Jõgevamaa aasta õppija on külalistemaja kokk Liis Reimann

Jõgevamaa aasta õppija Liis Reimann
Jõgevamaa aasta õppija Liis Reimann

Jõgevamaa aasta õppija, Liis Reimann, lõpetas Jõgeva täiskasvanute keskkooli ning on teoreetilisi teadmisi ja oskusi omandanud ka mitmesugustel kursustel. Liis töötab peakokana Saare vallas Voore külalistemajas, kus eelmise nädala neljapäeval toimus ka täiskasvanud õppija nädala Jõgevamaa tunnustamistseremoonia.

Väga heade ja heade hinnetega küpsustunnistusega keskkooli lõpetanud Liis Reimann märkis, et gümnaasiumitarkuse järele tekitas vajaduse ka soov tööjõuturul edukamalt konkureerida.

Liisile andsid tunnustusmeened üle Jõgevamaa koordinaator Pille Tutt ja Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli direktor Reet Kikkas, kes on ka tunnustamise saamiseks loodud Jõgevamaa žürii esimees. Õnnitlemas oli ka Liisi koduomavalitsuse, Jõgeva valla haridus-ja kultuuritöö peaspetsialist Marika Prave ja tööandja, Voore külalistemaja juhataja Tiiu Kalling.

„Tore oli see, kui Liis tuli kooli ja tal oli kaasas ka poeg, kes koos emaga ja tema ergutamisel ja hingelisel toetamisel samuti gümnaasiumiharidust omandas. Väga vahva oli, kui Joonas hõikas üle klassi ema, sest ema oli ju klassis,“ rääkis klassijuhataja Maie Peda. Tema sõnul sai Liis kiiresti sõbraks ja tuttavaks endast märksa nooremate koolikaaslastega ning oli mõnikordki neile nõuandjaks. „Kooli kohvituppa kogunes Liisi ja Joonase ümber ikka mõnus seltskond,“ rääkis teenekas pedagoog.

Kokaks õppis Liis Põltsamaa ametikoolis. Tema ja ta juhendamisel valmistatud roogasid ja suupisteid on kinnitanud Voore külalistemajas kõhtu tuhandetel Eestimaa inimestel ja paljudel välisriikidest tulijatel.

Loe edasi: Jõgevamaa aasta õppija on külalistemaja kokk Liis Reimann

Automudelismi tänavuse karikasarja eelviimane võistlus peeti Sindis

Kuna hooaja lõpp läheneb, siis oli ülioluline koguda veel võimalikult palju punkte. Võistlusrajale startisid klassid PR-24; F1-32; Open-12 ja ES-24. 

F1-32 klassis oli sintlase Andy edumaa nii suur, et Karmenil ei olnud isegi teoreetilist võimalust lõppkokkuvõttes Andyt edestada Foto Urmas Saard
F1-32 klassis oli sintlase Andy edumaa nii suur, et Karmenil ei olnud isegi teoreetilist võimalust lõppkokkuvõttes Andyt edestada. Foto: Urmas Saard

Laupäeval, 29. oktoobril toimus Sindis automudelismi Eesti karikasarja hooaja üldarvestuses viies etapisõit, milles osales 30 mudelisportlast.

„Meie seisukohalt oli intrigeeriv olukord juunioride arvestuses,“ kommenteeris võistluste käiku
Johanne Mets, MTÜ Sindi mudelisport Sindi ANK tehnikaringi juhendaja. ES-32 klassi oli Andy juba Karmeni ees kokkuvõttes võitnud. PR-24 ja Open-12 klassis oli tal Karmeni ees 2 punktiline paremus ja ES-24 klassis oli Karmenil piisav edumaa Andy ees.

Võistlus algas PR-24 klassiga. Võisteldi kolmes grupis. C grupis osalesid kõige madalama reitinguga võistlejad. Karmen võistles B grupis ja Andy A grupis. Karmen tegi selle, mida vaja ja võitis oma grupi. Jäi veel oodata, mida suudab Andy A grupis. Esimese poole suutis Andy püsida Karmeni „graafikus”, kuid siis hakkas tasapisi järele andma. Väike üllatus oli see, et ka Kaiar ja Margus ei suutnud Karmenit edestada. Tublid olid ka Pärnumaa noored Karin Mets Ja Reimo Usin, kes noorte arvestuses platseerusid 2. ja 5. kohale.

Loe edasi: Automudelismi tänavuse karikasarja eelviimane võistlus peeti Sindis

Kutse Sindi paisu avamise lahenduste tutvustamisele

Keskkonnaagentuur viib ellu projekti “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine”, mille üheks olulisemaks tegevuseks on Sindi paisu avamine kalade rändeks.

Sindi pais Pärnu jõe paremkaldalt vaadatuna Foto Urmas Saard

Valminud põhiprojekti soovitakse Sindi seltsimajas tutvustada kõigile partneritele, huvilistele ja huvigruppidele eelseisval neljapäeval, 3. novembril kell 16.00-17.30. Peaprojekteerija Meelis Viirmaa ja Keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur tutvustavad põhiprojekti tehnilisi lahendusi ning edasisi tegevusi projekti “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine” raames. Ürituse eesmärk on selgitada, kuidas ja millal ehitustöid tegema hakatakse.

Sindi paisu kaladele läbipääsetavaks tegemine on osa projektist “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine”, mida kaasrahastatakse Ühtekuuluvusfondist.

