Teeme Ära talgupäev

Vaba tahte saadikud

Tarmo Tüür
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja

Üle-eestiline Teeme Ära talgupäev on unikaalne nähtus – nii laiahaardelist ja osalejaterohket kodanikualgatuse platvormi ei leidu kusagil mujal. Mullu korraldati meie ühise talgupäeva raames 1754 talgut, millest võttis osa ühtekokku 45 024 inimest ehk 3,5% eestimaalastest. Õlg õla kõrval tehti kümneid eri liiki talgutöid, visati nalja, peeti plaane. Enne kui taas käised üles käärime, võiksime võtta hetke, et mõtiskleda: mille poolest on talgupäev meile igaühele tähtis ja eriline.

Esimesel Teeme Ära algatusel 2008. aastal astus kogu Eesti prügistamise probleemi vastu ning viidi läbi sadu koristustalguid. Nüüd leitakse igal talgupäeval igas Eestimaa nurgas just sellele paigale oluline teema, mis lahendamist vajab ja kuhu ühiselt käed külge pannakse. See on omamoodi ime, et oleme selleni jõudnud, kuid veelgi suurem ime on see, et talguhoog ei rauge.

1700 rainernõlvakut
Eestimaa inimeste heasoovlikkus on kõige paremas mõttes jahmatav ning kaasalöömise aktiivsus jätkuvalt üllatav ja innustav. Ei tasu unustada, et iga talgujuht ja korraldaja leiab ju ise vajalikud tööriistad, materjalid, koostööpartnerid, lõunasupi ning muu tarviliku. See näitab, kui palju on eestimaalasi, kes hoolivad oma elukeskkonnast, kogukonnast ja kaaslastest ning on valmis selle nimel vabast tahtest panustama.

Kui 2008. aastal oli meil üks Rainer Nõlvak, kes kutsus osalema suurel prügikoristusel, siis nüüdseks on Eestis täna talgupäevale piltlikult öeldes 1700 rainernõlvakut, kes kutsuvad teisi kaasa väärt ettevõtmisteks.

Talgud ja talgupäev pole aga kaugeltki vaid töötegemine. Talgud on olnud sajandeid oluline osa meie kultuurist ning ootamatul kombel muutunud täna Teeme Ära näol omamoodi ekspordiartikliks ja üheks Eesti tuntuimaks märgiks üle maailma. Talgud toovad kokku ja liidavad väga erinevad inimesi. Siin ei loe vanus, sugu, rahvus ega sotsiaalne kuuluvus. Külg-külje kõrval töötades on lihtne leida ühine keel ja ühisosa. Aastatega on kogunenud lugematu hulk näiteid, kus talguplatsil koos toimetades, kosutava supikausi või teetermose juures on leitud uusi tuttavaid, sõpru või ideid järgmisteks koostegemisteks. Talgupäev loob ja kasvatab sotsiaalset kapitali.
Loe edasi: Vaba tahte saadikud

Tänasest algab talgute kirjapanek 2. mai talgupäevale

Talgud Tallinna lauluväljakul 2014. Foto: Sven Puusepp

Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub tänasest kõiki aktiivseid inimesi ja organisatsioone alustama ettevalmistusi üle-eestiliseks talgupäevaks, mis sel aastal peetakse 2. mail. Juba kaheksandat aastat kogunevad kümned tuhanded eestimaalased maikuu esimesel laupäeval, et võtta käsile kõige pakilisemad tööd ja tegemised, mis aitavad kaasa elu edenemisele nii oma kodukandis ja kogukonnas kui ka kaugemal. Talgud saab kirja panna uuenenud talguveebis aadressil www.teemeara.ee.

Tänavuse talgukevade avalöök antakse keskpäeval Tallinnas Kesklinna päästekomando garaažis, sest Teeme Ära talgupäeva meeskond soovib sel aastal koostöös Päästeametiga pöörata muude talgutegemiste kõrval rohkem tähelepanu tuleohutusele. Samas räägitakse ka teistest tänavuse talgukevade fookusteemadest ja talgupäeva ettevalmistustest ning tutvustatakse esimesi kirja pandud talguid. Endiselt kehtib talgupäeval põhimõte: igaüks saab ise otsustada, mida 2. mail oma kodukandi või kogukonna heaks ühiselt ette võtta.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul osales mullu talgupäeval 45 024 inimest ehk 3,5% eestimaalastest, mis näitab järjest kasvavat valmisolekut vabatahtlikuks tegevuseks. „Kõiki neid inimesi võime tunnustavalt nimetada Eestimaa vaba tahte saadikuteks, kes on valmis oma mätta otsast kaugemale vaatama ning kodukandi heaks midagi ise ära tegema,“ lausus Tüür. „Maikuu esimesel laupäeval igas Eesti nurgas kogetav koostegemise rõõm on kujunenud kogu Eestimaad ühendavaks igakevadiseks sündmuseks. Meie ühises talgupäevas peitub nii palju väge, et selle väljendamiseks ei olegi sõnu vaja – piisab, kui märkame, kuidas see on muutmas inimeste eluhoiakuid ja käitumist!“

