Erkki Peetsalu

Esmaspäeval algab Kristiine noortekeskuses keskonnanädal

15.-19. aprillil toimub Kristiine noortekeskuses keskkonnatemaatikale pühendatud nädal, mille raames soovime suurendada teadlikkust keskkonnasõbralikust käitumisest. Plaanis on korraldada teemakohaseid õppekäike, vestlusringe, filmiõhtuid ja taaskasutusele suunatud töötubasid.

Nädala jooksul külastatakse Ülemiste veepuhastusjaama ja AHHAA keskust, meisterdatakse mahlapakkidest rahakotte ning õpitakse vanapaberist ise uut paberit tegema. Kõikidel õhtutel on kavas vaadata mõnda põnevat dokfilmi mis räägib keskkonnaprobleemidest. Filmiõhtud toimuvad koostöös DOFF filmiklubiga. Keskkonnanädala kava ning kogu lisainfo leiab Kristiine noortekeskuse kodulehelt ja samuti Facebooki kontolt.

Lisaks on iga päev võimalus mängida keskkonnateemalisi lauamänge, joonistada pilte rohelisest loodusest ja osaleda viktoriinis „Kõige keskkonnateadlikum noor.“

Kristiine noortekeskus on tore koht kõikidele noortele, mis pakub erinevaid võimalusi oma vaba aja sisustamiseks turvalises keskkonnas. Kõik Tallinna noortekeskused on üldjuhul avatud esmaspäevast reedeni 14.00 – 20.00. Lisainfot leiab noortekeskuste kodulehtedelt.

Rohkem infot meie kodulehel: www.taninfo.ee

Allikas: Kristiine noortekeskus

Mürgü Marje: tükü kiruta tuust, mis õkva süäme pääl om!

Mürgü Marje ütel, et mõnikõrd saa ütest hääst ütlemisest terve näütemäng kokku. Foto: Uma Leht

Krabi külätiatri vidäjä Mürgü Marje (37) sai õkva läbi saanul tiatrikuul kats kõrda rõõmu tunda: Hindätiidmise avvohinna ja vahtsõ tüküga «Massu massmise mass» Kagu-Eesti maatiatripääväle päsemise iist. Krabi külätiatri om joba nii kõva kaubamärk, et inne ku vahtsõ tükü sisugi teedä om, tellitäs näütemäng joba ette ütte vai tõistõ paika är.

Su egäpääväne tüü om saepurust kütmisepulgakõisi kottõ sisse pandminõ. Kas tuu tulõ näütemänge kirotamisõl kasus vai kah’os?
Tuu tulõ kasus, selle et tii füüsilist tüüd, a pää om tuu man valla. Nii mõnigi hää mõtõ tulõ siin tüü man pähä.
Vahel kuulõt tüü man kah mõnõ hää ütlemise, midä saat kohegi etendüste är tarvita.
Meil om inämb-vähämb uma külä rahvas tüü man kuun ja nä joba tiidvä, et ku koskilt midägi hääd kuuldva, sis ütlese mullõ kah.

Kuis sul tuu näütemängu luuminõ käü?
Mõnikõrd saa ütest hääst ütlemisest terve näütemäng kokku.
Üts poiss kõnõl’ meile, et timäl vanaimä vai kiäki tõnõ vanõmb inemine oll’ kõnõlnu, et nüüt saat pinssi «autumaadiga», mitte «autumaadist»… Nii sündü meil tuu ilmadukuulsa «Pinsipäiv».
Tõnõkõrd kuulõt telekast mõnt ull’ust. Poliitigu väega mõistlikku juttu ei kõnõla, a muiduki nä tegevä tuud ilmadutarga näoga. Tuu aja süäme tävves, toolõ käänät vähäkese vinti manu ja tulõ jäl tükk!

Kuis sündü vahtsõnõ massutükk?
Kuigi trehvsi ütte Riigikogu infotunni kaema ja meediäst tull’ kah nigu ussõst ja aknõst, mändsit massõ kõik tahetas tetä.
Tuudsamma riiklikku süümiskavva, midä mi sääl kah irvitämi, tuud kuulsõ raadiost. Kellelgi tull’ jäl maru tark mõtõ, muiduki matõti sinnä ilmadu raha – no lätt süä täüs, noh!
No ja sis oll’ viil aastalõpp kah käen ja tuludeklaratsiooni tegemine ussõ iin ja nii taa tükk huuga tettüs saigi – et kõik saanu arru, midä tulõ massa ja midä ei tulõ!
Nigu meile maakunna tiatripääväl üteldi, olõmi sääne sotsiaalteraapilinõ tiatri: naarami mi kõigi ütitside häti üle. Ikma pidänü, a tuu ei avita, nii et innembi ma naara joba! Loe edasi: Mürgü Marje: tükü kiruta tuust, mis õkva süäme pääl om!

Eestisse lisandub ligi 150 000 uut kohanime

Riigikogu võttis eile vastu kohanimeseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse, mis korrastab mitteametlike kohanimede registrisse kandmist, samuti täpsustab kohanimede määramist ja kasutamist.

„Kui tahame, et kiirabi ja postiljon jõuaksid õigesse kohta, tuleb erinevatel kaartidel tagada üheselt arusaadavad kohanimed. Seetõttu tuleb registrisse kanda ka mitteametlikud kohanimed, mida praegu kasutatakse näiteks aadressiandmetes või maakaartidel, “ selgitas vastava seaduseelnõu algatanud regionaalminister Siim Kiisler.

