Erkki Peetsalu

Otepääl avatakse graafikanäitus Kuldaeg

Laupäeval, 26.jaanuari keskpäeval kell 12.30 avatakse Otepääl graafikanäitus „Kuldaeg“ , mis sisaldab unikaalset valikut Eesti graafikast, käsitledes ka muutusi ja arenguid selles valdkonnas. Samas toimub graafikakonverents, mille raames ainulaadne näitus ongi.

Konverentsi tähtsust rõhutab ka see, et siin osalevad ettekannetega tuntud selle ala asjatundjad, EKA professor, Urmas Viik, kunstijaloolane Enriko Talvistu, TLÜ dotsent Margot Kask, TLÜ lektor Renee Aua.

Peapõhjuseks, et nii kõrgetasemeline graafikapäev Otepääl korraldatakse, on siin elanud ja töötanud kunstnik, Ago Kivi, kes 2011 aasta oktoobris manalateed läks. On vähe neid otepäälasi, keda see mees poleks üllatanud nimelise ex-librisega. Pole sellist teist paikkonda Eestimaal, kui Otepää, mille tähsündmused on tema poolt nii rohkearvuliselt kajastatud ja seda just graafikas. Loe edasi: Otepääl avatakse graafikanäitus Kuldaeg

Võrus saab endale luua oma keraamilised nõud

Kõigil toitlustamisega tegelevate taludel, mittetulundusühendustel või ettevõtetel on võimalus välja töötada oma isikupärased keraamilised nõud.

Kursus algab 8. veebruarist kl 17 ja hakkab olema reedeti 3 kuu vältel Avatud Ateljees uue asukohaga Jüri 26. Juhendajaks on tunnustatud Võru keraamik Aivar Rumvolt.

Kursuse maht on 30 tundi, selle jooksul õpitakse selgeks põhilised keraamikavõtted ja valmistatakse kõrgkuumusel põletatud ja glasuuritud keraamilised nõud: alused, kruusid, taldrikud – vastavalt osalejate soovidele ja fantaasiale. Nõudele on võimalik pressida erinevaid mustreid ja logosid. Loe edasi: Võrus saab endale luua oma keraamilised nõud

Üliõpilaste õigusbürood pakuvad taas tasuta õigusabi

Eesti Juristide Liidu üliõpilaste õigusbürood alustavad taas tasuta õigusabi andmist. Olukorra tõsidust ja teenuse vajaduse kasvu arvestades on Eesti Juristide Liit taaskäivitanud ning laiendanud vastuvõttude mahtu.

Alates 21. jaanuarist 2013.a alustavad üliõpilaste õigusbürood tasuta õigusnõustamisega Tallinna Linnakantselei I korruse teenindussaalis ja Kristiine Sotsiaalmajas (Sõpruse pst 5, I korruse arvutiklassis) . Tasuta õigusabi osutatakse esmaspäevast reedeni ning abivajajate teenindamine toimub elavas järjekorras. Täpsemat infot vastuvõtuaegade ja nõustajate keeleoskuse kohta saate Eesti Juristide Liidu kodulehelt www.juristideliit.ee või telefonilt 6313 002.
Loe edasi: Üliõpilaste õigusbürood pakuvad taas tasuta õigusabi

Algavad kogukondlike tervisetoetajate algatatud sündmustesarjad

Alates eelmise aasta septembrist on projekti “Tervisedendusmudel läbi kogukonna – Uus Tervis” raames ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel koolitatud välja enam kui 20 kogukonna tervisetoetajat, kelle eesmärgiks on oma piirkonnas hakata vedama terviseteemaliste huvigruppide kogunemisi ja piirkonna elanikele suunatuid praktilise suunitlusega tervisesündmuseid.

Projekt Uus tervis on esimene omalaadne eestvedamine, mille raames püütakse enda tervise eest vastutuse võtmine ja sellekohane teave viia inimestele võimalikult lähedale ja luua toetusgrupid oma kogukonnas, mis võimaldaks saada praktilisi nõuandeid ja toetust oma elustiili muutmiseks.

Kõigil koolituse läbinud tervisetoetajatel on olnud võimalus vastavalt enda südamelähedastele teemadele valida tervisegruppide põhifookus ja sündmuste sisu. Loe edasi: Algavad kogukondlike tervisetoetajate algatatud sündmustesarjad

Elvas liigub ringi uus rajatraktor

Elvas ja lähivaldades on esmakordselt võimalik sisse ajada kvaliteetseid suusaradu, sest Tartumaa Tervisespordikeskus sai endale rajatraktori.

Seni on spordikeskuse suusaradu teinud Klubi Tartu Maraton, ja teeb seda ka tulevikus. Aga nemad hooldavad peaasjalikult maratonirada, ütleb Tartumaa Tervisespordikeskuse juhataja Priit Viks.