Seekordse talgukevade rõhuasetused lähtuvad elulistest valikutest ning üheks tänavuseks fookusteemaks on tuleohutus. Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub koostöös Päästeametiga ja päästeala vabatahtlikega korraldama kõikjal Eestis tuleohutustalguid või pöörama ka teistel talgutel tähelepanu tuleohutusele. Olgu talgupaigaks küla seltsimaja, korteriühistu või looduskaunis koht, igal pool saab muude vajalike talgutööde kõrval panna rõhku ka otseselt tuleohutusega seonduvale. Päästeauto juurdepääsuteede puhastamine, veevõtukohtade korrastamine, küttekollete ülekontrollimine, korstnate pühkimine, suitsuandurite paigaldus ning kontroll jm praktilised tööd suurendavad oluliselt nii kodude kui avalike hoonete ja paikade tuleohtust ning aitavad vähendada tuleõnnetuste ja ka tulesurmade arvu. Just seepärast soovime tänavu igale talgujuhile anda lisaks traditsioonilisele stardipaketile üle ka suitsuanduri ja praktilist tuleohutuse infot, et ennetada tuleõnnetusi ja tõsta inimeste teadlikkust seoses võimalike ohuolukordadega.
Loe edasi: Tänasest algab talgute kirjapanek 2. mai talgupäevale

Võromaal tetti är

Teppo lõõdsatalon korssi talgolidsõ kivve vahtsõ tulõtõrjõ viivõtmisõ kotussõ ümbre, et kivi tan moroniitjät ei lahussi. Foto: Harju Ülle

«Teemi är!» talgopäiv (3.05.) avit’ üten Teppo lõõdsatalo vallategemisele Võro vallan ja dendropargi luumisõlõ Ihamaru lähkün.

«Sügüse tetti euronõudmiisi perrä tulõtõrjõ viivõtmisõ kotus, kivi jäivä lakja ja tulli moroniitjä iist är korista,» kõnõl’ Teppo lõõdsatalo perremiis Teppo Priidu ja laatsõ üten naasõ Kadri, sõpru ja sugulaisiga kivve kärro. Iin oodi morokülbmine, aiategemine, aidalõ vahtsõ katussõ pandminõ: tüüd talon jakkus.

Teppo lõõdsatalo plaanitas ammõtligult vallalõ tetä suvõ lõpun, lõõdsameistri Teppo Augusti sünnüaastapääväs. «Aigu taaga läts’, a no olõmi kõik lua kätte saanu, huunõ valmis ja as’a seen kah,» ütel’ Priidu. A ettevõtmiisi tulõ talon joba varramba, suurõmb kontsõrt Võro folkloorifestivaali aigu.

Teppo Augusti kodo tõmbas lõõdsamiihi: talvõl sõidi lõõdsamehe Moostest Võrolõ, pei massina talon kinni ja tei moro pääl kats pilliluku Teppo avvus.

Dendroloog (puu- ja puhmatundja) Rohu Urmas mässäs saega uma vanavanaesä Mõtsa talon Ihamaru küle all. «Mul om tan 36 hektärri maad, taha tetä säänest dendraariummi, kohe saava mu opilasõ ja tõsõ huvilidsõ mitmõsugutsit puuliike kaema kävvü,» selet’ Räpinä aianduskooli ja Luvva mõtsakooli dendroloogia oppaja.
Loe edasi: Võromaal tetti är

Teeme Ära talgupäeva nädalale lükati hoog sisse

Lulupeo dirigendipuldi värvimine eeltalgutel. Foto: Sven Puusepp

Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutus ning Teeme Ära talgupäeva meeskond lükkasid üle-eestilise talgupäeva nädalale ühiselt hoo sisse Tallinna lauluväljakul peetavate eeltalgutega, mille käigus värvitakse koos laulu- ja tantsurahvaga suvise laulupeo dirigendipulti ning tehakse heakorratöid. Järgmisel laupäeval, 3. mail peetavale Teeme Ära talgupäevale on praeguseks kirja pandud juba üle 1500 talgu ning üle 14 000 talgulise. Talgupäeval osalemiseks saab end registreerida talguveebis aadressil www.teemeara.ee kuni järgmise reede õhtuni.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tänavune talguvalik on väga rikkalik. „Kümned tuhanded eestimaalased on endale meelepärased talgud juba leidnud ning maikuu esimese laupäeva oma kalendris üles tähendanud. Varasemate aastate kogemus näitab siiski, et paljud jätavad osalemise otsuse ka viimasele hetkele, oodates näiteks paremat ilma,“ rääkis Tüür.