Sindi pais jõe paremkaldalt vaadatuna. Foto: Urmas Saard →

Samal teemal:

Kõik lõhemaimud on täpselt üle loetud ja jõkke lasti 15 803 üheaastast lõhet Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnu jõe ümarlaua teemaks oli taas Sindi pais

Tauno Jürgenstein, Keskkonnaagentuuri projektijuht Foto Urmas Saard

 

 

 

Tauno Jürgensteini repliigimõõdus seisukoht Sindi linna nõudmistele

Marko Šorin Sindi paisul Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindi linnal on Sindi paisu lammutamisel oma nõudmised

Paikuse tähistas vallana oma 25. juubelit

Kuno Erkmann: Valla lugu tuleb meil endil ise edasi kirjutada, et see oleks meie oma nägu ja köidaks ka järgnevaid põlvkondi. Siin elades panustame Eesti ühe vanima ajalooga paikkonna arendamisse, mis omakorda on pärliks kogu Pärnumaale, jätkuvalt parim paik elamiseks, puhkamiseks, eneseteostamiseks.

Vapimärgi saanud Mait Talvoja, Marika Valter, Monika Vaher, Tarmo Saarts Foto Urmas Saard
Vapimärgi saanud Mait Talvoja, Marika Valter, Monika Vaher, Tarmo Saarts. Foto: Urmas Saard

Paikuse valla sünnipäeva nädal algas esmaspäeval, 24. oktoobril (sellel kuupäeval 25 aastat tagasi anti välja valla sünnitunnistus) lasteaia laste õnnitlustega. Vallamajja toodi video, milles lapsed vastasid küsimustele, mika nad tahavad oma koduvallas elada. Samal päeval esines valla sünnipäevale pühendatud kontserdil Ott Lepland. Vallarahvale jagati torti. Kolmapäeval peeti kolmas hariduse konverents, osalejaid oli 178.

Vallavanema pilguheit veerandsajandale

Sünnipäeva nädal kulmineerus suureks peoks reedel. Paikuse spordihalli kutsuti välispartnerid sõprusvaldadest Soomest Mynamäelt ja Poolast Łobez’ist. Kutsutute hulgas olid valla kõrgeima autasu vapimärgi käesoleva aasta ja varajasemad kavalerid, auramatusse kantud inimesed, tänukirjade saajad, samuti isikud, kes on aastaid ühel või teisel viisil olnud vallale olulised. Ühtekokku saadeti kutsed 400 inimesele. „Tahaks ju olla korraga kogu vallaga koos, aga midagi pole parata, ruumid ei võimalda,“ ütles Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, kes iseloomustas juubilari 25 aastat viie märksõnaga.

Loe edasi: Paikuse tähistas vallana oma 25. juubelit

Eestlased naasevad Bohemia festivalilt väärtuslike auhindadega

Tšehhis toimunud rahvusvahelisel lauluvõistlusel Bohemia Festival Praga Cantat võitis Šal-lal-laa kuldse karika parima rahvalaulu töötluse esituse eest ja ühendkoor Ulgandi rahvalaulu töötlused kategoorias hõbediplomi.

Võidukas Šal-lal-laa Bohemia Festival Praga Cantat
Võidukas Šal-lal-laa, Bohemia Festival Praga Cantat

Täna lõppev Bohemia festival toimus 30. korda Prahas. Võistulaulmist korraldati kahel järjestikusel päeval. Esindatud olid 12 riiki, peamiselt Euroopast, aga ka Indoneesiast ja Malaisiast. Kokku osales 23 koori. Nende hulgas üle mitme aasta ka Eesti koorid. Prahas esinesid Sindi laulukoor (Kristel Reinsalu) Tarvastu Üits viis (Karin Taukar) ja Kolga-Jaani Jaaniko segakoor (Liisi Toomsalu) ühendkoorina Ulgandi. Paikuse naiskoor Šal-lal-laa osales Kristel Reinsalu juhendamisel festivalil iseseisvalt.

Segakoor Ulgandi saavutas rahvalaulu kategoorias hõbediplomi. Naiskooride kategoorias üles astunud Šal-lal-laa oli samuti hõbediplomi vääriline ning autasustati sellele lisaks eripreemia – kuldse karikaga –  parima rahvalaulutöötluse ( Raivo Dickson „Laulu lõpetus”) eest. Dirigendid olid Kristel Reinsalu ja Karin Taukar.

Sindis teise dirigendi, kontsertmeistri ja tenori rollis Ester Murrand lisas, et väga vaimustuti Veljo Tormise laulust “Küla kuuleb”, seda kiitis nii žürii kui publik.

Murrand kirjutas täna hommikul facebookis viimasest mõnusast hommikusöögist Praha hotellis Sonata ja ees ootavast kahepäevasest bussisõidust. Pärast ööbimist Poola hotellis jõutakse Pärnusse homme öösel kella 1.30-ks.

Urmas Saard

Samal teemal:

Aino Edo, Deivi Kõiv ja Kristel Reinsalu Sindi seltsimajas Foto Urmas Saard

 

 

 

Ulgandi ja Šal-lal-laa võistlevad Bohemia festivalil

Sindi kirik vajab uut katust

Sindi linnavolikogu 13. oktoobri istungi infominutitel teatas linnapea Marko Šorin, et Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik on asetanud Sindi kiriku uuendamise kava eelistuste nimestikus teisele või kolmandale kohale.