Nüüd on olemas võimalus, et Elva inimesed, sealhulgas kooliõpilased saavad juurde uusi kvaliteetseid suusakilomeetreid ka linna staadionil ja kooli ümbruses. Samuti on plaan juurde luua tervisespordikeskuse ümber looklevaid suusaradu.

Priit Viksi sõnul on esmane eesmärk hoida operatiivselt korras Tartu Maratoni raja viimast viit kilomeetrit. Radade sisseajamist on lubanud toetada mitmed Elva ettevõtted.

Kui tihti ja millises ulatuses me hooldama hakkame, see sõltub suuresti ka meie heade partnerite panusest ja soovist ümberkaudseid spordiradasid arendada, märgib Viks. Loe edasi: Elvas liigub ringi uus rajatraktor

Ilmumist alustab metsandushariduse infokiri

28. jaanuaril ilmub esimene metsandushariduse infokiri „Tee Metsa”. Elektrooniline väljaanne hakkab iga kahe nädala tagant teavitama huvilisi metsanduses toimuvast – nii värsketest uudistest kui muudest metsandusega seotud tegevustest.

Infokirja eesmärgiks on pakkuda kaks korda kuus lugejatele värsket teavet ja selgitusi, mis aitavad paremini mõista metsades toimuvat, laiemalt aga kogu elukeskkonna toimimist Eestis ja ka mujal maailmas. Lisaks koondab „Tee Metsa” infot erinevate konkursside, võistluste ja hariduslike sündmuste kohta.

„Tee Metsa” avanumber keskendub rahvusvahelisele metsanduslikule võistlusele „Noored Euroopa metsades“ 2013. „Võistlus on 13-19aastastele kooliõpilastele ja Eestis toimub see juba 3. korda,“ rääkis võistluse projektijuht Kristi Teppo. Käesoleval aastal on võistlus ingliskeelne, nii on osalejad paremini ette valmistatud rahvusvaheliseks lõppvõistluseks, lisas Teppo. Loe edasi: Ilmumist alustab metsandushariduse infokiri

Obinitsa muuseumis õpetati nukufilmi tegema

Pühapäeval, 20. jaanuaril toimus Obinitsa muuseumis animatsiooni õpituba OÜ Animailma liikmete Marili Toome ja Piret Siguse juhendamisel.

Peredele mõeldud kolmetunnise õpitoa vältel said osalejad proovida kahte animatsioonitehnikat. Esmalt prooviti kaadrikaupa iseenda nukuna liikumist ning teise tehnikana tegeleti esemete animeerimisega. Enim elevust tekitas filmitehnilistest trikivõimalustest teada saades erinevate lühifilmistsenaariumide väljamõtlemine. Õpitoa tulemusel valmis kaks paarikümnesekundilist nukufilmi.

Õpitoas osalenud tõdesid, et nukufilmi tegemine nõuab suurt kannatlikkust ning palju aega, ent samas on tegemist väga loova ja haarava tegevusega. Kavas on aprillikuus läbi viia veel täiendav õpituba, kus tutvustatakse ka teisi animeerimistehnikaid. Loe edasi: Obinitsa muuseumis õpetati nukufilmi tegema

Tartus asutati kodanikualgatus Tartu Liiklejate Koda

Tartu liiklusruum sai omale ambitsioonika eestkostevõrgustiku – eile õhtul peeti Tartus kodanikualgatuse Tartu Liiklejate Koda esimene avalik koosolek.

Vastse võrgustiku liikmeteks on tartlased või Tartuga seotud inimesed, kes tunnevad, et meie linnas on autoga liiklejate vajadusi ületähtsustatud teiste liiklejate vajaduste ja avaliku ruumi arvelt. Soovime üheskoos – ja mõistagi koostöös Tartu linnavõimudega – seda olukorda parandada.

Meie jaoks on olulised ka avalikku ruumi puudutavad küsimused kõige üldisemalt. Näiteks Tartu avaturu võimaliku teisaldamise küsimuses oleme seisukohal, et ärihuvid ei tohi üle sõita avalikest huvidest ning juba sisse töötatud, toimivat sotsiaalset keskkonda ei ole mõtet lõhkuda.

Millised on meie laiemad eesmärgid? Kompaktne, elava ja huvitava südalinna ja toimivate linnaosakeskustega Tartu; paremad tingimused liiklemiseks eelkõige nõrgematele ühiskonnaliikmetele (lapsed, vanurid, liikumispuuetega inimesed, vaegnägijad); mugavam, ohutum ja meeldivam liikluskeskkond jalgsi, rattaga ja ühistranspordiga liiklejatele; säästlik transport.