„Säragu päike või sadagu mida tahes, talgupäev toimub iga ilmaga! Meie soovitame nii kogenud talguhuntidel kui ka uutel huvilistel end ikka nüüd kohe talguveebis osalejana kirja panna, sest see aitab talgujuhtidel töid paremini ettevalmistada ning annab tuge kogu talgupäeva õnnestumiseks,“ lisas Tüür.

Eeltalgud said teoks koostöös XXVI laulu- ja XIX tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” korraldajatega, kuna tänavuse suvise suursündmuse teema haakub hästi ka Teeme Ära talgupäeva väärtuste ning sõnumiga. Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum lausus, et talgupäev pakub suurepärase võimaluse otsida üles oma kodukandi kultuuriloolised paigad ning need vajadusel korrastada. “Eks laulu- ja tantsupidu meenutab ka ise üht hiigelsuurt kultuuritalgut – see on suur ühine pingutus, mis toob väga suure ühise rõõmu,“ lisas ta. „Paneme nüüd siis käed külge ja pühime tolmu kõigelt sellelt, mis märkamist väärib. On meie puudutuse aeg!”
Loe edasi: Teeme Ära talgupäeva nädalale lükati hoog sisse

Talgupäev toob rahva kokku igas Eestimaa nurgas

Tammsaare muuseumi aiavärvimise talgud Kadriorus 2013. aastal. Foto: Sven Puusepp

Teeme Ära egiidi all peetav seitsmes talgukevad kogub hoogu ning kulmineerub maikuu esimesel laupäeval, 3. mail kõikjal üle Eesti ühise talgupäevaga. Sel aastal kutsub Teeme Ära talgupäeva meeskond lisaks kõigile senistele talgujuhtidele ja talgulistele veelgi rohkem osalema noori, et tugevdada meie talgutraditsioone nii linnas kui maal. Nagu juba tavaks, saavad kodukandis vajalike talgutegude üle inimesed ja kogukonnad ise otsustada.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür peab talgupäeva suurimaks väärtuseks just seda, et aktiivne pealehakkamine ja koos tegutsemine muutub üha loomulikumaks elamise viisiks nii linnades kui ka maapiirkondades. „Paljude inimeste ja kogukondade jaoks on talgupäev otsekui pidupäev: kus kohtab vanu ja uusi sõpru, kogeb palju häid emotsioone ning kogub jõudu edasi elamiseks,“ rääkis Tüür.

„Talgupäeval kogetud õlatunne on inimestele väga oluline tunne olenemata sellest, kas elatakse kortermajas või hajakülas,“ lausus Tüür. „Koos tehtud talgutööd ja ühiselt veedetud hetked liidavad inimesi, loovad turvatunnet ning annavad kinnituse, et Eestimaa on tõepoolest parima paik elamiseks.“

Noored ja vanad
Tänavuse talgupäeva ettevalmistamisel on Teeme Ära talgupäeva meeskonnale appi tulnud sihtasutuse Domus Dorpatensis noored, kes võtsid enda õlule talgupäeva noortesuuna vedamise. Talgupäeva maakondlike koordinaatorite võrgustik saab täiendust kohalike noortejuhtide näol, et koos senisest veelgi paremini innustada ja toetada talgujuhte kõikjal üle Eesti.
Loe edasi: Talgupäev toob rahva kokku igas Eestimaa nurgas

Seitsmes talgukevad

Tarmo Tüür,
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja

Juba seitsmendat korda tulevad eestimaalased mai esimesel laupäeval kokku, et ühendada jõud meile kõigile olulise heaks. Tänapäeval, mil üha enam saab valdavaks projektipõhisus, lühiajalisus ja ühekordsus, on hea meel näha, et üle-eestiline talgupäev kosub ja kasvab. Iga aastaga lisandub uusi talgukohti ning laieneb talgutööde ja talguliste ring.

Talgupisik ja eeskuju on nakkavad. Talguid on peetud ju kogu aeg, ent tuues need kokku ühele kevadisele nädalavahetusele ja paigutades suurele talgukaardile, saame alles aimu ühises talgupäevas peituvast väest. Nii on aastaid või juba aastakümneid ühise toimetamise traditsiooni elavana hoidnud külad innustanud teisi asumeid ja kogukondi.

Koostegemise võlu
Viimase 10-15 aastaga on suurlinnade lähedusse sündinud lugematul hulgal uusasumeid, kus naaber ei tunne naabrit. Või kui ka tuntakse, siis ei ole veel jõudnud tekkida tava, aega ja kohta, kus omavahel kokku saada, kodukandis sündivat arutada ning tarvidusel käsi külge panna. Nii on talgupäeva järel ikka kuulda paikadest, kus endi jaoks avastatud koostegemise võlu, toredad naabrid või ideed järgmisteks ettevõtmisteks. Just selles peitubki talgupäeva maagia – talgutelt leiame elu ja rõõmu, hea tunde koos tegutsemisest!