Viltu vajunud rist tõsteti Sindi kiriku tornist maha 2008 a Foto Urmas Saard

Mõned nädalad tagasi toimunud kohtumisel rääkis EAÕK kantsler Martin Toon Šorinile, et tahetakse taotleda kirikukodade renoveerimise meetmest toetust Sindi kiriku katuse jaoks, mis on murettekitavalt halvas seisukorras. Vajaminev summa on üsna suur, aga täpsemat hinda ei osata hetkel veel nimetada. Kogu projekt läheks maksma kuskil sadades tuhandetes. Nagu ikka taoliste projektide puhul, oodatakse ka kaasrahastajaid. Selle tõttu palub EAÕK võimalusel Sindi linna abi projekti rahastamiseks kahe aasta jooksul 10 000 euroga, vahendas Šorin kantsleri sõnu. Kuna kirik on tegelikkuses alati kogukonna oma, siis palus linnapea volikogu sellele mõelda.

 

Viltu vajunud rist tõsteti Sindi kiriku tornist maha 2008. a. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Pille Pärnjõe vastab raudtee ohutust puudutavatele küsimustele

Pärnumaa päästeõppus tõstatab küsimusi ohutuse kohta raudteel. Küsimustele vastab Pille Pärnjõe, Elroni ohutusjuht.

Pille Pärnjõe, Elroni ohutusjuht
Pille Pärnjõe, Elroni ohutusjuht

Täna, 27. oktoobri lõuna ajal toimus Pärnumaal Pulli külas Pulli-Urge raudtee vanal ülesõidukohal Lääne päästekeskuse juhitud õppus, millest võtsid osa Elroni, politsei, kiirabi ja pääste meeskonnad. Õppusel harjutati ametkondade ja ettevõtete vahelist koostööd, kus kõik osapooled said lihvida oskusi oma tööspetsiifikast lähtuvalt.

Päästeõppusel mängiti läbi olukord, kus õnnetusse satuvad reisirong, ohtlikku ainet vedav veok ja kaks sõiduautot. Ohtlikku ainet vedava veoki tsistern hakkas lekkima, üks sõiduauto paiskus saadud löögist kraavi, teine jäi sõiduteele. Reisirong jäi seisma õnnetuskohast 100 m kaugusel ja rongis viibivate reisijate seas oli legendi kohaselt vigastatuid.

Milliseid raudteeohutusnõudeid Elron täidab?

Pille Pärnjõe: Elronis kehtib raudteeveo-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteem, mis kaasab suure osa ettevõtte protsessidest raudteeohutuse teemadega tegelema. Ohutusjuhtimissüsteemi aluseks on Euroopa Liidu ohutusdirektiiv, sellest juhinduvad oma töös lisaks Elronile ka kõik teised Eesti raudtee-infrastruktuuri ettevõtted.

Loe edasi: Pille Pärnjõe vastab raudtee ohutust puudutavatele küsimustele

Merike Teppan-Kolk kohtus Sindi lugejatega

Sindi muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk laenutas eile Sindi linnaraamatukogus raamatuid, laulis mereteemalisi laule ja saatis ennast viiuli helidega.

Merike Teppan-Kolk Foto Urmas Saard
Merike Teppan-Kolk. Foto: Urmas Saard

Üleriigilised raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus!“ toimuvad tänavu kümne päeva kestel kuni 30. oktoobrini. Paljudel viimastel aastatel on raamatukogupäevade ajal kutsutud raamatukogudesse tuntud inimesi, et väärtustada, teadvustada ja tutvustada raamatukoguhoidja kutsumust. „Sindi linnaraamatukogusse paluti 2008. a esimest korda raamatukogu tööd harjutama tolleaegne linnapea Mati Mettus ja sotsiaalnõunik Andres Annast. Üheksa aasta jooksul on raamatukogu külastajaid teenindanud üle kümne Sindi linnaga seotud tuntud isiku, mõnel juhul korraga kaks inimest, enamikel aastatel siiski ainult üks,“ rääkis Ene Michelis, kes on raamatukogu direktor olnud 23 aastat.

Enest paar aastat kauem on muusikakoolis ametis olnud Merike. Kümmekond minutit enne kokkulepitud Merikese saabumise aega sättis ennast raamatute laenutamise ootele Leili, et lasta teenindada tuntud Sindi inimesel. Merikest teatakse hästi ka linna piiridest palju kaugemal, eriti siiski Tori vallas.

Loe edasi: Merike Teppan-Kolk kohtus Sindi lugejatega

Tänavuse sügise esimene lumi Sindis

Täna hommikuks jõudis kerge lumesadu katta ka Sindi rohelust.

Tänavuse sügise esimene lumi Sindis Foto Urmas Saard

Kell 9:00 näitas esimese korruse aknalaua all rippuv digitermomeeter välisõhu soojust +0,9 kraadi. Seepärast on lumi lörtsitaoline, aga vaatamata sulale muutub linn üheaegselt päeva valgenemisega ka ise järjest valgemaks.

Vaata pildigaleriid

 

 

 

 

 

Tänavuse sügise esimene lumi Sindis. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Tänavuse sügise esimene lumi Sindis

Briti päevad Pärnus taastulekul

Briti päevad Pärnus

MTÜ Estobrit eestvedamisel korraldatakse Pärnus novembri esimesest kuupäevast kuni pühapäevani Briti päevasid kolmandat korda.

Pärnumaal teatakse elavat ja töötavat ligilähedaselt poolteist tosinat britti, neist paljud on sõlminud ka eestlastega abielu. Maakonnas elavad briti kogukonna liikmed hoiavad kokku ja lävivad omavahel. Estobriti juhatuse liikmete Erika Jereti ja Roger Evansi sõnul on aktiivne suhtlus andnud suurepärase aluse koostööle ka Briti saatkonnaga Eestis ja Briti Nõukogu Eesti esindusega, mille tulemusena edeneb hästi Briti päevade läbiviimine mitte üksnes Pärnu linnas, vaid mujalgi lähiümbruses.

