttehnoloogial põleb kütus paarsada kraadi madalamal temperatuuril kui tolmpõletuskateldes, millega paiskub atmosfääri vähem SO2 ja NOx heitmeid. Samuti on kordades vähem lendosakesi ehk tolmu;
- kohaliku toorme ärakasutamine – segametsa hakkepuit on Eesti päritolu, samuti saekaatri jäätmed. Elektrijaam hakib ise ja võtab vastu juba hakitud puitu.
Loe edasi: Sillamäe Soojuselektrijaam viis esimese põlevkivikatla üle biokütusele