Eestist healoomulise kulutulena juba sajasse riiki levinud „Teeme ära!“ idee ja mõtteviis on ju tegelikult üks hästi lihtne ja loomulik asi. Eks selles tema edu saladus vist peitubki. Pole ju midagi loomulikumat kui ühiselt oma elukeskkonna heaks panustada. Kui harjumus märgata enda ümber asju, mis võiks teisiti olla. Põhjusel või teisel on inimesed sellest aga võõrdunud. Või napib kättevõtmist ja usku, et mina saangi midagi muuta. Just see veendumus koos oskusega ümbritsevat probleemi märgata ning lahendamiseks käed külge panna ongi väärtus: talgud on märkamatult Eesti ekspordiartikliks kujunenud.
Loe edasi: Seitsmes talgukevad

Algas Teeme Ära talgupäeva stardipakettide jagamine

Pajusi külamaja talgud 2012. Foto: Pajusi Külaselts

Sel nädalal algas Teeme Ära talgupäeva stardipakettide laialivedu tänavu talgud registreerinud talgujuhtidele. Neljapäeva õhtuks oli talguveebi kirja pandud juba 700 talgut. Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub üles kõiki eestimaalasi, maa- ja linnakogukondi, ettevõtteid ja organisatsioone osalema 3. mail peetaval üle-eestilisel talgupäeval, et väljendada oma hoolivust ning panustada kodukandi ja elukeskkonna heaks. Talguid saab üles tähendada ning valida talguveebis aadressil www.teemeara.ee.

Juba kolmandat aastat ettevõtete annetustest ja vabatahtlike abiga kokku pandud talgujuhi stardipakett sisaldab praktilisi abivahendeid ning soovitusi talgupäeva ettevalmistamiseks. Sel korral mahtusid stardikarpi esmaabitarbed, mõni paar töökindaid, torusall talgujuhile, talguliste lauamäng „Talguhundi seiklused ümber Eesti“, ajalehe Talguline värske number, natuke teed ja šokolaadi, ehitus- ja aiapoe sooduskupong, talgukuulutused, Talguhundi kleepsud, Soome lahe aasta rinnamärk, kriisijuhend ning valik talgunõuandeid.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et stardipakett on mõeldud eelkõige tänu ja tunnustusena kõigile talgujuhtidele. „Vähemalt sama oluline kui praktiline abi, on stardipaketiga igasse talgupaika jõudev tänu ja tunnustus, sest ilma talgujuhtide kohapealse aktiivsuse ja eestvedamiseta ju eestimaalasi ühendavat suurt talgupäeva ei toimuks,“ rääkis Tüür.

Tänavu sai talgukorras kokku pandud 1500 talgujuhi stardipaketti. Teeme Ära talgupäeva meeskond soovitab talgud aegsasti kirja panna ja talgujuhi stardipaketile kohe järele minna, sest talgupäeva eelõhtul ei pruugi stardipaketti enam viimastele registreerujatele jaguda. Stardipakette saavad talgute korraldajad Smartposti pakiautomaatidest üle Eesti. Täpsemad juhised stardipaketi kättesaamiseks saadetakse igale talgujuhile e-postiga pärast talgute kirjapanekut Teeme Ära kodulehel. Loe edasi: Algas Teeme Ära talgupäeva stardipakettide jagamine

Talgupäeval osales 36 270 eestimaalast

Tänane Teeme Ära talgupäev on edukalt lõppenud. Tegemist oli tõeliselt vägeva talgupäevaga, mis tõi kodudest välja mullusest rohkem osalejaid – kokku 36 270 eestimaalast. Päikseline ja soe talgupäev sujus plaanipäraselt ning võimaldas ühiselt ära teha palju vajalikke töid. Talgupäeva meeskond tänab ja tunnustab kõiki talgulisi ja talgujuhte, kes olid valmis kodukoha ja kogukonna heaks midagi vajalikku ära tegema. Talgupäeva jooksul kogunenud muljeid ja tagasisidet saab vaadata aadressilt www.teemeara.ee/otse.

Talgupäeva raames toimus kokku 1522 talgut, millest võttis tänase tagasiside põhjal osa 36 270 inimest. Tänavuse talgupäeva aktiivseimaks maakonnaks osutus Harjumaa koos Tallinnaga, kus osales kokku 10 582 inimest. Saaremaal osales 3160 inimest, Pärnumaal 2849, Ida-Virumaal 2549, Tartumaal 2472, Läänemaal 1985, Raplamaal 1966, Lääne-Virumaal 1965, Viljandimaal 1749, Järvamaal 1560, Jõgevamaal 1500, Võrumaa 1363, Valgamaal 1251, Põlvamaal 816, Hiiumaal 423. Kanadas osales talgutel 70 ja Soomes 10 inimest.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et eestimaalased näitasid taas veenvalt oma koostegemise võimu ja väge. „Täna toimus suurepärane talgupäev! Seda eriliselt head tunnet, mis võttis võimust täna talgustaabis kõiki talguid läbi helistades, on raske sõnadesse panna. Täna nägime taas, et maikuu esimesest laupäevast on saanud üle-eestiline hoolimise päev – perekondade, sõpruskondade, kogukondade ja ametkondade ühine ’teeme ära’ päev,“ rääkis Tüür.