Loe edasi: Briti päevad Pärnus taastulekul

“Organic Estonia” panustab tervislikule mahetoidule

Eesti muutmisega esimeseks maheriigiks maailmas püütakse luua eelkõige maapiirkondadesse uusi töökohti. “Organic Estonia” idee on kanda 51% riigi pindalast maheregistrisse.

TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli loengud toimuvad Pärnu Tervise konverentsisaalis Foto Urmas Saard
TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli loengud toimuvad Pärnu Tervise konverentsisaalis. Foto: Urmas Saard

Käesoleva nädala kolmapäeval, 26. oktoobril räägib Siim Kabrits Tartu ülikooli Pärnu väärikate ülikooli kuulajatele „Organic Estonia“ mõttest ja kas see oleks Eestile suur võimalus.

Mullu juunis toimunud Eesti Arengufondi teisel Arenguidee konkursi lõppvõistlusel välja jagatud kahest stipendiumist viis võidu koju ka “Organic Estonia” idee. Algse mõtte autor on ettevõtja Siim Kabrits, Eesti ühe suurema metsamarjade ekspordiga tegeleva ettevõtte Berry Group juht. Võidutöö valiku kriteeriumina nähti võimalust tõsta inimeste elu kvaliteeti ja toetada positiivseid muutusi riigi majanduses.

Idee kohaselt tahetakse ära kasutada ainulaadset võimalust ja turundada laias maailmas Eesti põllu- ja metsasaadusi kui mahedalt kasvatatud tooteid, et seeläbi suurendada loodavat lisandväärtust. Ühtlasi tekitades sellega uusi töökohti maapiirkondade põllumajanduse, toitlustuse, turismi ja loodusfarmaatsia sektoris.

Oma ettekandega selgitab Kabrits sedagi, kuidas Organic Estonia idee abil endale ja perele hea tervis tagada.

Urmas Saard

Sindi ajalooklubi kogunes jälle ja Ungari mälestab punaterrori ohvreid

Sindi ajalooklubi kaheksanda hooaja esimesel kogunemisel kõneldi täna 60 aastat tagasi alanud Ungari ülestõusust, mille Nõukogude Liit veriselt mahasurus.

Marko Šorin ja Lembit Roosimäe räägivad Sindi muuseumis toimuval ajalooklubi kogunemisel 1956 a Ungari ülestõusust Foto Urmas Saard
Marko Šorin ja Lembit Roosimäe räägivad Sindi muuseumis toimuval ajalooklubi kogunemisel 1956 a Ungari ülestõusust. Foto: Urmas Saard

Kolmapäeval, 19. oktoobril esinesid Sindi ajaloohuvilistele põhjalikult ettevalmistatud ettekannetega ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe ning harrastusajaloolane Marko Šorin. Mõlemad rääkisid erinevaid allikaid kasutades, aga faktide võrdluses täiesti usaldusväärselt ühest ja samast sündmustikust.

Šorin oli läbi lugenud täpselt viis aastat tagasi trükist ilmunud eesti keelde tõlgitud raamatu “35 päeva”, mille tõlkija oli Hedda Maurer, toimetaja Paul Kokla ja avaldaja kirjastus Tänapäev. Lootust andvalt alanud, kuid koletuslikult lõppenud 1956. a oktoobri- ja novembripäevadest kirjutab Austria põgenikelaagris vahetult pärast toimunut Budapesti Tehnikaülikooli üliõpilane Béla Lipták, kes toona oli kõigest kahekümnene. Kuna mälestusteraamatus kirjeldatakse äärmiselt isikliku kogemuse põhjal ülikiirest lootuse vahetumisest lootusetuse vastu, siis julgeb Šorin seda lugu väga soojalt ka kõigile teistele soovitada.

Loe edasi: Sindi ajalooklubi kogunes jälle ja Ungari mälestab punaterrori ohvreid

Methe Danefeldt vaimustas kuulajaid Avangard Galeriis

Taani jazzmuusik Methe Danefeldt laulis eile õhtul Pärnu Rüütli tänaval asuvas Avangard Galeriis, kus võis veel viimast päeva vaadata ka Eesti nüüdisaegse fotograafia ühe pioneeri Herkki-Erich Merila isikunäitust „Real Estate of Mind”.

Methe Danefeldt, Taani jazzmuusik Foto Urmas Saard
Methe Danefeldt, Taani jazzmuusik. Foto: Urmas Saard

„Tänasel õhtul tahan ma teiega jagada enda muusikalist leidu,“ ütles laulja tutvustuseks Kaie Sauga, kes on Tallinna kammerkoori Flora üks dirigente, hääle treener ja ka Methe Eestisse kutsuja. „Õppisin mõned ajad tagasi Taanis ja seal ma leidsin, et tema on just see inimene, keda tahan näidata rahvale.“

Lisaks laulja kutsumusele on Methe ka helilooja ja koorijuht, kes õpetab ja dirigeerib gospel-muusikat. Õppinud on õhtu külaline Taani Complete Vocal Institute’is ja koduriigi parimate lauljate juures. Mullu andis Methe välja oma jazzmuusika debüütplaadi nimega “Family Album“, millel kõlavad laulud perest, armastusest ja lähedusest. Plaati osteti lausa keset kontserti ja paluti kohe autogrammigi. Tema laulud loovad rahuliku sooja tunde. Nüüdsel vastandumise ja ettearvamatuse ajajärgul mõjub taoline sõnum erilist turvalisust sisendavana.

