Haani keelepesä kuts mano latsi ja oppajat

Haani keelepesä. Pilt eräkogost.
Haani keelepesä. Pilt eräkogost.
Haani rahvamajahn tüütäs väiku keelepesä-rühmäkene, kohn 2–7aastadsõ latsõ saava kõrd nädälihn kassu uma keele seehn.

Haani keelepesähn peetäs tähtsäs opada latsõlõ Haani muudu võro kiilt, uma kandi kombit, käsitüüd, ajastaigõga köüdetüid tähtpäivi ja muud, miä avitas latsõl kassu.

Et rühm um väiku, sis keelepesä um ku pere, kohn mängvä kuuhn mitmõ vannusõga latsõ. Keelepesälatsõ umma uma kõnõlamisõga näüdüsses tõisilõ latsilõ ni vanõmbilõ, kiä või olla mõtlõsõ kõnõlda, a julgu-i.

Sügüsest oodami Haani keelepessä latsi mano. Hää, ku lats joba kõnõlas võro kiilt ja vanõmba kah. Haani keelepesä ots sügüsest ka kooni katõs pääväs nädälihn umma rühmä nuurt ja tegüsät oppajat, kiä mõist kõnõlda võro kiilt ja kinkalõ miildüse latsõ.

Umast tahtmisõst anna teedä aadrõssi egle.vodi@gmail.com pääle vai kõlista tel 516 6684. Täpsembät teedüst Haani keelepesä kotsilõ saa www.keelepesa.haanimaa.ee.

Vodi Egle, keelepesä kõrraldaja

Piksepühä pidäminõ pühäpääva, 3. veebruaril Haanihn

Piksepühä Haanihn. Foto: maavald.ee
Piksepühä Haanihn. Foto: maavald.ee
Piksepühä um Pikse-esä meelehnpidämise ja avvostamise pühä. Pühä Pikne heränes üles umast puhkamisest Võhandu jõõst, selle tulõ tedä kohnki Pikse puult putut kotussõhn terehtä ja anniga meelehn pitäq. Vanõmbal aol loeti viil mano piksepalvõq.

Piksepühä tege talvõ poolõs. Tarbõpuu piät olõma raot. Puul eläjäsüüki piat viil alalõ olõma. Lõpõtadas arq ketramine niq alostõdas kanga kudamisega. Alostadas lugunädälide lugõmist.

Aokava:
8.00 Kaudimäel Päävä terehtämine ütehn ülepannivatsku küdsämisõga
10.00 Vaskna lättide man Piksega iihnoleva aastaga viläkasvatamise lepingu tegemine
17.00 Kontsert Haani rahvamajahn, päält kontsõrti tands

Pilli mängva ja laulva:
Margus Põldsepp – lõõtspilliq, laul
Ruslan Trochynskyi – tromboon, duduk, laul

Kogo programm um tasuta.

Allikas: Haanimiihhi nõvvokoda, www.haanimaa.ee

Täämbä um liugupäiv

Kuukallendre perrä um täämbä tuu päiv, kohn mi edevanõmpa Liugupäivä peiq. Viläkusõ edendämises ni linakivvu pikkusõ ennustamises um mi edevanõmpa jo tuhandit aostaigõ, tuust aost ku põlluvillä kasvatama naati, päält talvist pääväpüürüst tõõsõ noorõkuunädäli tõõsõl pääväl iks liugupäivä pidänü.

Mäepääle minti ütehn inne valmis tett hunnõga, et kurjõ vaimõ minemä aiaq, mäevana avvus tetti kygõ korgõmba kotussõ pääle tuli üles. Rassõl aol, ku tõvõq ni syaq mi külli inemiisist tühäs laastiq, oll tütrikkõl õkva kohustuslik vallaliisi hiussiga mäest alla liugu laskõ.
Inne mäepäält kodominekit visati kyik halv ku haigus tullõ ni jätetigi sinnä, kodo minti tervelt, puhtalt ni ilolidselt.

Pikkä liugu!

Rätsepä Aare, Haanimiihhi nõvvokoda