Tüüri sõnul tõi vahetu tagasiside talgupaikadest esile kogukonnatunde tähtsuse inimeste jaoks, sest just ühises tegutsemises peitub sügavam väärtus, mida argipäevas sageli napib. „Varasemast suurem arv talguid ja rohkem talgulisi näitab, et siiras soov panustada vabatahtlikult ühiskonna arengusse on kasvamas. Me oskame üha enam märgata enda ümber toimuvat ning oleme valmis minema appi neile, kes abi vajavad, olgu selleks võõras tänavalt, naaber ülevalt, eakas külamemm, lähedal asuv lastekodu või koduta loomad. Aitäh, Eestimaa, selle hoolivuse ja õlatunde eest!“ Loe edasi: Talgupäeval osales 36 270 eestimaalast

Tänasel talgupäeval osaleb üle 30 000 inimese

Talgupäeva staap Tartus. Helistamistalgud: siit saavad kõik tänased talgujuhid ühe tervitus- ja tänukõne. Foto: Teeme Ära

Tänane üle-eestiline Teeme Ära talgupäev käivitus kohe hommikust suure hooga. Lõunaks talgupäeva staapi laekunud esmase info kohaselt osaleb talgutel kindlasti rohkem kui 30 000 inimest. Värskeid muljeid ja pidevalt uuenevat infot talgupäeval toimuvast saab jälgida talguveebist aadressil www.teemeara.ee/otse.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul on lõunaks talgupäeva staapi kogunenud erakordselt palju positiivset tagasisidet. „Täna on üle Eesti toimumas tõeliselt vägev talgupäev! Tänane talgupäev näitab taas, et eestimaalastel pole ükskõik sellest, mis meie ümber sünnib ja kuidas naaber elab,“ rääkis Tüür. „Inimesed soovivad panustada kogukonda ning väärtustada oma kodukohta ja kultuuripärandit. Talgulistele läheb korda, et Eestimaa külades ja linnades kihaks elu ning keegi teine ei saagi ju luua seda elu ja õlatunnet kui meie ise.“

Paljudel talgutel peetakse praegu lõunapausi. Tänavuses talgumenüüs on traditsiooniline talgusupp – populaarseimad on seljanka ja hernesupp, pakutakse ka värskekapsasuppi, hernesuppi, borši ja rassolnikut. Lõunamenüüst leiab ka erinevaid küpsetisi, enda küpsetatud leiba ja muid põnevamaid maitseelamusi: näiteks Lille Maja noortekeskus pakub talgulistele nõgesekotlette, Palupõhjas kostitatakse talgulisi toortoitudega. Joogiks pakutakse kase- ja vahtramahla. Mõnel pool on perenaised just koogid ahju pistnud, paljudes kohtades köevad saunad ning tehakse ettevalmistusi õhtuseks lõõgastuseks ja trilliks-tralliks. Loe edasi: Tänasel talgupäeval osaleb üle 30 000 inimese

Teeme Ära talguveebis saab tänavusi talguid kirja panna

Praegu on õige aeg talgutööriistade ülevaatamiseks ja talgute kirjapanekuks. Foto: www.teemeara.ee

Teeme Ära talgukevad on alanud – kõiki inimesi ja organisatsioone üle Eestimaa oodatakse talguveebi aadressil www.teemeara.ee kirja panema 4. maiks kavandatavaid talguid ning kutsuma üles talgulisi lähedalt ja kaugelt kaasa lööma. Teeme Ära talgupäev peetakse taas mai esimesel laupäeval, 4. mail, mil iga kogukond saab ise otsustada talgupäeva tööd ja tegemised.

Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie koolimajast lükati liikuma sellekevadine talguvanker. Kuie koolimaja valiti avaürituseks seetõttu, et tänavusi talguettevalmistusi aitab paremini korraldada talgujuhtidele mõeldud veebilahendus „Talgujuhi kool“. Koolipingis võeti ühiselt läbi ka kõik Teeme Ära talgupäevaga seotud olulisemad teemad: talgutunnis räägiti tänavustest korralduslikest uuendustest, ajalootunnis tehti tutvust Eesti Rahva Muuseumi kogudest pärit talgulugudega, muusikatunnis käsitleti talgupillide ja pillilugudega seonduvat, käsitöötunnis seati korda talgutööriistad ning vahetunnis söödi talgusuppi ja karaskit.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul on selle üle tõeliselt hea meel, et talgupäevast on saamas iga-aastane hoolimise päev. „Maikuu esimesest laupäevast on kujunenud päev, mis ühendab Eestimaa – ühendab maa ja linna, ühendab erinevad põlvkonnad, erinevad elualad, erinevad ellusuhtumised, erinevad rahvused,“ rääkis Tüür. „Talgupäev sünnib mõnusas meeleolus, loob koostöö õhkkonna ning annab hea tunde, et Eestimaa elab ja tegutseb.“ Loe edasi: Teeme Ära talguveebis saab tänavusi talguid kirja panna