Loe edasi: Methe Danefeldt vaimustas kuulajaid Avangard Galeriis

Sindi noored käisid õppereisil Tartus

Sindi gümnaasiumi meediaõppe valikuga gümnasistid tutvusid põhjalikumalt Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja Vanemuise teatriga mitte üksnes meelahutuse eesmärgil, vaid ühendasid meeldivad elamused uudisnupu koostamise harjutustega.

Eesti Rahva Muuseum Raadil Foto Urmas Saard
Eesti Rahva Muuseum Raadil. Foto: Urmas Saard

ERMi ja Vanemuise teatrit külastas Sindi gümnaasiumi meediaõppega 10. a klass eelmise nädala neljapäeval, 13. oktoobril.

Ajaleheuudiste ja telepildi vahendusel olid õpilased hästi teadlikud ERMi uuest hoonest. Tartusse teele asudes peeti väljasõitu üheks tavaliseks ekskursiooniks, millest erilisi üllatusi ei osatud oodata. Ekslikuks osutus arvamine, et ERM paikneb kesklinnast kusagil ääretult eemal. Tegelikult asub vähem kui poole tunni pikkuse jalutusteekonna kaugusel. Kohale jõudes ületas ERMi nägemine mitmeid kordi varajasemat kujutlust.

Hiigelhoonesse jõudes pildistati ühena esimestest väljapanekutest Jakob Hurda büsti. Pileti kätte saamise järel laskuti korrus allapoole garderoobi. Giidi jutustusi kuulates liiguti ajas tänapäevast minevikku. Võimalik olnuks alustada ka minevikust ja tulla tagasi tänasesse päeva. ERM on Läänemeremaade suurim ja moodsaim muuseum, mis avas külastajatele uksed oktoobri esimesel päeval.

Loe edasi: Sindi noored käisid õppereisil Tartus

Jõgevamaal pälvib aasta koolitaja tunnustuse karismaatiline konsulent Liia Lust

Liia Lust. Foto: erakogu
Liia Lust. Foto: erakogu

Täiskasvanud õppija nädala raames pälvib tunnustuse Jõgevamaa  aasta koolitaja konsulent  Liia Lust, kes on ka Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimees, paikonna edendaja ja omavalitsustegelane Põltsamaa vallas.

Konsulendiks on Liia Lust maaettevõtluse-, finantsmajanduse- ja kogukonnatemaatika alal. Lusti koolitusel osalevad ennekõike põllumehed ja teisedki maaettevõtjad. „Põhiliselt  viin koolitusi läbi põllumajandus- ja maaelutoetustega seonduva tutvustamiseks. Õpetan projektide elluviimist. Alustavatele põllumajandustootjatele korraldan õpiringi, mis tuleb kokku kord kvartalis,“ kirjeldas Lusti.

Eesti Põllumajanduse akadeemia zooinsenerina lõpetanud Lusti sõnul on koolitaja töös eriti  vajalik teema väga hea valdamine, meisterlik eneseväljendusoskus ja ka emotsionaalsus . Tragi naine kuulub maaeluministeeriumi maaelukomisjoni, seirekomisjoni  ja põllumajanduse arendamise nõukogusse.

Liia Lusti kandidatuuri tunnustuse saamiseks esitas Kamari haridusselts, mille eestvedaja Kalli Kadastik meenutas, et Liia Lust korraldas juba kakskümmend aastat tagasi oma koduaias lilleseade kursusi, millele järgnesid kunsti ja käsitöökursused. „Sageli korraldab ta koolitusi Kamari seltsimajas, kus on kaasaegsed võimalused ja tehnika nende nõuetekohaseks läbi viimiseks.“

Samuti pakkus Lusti aasta koolitajaks Jõgevamaa Põllumeeste Liit. „Jõgeval nõustab Liia konsulendina meie tööruumides. Kui ta on kohal, on tuba täitunud positiivse energiaga, mida jätkub kauaks ka siis, kui ta juba ära läinud. Usun, et Lustilt kuuldud teadmised ja nõuanded jäävad hästi meelde,“ arvas põllumeeste liidu juht Raul Soodla.

„Liia Lust oskab huvitavaid ja elulisi näiteid tuua ka kogukonnaliikumisest,“ ütles Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse aseesimee Pille Tutt, kes on ka Täiskasvanu õppija nädala Jõgevamaa koordinaator.

Jaan Lukas

Perekond Oltre on tänavuse Sindi kodukaunistamise konkursi võitja

Kümmekond päeva tagasi kinnitati neljaliikmelise hindajate valiku põhjal Sindi kodukaunistamise konkursi 2016 võitjaks Linnuriiki kaunistav eramu.

Sindi kodukaunistamise konkursi 2016 võitjaks tunnistatud perekond Oltre elamu Foto Urmas Saard
Sindi kodukaunistamise konkursi 2016 võitjaks tunnistatud perekond Oltre elamu. Foto: Urmas Saard

Sindi linnavalitsuse 11. oktoobri istungil otsustati kinnitada käesoleva aasta Sindi linna kodukaunistamise konkursi võitjaks Linnuriigis asuv eramu aadressil Leevikese 8. Kodukaunistajad Ene ja Aare Oltre saavad premeeritud 200 euroga, millele lisanduva tulumaksu tasub linnavalitsus. Rahalise preemiaga käib kaasas ka elamu külge kinnitatav ehisplaat. Traditsiooniliselt antakse autasu pidulikult üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistaval kontsertaktusel.