Seadusmuudatused võimaldavad koguda kõik need kohanimed kohanimeregistrisse ning tagada toimiv aadressiandmete süsteem, et kiirreageerijatele oleksid leitavad nii jõed, järved kui ka mäed ja järsud kaldapealsed. Samuti tagatakse, et sama kohta nimetataks erinevates registrites ühesuguse nimega ja nimekuju oleks nii kaartidel kui ka andmekogudes ühesugune. Vastu võetud seadusemuudatuse tulemusel võib registreeritud kohanimede arv regionaalministri sõnul kasvada isegi 4-5 kordseks. „Täna on registris ligikaudu 42 000 kohanime. Kui lisada kõik need kohanimed, mida laialdaselt kasutatakse, aga ametlikult justkui ei eksisteeri, kasvab see arv hinnanguliselt 200 000-ni,“ ütles Kiisler.

Seadus jõustub 2013. aasta 1. juulil. Loe edasi: Eestisse lisandub ligi 150 000 uut kohanime

Tulekul viies TEDxTallinna konverents “Piiri peal”

3. mail 2013 toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuses viies TEDxTallinna konverents alateemaga “Piiri peal“.

Esinejad jagavad oma visiooni piiri peal meditsiinist, kirjandusest, keskkonnast, valitsemisest, muusikast, kunstist, tulevikutrendidest, teatrist, haridusest ja muust huvitavast. Üles astuvad teiste hulgas futurist ja ettevõtja Michael Vassar, eestivene kirjanduse edendaja Igor Kotjuh, ökotsiidi vastase võitluse eestvedaja Polly Higgins, avatud andmete ja avatud valitsemise propageerija Ton Zijlstra, helilooja ja pianist Kristjan Randalu, kunstnik Okeiko, haridusuuendaja Frida Monsén, ennustusturgude ekspert Robin Hanson, teatrijuht Peeter Jalakas ja filmimees Rein Maran.

Selleks, et saada osa inspireerivatest ja piiri peal ideedest, korralda oma kogukonnas, töökollektiivis või lihtsalt sõpradega ühisvaatamine.

Mis on TEDxTallinn 2013 ühisvaatamine? Ühisvaatamine on võimalus koos sõprade, kolleegide, kooli- või organisatsioonikaaslastega ja ka inimestega erinevatest valdkondadest jälgida reaalajas TEDxTallinn 2013 otseülekannet. Selleks, et ka Sinu sõbrad, tuttavad, kaaslased ja sama kandi inimesed osa saaksid, tule meie korraldustiimi üheks ühisvaatamise eestvedajaks. Loe edasi: Tulekul viies TEDxTallinna konverents “Piiri peal”

Puigal om joba 13. kõrda näütemängupäävä peetü

Mamastõ kooli latsõ saiva kittä vannomuttõ hää mängmise iist. Foto: Uma Leht

Puiga kuul kõrrald’ latsilõ joba kolmõtõistkümnendät kõrda võrokiilse näütemängupäävä. Näütemängupäivä peeti 19. urbõkuul. Võrokiilsit tiatritükke oll’ tettü eläjist, koolielost, laadast ja pall’ost muust.

Püüne pääl näütsi hinnäst trupi mitmõlt puult Vanalt Võromaalt: Harglõst, Pikästkannust, Vilustõst, Mamastõst, Puigalt, Parksepäst, Kääpält, Haanist, Vahtsõliinast, Osolast ja Võrolt.

Hindamiskogo meelest tull’ kõgõ parõmbalõ vällä Kääpä põhikooli tükk «Varõsõlõ valu, harakalõ haigus – mi lats olku terve». Sepä Liidja kirotõt ja Kähri Jana vällä säet näütemäng kõnõlõs tuust, kuis kodoeläjä oppasõ pernaasõ liinast küllä sõitnu latsõlatsõ maasüüki süümä.

Näütemängupäävä hindamiskogo kitt’ ka Haani kooli Juku-nall’ust kokko säetüt tükkü. Pikäkannu kuuli kiteti Eesti riigi sündümise ao põnõva kujotamisõ ja Vahtsõliina kuuli huvitava luulõpruukmisõ iist.

Mamastõ kooli latsõ saiva kittä vannomuttõ hää mängmise iist. «Latsil tulõva kõgõ parõmbahe vällä iks katõkõnnõ, ku umavaihõl kõnõlõsõ vanõmba inemise, a ma olõ kummutanu näide arvamist ja seletänü, et võro kiil ei olõ õnnõ mutikõisi kiil,» kõnõl’ Mammastõ kooli latsi juhendaja Lepassoni Marju. Loe edasi: Puigal om joba 13. kõrda näütemängupäävä peetü

Tartu Folgiklubis esinevad Kärt Johanson ja Maarja Nuut

Kolmapäeval, 17. aprillil esinevad Tartu Folgiklubis Kärt Johanson ja Maarja Nuut. Tartu Folgikubi algab kell 19 traditsioonilise autoritunniga, mille esinejaks on seekord Kärt Johanson. Esinejat küsitleb Ants Johanson. Tartu Folgiklubi autoritunnid jõuavad ka Klassikaraadio eetrisse, saatesse Folgialbum. Kell 20.30 jätkub õhtu plaadiesitluskontserdiga: oma albumit “Soolo” esitleb noor viiuldaja Maarja Nuut.