Täpsustatud andmetel osales talgupäeval 32 000 talgulist

Teeme Ära talgupäeva meeskond tegi talgupäeva järel kokkuvõtteid toimunud talgutest. Talgujuhtidelt saadud täpsustatud andmetel korraldati 5. mai talgupäeva raames kokku 1241 talgut, kus osales 31 895 inimest (2,3% elanikkonnast). Ühtlasi jätkus sel aastal koostöös Eesti Rahva Muuseumiga talgulugude kogumise veebiretk, mille käigus täiendati lugude varamut sadade värskete talgulugude, -videote ja -piltidega. Talgulugusid oodatakse ka edaspidi aadressile www.teemeara.ee/talgulood.

Vaata talgupäeva kokkuvõtvat filmi:

Loe edasi: Täpsustatud andmetel osales talgupäeval 32 000 talgulist

KUUR¹² kutsub ühiseid algatusi käima lükkama

28.-29. aprillil toimuvad üle Eesti KUUR¹² inkubaatorid, kuhu ootame üle Eesti kokku tulema inimesi, kes tahavad midagi ühiselt Eestis paremaks teha. Kohapeal on inimestel võimalik leida endale meeskond, palju häid ideid ja toetus mentorilt. Üritus kestab ühe intensiivse päeva ning on kõigile tasuta (sh toitlustus)! KUURid toimuvad Eesti Kodanikuühiskonna Nädala raames.

Juba tegutsevale MTÜle on KUUR võimalus:

1. Laiendada oma tegevust mõne suunaga, mille jaoks enne ei ole jagunud inimresurssi
2. Kaasata oma olemasolevatesse tegevustesse uusi inimesi.
3. Tutvustada oma tegevust ja selle vajalikkust hulgale uutele inimestele.

Kohale on oodatud kõik, kes tunnevad, et tahaksid oma kodukohas (või kogu Eestis!) midagi muuta ja paremaks teha. Selleks ei pea neil endal seda head ideed veel olema, piisab vaid soovist midagi head ära teha. Kellel aga idee on, ükskõik kui suur või väike, siis KUUR on õige koht seda teistega jagamiseks ja tegutsema hakkamiseks! Kohapeal viimegi kokku ideed ja inimesed, kes tahaksid selles osas midagi teha, ning teeme esimesed sammud idee teostamise suunas. Moodustunud meeskondi juhendavad ja aitavad kogenud mentorid. Loe edasi: KUUR¹² kutsub ühiseid algatusi käima lükkama

Vabatahtlikud ja vanus

Hannes Rumm,
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht

Eelmisel aastal tähistati Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aastat ning Eestis võeti sellest innukalt osa. Pole ka imestada, sest vabatahtliku töö olemuse on võimsalt kogu meie ühiskonnale arusaadavaks teinud iga-aastased talgupäevad.

Tänavuseks on talguidee suuresti eestlaste jõupingutusel jõudnud juba 80 riigini ning kindlasti pole meil ühtki teist ligilähedaseltki sama laia tähelepanu leidnud mõtet, millega Eesti on suutnud sel sajandil maailma rikastada.

Varasemate aastate kogemuse kohaselt on talgud olnud ebatavaliseks kohaks, kus ühiselt on toimetanud nii vanad kui noored inimesed. Seega on talgud aidanud lõhkuda varjatult Eestile omast stereotüüpi, et eri põlvkondadest inimeste ainukeseks ühendavaks asjaks on teleka vaatamine.

Tänavu pööratakse Euroopa Liidus tähelepanu aktiivsele vananemisele ja põlvkondade vahelisele solidaarsusele. Kahjuks olen mitu korda kogenud, et erinevalt vabatahtlikust tööst toob jutt väärikast vananemisest inimeste näole sarkastilise muige, mis reedab rumalat arusaama, et vananemine on ainult praeguste pensionäride asi ja mind see ei puuduta.

Aktiivse vananemise eesmärk on tegeleda probleemidega, mis Eestit ja kogu Euroopat tänu rahvastiku vananemisele tulevikus ähvardavalt ees ootavad. Praegu on Eestis teise pensionisambaga liitunud 622 000 inimest ja noorimad neist alles 18-aastased. Ainult sellest, kui tegusalt ning targalt need rohkem kui pool miljonit eestimaalast vananevad, sõltub nende elukvaliteet ja sissetulekute suurus 20 ja 40 aasta pärast. Loe edasi: Vabatahtlikud ja vanus

Pane end kirja Teeme Ära talgupäeval osalemiseks

sõnnikuveotalgud Võrumaal_3 — Sõnnikuveotalgud Võrumaal Haanjas. Foto: Teeme Ära

Teeme Ära viies talgukevad kogub hoogu – pühapäevast saavad kõik eestimaalased valida talgupäeva kodulehelt www.teemeara.ee endale sobivad talgud ning panna end 5. mai talgupäevale osalejana kirja. Esmaspäeva hommikuse seisuga oli talguveebis valida juba 544 talgu seast, kuid talguid lisandub pidevalt.