Kodukaunistamise konkursi võitja väljaselgitamiseks tegid parima valiku otsimisel tööd linnaaednik Mirko Reiman, ehitusinsener Arvid Arroval, finantsjuht-pearaamatupidaja Sirje Nõmm ja linnasekretär Birgit Kuusk. Reiman ütles, et oma soovitava sõna võinuks valikute pakkumisel öelda ka linnakodanikud. Paraku aegsasti tehtud üleskutsele mitte keegi ei vastanud.

Loe edasi: Perekond Oltre on tänavuse Sindi kodukaunistamise konkursi võitja

Marge Kimmel õpetab neli aastat tagasi õpitud käsitööd

Täiskasvanu õppija nädala osana toimus täna õhtul Sindi seltsimajas käsitöökaartide ja külmikumagnetite valmistamise töötuba.

Marge Kimmel (paremal) juhendab käsitöökaartide valmistamist Foto Urmas Saard
Marge Kimmel (paremal) juhendab käsitöökaartide valmistamist. Foto: Urmas Saard

Läinud nädala reedest kuni ülehomseni kestva täiskasvanu õppija nädala (TÕN) tegemistega liitus ka Sindi seltsimaja, et harjutada lihtsat käelist tegevust. Marge Kimmeli juhendamisel osales 11 naist. XIX TÕNi juhtmõte „Õige aeg on õppida“ sobib hästi ka käsitöö erinevate võimaluste vastu huvi tundvate inimeste innustamisel. Kaartide meisterdamisel kasutati erinevaid tehnikaid: mustrilisi pabereid, templeid, paelu, kivikesi, pärleid, nööpe.

Kimmel jagas neid käsitöö võtteid ja kogemusi, mida oli ise omandanud neli aastat tagasi umbes samasugusel TÕNi õppepäeval. Igapäevaselt töötab ta politseis uurijana, aga käsitöökaartide valmistamine ja oma oskuste edasi andmine kõigile huvilistele on Kimmeli jaoks meeldiv ajaviide, millest jätkub rõõmu nii endale kui paljudele teistelegi.

Lisaks kääridele ja liimile kasutati abivahendina spetsiaalset mehaanilist tööriista, mis lõikab ja pressib reljeefseid mustreid. Seadeldist nimetatakse võõrkeelselt: embossing. Kimmeli sõnul on see masin alati kõige suuremat huvi äratanud. Pealtnäha lihtne ja mõõtmetelt väike abivahend on mitmete tööoperatsioonide jaoks täiesti asendamatu. Siiski on see üksnes abivahend. Kogu loomingulise töö pidi iga kaardimeistriks õppija ikkagi ise ära tegema.

Loe edasi: Marge Kimmel õpetab neli aastat tagasi õpitud käsitööd

Ulgandi ja Šal-lal-laa võistlevad Bohemia festivalil

Sindi laulukoor, Tarvastu Üits viis, Kolga-Jaani Jaaniko ja Paikuse Šal-lal-laa osalevad oktoobri lõpus Tšehhis toimuval mainekal rahvusvahelisel lauluvõistlusel Bohemia Festival Praga Cantat.

Aino Edo, Deivi Kõiv ja Kristel Reinsalu Sindi seltsimajas Foto Urmas Saard
Aino Edo, Deivi Kõiv ja Kristel Reinsalu Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

Festivali peetakse 27st kuni 30nda oktoobrini 30. korda. Selle algataja ja president on Miroslav Kesler. Võistulaulmist korraldatakse kahel järjestikusel päeval. Esindatud on tosin riiki, neist kaugemad Indoneesia ja Malaisia. Kokku osaleb 23 koori. Üle mitme aasta sõidavad taas sellele konkursile ka Eesti koorid. Eelseisvast reisist rohkem kui tuhande kilomeetri kaugusel asuvasse Prahasse räägivad lähemalt Sindi laulukoori koorivanem Aino Edo, nii Sindi laulukoori kui Šal-lal-laa liige ja reisi korraldaja Deivi Kõiv ning Sindi laulukoori dirigent Kristel Reinsalu, kes on ühtlasi ka Šal-lal-laa juhendaja.

Laulunaised räägivad, et esimese sarnase kogemusega puutusid nad kokku 2012. a sügisel. Siis osaleti Hispaanias Barcelona rahvusvahelisel rahvalauluseadete koorifestivalil “Euroopa ja tema laulud”, mida korraldab Roomas asuv rahvusvaheline assotsiatsioon Amici Della Musica Sacra. Kuigi varem toimusid festivalid konkursina, kus Eesti lauljad saavutasid väga häid tulemusi, jäeti tookord viimase hetke teatamisega võistulaulmine ära. Muidugi oli lauljatel kahju.

Loe edasi: Ulgandi ja Šal-lal-laa võistlevad Bohemia festivalil

Jõõpre lapsed külastasid Sindi automudelismi ringrada

Täna said Jõõpre kooli 2. klassi õpilased käe valgeks Sindi automudelismi ringrajal.

Johannes Mets ja Karin Mets Foto Urmas Saard
Johannes Mets ja Karin Mets. Foto: Urmas Saard

Õpetaja Kati Lindt tõi pärast koolipäeva lõppemist koos lapsevanema Marko Metsaga oma klassi 15 õpilast Sinti, kus asub üks riigi parimaid mudelautode ringradasid. Samas klassis õpib ka MTÜ Sindi mudelisport juhataja Johannes Metsa poja tütar Karin, kellel juba üksjagu sõidu kogemusi. Tema õde Karmen on juuniorite arvestuses väga palju suurepäraseid tulemusi saavutanud ja nõnda ka väikeõele innustavat eeskuju andnud. Paraku ei luba aastad varsti enam Karmenil juuniorite arvestuses võistelda ja uus pealekasv andekate mudelsportlaste näol eluliselt oluline.