Kuidas me oma eesmärkide suunas liigume? Saame regulaarselt kokku, vaagime linnaruumi olukorda, valime välja
valupunkte, analüüsime, kujundame seisukohti ja vahendame neid linnale ja avalikkusele. Lisaks valvekoera rollile loodame esitada värskeid, sisulisi ettepanekuid liikluskorralduse ja linnaruumi edendamiseks ning otsime koostööpartnereid nende teostamiseks. Soovime olla ideede kasvulava, kus saab kodanikkonna hulgast võrsunud veidi metsikuid aga elujõulisi mõtteid enne avalikkusele esitamist veidi pookida ja tagasi lõigata, et neid siis paljulubavasse kasvukeskkonda istutada.
Loe edasi: Tartus asutati kodanikualgatus Tartu Liiklejate Koda

Raplamaal õpivad koolieelikud esmaabi

Teist aastat korraldab Eesti Punase Risti Raplamaa Selts Raplamaa koolieelikutele esmaabikoolitust. Õnnetused paraku ei hüüa tulles ning seepärast tuleb nende saabumiseks valmis olla.

Õnnetuse korral on esmaabi andmise oskus sageli otsustava tähtsusega. Koolilastel tuleb peale kooli sageli pikalt üksi olla ja hädaolukordades üksi hakkama saada. Seepärast olemegi oma koolituse just koolieelikutele suunanud, et nende esimesed sammud iseseisvumisel oleksid võimalikult kerged.

Teemad vastavalt vanusele

Koolitusel käsitleme esmaabi lihtsalt ja praktiliselt, et lapsel oleks lihtsam infot vastu võtta ja seda ise vajadusel kasutada. Koolitus on lasteaedadele tasuta ja kestab ligikaudu 60 minutit. Lastele õpetakse kuidas hakkama saada kõige sagedamini ette tulevates ohuolukordades – ninaverejooks, haava puhastamine ja sidumine, võõrkeha kurgus, põletuse esmaabi ning kuidas kutsuda vajadusel abi.

Vastavalt laste küsimustele ja soovidele jõuame rääkida veel mitmestki teistest ohuolukordadest – külmumine, putukahammustused, peapõrutus jm. Selleks, et teooria kuulamine raskeks ei läheks, harjutame esmaabi ka praktiliselt. Kõik lapsed saavad ise panna plaastrit haavale ning siduda sidemega käsi ja pead. Otse loomulikult on praktiline osa laste lemmik. Praktilisi ülesandeid asutakse tegema väga õhinal ning sageli on neil sidumine tehtud veel enne kui jõuan õpetussõnad öelda. Paljud lastest on saanud vajalikud teadmised juba eelnevalt kas lasteaias õpetajatelt või oma vanematelt. Kuna kordamine on tarkuse ema, siis tasub alati üle korrata ja oma teadmisi kontrollida. Loe edasi: Raplamaal õpivad koolieelikud esmaabi

Eesti energiasektori CO2 heitkogused on suurimad

Economisti välja antavast taskuteatmikust “Pocket World in Figures 2013” selgub, et energiasektori CO2 heitkoguse poolest on Eesti maailmas esimesel kohal.

Economist sedastab, et 2008. aasta andmete kohaselt moodustas Eestis kogu riigi CO2 emissioonist elektri,-sooja- ja energiatööstus 75,8 protsenti. Selle numbriga oleme tabelis esikohal. Eestile järgneb Singapur, kus energiasektor moodustab kogu CO2 emissionist 71,4 protsenti. Järgnevad Bosnia (69,5 protsenti), Kuveit (68,2 protsenti) ja seejärel Hongkong (68,1 protsenti).

Energiasektori tõhustamise ja vähem saastavate energiaallikate kasutamise vajadust on Eestile korduvalt soovitanud ka Euroopa Komisjon.

Allikas: ERR ja Roheline Värv

Neitsijärve Loovusait kutsub taas metsakinno

Põlvamaal tegutsev Neitsijärve Loovusait kutsub laupäeval, 19. jaanuaril kell 18.00 metsakinno vaatama filmi “Eestlanna Pariisis”.

“Eestlanna Pariisis” on draama kahest eesti naisest Pariisis. Eesti väikelinnas elaval Annel avaneb võimalus asuda tööle Pariisi, hooldades seal nõudlikku väliseesti vanaprouat Fridat. Üksildase suurilmadaami ja provintsist pärit lihtsa naise suhe muutub aga keerukaks ja peatselt ootavad neid ees sündmused, mis muudavad mõlema elu igaveseks.

Ilmar Raagi kirjutatud ja lavastatud “Eestlanna Pariisis” maailmaesilinastus toimus augustis Šveitsis prestiižika 65. Locarno filmifestivali põhivõistlusprogrammis, kus film võitis oikumeenilise žürii auhinna.