Teeme Ära talgupäeva meeskond avas oma välihooaja ja talguliste kaasakutsumise üle-eestilisele talgupäevale lõppenud nädalavahetusel Võrumaal Haanjas sõnnikuveotalgutega. Ühiselt sai lambalaut sõnnikust tühjaks veetud ja põlluramm laiali laotatud, pealetükkiv võsa ära piiratud ning talguveebi ka suur roheline nupp üles seatud. Talgupäeva menüüsse kuulusid veel talgusupp ja saun.

Teeme Ära talgupäeval osalemiseks saab registreerida talguveebis aadressil www.teemeara.ee, klikates avalehel suurt rohelist nuppu „Liitu talgutega“. Jätkuvalt saab üles märkida ka talguid, selleks on sinine nupp „Korralda talgud“. Talgupäev meeskond kutsub märkima talguveebi ka neid talguid, mis korraldatakse mõnel teisel päeval kui 5. mai.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et talgute ülespanek on läinud mullusest isegi hoogsamas tempos ja nüüd on paras aeg talguveebis ringi vaadata ning talgulistel end kirja panna. „Kui märkate, et teie kodukandis, külas või linnaosas ei olegi veel talguid toimumas, arutage oma rahvaga läbi ja tehke ise ära. Talgute lisamine talguveebi on avatud mai alguseni,“ sõnas Tüür. Ta lisas, et talgutele kirjapanekut ei tasu jätta viimasele minutile, sest see aitab talgujuhtidel talgupäev paremini ette valmistada.
Loe edasi: Pane end kirja Teeme Ära talgupäeval osalemiseks

Südame küsimus

Tarmo Tüür,
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja

Tänavu 5. mail on tulemas juba viies järjestikune Teeme Ära talgukevad. Teeme Ärast on saanud omaette fenomen nii Eestis kui mitmel pool maailmas. Nõnda suur hulk häid inimesi ühe korraga ühise asja eest väljas – see tähendab suurt jõudu. Talgupäev pälvib tähelepanu, tõmbab kaasa ja selle käigus saab palju olulist ära tehtud! Aga mitte ainult, Teeme Ära fenomeni taga peitub midagi veel suuremat.

2008. aasta prügikoristusaktsiooniga Eestist veerema lükatud Teeme Ära on revolutsiooniline sellega leviva mõtteviisi tõttu. See on oskus ja võime märgata enda ümber muutmist vajavat, julgus öelda see välja ja võtta initsiatiiv selle muutmiseks. Eks me kõik näeme iga päev, et park on räämas või seltsimaja puukuur lääbakil, laste mänguväljak ligadi-logadi, naabertänava Helju ei jaksa enam puid lõhkuda, külaselts vajaks uut hoogu ja värsket ideed. Ja nii edasi…

„Lihtne on olla ebanormaalne,“ ütlesid kunagi ühed sõnad laulust, mis peegeldas meie ühiskondlik-poliitilist argielu. Lihtne on ligadi-logadi-mentaliteediga harjuda, ümbritsevale minnalaskmismeeleolule immuunseks muutuda ja hakata ükskõiksust justkui märkamatult enesestmõistetavaks pidama. Raskem on sellele vastu seista, midagi ette võtta.

Teeme ära või ärme teeme – see on südame küsimus. Aktiivne eluhoiak, mida Teeme Ära ettevõtmised aasta-aastalt levitanud, ei tähendagi muud kui endale ja teistele tunnistamist, et need asjad ei ole enesestmõistetavad. Vastupidi, enamik meie ümber toimuvast on selline, mida saame ise muuta. See ongi mõtteviis, „et teeme ära!“ Ja teeme koos. Ühiselt jagub rohkem jõudu ja energiat ning koostegemine on lahedam.
Loe edasi: Südame küsimus

Talgupäeval osales 24 031 eestimaalast

talgud — Tänane talgupäev Keilas. Foto: Valdur Vacht

Teeme Ära talgupäev on enamikus talgupaikades edukalt lõppenud – veidi tuuline, aga valdavalt päikseline talgupäev kulges mõnusas meeleolus ja ühiselt sai ära tehtud palju vajalikke töid. Talgupäeva raames toimus kokku 969 talgut, neist linnades 194. Praegustel andmetel osales talgutel 24 031 eestimaalast. Talgupäeva korraldusmeeskond tänab kõiki aktiivseid inimesi ja kogukondi, kes otsustasid talgupäeval kaasa lüüa.