Alles möödunud nädalal külastasid ringrada ja proovisid kätt Sindi gümnaasiumi 3. klassi õpilased ja nende õpetaja Eneli Arusaar. Johannes Mets ei arva, et kõigist peaksid saama mudelsportlased. Aga tehnikaspordi võimaluste tutvustamine võib mingil ajal mõne jaoks ka tõsisemat huvi äratada. Enamike laste jaoks on taolised erandlikud lustisõidud erilist vaimustust pakkuvad. Tänagi oli ringraja saal ülemeelikult rõõmsaid hüüdeid täis. Kohe ei tunneta käsi puldi hooba, millega reguleeritakse kiirust. Mudelautod liiguvad siis kas jõnksutades väga aeglaselt või teisel juhul põrkuvad kurvides vastu serva, mõnel korral prantsatavad suure kaarega lennu järel põrandale.

Loe edasi: Jõõpre lapsed külastasid Sindi automudelismi ringrada

Kutse president Pätsi ümbermatmise mälestustalitusele

Reedel, 21. oktoobril mälestatakse president Konstantin Pätsi ümbermatmise 26. aastapäeva Tallinnas Metsakalmistul.

President Konstantin Pätsi ümbermatmise 25 aastapäeva tähistamine Tallinnas Metsakalmistul Foto Urmas Saard

Algusega kell 12 leiab perekonna rahulas aset mälestustalitus. Hingepalve lausub isa Justinus. Tähtpäevakõne peab MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Kohal on lipuvalve. Kõik presidendi mälestuse austajad on oodatud lilleõie ja küünlaga.

Kell 14 algab korporatsiooni Fraternitas Estica ruumides (Pikk 39, II k.) mõttevahetus“Konstantin Päts Eesti Vabariigi 100. aastapäeva raamistikus“. Osalevad Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esindajad. Osavõtt vaba.

 

 

President Konstantin Pätsi ümbermatmise 25 aastapäeva tähistamine Tallinnas Metsakalmistul Foto Urmas Saard →

Samal teemal:

Auvalve perekond Pätsi rahulas Foto Urmas Saard

 

 

 

Veerand sajandit Eesti esimese presidendi ümbermatmisest

Auvalva president Pätsi kalmul Metsakalmistul Foto Urmas Saard

 

 

 

Presidendi säilmete kodumaa mulda sängitamisest möödub 25 aastat

 

 

 

 

 

 

Lõuna-Eestist osaleb Prototroni ideekonkursil 36 meeskonda

Rahastu Prototroni ideekonkursile esitas Lõuna-Eestist oma idee kokku 36 meeskonda, neist 17 olid Kagu-Eestist. 15. oktoobril lõppenud Prototroni sügisesse taotlusvooru esitati kokku 192 taotlust, mille seast selguvad detsembri alguseks parimad.

Jõukuul selgub, kelle idee on väärt 10 000 euro suurust rahastust
Jõukuul selgub, kelle idee on väärt 10 000 euro suurust rahastust

Järgneva pooleteise kuu jooksul peavad meeskonnad suutma tõestada, et just nende idee on väärt 10 000 euro suurust rahastust, Tehnopoli inkubatsiooni ja Hedman Partersi õigusnõustamist.

Prototroni tegevjuhi Jana Pavlenkova sõnul täitus ideekonkursi korraldajate soov innustada rohkem kaasa lööma ka aktiivseid inimesi ja ettevõtteid väljastpoolt Tallinna. “Sel korral võtsime fookusesse mõned Eesti piirkonnad ning kolmandik taotlusi on laekunud sihtpiirkondadest – 35 esitati Ida-Virumaalt ning 36 meeskonda oli Tartust ja Kagu-Eestist. See näitab, et uudsete lahenduste ja ettevõtlikkuse potentsiaali on küllalt ka väljaspool Tallinna,” lausus ta.

Loe edasi: Lõuna-Eestist osaleb Prototroni ideekonkursil 36 meeskonda

Käsitöö aitab säilitada tööharjumust

Täna keskpäeval avati Sindi muuseumis ära viskamisele määratud materjalidest valmistatud uuskasutusega esemete näitus “Vanast kraamist uus“, mille esitleja on Sindi tööharjutus klubi.

Näitus Vanast kraamist uus Sindi muuseumis Foto Urmas Saard
Näitus “Vanast kraamist uus” Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Sindi Sotsiaaltöökeskuse majas tegutsev Sindi tööharjutus klubi on tegutsenud tosina inimese osavõtul ja MTÜ Eneseabi keskuse tegevusjuhendaja Iivi Kallaste juhendamisel alates augusti keskpaigast. Valdavalt elavad käsitöö huvilised Sindis, mõned linna lähiümbruses.

Kunstiteraapia eriala magistriõppes teadmisi omandav Kallaste ütles, et tööharjutuse klubi viis ta läbi esmakordselt. „Varem olen küll inimestega töötanud, aga mitte päris sellisel moel. Sellepärast oli kahe kuuga ära tehtud töö väga huvitav väljakutse.“ Valdavalt polnud need inimesed varem käsitööd üldse teinud, mõned viimati kooli tööõpetuse tunnis. Paljudel olevat olnud kooli ajast ebameeldivaid mälestusi käsitöö tegemisel. Tunnetati sunnitud tegevust ja õpetajad ei olnud võibolla piisavalt rahul tehtud tulemusega, asuti eelarvamuse kammitsas, et mis nüüd mina ja kas ma ikka tahan.