Eesti väikelinnades ja Pariisis üles võetud linateose peaosades mängivad eestlanna Laine Mägi ja legendaarne prantsuse filmidiiva Jeanne Moreau, kes on tuntud François Truffaut’i, Michelangelo Antonioni, Orson Welles’i jt tipprežissööride filmidest. Lisaks teevad filmis kaasa Patrick Pineau, Ita Ever, Ago Anderson jt tuntud näitlejad.

Allikas: Neitsijärve Loovusait

Kellel on töökorras reheahi?

Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri Keskus plaanib “Vana maamaja käsiraamatu” järjena välja anda “Reheahju käsiraamatut”. Sellega seoses otsime kontakte majaomanikega, kel on töökorras reheahjud – võib ka halvasti töötada, pea-asi, et saab kütta!

Nimelt sooviksime mõõta nende soojusefektiivsust ühe küttetsükli jooksul. Ahju üles joonestamine ning mõõteseadmete paigaldus ja maha võtmine võtavad kokku kusagil 2-4 tundi aega, mõõdikud ise jäävad küttekehale u 24h. Sobivad igat tüüpi ja igast materjalist reheahjud – umbahjud, kerisahjud, vanad ja ka uuemad reheahjud.

Omalt poolt pakuksime uuringus osalejatele konsultatsioone – mida ahjuga ette võtta, et seda korda teha ja/või kaasajastada. Samas oleksime huvitatud ka juba korda tehtud ja uundatud reheahjude mõõdistamisest. Huvi korral saata mail rasmus@evm.ee koos ühe pildiga reheahjust ning vastustega mõnedele küsimustele:

1) Millal ahi on ehitatud? (kui teate)
2) Mis materjali(de)st on ahi?
3) Mis tüüpi ahjuga on tegemist (kerisahi [lõõridega; ilma lõõrideta]; umbahi; kaminahjuks (või muud moodi) ümber ehitatud)
4) Milleks reheahju kasutate? (ruumide kütmiseks; toidu valmistamiseks vms)
5) Kui sageli ahju kütate?

Lisainfo: Rasmus Kask, Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskuse teadur, e-post rasmus@evm.ee, tel 5024265

Tartus saab Jaapani kalligraafiat õppida

12. jaanuaril kell 12 toimub Tartu Ülikooli kunstimuuseumis Jaapani kalligraafia töötuba, mida juhendab TÜ õppejõud Eri Miyano.

„Uue aasta alguses on Jaapanis komme panna kirja heaendeline luulerida, juhtsõna või kirjamärk uueks aastaks. Tulge tutvuma Jaapani kalligraafia algtõdedega ja ühtlasi oma kätt proovima. Osalejatel on võimalus valida oma sõna või fraas ning selle kirjutamist harjutada“ tutvustab Miyano.

Kirjakunstiga teevad Jaapani lapsed tutvust juba algkoolis, kuid selles meisterlikkuse saavutamiseks võib kuluda aastakümneid. Jaapani kalligraafiat on õigusega nimetatud ka kunstiliigiks, kuna see sarnaneb rohkem maalimisele kui kirjutamisele. Pintsli ja tušiga valgele paberile kirjamärkide kandmine nõuab keskendumist, iga liigutus peab olema kaalutletud ning kindlas järjekorras. Töötuba toimub TÜ kunstimuuseumis, kus näitus „Puuse lõigatud pildid. Jaapani traditsiooniline puulõikegraafika“ aitab kalligraafiaga kohtumiseks vajalikule meeleolule kindlasti kaasa.

Kuna töötuppa mahub 15 osalejat, siis on vajalik eelregistreerimine telefonil 7375 384 või e-posti aadressil kunstimuuseum@ut.ee. Töötuba on osalejatele tasuta ning oodatud on huvilised igas vanuses.

Lisainfo: kunstimuuseum.ut.ee

Võrokõisi kimmä ütelüse

Kalla Urmas,
keeleuurja

«Kimmä ütelüse» võistlus and’ hää saagi. Hindamisõs om saadõt esisugumaidsi asjo. Om vannosõnno, miä iks viil rahva siän elässe; om «peris» ütelüisi ja om viguriidsi lausit, miä omma kas nimelt vällä mõtõldu vai esihindäst sündünü. Vanasõna om tuu, miä ütles, kuis as’a ilman omma vai kuis näidega tulõ ümbre kävvü.

Ütelüs kitsamban mõttõn käü tuu as’a kotsilõ, minka ütlejäl parajidõ tegemist om, olku tüü man vai jutu sisen.
Tuu vaihõtegemine näide katõ sordi vaihõl esi alati väega kimmäs ei olõ. Näütüses olgu vanasõna: «Ega must muudu jätä.» Taa om sääne hoiatus, et võit pruuki nigu elotarkust kõgõ ilma kotsilõ, a saat üldä ka jutu sisen tuu inemise kotsilõ, kinkast kõnõlõt.