Tänavuse talgupäeva aktiivseimaks maakonnaks osutus Harjumaa koos Tallinnaga, kus osales kokku 5942 inimest. Pärnumaal osales 2195 inimest, Saaremaal 1793, Ida-Virumaal 1724, Läänemaal 1674, Lääne-Virumaal 1632, Tartumaal 1499, Viljandimaal 1412, Raplamaal 1227, Jõgevamaal 1185, Järvamaal 1010, Võrumaa 936, Valgamaal 866, Põlvamaal 530, Hiiumaal 388. Kolm talgut toimus ka väljaspool Eesti piire: Ahvenamaal, Petserimaal ja Hispaanias Valencias.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et täna on olnud kõikjal suurepärane talgupäev täis töid ja tegemisi. „Kodust tuli välja ligi kaks korda rohkem inimesi kui end eelnevalt kirja pani. Hea meel on tõdeda, et eestimaalastel on talgupisik veres ja koos ollakse valmis kodukoha ning kogukonna heaks panustama üha enam. Olen kindel, et igaüks leidis talgutelt midagi sellist, mis annab jõudu edasiseks,“ lausus Tüür. „Talgumeeskonna poolt soovime tänada kõiki häid ja aktiivseid inimesi üle Eesti!“ Loe edasi: Talgupäeval osales 24 031 eestimaalast

Talgupäev sujub kõikjal üle Eesti tõrgeteta

Teeme Ära talgupäev algas suure hooga ja on sujunud tõrgeteta. Päikseline kevadpäev tõi talgutele oluliselt rohkem rahvast kui eelnevalt oli end kirja pannud, lõunase seisuga lööb tänavusel talgupäeval ligi tuhandes talgukohas kaasa vähemalt 20 000 inimest üle Eesti. Esimesed talgulised on juba ka töö lõpetanud ja asunud lõunatama ning ühiselt aega veetma.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et Tartusse talgupäeva staapi laekunud esimese tagasiside kohaselt on rahvast kõikjal palju kaasa löömas ja inimesed väga heas meeleolus. „Praeguseks on meil staabist läbi helistatud ligi pool talgutest ja juba selle järgi võib öelda, et talgulisi on sel aastal kogunenud üle Eesti vähemalt paarkümmend tuhat,“ lausus Tüür. „Tööd on juba hoolega tehtud ja paljudel ka talgulõuna söödud. Tänavuse talgupäeva lõunamenüüs tundub olevat lemmikuks hernesupp ja rabarberikook.“

Esimesed talgud on juba lõppenud ja vajalikud tööd tehtud. Ühena esimestest said näiteks riita laotud puud Põlvamaal Rosma kooli puuladumistalgutel, Siimusti rahvas suundus just tööde juurest mõttetalgutele, Kullametsa rahvas on koos Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega hulga puid maha istutanud, Hiiumaal Kõpul siirdusid talgulised äsja talgusuppi sööma. Valgamaal Nõunis on samuti töö tehtud ja õhtul tulemas talgudisko, kuhu talgulised pääsevad tasuta, kui näitavad ette rakkus pihud. Paljudes kohtades on saun sooja pandud ja koduõlu valmis tehtud, kõlab lõõts ja laste naer, pärast talguid tuleb ühine pidu. Loe edasi: Talgupäev sujub kõikjal üle Eesti tõrgeteta

“Nii pikk mees” istutas talgutel tamme

Üle saja inimese jälgis täna keskpäeval Haapsalus, kuidas president Toomas Hendrik Ilves istutas talgupäeva raames Mihkli parki tamme, kirjutab uudisteportaal Läänlane.

“Nii pikk mees,” sosistas üks Mihkli parki sündmust jälgima tulnud kümneist eakaist daamidest oma sõbrannale, kui Ilves sirgel sammul istutamiseks valmis pandud tamme poole astus. President on pikk mees küll, aga tamm oli veel pikem. Ilves vaatas puud tunnustavalt, võttis kastekannu ja valas puu juurtele vett. Siis lükkas ta juurtele labidaga mulda peale ja sai aega linnarahvaga suhelda.

Lapsed olid sündmusest elevil ja võtsid Ilvese ette platsi, kui selgus, et presidendiga koos saab pilti teha. Need lapsed, kes pildile jäid, saavad varsti Haapsalu linnavalitsusest endale paberfoto, mille presidendikantselei teha laseb.

Heledas triiksärgis ja töömehesaabastes president võttis seejärel suuna piiskopilinnusesse, kus on käimas metsanädala ettevõtmised. Ta kätles Haapsalu neuroloogiahaiglas ravil olevate inimestega ja uuris, kuidas kettsaega puuskulptuure tehakse. Loe pikemalt ja vaata pildigaleriid siit.

Allikas: laanlane.ee