Maarja Nuut on Virumaalt pärit viiuldaja ja laulja. Mõned aastad tagasi Viljandi Kultuuriakadeemiasse pärimusmuusikat õppima asudes võlusid teda vanade eesti külapillimeeste mängu kõla ja intensiivsus. Hetkel õpib Maarja Stockholmi Kuningliku Muusikaakadeemia magistriõppes ning uurib eesti vanemat viiulimuusikat ja tantsu. Ta tegutseb õpetajana ning on andnud kursusi nii Eestis kui välismaal. Maarja mängib ka ansamblis Knihv ning rahvusvahelises kollektiivis Ethno in Transit, neist viimasega on intensiivselt kontserte antud üle terve Euroopa aga ka Austraalias.

Tartu Folgiklubi algab kell 19 klubis Jazz (Ülikooli 20, I korrus). Pileti hind on 3 eurot, sooduspilet õppuritele ja pensionäridele 2 eurot, kuni põhikooli lõpuni tasuta, rahvarõivastiil riietuses annab lisasoodustuse piletihinnas.

Tartu Folgiklubi korraldab MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.

Lisainfo:
Ants Johanson, tel 5057303
Maarja Nuut, tel 56606958

Keväjäne sildirõõm

Ku talon om pini, piä-i müüdäkäüjit õkva «Purõja pini» sildiga hiidütämä. Võro küle alt Meegomäelt peri polaaruurja Palo Timo oll’ Karula rahvuspargin suusamatkal, ku üte talo man jäi silmä silt «Tan eläse pini ja timä inemise».

«Seo om peris vahva pini iist hoiataja silt. Säänest torrõt olõ-i ma inne nännü ja selle jaga tuud Uma Lehega,» selet’ Timo ja saat’ meile pildikese kah.

Uursõ perrä, et pinisilt om rahvamuusigu Roose Celia Pirrupuusaarõ talo man. Celia ütel’, et sildi mõtõ om tuu, et müüdäkäüjä (vai suusataja) saasi arvu: tii lätt talohoovist läbi. «Sis inemine tiid, et taa ei olõ suvõkodu, ja om valmis, et talu man om pini kah,» ütel’ Celia.

Harju Ülle, Uma Leht

Täna toimub I Põlvamaa noormeeste tervisefoorum

Projekt Mehed Liikuma koostöös Põlva Maavalitsusega korraldab 11. aprillil esimese Põlvamaa noormeeste tervisefoorumi.

Põlva Kultuuri- ja Huvialakeskuses toimuva ürituse eesmärgiks on parandada Põlvamaal elavate ja õppivate noorte meeste tervise- ja liikumisteadlikkust ning aidata kaasa jätkusuutliku ühiskonna arengule.

Foorumil räägitakse laiemalt meeste tervisest, riskikäitumisest, tervislikest eluviisidest ja meeste rollist ühiskonnas: esinejatena astuvad ülesse meestearst Kristo Ausmees, suusakuulsus Jaak Mae, Eesti Kaitseväe Värbamiskeskuse peaspetsialist Ott Tuuling, Politsei- ja Piirivalveameti vanemkomissar Rainer Rahasepp ja saatejuht Kertu Jukkum. Foorumi avab Põlva maavanem Ulla Preeden.

Lisaks on üritusel võimalik tutvuda Aide autokooli, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseliidu Põlva maleva, Maanteeameti, Eesti Kaitseväe Värbamiskeskuse ja Lõuna Päästekeskuse tegevusega.

I Põlvamaa noormeeste tervisefoorumist on osa võtmas rohkem kui 150 noormeest vanuses 15-19 eluaastat. Üritust rahastatakse Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest.

Allikas: MTÜ ABC Arendus

Tuleretk tähistab Jüriöö ülestõusu 670. aastapäeva

Tänavu möödub 670 aastat Eesti vanema ajaloo ühest intrigeerivamast sündmusest, 23. aprillil 1343 alguse saanud Jüriöö ülestõusust, mille tagamaad on senini suures osas selgusetud.

1343. aasta 23. aprillil süütasid harjulased ühel künkal oleva maja, mis pidi olema ülestõusu algussignaaliks. Et Harjumaal oli jüripäeva puhul tavaks põletada lõkkeid, on võimalik, et sakslased ei taibanud kohe, et alanud on eestlaste ülestõus. Ordumeistri kaplanile Bartholomeus Hoenekele omistatud nn Liivimaa noorema riimkroonika järgi rüüstasid eestlased Padise tsistertslaste kloostri ning tapsid sealsed mungad, samuti hulgaliselt saksa soost vasalle. Tõenäoliselt hävitati Harjumaal ka peaaegu kõik selleks ajaks sinna tekkinud mõisad, mida Sulev Vahtre arvates oli 21-31 ringis. Pääsenud sakslased pagesid Paide ja Tallinna linnamüüride taha. Kuivõrd kiiresti kogu Harjumaad haaranud ülestõus täpselt toimus, on jäänud ebaselgeks, kuid tõenäoliselt haarasid eestlased maa enda kätte paari päevaga.