Loe edasi: Käsitöö aitab säilitada tööharjumust

Kui madjarid üritasid iseseisvuda

Sindi ajalooklubi alustab hooaega meenutusega 60 aasta tagusest Ungari ülestõusust, millest räägivad harrastusajaloolane Marko Šorin ning ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe.

Lembit Roosimäe Foto Urmas Saard
Lembit Roosimäe. Foto: Urmas Saard

Vikipeedia andmeil oli Ungari vastuhakk (madjarite keeles: 1956-os forradalom) spontaanne väljaastumine nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. Vastuhakk kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. Oma nõudmistega raadiomajja sisenenud tudengite esindus peeti kinni. Kui tänavale jäänud demonstrandid nõudsid nende vabastamist, avas julgeolekupolitsei tule. Sõnum riiklikust kuriteost levis kiiresti üle maa ja põhjustas pealinnas jätkuvaid rahutusi, mis viis valitsuse langemiseni. NLKP Keskkomitee Presiidium olevat olnud valmis alustama läbirääkimisi oma vägede väljaviimiseks, aga mingil hetkel toimus meelemuutus ja asuti üldrahvalikku väljaastumist lämmatama. 4. novembril tungisid vene relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse, ungarlaste vastupanu lõppes 10. novembril. Hukkus üle 2500 ungarlase ja ca 700 võõrsõjaväelast, riigist lahkus paarsada tuhat inimest.

Kommunistliku Ungari kokkuvarisemise järel kuulutati 1989. aasta 23. oktoober meie hõimukaaslaste rahvuspühaks.

Lähemalt juba 19. oktoobri õhtul algusega kell 18.00 Sindi muuseumis.

Urmas Saard

Pärnus avati mälestussammas Tšornobõlis käinud meestele

Eile õhtupoolikul avati Riia maantee ja Lembitu tänava ristmiku ääres asuva Raeküla vanakooli keskuse õuel mälestussammas Tšornobõli katastroofi tagajärgede kõrvaldamisel osalenud inimestele.

Taevatrepp objektil Raeküla vana koolimaja juures, kust algas teekond Tšornobõlisse Foto Urmas Saard
Taevatrepp objektil Raeküla vana koolimaja juures, kust algas teekond Tšornobõlisse. Foto: Urmas Saard

Samasse asukohta oli Pärnumaa *Tšornobõli ühendus Gamma ühiselt Pärnu linnavalitsusega paigaldanud mälestuskivi juba 20 aastat tagasi. Nüüd püstitati monumentaalsem mälestusmärk.

Pool aastat põrgus

Jaan Krinal, Pärnumaa Tšornobõli ühenduse Gamma juhatuse esimees, osutas käega Raeküla vanakoli keskuse suunas ja jutustas sellest, kuidas 1986. a mais avanes kordusõppustele kutsutud meeste ees selle maja uks. „Mehi kogunes siia üle Eesti. Kedagi meist enam omapäi tollest uksest välja ei lastud. Nimed kirja ja Reiu metsa. Esimene ehmatus tabas siis, kui partissanidele anti tuttuued mundrid ja saapad, mida tavaliselt nõukogude armees ei juhtunud.“ Krinal teadis öelda, et Pärnumaalt saadeti 447 inimest, tervest Eestist pisut alla 5000. Kuid Tšornobõlisse läkitati veel hiljemgi mitmel aastal. Puuduvad täpsed andmed, kui palju Eestist lõpuks tuumaõnnetusealale ühtekokku saadeti. „Need arvud on väga suured, miljonites. Kannatasid ka perekonnad: ema, isa, õed, vennad, naine lapsed. Viiest tuhandest kasvab välja palju suurem arv inimesi, keda see lähemalt puudutas,“ arutles Krinal ja palus seejärel pead paljastada ning jääda viivuks vaikselt seisakusse, et mälestada lahkunuid.

Loe edasi: Pärnus avati mälestussammas Tšornobõlis käinud meestele

Sindi kordas oma kevadist initsiatiivi haldusterritoriaalses ümberkorralduses

Tänasel Sindi linnavolikogu istungil otsustati nõustuda Sauga vallavolikogu ettepanekuga läbirääkimiste alustamiseks haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle.

Sindi raekoda Foto Urmas Saard
Sindi raekoda. Foto: Urmas Saard

Vastava ettepaneku esitas Sauga vallavolikogu käesoleva aasta 22. septembril lisaks Sindi linnale ka Are, Audru, Halinga, Paikuse, Tori ja Tõstamaa vallavolikogudele.

Meenutuseks, et tänavu 14. aprillil tegi Sindi linnavolikogu otsuse mitte nõustuda ettepanekuga pidada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse osas Pärnuga. Selle asemel soovis Sindi alustada ühinemise läbirääkimisi nelja Pärnumaa vallaga, aga kevadel lükkasid Paikuse, Tori, Sauga ja Are ettepaneku tagasi.

Hetkel ollakse enamvähem tagasi sama algatuse juures, kust Sindi linn oma initsiatiiviga alustas, aga jäi toona teiste omavalitsusüksuste toetuseta üksinda.

Urmas Saard

Samal teemal:

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Sindi linnapea Marko Šorin, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Pärnu väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli Tervise keskuse konverentsi saali laval pärast ametliku väi

 

 

 

Marko Šorini mõttearendus jätkuks Pärnu laienemist käsitlevale väitlusele

Sindi raekoja torn Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindi alustab ühinemise läbirääkimisi Paikuse, Tori, Sauga ja Are vallaga