Siin kirätükün võtassi ette rohkõmb nuu «peris» ütelüse, eesti tiidüskeelen kõnekäänud. Ütelüisi omma keeleinemise hoolõga kor’anu ja küländ om olnu ka keelekõnõlõjit hindit, kiä omma ütelüisi kirja pandnu ja tiidüsasutuisilõ saatnu. Tiidläisil om kokko pant Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas Justkui ja tuu om Internetin ülevän.

A iks om ka «Kimmäs ütelüs» toonu mano hulga sääntsit ütelüisi, midä tuust andmõkogost vähämbält Võromaa kihlkundõ jao sisest ei lövvä. Näütüsest säändse:
Nika kurg ärki koolõs, ku suu sulas (ku piät midägi hirmsa pikält uutma).
Päts es näe pääväminekit (leevä- vai saiapäts sai ruttu otsa).
Nigu kööme köögipõrmandul (mõnõ väiku ja tähtsüseldä as’a kotsilõ).
Taa nõsõs nigu valgõleib (ku noorik nakas jo last uutma).
Seerejuusk ku suurebäsel (pikki siiriga tütrigu kotsilõ).
Ega mi olõ-i vana, mi olõ varra sündünü (vanõmba noorõlõ).
Sõs om kül kuu nelläkandilinõ (ku määnegi ilmvõimalda asi piäs täüde minemä).

Või-olla om keelekorjajilõ jäänü üles andmalda sääntsit ütelüisi, midä pall’o prostas vai ropus peeti. A no kirotas rahvas julgõmbahe ja omma nuu kah nakanu vällä tulõma. Näütüses:
Kundsa tsiht, a nõnna kargas (peeru kotsilõ).
Taa om nigu paiukoorõga putsi paikaminõ (ku määnestki vanna asja paigatas, ku ollu mõistlikumb joba vahtsõnõ osta).
Uma käsi käänd, uma perse pidä (ummõlustüü tegijä ütel’, ku häste vällä es tulõ).

Võrokõsõ omma ka vanahusõ ja koolu kotsilõ säänest nall’a visanu, minka piät ette kaema, kuna vai kinkalõ tuud kõnõlda. Nigu:
Häid hambit taalõ liiva süvvä (kadonukõsõ mälehtüses).
Sinno olõs nigu matmisõga ildas jäädü (kiä näost väega är om jäänü).
Ku saata sinno surmalõ perrä, võit sada aastat ellä (aiglasõlõ inemisele).
Loe edasi: Võrokõisi kimmä ütelüse

Rosma vanemakoolituse järgmiseks teemaks kõne ja kiri

Laupäeval, 12. jaanuaril toimub Põlva külje all Rosmal lapsevanemate ja õpetajate ühiskoolituste sarja järjekordne koolituspäev, kus seekord teemaks lapse kõne ja kiri. Oodatud on kõik huvilised – nii need, kes varem juba osalenud kui ka need, kes tulevad esimest korda.

Koolituspäev toimub kell 10.00-17.00 Johannese Koolis ja Lasteaias Rosmal, päeva ülesehitus:
• Rütm mängus ja liikumises / Marika Nurmsalu
• Kõne ja keele areng. Sõrmesalmid. Lugema ja kirjutamine ilma treeningu ja töövihikuta / Heli Kudu
• Kõne areng koolis; suuline ja kirjalik tekst / Tiina Juhanson
• Kujutav geomeetria / Maaja Kalle

Osalustasu 10 eurot, sisaldab kohvipausi ja lõunasööki. Rosma Haridusseltsi liikmetele tasuta. Võta kaasa liikumiseks mugavad vahetusjalatsid. Info ja registreerimine johannes@net.ee. Vaata ka www.rosma.edu.ee

Eesti eduka haridussüsteemi õpilased saavutavad PISA testides häid tulemusi, aga mitmete uuringute alusel on meie koolilapsed maailmas konkurentsitult kõige õnnetumad ning ka meie õpetajad on kolmes valdkonnas( rahulolu õppekavaga, õpilastega, kooli ja kodu koostöö osas) maailmas kõige rahulolematumad. Sellel probleemil palju erinevaid põhjuseid. Üks neist on lapsevanemate ja õpetajate vähene kontakt, erinevad väärtushinnangud ning vastastikused nõudmised. Oluline on laste arenguloogika teadvustamine ning sellest lähtumine nende kasvamisel ja õpetamisel.

Koolituste sari ühendab vanemahariduse ja õpetajate täiendkoolituse ning aitab luua terviklikku väärtussüsteemi. Tekib ühine arusaamine õpilaste vajadustest ja õpetamise alustest. Mõistmine loob koostöövõimaluse ja tagab lastele turvalise arengukeskkonna. Lektoriteks on meie kooli ja lasteaia kogenud õpetajad. Loe edasi: Rosma vanemakoolituse järgmiseks teemaks kõne ja kiri

Vanemuine annab kuus muusikalikontserti „Memory“

Vanemuise teater annab 10.-19. jaanuarini Tartus, Viljandis, Jõhvis ja Tallinnas kokku kuus traditsioonilist muusikalikontserti.