Olenemata sellest, et eestlaste peavägi sai maikuus orduväe käest Sõjamäel tänu ordumeistri kavalale pettusele lüüa, hoiti maapiirkondade linnuseid veel aasta lõpuni enda valduses. Pärast mardipäeva saabusid orduvägedele Preisimaalt lisajõud ja ordumeister andis sõjaväele korralduse Harjumaal kõik vanad koos noortega maha tappa, mis ka täide olevat saadetud. Viimased talve hakul orduväe kätte langenud linnused olid Varbola Jaanilinn ja Lohu Jaanilinn. Pärast seda kirjeldati Harjumaad kui “tühja ja paljast maad”. Lääne-Eesti saari suudeti eestlaste valduses hoida pea kaks aastat kuni oldi ka seal lõpuks sunnitud suuremale jõule alla vanduma ja rahu sõlmima. Loe edasi: Tuleretk tähistab Jüriöö ülestõusu 670. aastapäeva

Kagu Kabujalakõsõ tähistab 15. sünnipäeva kontserdiga

Põlvamaa noorte rahvatantsurühm Kagu Kabujalakõsõ tähistab oma 15. tegevusaastat suure kontserdiga 11. mail Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses.

1998. aastal loodud rahvatantsurühma juhendajateks on riiklikult tunnustatud koreograaf ja tantsuõpetaja Maido Saar ning noored andekad tantsujuhid Aveli Asber ja Andre Laine.

Peamiselt tantsitakse Maido Saare tantse, sest need räägivad just sellest, mis noortele tähtis – armastus, sõprus ja seiklused. Hea meelega hoitakse repertuaaris ka teiste Eesti tuntud autorite tantse ning folkloorseid tantse.

Sünnipäevakontsert kannab nime „Soojad jäljed“. „Kagu Kabujalakõsõ on sõpruskond, kes jätab endast alati maha soojad jäljed,“ räägib juhendaja Aveli Asber. „Neid jälgi on kaugemal ja lähemal, paljudel lavadel ja platsidel, südametes ja silmades. Kõige tähtsam on see, et neid jälgi tuleb aina juurde ja need jäljed ei jahtu.“

Sünnipäevakontsert toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses 11. mail kell 18. Alates kella 17-st saab kultuurikeskuse fuajees vaadata näitust Kagu Kabujalakõsõ tegevusest läbi 15 aasta. Piletid hinnaga 3 € on müügil tund enne kontserdi algust kohapeal.

Lisainfo: Kätlin Hoop, tel. 56 639 661, Kagu Kabujalakõsõ

Viljandimaa noorsootöötajad õppisid läbipõlemist ennetama

Viljandi maavalitsus korraldas maakonna noorsootöötajatele tervisealase koolituse, millel osalejad said teoreetiliste teadmiste kogumise kõrval hinnata ka praktikas oma tervislikku seisundit.

„Viljandimaa noorsootöötajatele, noortekeskuste töötajatele ja huvijuhtidele mõeldud koolituspäevade eesmärk oli jagada noortega töötavatele spetsialistidele igapäevatöös hakkama saamiseks nii psüühilise kui füüsilise tervisega seotud teadmisi,“ tutvustas Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist ja alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi.

„Maakonna noorsoovaldkonna arengu tagamisel pean oluliseks valdkonnapädevuste tõstmisele lisaks pakkuda noortega töötavatele inimestele nende koormuse juures –enamasti vastutavad nad ju mitme valdkonna eest – ka oskusi ja teadmisi ennekõike iseendaga toime tulla,“ selgitas Riina Tootsi.

2. ja 3. aprillil Võrumaal Võru-Kubijal teoks saanud koolituse läbiviijateks olid OÜ Katriitos kliiniline psühholoog ja koolitaja Triinu Niiberg-Pikksööt ning MTÜ Vireo Tervis ja Sport füsioterapeut-toitumisnõustaja ja treenerid.

Koolituse esimesel päeval räägiti tööstressi ja läbipõlemisega seotud teemadel: kuidas ennetada, märgata ja leevendada stressi ning vältida läbipõlemist iseendal ja kolleegil. Kõne all olid ka abistavate elukutsete tööstressi ja läbipõlemist soodustavad faktorid. Osalejatele jagati ühtlasi praktilisi oskusi stressi ja läbipõlemisega toimetulekuks.

Koolituse teine päev oli kavandatud tervisepäevana, mille käigus said noorsootöötajad hinnata oma tervislikku seisundit; teha läbi südame- ehk vastupidavustreeningu ning osaleda treeningu- ja toitumisalasel seminaril. Tervisliku seisundi hindamise tulemuste kohta anti kohe ka tagasisidet ja tehti nõustamist.

„Koolituse lõpuks olid noorsootöötajad saanud oma tervislikust seisundist parema ülevaate ja professionaalseid nõuandeid, kuidas kiire töötempo ja suure vastutuskoorma juures võimalikult hästi toime tulla ning nii füüsiliselt kui vaimselt terveks jääda,“ rääkis Riina Tootsi.

Teise koolituspäeva lõppu mahtus tema sõnul veel ka Võru avatud noortekeskuse külastamine. Keskuses kohtuti kohalike noorsootöö edendajatega, kes tutvustasid Võrumaa noorsootöös toimuvat.

Allikas: Viljandi maavalitsus

Lihavõtetest ja jürikuu tegemistest Vabaõhumuuseumis

Kohe-kohe on algamas jürikuu, kuid enne kui tutvustame Eesti Vabaõhumuuseumi sündmusi aprillis, kutsume kõiki tähistama koos meiega lihavõttepühi. Pühapäeval, 31. märtsil toimub muuseumis palju põnevat, kus ise kaasa lüüa saab.

