Tee kaasa räätsaretk Saarisoolt Kuresoole

Tänavu oma 20. sünnipäeva tähistavas Soomaa Rahvuspargis on neli suurt raba: Kikerpera raba, Ördi raba, Valgeraba ja Kuresoo. Tule sel laupäeval koos Aivar Ruukeliga neljatunnisele räätsamatkale Saarisoolt Kuresoole, tagasijõudnuile lõkkel küpsetatud vorstid ja tee.

Buss väljub Tallinnast Rahvusraamatukogu eest kell 9.00, tagasi kell 19.00. Sõidu hind retkelistele täiskasvanutele, sh tudengitele ja pensionäridele 20 EUR, õpilastele 12 EUR. Lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta. Info ja registreerimine 56476297, retked@looduseomnibuss.ee. Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

Allikas: Looduse Omnibuss

ELF: Eesti soode taastamine tasub ära

Alam-Pedja looduskaitsealal asuva Sangla soo taastamiskava. Foto: ELF
Alam-Pedja looduskaitsealal asuva Sangla soo taastamiskava. Foto: ELF
Peamiselt kuivendamise ja turbakaevandamise tõttu kahjustatud soode taastamine Eestis on perspektiivikas ning tasub ära, näitab ELFi äsja lõppenud pilootprojekt. Eesti sood on lisaks marja- ja puhkealadele olulised ökoloogilised kooslused, mis mängivad CO2 sidumisvõime tõttu olulist rolli ka rahvusvaheliselt järjest aktuaalsemas kliimatemaatikas.

ELFi soodeuurijad viisid läbi pilootprojekti, mille raames valiti välja kümme parima taastamispotentsiaaliga märgala Eesti kõige väärtuslikumate soode hulgast, millele koostati taastamiskavad. Märgalade ekspert Marko Kohv võttis tehtud töö kokku: „ELFi soode taastamise projekti käigus üritati koostöös keskkonnaameti ja RMK-ga leida üles parimad alad, kus suhteliselt kallist taastamistegevust oleks kõige tasuvam teha.“ Ta lisas: „Tänasel rahvuvahelisel märgalade päeval tasuks Eestis just tähelepanu tõmmata märgalade poolt ühiskonnale pakutavatele ökoloogilistele teenustele ning inimtegevuse tagajärjel rikutud märgalade taastamisele.“

Projekti käigus keskenduti Eesti 17-le Ramsari alale kui ülemaailmse tähtsusega märgaladele. Eelkõige otsiti kuivendusest mõjutatud siirdesoo- ja rabaalasid kui potentsiaalselt kergemini taastuvaid sootüüpe, mille seisundi parandamiseks on rohkem kogemusi nii meil kui ka meie lähinaabritel. Loe edasi: ELF: Eesti soode taastamine tasub ära

Koolilapsed saadetakse sohu

MTÜ Peipsi Koostöö Keskus tähistas eilset rahvusvahelist märgalade päeva uue eestikeelse käsiraamatu „Saagem tuttavaks – SOO!“ kinkimisega Lõuna-Eesti õppeasutustele ja looduskeskustele.

Taskuraamat on heaks saatjaks siis, kui on plaan minna tutvuma soos kasvavate taime- ja seeneliikide, seal elutsevate selgrootute ja
lindudega. Kõikide liikide tutvustusi illustreerib foto. Huvilised saavad teada, kuidas soo areneb ning mis on madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo. Taskuraamatu raskusaste vastab eelkõige põhikooli nooremale ning keskmisele vanusgrupile, kuid avastamisrõõmu leiavad siit vanemad ning pilte on sobiv vaadata ka noorematel huvilistel. Taskuraamatu kiletatud lehed muudavad raamatu niiskuskindlaks ning selle võib õue kaasa võtta sõltumata aastaajast.

Iga Tartumaa, Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa ja Viljandimaa kool saab kingiks kaks eksemplari, sama piirkonna iga lasteaed ühe eksemplari ning kõik Keskkonnaameti ja RMK looduskeskused viis eksemplari.

Käsiraamat on huvilistele kättesaadav ka elektrooniliselt aadressil
http://www.ctc.ee/files/sooraamat.pdf

Läti keelest tõlgitud taskuformaadis käsiraamatu „Saagem tuttavaks – SOO!“ originaaltekstide autor on Valda Baronina, eesti keeles on tekstid kohandanud Marika Kose ja Piret Pungas.

Käsiraamat on valminud Eesti-Läti koostööprojekti “Tagasi loodusesse” raames, mida toetab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti-Läti Programmi vahendusel ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti partnerid on SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus, MTÜ Peipsi Koostöö Keskus, Keskkonnaamet Eestist ning Koiva Rahvuspargi Fond ja Ķemeri Rahvuspargi Administratsioon Lätist.

Eesti soouurimine saab 100 aastat vanaks

Tänavu on Eesti soouurimisel väärikas juubel: 100 aastat tagasi asutas Balti sooparanduse selts Toomale sookatsejaama, mis oli esimene tolleaegse Vene impeeriumi aladel ja üks esimesi kogu maailmas. Sajandi jooksul on Toomal tegutsenud mitu asutust, kuid kõigil neil on olnud ühine eesmärk: uurida soid ning anda edasi teadmisi ja oskusi sooteaduse, sookultuuri- ja maaparanduse kohta.

Tooma jaama asutamine võimaldas hakata Eesti soid sihikindlalt uurima, algul soode kuivendust ja põllumajanduslikku kasutust, hiljem, 20. sajandi teisel poolel, lisandusid soometeoroloogia ja -hüdroloogia pidevvaatlused. Viimastel aastakümnetel on olulisemaks muutunud soode kaitsega seotud uuringud.

Tooma ei kujunenud Eesti soouuringute keskuseks juhuslikult. Veeolusid reguleeriti ja maid kuivendati siinmail juba varem. Aastail 1871–1872 laskis Vaimastvere mõisnik kaevata viie kilomeetri pikkuse ja kahe-kolme meetri sügavuse Suurkraavi ehk Uusjõe Endla järvest läbi raba Sinijärve ning sealt Põltsamaa jõkke. Loe edasi: Eesti soouurimine saab 100 aastat vanaks