Muusikalikontsertidel astuvad lavale Uku Suviste, Getter Jaani, Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Vanemuise Sümfooniaorkester ning bänd koosseisus Riho Lilje (kitarr), Jürmo Eespere (klahvpillid), Alari Piispea (basskitarr) ja Tiit Kevad (trummid). Taustalauljatena osalevad Katrin Kapinus, Siiri Koodres, Germąn Javier Gholami ja Simo Breede. Dirigendi ja konferansjee kohustustes astub üles Tarmo Leinatamm.

Seekordsel „Memory’l“ on paremate paladega esindatud muusikalid „West Side Story“, „Cats“, „Minu veetlev leedi“, „Evita“, „Grease“, „Cabaret“ jt. Samuti kuuleb laule Vanemuise lavastusest „Moonlight Express“.

„Memory 2013“ toimub 10. ja 11. jaanuaril kell 19 Vanemuise suures majas, 12. jaanuaril kell 14 ja kell 19 Viljandi Ugalas, 18. jaanuaril kell 19 Jõhvi Kontserdimajas ja 19. jaanuaril kell 19 Estonia Kontserdisaalis. Tartu kontserdid on välja müüdud, samuti Viljandi päevane etendus. Pääsmeid on saada veel Viljandi õhtusele, Jõhvi ja Tallinna kontsertidele.

Lisainfo: www.vanemuine.ee

„Kuidas müüa setot?“ lõpetab setode müümise Võrus

Setomaal kõneainet tekitanud ning Tallinnas ja Tartus edukalt etendunud Taarka Pärimusteatri noortestuudio lavastus „Kuidas müüa setot?“ lõpetab setode müümise 18. jaanuaril Võru Kandles.

„Noored seto juurtega tüdrukud muretsevad, mis Setomaal toimub. Nad rääkisid väga ausat ja väga valusat juttu. Neil oli valus rääkida ja ilmselt oli ka valus kuulata. Aga arvan, et see oli üks esimesi kordi üldse, kui nii tõsiselt nendest asjadest räägiti ja kus keegi seda niivõrd palavalt ja otse südamest välja ütles,“ arutles noorte juhendaja Anne Türnpu.

„Nuuristuudio etendüsel tull sääne tunnõh pääle, õt olõgi NO tiatri etendüsel, a õnnõ pall´o parebal ja valu säntsel, mia minnu ja mu rahvast isiklikult pututas. Piat tunnistamma, õt üllätüs oll Obinitsa seto seltsimaja kuurih toimunu’ etendüse aigu veiga suur, ma olõ-õs valmis nii korgõ kvaliteediga’ etendüse jaost,“ kirjeldas kodukohta tagasipöördunud seto Rein Järvelill oma teatrielamust. Loe edasi: „Kuidas müüa setot?“ lõpetab setode müümise Võrus

Iseteenindaval kirbuturul Viimsis täitub peagi aasta

Viimsis on varsti juba aasta tegutsenud püsiv iseteenindav kirbuturg, kus inimesed ei pea oma kraami ise müüma, vaid kaup müüb ennast ise.

Iseteenindav kirbuturg on koht, kus inimestel avaneb võimalus rentida endale laud ning stange ja müüa seal kokkulepitud ajani oma riideid ja kodutarbeid. Viimsi kirbuka tegevus erineb tavalisest kirbuturust selle poolest, et inimesed ei pea ise kohapeal oma kaupa müüma, vaid kirbuturg müüb inimeste kauba nende eest. Toodetele ei lisandu komisjonitasu. Rendiperioodi lõppedes makstakse inimestele müüdud kauba eest sularahas.

Kaup vahetub iga uue müüjaga seega võib julgelt öelda, et kaup vahetub iga päev. Kirbukas on avatud: E-R 10-18, L 10-15, P suletud.

Lisainfo: Erki Selling, tel 5322 5397, www.kirbukad.ee

Tartu Memento kutsub mälestusüritusele Tähtvere parki

Tartus Tähtvere pargis Vabadussõja monumendi juures toimub 14. jaanuaril kell 13.00 mälestusüritus. Jaanuaris 1919 algas Eesti vägede suurpealetung Vabadussõja lõunarindel. 14.jaanuaril 1919 vabastati Tartu. Otsustav lähing peeti Tähtvere väljadel, vastaseks ka okupantide käsilased läti punased kütid.