Värvime looduslike vahenditega mune, korraldame kaunima pühademuna konkursi ja munakoksimise võistluse, meisterdame kartulist lihavõttejäneseid ja punume paelu. Kell 12 algab linnuvaatluspäeva jalutuskäik. Kell 15 algab Sutlepa kabelis I ülestõusmispüha jumalateenistus, teenib õpetaja Toomas Paul. Müügil on valik kauneid pühadepostkaarte 1930ndate aastate stiilis, kaarte saab kohe ka posti panna. Ürituse täpse kava leiab muuseumiveebist www.evm.ee.

* Lihavõttest algas Lõuna-Eestis kevadine kiigeaeg, ning muuseumi külakiiged kutsuvad lahkesti kiikuma. Ole ettevaatlik ja järgi täpselt kiigel antud juhiseid!

* 5.-7. aprillil saab Härjapea talus näha leivategu! Värsket isetehtud rukkileiba saab kaasa osta Kolu kõrtsist.

* Kuie kooli haridusprogramm: 2-4 klassidele 15.–19. aprillini „Muuseumitund taluperest“, kus kehastume talupere liikmeteks – peremeheks, sulaseks, perenaiseks, lapseks või hoopiski saunikuks ning saame endale ka uue nime ja vanuse. Nagu töökale perele kohane, teeme erinevaid talutöid – saeme puid, teritame nuge, teeme võid, koorime kartuleid ja palju muud. Lisainfo: www.evm.ee, registreerumine: kuiekool@evm.ee; tel 6549 126. Broneeringuid saab teha ka koolilõpu- jt programmidele! Loe edasi: Lihavõtetest ja jürikuu tegemistest Vabaõhumuuseumis

Saarlased ja hiidlased mängivad täna praamil jalgpalli

Laupäeval, 30. märtsil kell 12:30 toimub keset Heltermaa-Rohuküla liini parvlaeval Muhumaa Saaremaa ja Hiiumaa ajalooline sõpruskohtumine jalgpallis.

Idee autor Kärdla linnapea Georg Linkov ütles, et saarlaste ja hiidlaste ajalooline sõpruskohtumine juhatab uhkelt sisse kogu algava hooaja. „Kahe saarerahva omavahelised mõõduvõtmised on ikka olnud eriliselt pinevad, nii mõtlesime korraldada Saaremaa – Hiiumaa maavõistlusmängu neutraalvetes, aga see osutus kalliks. Seega otsustasime Heltermaa–Rohuküla liini ja parvlaeva Muhumaa kasuks – saarlaste poolt laev ja hiidlaste poolt meretee, nii et kokkuvõttes ikkagi neutraalne pind. Jalgpall piiranguid ei tunne ning tõestame nüüd, et seda saab mängida igal pool, ka keset merd laevatekil,” märkis Linkov.

Mäng toimub parvlaeva Muhumaa alumisel tekil, kuhu paigaldatakse kunstmuru ja väravad. Mängu kestus on 2×15 minutit, mängijate arv 5+1. Laeva tervise huvides peetakse kinni erireeglitest: palli maksimaalne kõrgus mänguväljakul on 120 cm ning küljeaut mängitakse maast. Loe edasi: Saarlased ja hiidlased mängivad täna praamil jalgpalli

Palmse mõisakompleksis saab teoks uus muusikaprojekt

SA Virumaa Muuseumid koostöös Eesti Kontserdiga on välja töötanud uue klassikalise muusikaga suveürituse formaadi Palmse mõisa tiigil: „PALMSE MÕISA MUUSIKA“.

Projekti kunstilise kontseptsiooni eesmärk on pakkuda publikule kõrgetasemelist klassikalist muusikat. “Palmse mõisa muusikal” on kindel koht looduse, muusika ja Eesti ühe uhkema mõisaansambli ühtesulatamisel.

Tegemist on omalaadse veemuusikaga, kus esimest korda Eestis rajatakse saddle–span-tüüpi lava otse tiigile, kust avaneb vaade Palmse mõisale. Tiigi kaldale kerkib 1000 istekohaga publikutsoon.

Avakontserdil, 6. juulil kell 21 kõlab mõisapargis Pjotr Tšaikovski ja Giuseppe Verdi muusika. Galakontserdil “Tšaikovski ja Verdi” esinevad Eesti sümfonismi lipulaev ERSO koos dirigent Anu Taliga. Solistideks on Moskva ühe parima ooperiteatri Helikon solistid Karina Flores (sopran), Ali Magomedov (tenor) ja Maksim Perebeinos (bariton). Tegemist on vaieldamatult ooperimaailma tõustvate tähetedega, kel taskus palju tähtsaid konkursivõite, kontserte ning vapustavaid ooperirolle.

Avakontserdil on ka omamoodi seos Palmse mõisaga: 19 sajandi muusikageeniuste, Tšaikovski ja Verdi loomingu kõrgperiood langes enamvähem samale ajale Tallinna–Peterburi raudtee ehitusega. Selle raudtee ehk silla rajaja oli aga Palmse mõisnik Alexander von der Pahlen. Loe edasi: Palmse mõisakompleksis saab teoks uus muusikaprojekt

National Geographic käsitleb kadunud liikide taaselustamise temaatikat

Äsja jõudis lugejani ajakirja National Geographic Eesti aprillinumber, mille seekordne põhilugu keskendub ammu surnud liikide taaselustamise temaatikale. Teadus on jõudnud sinnamaani, et kadunud liikide elluäratamine muutub üha lihtsamini teostatavaks, kuid see vastuoliline teema kütab kirgi ka teadusmaailmas endas.

