Kui madjarid üritasid iseseisvuda

Sindi ajalooklubi alustab hooaega meenutusega 60 aasta tagusest Ungari ülestõusust, millest räägivad harrastusajaloolane Marko Šorin ning ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe.

Lembit Roosimäe Foto Urmas Saard
Lembit Roosimäe. Foto: Urmas Saard

Vikipeedia andmeil oli Ungari vastuhakk (madjarite keeles: 1956-os forradalom) spontaanne väljaastumine nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. Vastuhakk kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. Oma nõudmistega raadiomajja sisenenud tudengite esindus peeti kinni. Kui tänavale jäänud demonstrandid nõudsid nende vabastamist, avas julgeolekupolitsei tule. Sõnum riiklikust kuriteost levis kiiresti üle maa ja põhjustas pealinnas jätkuvaid rahutusi, mis viis valitsuse langemiseni. NLKP Keskkomitee Presiidium olevat olnud valmis alustama läbirääkimisi oma vägede väljaviimiseks, aga mingil hetkel toimus meelemuutus ja asuti üldrahvalikku väljaastumist lämmatama. 4. novembril tungisid vene relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse, ungarlaste vastupanu lõppes 10. novembril. Hukkus üle 2500 ungarlase ja ca 700 võõrsõjaväelast, riigist lahkus paarsada tuhat inimest.

Kommunistliku Ungari kokkuvarisemise järel kuulutati 1989. aasta 23. oktoober meie hõimukaaslaste rahvuspühaks.

Lähemalt juba 19. oktoobri õhtul algusega kell 18.00 Sindi muuseumis.

Urmas Saard