Soomusrongide üldjuht oli kapten Karl Parts, soomusrongi nr.1 ülem oli kapten Irv, soomusrongi nr.3 ülem oli kapten Luiga, Kuperjanovi partisanide ülem oli leitnant Julius Kuperjanov. Soomusrongid nr.1 ka nr.3 ning Kuperjanovi partisanid vabastasid Tartu 14.januaril 1919. See oli võit, mis innustas Eesti vägesid ja lõpetas tapatalgud Krediitkassa keldris, kus bolševike poolt tapeti 33 süütut inimest. Hukatute hulgas oli esimene Eesti aposteliku õigeusu piiskop püha Platon, preestrid Bežanotski ja Bleive ning kirikuõpetajad professor Hahn ning Schwarz.

Võidu mälestuseks Tähtvere väljadel avati mälestusmärk 3.juulil 1932. aastal mille kommunistid hävitasid 1940. aastal. Enn Tarto pöördus kui linnavolinik ja Tartu Memento esimees Tartu Linnavolikogu poole aprillis 2004. aastal ettepanekuga taastada mälestusmärk. Volikogu toetas üksmeelselt seda ettepanekut ja Tartu Linnavalitsus korraldas mälestusmärgi taastamise samas paigas ja endisel kujul. Mälestusmärk avati 2.juulil 2006. aastal.

Allikas: Tartu Memento juhatus

Sänna kultuurimõisas tuleb laupäeval tähetants

Laupäeval, 12. jaanuaril kell 15 toimub Sänna Kultuurimõisas “Tähetants”. Jätkame üle-eelmisel aastal alustatud ja populaarsust kogunud 5 rütmi tantsu tunde sel aastal natukene täiendatud Sänna-variandiga “Tähetantsuga”.

Tähetants on suurepärane võimalus võtta endale nädalas üks päev, kus olla vaba piiravatest kammitsatest, et tantsida, pööramata tähelepanu õigetele/valedele sammudele, lihtsalt vabalt järgnedes muusikale. Vaba tants lõõgastab, vabastab pingetest keha ja meele, julgustab seiklusrikkale rännakule iseenda sees, et (taas)avastada ennast oma eheduses, kauniduses ja tarkuses.

Eelnev tantsukogemus ei ole vajalik, kõik on igaühe sees juba olemas. Tähetantsus ei ole õigeid ega valesid valikuid, seal ei ole kritiseerijaid ja tänitajaid, kuidas oleks parem teha; tähetantsus pole ruumi klatšile ega kiusule, seal on ainult rõõm täiel rinnal elamisest (koos kurbuse, viha ja kõige muuga), tänulikkus, et oleme koos siin ja praegu. Loe edasi: Sänna kultuurimõisas tuleb laupäeval tähetants

Pärnu tuleb suvel Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival

Pärnu toimub suvel 6.-12. juunini Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival PromFest, mis on järjekorras juba viies festival.

PromFest on alguse saanud Klaudia Taevi nim. rahvusvahelisest noorte ooperilauljate konkursist, mis on ka praegu festivali peamisi sündmusi. Konkurss toimub juba kaheksandat korda ja toob Pärnusse kolmkümmend noort lauljat erinevatest riikidest. Konkursi žürii koosneb maailmamainega ooperiasjatundjatest – lauljatest, pedagoogidest, dirigentidest, agentidest, ooperiteatrite direktoritest.

Festivali peamine publikumagnet on aga originaallavastatud ooperiproduktsioon. Varasematel aastatel on lavastatud “Rigoletto” (2003, lavastaja Linnar Priimägi), “Deemon” (2005, Mati Unt), “Carmen” (2007, Marko Matvere), “Thais” (2009, Mai Murdmaa) ja “Attila” (2011, Üllar Saaremäe), peaosades eelmiste Taevi konkursside parimad solistid.

Ooperietenduse “Thais” eest on PromFesti pärjatud Eesti Teatriliidu parima muusikalavastuse auhinnaga aastal 2009.

Lisaks konkursile ja ooperiproduktsioonile toimuvad festivali raames kontserdid, meistriklass lauljatele Eesti Muusika- ja teatriakadeemias 5.-7. juunil ning kinoseansid eelmiste ooperilavastuste videosalvestustega.

Festival on ellu kutsutud eesmärgiga avardada noorte ooperilauljate loomingulisi võimalusi, tuua Eestisse maailmatasemel ooperiartiste ja kujundada Eesti mainet ooperimaailmas, arendada kultuuriturismi ning tõmmata ooperikunsti juurde eelkõige nooremat põlvkonda. Loe edasi: Pärnu tuleb suvel Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival

Hakka vabatahtliku tegevuse valdkonna partneriks

Regionaalminister Siim Kiisler otsib vabaühenduste seast strateegilisi partnereid. Foto: Kodukant

Regionaalministri valitsemisala kuulutab välja avaliku konkursi vabaühenduse leidmiseks, kes osaleks strateegilise partnerina kodanikuühiskonna arengukava vabatahtliku tegevuse suuna elluviimises ja valdkonna poliitika kujundamises.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on strateegilise partneri otsimise eesmärgiks leida aktiivne kodanikuühendus, kellel on ekspertteadmised ning kokkupuude vabatahtlike ja neid kaasavate ühendustega. Tema sõnul on strateegiline partnerlus poliitika kujundamises üks kaasamise vorme ning selle kvaliteetseks läbiviimiseks on konkursi võitjale ette nähtud tegevustoetus kuni 32 000 euro ulatuses.