Põhilugude lühitutvustus:

Kas äratame nad ellu
Väljasurnud liikide taaselustamine on juba võimalik. Kas ka vajalik?

Mammutivõha kütid
Siberi tundras käib jaht ammusurnud mammutite võhkadele.

Uusi liike otsimas
Teadlased on kirjeldanud 1,7 miljonit liiki, miljonid on kirjeldamata.

Kutsumus – lendur
Barrington Irving õpetab lapsi taevalaotust avastama.

Delaware’i park
USA-sse kavandatav rahvuspark väärtustab Brandywine’i orgu.
Loe edasi: National Geographic käsitleb kadunud liikide taaselustamise temaatikat

Tee kaasa räätsaretk Saarisoolt Kuresoole

Tänavu oma 20. sünnipäeva tähistavas Soomaa Rahvuspargis on neli suurt raba: Kikerpera raba, Ördi raba, Valgeraba ja Kuresoo. Tule sel laupäeval koos Aivar Ruukeliga neljatunnisele räätsamatkale Saarisoolt Kuresoole, tagasijõudnuile lõkkel küpsetatud vorstid ja tee.

Buss väljub Tallinnast Rahvusraamatukogu eest kell 9.00, tagasi kell 19.00. Sõidu hind retkelistele täiskasvanutele, sh tudengitele ja pensionäridele 20 EUR, õpilastele 12 EUR. Lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta. Info ja registreerimine 56476297, retked@looduseomnibuss.ee. Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

Allikas: Looduse Omnibuss

Sänna Kultuurimõisas saab õppida Veedade laulmist

Laupäeval, 30. märtsil 12:00-15:00 toimub Sänna Kultuurimõisas Veedade laulmine Ragnar Kurmi juhendamisel.

Veedade laulmine annab üleva tunde, kuna just helid saavad puudutada kõige sügavamat osa meis. Veedad on inimkonnale vanim elutarkuse (praktiline ning vaimne) kogumik pärit Indiast. Traditsiooniliselt on seda edasi antud suuliselt – lauldes, hilisemal ajal on kirjalikult üles tähendatud. Veedade laulmisel on täpne reeglistik.

Oodatud on kõik huvilised. Eelduseid pole. Palun anna enda tulekust teada telefonil 53268358, Ragnar Kurm.

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Corelli Music: “Kirikupühad Maarjamaal – Stabat Mater”

Reedel ja laupäeval jätkab Corelli Music kultuuripärandi aastat pika traditsiooniga kontserdisarjaga ”Kirikupühad Maarjamaal”. Kui märtsi algus viis kontserdid mõisatesse ja Toompea aadlipaleesse, siis nüüd esitletakse meie unikaalsest kultuuripärandist ajaloolisi kirikuid ja ülestõusmispühadele eelneva vaikse nädala temaatikat.

Kannatusaja kontserdid suurel reedel, 29. märtsil kell 18 Tartu Jaani ja vaiksel laupäeval, 30. märtsil kell 16 Tallinna Jaani kirikutes pakuvad kavas ”Stabat Mater” barokiaja muusikat eriti tundeküllaste teostega, nähtuna läbi kannatava ema silmade. Jätkub ka Corelli jõulufestivalil 2012 alanud barokiaja müstilise hääleliigi kontratenori tutvustus, seekord soleerib Eestis harva esinenud kontratenor Ivo Posti.

Kontserdiagentuuri Corelli Music juhil Mail Sildosel on eriti hea meel, et seekordsed kontserdid jäävad ka iseseisvumise põlistumise nädalasse. Ilma Eesti riigi vabanemiseta poleks muusikavallas lisandunud ühtki eraõiguslikel alustel tegutsevat kooslust, nagu seda on esimestes vabanemise tuultes 1992 sündinud barokkansambel Corelli Consort, samuti hiljem selle tegevusest väljakasvanud Corelli Barokkorkester ja kontserdiagentuur Corelli Music. Loe edasi: Corelli Music: “Kirikupühad Maarjamaal – Stabat Mater”

Ettevõtjad viivad aprillis HIV-teemalised külalistunnid koolidesse üle Eesti

Aprillis suunduvad koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ eestvedamisel koalitsiooni kuuluvate ettevõtete töötajad ja teised vabatahtlikud juba neljandat aastat „Tagasi Kooli“ raames jagama 7.-12. klassi õpilastele teadmisi HIV/AIDSi ja turvalise seksuaalkäitumise teemadel.

HIV-teemalise eriprojekti fookusnädal koolides toimub 1.-5. aprillini, kuid temaatilised külalistunnid jätkuvad nii Tallinnas, Harjumaal, Tartus, Tartumaal, Läänemaal, Pärnumaal, Raplamaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal terve aprillikuu jooksul. Kokku jagatakse teadmisi HIV, AIDSi ja turvalise seksuaalkäitumise teemadel ligikaudu 1500le õpilasele.

Viimastele uuringutele tuginedes on noorte teadmised HIV levikust ja käitumispraktika kondoomi kasutamisel iga aastaga paranenud ja trendi jätkumiseks on pidev teavitustöö koolides äärmiselt vajalik.

Swedbanki personalidirektor Signe Kaursoni sõnul näitab tema praktika tundide andmisel abiturientidele, et noored on HIV- temaatikaga päris hästi kursis, kuid alahinnatakse just iseenda nakatumisega seotud riske. „Ei teadvustata, et tegemist on väga pika peiteajaga viirusega ja hinnanguliselt 4000 inimest Eestis ei tea oma nakatumisest. Seetõttu on teadlik käitumine ja testimine viirusest hoidumisel väga olulised. Samuti vajab selgitamist, et tänapäeva meditsiin võimaldab viirusesse nakatumisel elada täisväärtuslikku elu ning viirusekandjaid enda ümber ei tohiks karta, “ ütles Signe Kaurson.

Koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ tegevjuht Keit Fomotškini sõnul soovivad koalitsiooni esindajad HIV-teemaliste külalistundidega olla toeks just koolide tervise- ja inimeseõpetuse õpetajatele: „Õpetajatest ja nende oskuslikust teemakäsitlusest sõltub väga palju. Paraku ei oma üle poolte inimeseõpetuse õpetajatest hetkel vajalikku erialast ettevalmistust. Soovime HIV-teemalise eriprojektiga rõhutada, et riigil tuleb õpetajate vastavasse ettevalmistusse ja täiendõppesse senisest märksa tõsisemalt suhtuda ja sellesse ka investeerida,“ sõnas Keit Fomotškin. Loe edasi: Ettevõtjad viivad aprillis HIV-teemalised külalistunnid koolidesse üle Eesti

Jahilubade enampakkumisel kerkis hektaritasu üle 2 euro

Käesoleval jahihooajal osutus RMK suurulukite jahilubade enampakkumine mullusest konkurentsitihedamaks ja edukamaks. Pakkumisi tehti kõigile 20-le jahialale, keskmine makstav tasu jahimaa hektari kohta oli 2,17 eurot. Kokku teenis RMK enampakkumisega üle 300 000 euro, mida jagatakse küttimist lubavate maaomanikega.

“Enampakkumise vastu oli tänavu väga suur huvi, mistõttu jahimeeste pakkumised osutusid alghindadest ligi 1,35 korda kõrgemaks,” märkis RMK juhatuse esimees Tiit Timberg ja lisas, et enampakkumise võitja peab lisaks enampakkumise summale tasuma ka küttimislubade eest. Enampakkumise võitja saab jahialal jahti pidada ühe hooaja jooksul, küttides ulukeid etteantud vanuselises ja soolises vahekorras.

Kõik jahipidamisega kaasnevad õigused, kohustused ja piirangud määratletakse enampakkumise võitjatega sõlmitavates kokkulepetes. Tiit Timbergi sõnul tagatakse ka sel jahihooajal tõhus omanikujärelvalve: “RMK töötajad teevad perioodilisi kontrollkäike, jälgimaks jahipidamistingimuste korrektset täitmist. RMK nõuab kütitud suurulukite märgistamist ühekordsete, nummerdatud ja taaskasutamist mittevõimaldavate märgistuslipikutega. Samuti tuleb vahetult peale uluki tabamist ja jahiloa realiseerimist saata SMS-sõnum RMK sõnumikeskusesse.“ Loe edasi: Jahilubade enampakkumisel kerkis hektaritasu üle 2 euro

Priiuse põlistumise päeva e-mälumäng meeldis rahvale

Kultuuripärandi aasta ja Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonna korraldatud priiuse põlistumise päeva harivat e-mälumängu mängiti kokku üle 22 tuhande korra – mänguga jõudsid lõpuni 14 755 mälumängu huvilist. Mälumängu kommenteeritud vastustega on võimalik tutvuda veebilehel http://www.parandiaasta.ee/vastused.

“See teeb meele ikka väga rõõmsaks, et inimesed pärandiaasta mälumängu niivõrd suure entusiasmiga mängisid. Oli ka kuulda, et küsimused pakkusid just parasjagu väljakutset ning mängust saadi uusi teadmisi. Eks meie eesmärk oligi mängijate teadmistepagasit kasvatada,” jäi mälumängu patroon ja pärandiaasta saadik Ivo Linna tulemusega väga rahule.

Lähipäevadel analüüsivad mängu korraldajad tulemusi ning selguvad võitjad võistkondade, koolide ning erinevates vanusekategooriates. Mälumängu kategooriate erinevate võitjatega võtavad korraldajad ühendust 10 tööpäeva jooksul.

Mälumängus osalejatele on Eesti kultuuri- ja mäluasutused pannud välja rikkaliku 95 erinevast auhinnast koosneva auhinnafondi. Peaauhinnad erinevate kategooriate võitjatele on Viljandi Folgi folgipassid. Lisaks on auhinnafondis folgi päevapassid, teater Ugala ning rahvusooper Estonia piletid, arvukalt pääsmeid muuseumidesse ning rikkalik valik kultuuripärandit tutvustavaid raamatuid. Parimat võistkonda ootab Eesti Meremuuseumis ees põnev programm “Salajane koostöö Soomega”. Tublimale koolile on Eesti Meremuuseum pannud välja vabalt valitud haridusprogrammi 25-le õpilasele koos lõunasöögiga Lennusadamas. Loe edasi: Priiuse põlistumise päeva e-mälumäng meeldis rahvale

KIK-i keskkonnaprogrammi esitati üle 1000 toetustaotluse

Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) esimeses voorus laekunud 1020 taotluse rahaline maht oli 51,3 miljonit eurot. Enim taotlusi esitati keskkonnateadlikkuse programmi (446), kogusummas 5,6 miljonit eurot ja looduskaitse programmi (149), 7,6 miljoni euro ulatuses. Varasemaga võrreldes on oluliselt tõusnud taotluste hulk jäätmekäitluse valdkonnas (89), kogumaksumusega 2,3 miljonit eurot.

Teistest tagasihoidlikum oli taotluste arv merekeskkonna programmi (12), kogusummas ligi 0,8 miljonit eurot. Rahaliselt taotletakse kõige enam toetust veemajanduse projektidele (136), kokku 18,2 miljoni eurot eest.

„Taotluste hulk oli ootuspäraselt suur. Jätkuvalt on kõige populaarsemad valdkonnad keskkonnateadlikkus ja veemajandus. Jäätmekäitluse valdkonna hüppeline kasv on suure tõenäosusega tingitud võimalusest taotleda toetust maastikupilti kahjustavate kasutusest väljalagunenud ehitiste likvideerimiseks, mida rahvakeeli võiks nimetada tondilosside lammutamise programmiks,“ ütles KIK-i juhatuse esimees Veiko Kaufmann. Ta toonitas, et tegemist on esialgsete tulemustega ning lõplik nõuetele vastavate taotluste arv selgub peale nende läbivaatamist.

Piirkonniti esitati kõige rohkem taotlusi Tartu maakonnast (141), kogusummas 6,1 miljonit eurot. Järgnesid Harjumaa ja Lääne-Virumaa. Kõige vähem taotlusi saabus Hiiumaalt. Loe edasi: KIK-i keskkonnaprogrammi esitati üle 1000 toetustaotluse

Politsei korraldab reedel reidi Tallinna-Tartu maanteel

Reedel, 29. aprillil korraldavad Lõuna ja Lääne prefektuur ühisreidi Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel liikluse rahustamiseks. Kontrollitakse nii lubatud kiirusest kinnipidamist, ohtlike manöövrite sooritamist kui kõike muud, mis võib sujuvat liiklemist häirida.

Möödunud aastal juhtus Eestis kokku 1380 liiklusõnnetust, milles hukkus 87 ja sai vigastada 1705 inimest. Liiklusõnnetuste üheks peamisteks põhjusteks on olnud lubatud sõidukiiruse ületamine ning ohtlike manöövrite sooritamine.

Kahe prefektuuri ühiskontroll maanteel tuletab kõigile sõidukijuhtidele meelde ohutute sõiduvõtete vajalikkust ning sedagi, et kätte jõudev kevad liikluses sõltub meist kui liiklejatest endist.

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet

Peipsi ääres korraldatakse suvel Vene Filmi Päevad

26.-28. juulil toimuvad Peipsi ääres kunstimajas ambulARToorium Vene Filmi Päevad. Et see sündmus kindlasti aset leiaks, otsivad korraldajad toetajaid Hooandja kaudu. Kõigil huvilistel on võimalik õlg alla panna.

Pakume Sulle ühe väga erilise nädalalõputuusiku kunstimajja ambulARToorium, mis asub keset vene vanausuliste külakesi, kus elu on lill ehk kohalikku koloriiti arvestades lausa kunstlill. Oleme pannud kokku põneva filmiprogrammi ja näitame kolme päeva jooksul uut ja huvitavat vene kino – dokumentalistikat venelastest Eestis, uuemaid vene mängufilme, natuke vene-teemalist janti ja sügavat Venemaa-ainelist draamat, kindlasti puudutame filmide kaudu ka vene vanausuliste teemat Eestis. Külla tulevad filmitegijad, kes räägivad oma linateoste saamisloost. Teiste seas näiteks Aasta Eesti filmiks 2012 valitud dokumentaali “Varesesaarte venelased” autor Sulev Keedus, samuti tuntud filmimees Arvo Iho Venemaal vändatud mängufilmiga “Karusmari”, milles on oluline koht Võssotski lauludel.
Loe edasi: Peipsi ääres korraldatakse suvel Vene Filmi Päevad

Toidupank korraldab nädalavahetusel toidukogumispäevad

Märtsi keskel oma 3. sünnipäeva pidav Eesti Toidupank tähistab seda sündmust toidukogumispäevadega 9. ja 10. märtsil Prisma Peremarketites ning viies muu jaeketi kaupluses.

Toidukaupa saab algaval nädalavahetusel toidupanga jaoks osta ja annetada kõigis Prisma kauplustes Tallinnas, Tartus ja Narvas kell 12-18. Linnades, kus Prismat pole, on kampaaniaga ühinenud mitmed muud kauplused teistest poekettidest.

Kauplused, kus toidukogumispäevad toimuvad, on Tallinnas Kristiine Prisma, Sikupilli Prisma, Mustamäe Prisma, Lasnamäe Prisma ja Rocca al Mare Prisma. Narvas Narva prisma, Tartus Sõbra Prisma ning Annelinna Prisma. Pärnus on kampaaniaga ühinenud Pärnu Suurejõe Selver ja Pärnu Ülejõe Selver. Järvamaal löövad kaasa Paide Maksimarket ja Türi Konsum. Viljandis toimuvad toidukogumispäevad Viljandi Maksimarketis ning samuti Viljandi Turu Konsumis, kusjuures viimases võtavad kohaliku toidupanga vabatahtlikud kaupa vastu veidi lühemat aega kui mujal, st turu avatud olemise ajal. Loe edasi: Toidupank korraldab nädalavahetusel toidukogumispäevad