Strateegilisele partnerile pakutakse võimalust osaleda muuhulgas nii praeguse kodanikuühiskonna arengukava elluviimises kui valdkonna poliitika kujundamises osalemisest.

„Kõigile huvitatutele ligipääsetavuse tagamine on selliste konkursside juures väga oluline,“ rõhutas regionaalminister Siim Kiisler, „sellepärast korraldamegi avaliku konkursi.“ Avaliku konkursi soovitus tuleneb ka äsja regionaalministri valitsemisala tellitud ja Praxise välja töötatud kodanikuühenduste riikliku rahastamise juhendmaterjalist, kus rõhutatakse võrdse ligipääsu ning läbipaistvuse tagamise vajalikkust. Loe edasi: Hakka vabatahtliku tegevuse valdkonna partneriks

Väetantsude õpitoad lükkuvad edasi

Eduardo Agni Väetantsude õpitoad Sännas ja mujal Eestis lükkuvad edasi märtsikuusse. Võimalikud kuupäevad selguvad vaabruarikuu jooksul. Õpitubade edasilükkumine on seotud Eduardo Agni eraelulise probleemiga, mis leiab lähiajal küll lahenduse, aga ei lase tal kokkulepitud ajaks Eestimaale jõuda. Suur aitäh kõigile registreerunutele! Anname Teile teada uutest aegadest ja kanname tagasi ka registreerumistasu. Lisainfo: Taisto Uuslail, tel 528 7044

Otepää korteriühistu Tehvandi pälvis üleriigilise auhinna

Korteriühistu Tehvandi renoveeritud maja Otepääl. Foto: Monika Otrokova

Eesti kodukaunistamise ühendus (EKKÜ) viis läbi konkursi “Energiasäästlik kaunis kodu 2012”. 2013. aasta jaanuari algul toimunud riikliku hindamiskomisjon, mille esimeheks oli Maailma Energiaagentuuri Euroopa piirkonnast Einar Kise, tunnistas üleriigilisteks võitjateks Lääne-Virumaalt Roela Noortemaja, Viljandimaalt SA Perekodu peremajad ja Valgamaalt Otepäält korteriühistu Tehvandi.

EKKÜ on tegutsenud viimased viisteist aastat ja on tuntud kui üleriikliku, presidendi eestkoste all oleva kodukaunistamise konkursi korraldaja. Nüüd on EKKÜ võtnud käsile veel ühe tegevussuuna, nimelt asunud koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga tutvustama moodsaid energiasäästuvõimalusi ja julgustama inimesi neid kasutusele võtma.

Konkursile “Energiasäästlik kaunis kodu 2012” esitati kokku üle Eesti 24 erinevat objekti. Detsembris 2012 läbi viidud objektide esmasel hindamisel otsustati riiklikule hindamiskomisjonile esitada neist 13 objekti, sh Valgamaalt, Otepäält, KÜ Tehvandi ja Valgamaa Kutseõppekeskus. Loe edasi: Otepää korteriühistu Tehvandi pälvis üleriigilise auhinna

Algas nurmkana ehk põldpüü aasta

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2013. aasta linnuks nurmkana, keda tuntakse ka põldpüü nime all. See väikese kodukana mõõtu lind elab peamiselt kultuurmaastikus ning tegutseb sageli talude, lautade ja muu inimasustuse läheduses.

Vaatamata sellele ei teata nurmkanade eluolu kohta kuigi palju. Eestis arvatakse seda liiki pesitsevat 4000 – 8000 paari, kuid uuemad loendusandmed näitavad, et nurmkanade arvukus on väga tugevalt langenud.

Alanud aastal on kavas meedia ja loodusõhtute vahendusel nurmkana inimestele tuttavamaks teha ning koos linnusõprade abiga selle liigi elust rohkem teada saada. Selleks ootame teateid kohatud nurmkanadest. Seda saab teha aasta linnu kodulehel, nutitelefoniga ka otse vaatluskohalt. Nurmkana käekäiku ning talviste salkade ja pesakondade suurust aitab aga selgitada küsitlusankeet. Lisaks on plaanis nurmkanade talvisesse toitmiskohta paigaldada veebikaamerad ning uurida, kes käib nende lindude pesi rüüstamas. Nurmkanast ja osalusvõimalustest saab lähemalt lugeda aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/nurmkana.

Nurmkana on 19. aasta lind. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi aasta linnu uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehel www.eoy.ee/aastalind.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing