Kuu: detsember 2012

ERSO plakatikonkursi ”Hans ja Grete” võitis Kadleen Leenurm Hiiumaalt

Kadleen Leenurme võidutöö.

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri plakatikonkursile ”Hans ja Grete” laekus 989 kunstitööd. Oma plakatikavandi saatsid ligi saja kooli lapsed kõikjalt üle Eesti. Žüriisse kuulusid ERSO muusikud, ooperikontserdi ”Hans ja Grete” dirigent Anu Tali, solistid Annely Peebo ja Kädy Plaas ning Eesti Kontserdi kujundaja Everi Vähi. Pärast mitut konkursivooru valiti võidutööks Emmaste Põhikooli V klassi õpilase Kadleen Leenurme plakatikavand, mille põhjal kujundatakse ERSO ooperikontserdi ”Hans ja Grete” plakat, bänner ja kavakaaned. Kadleen Leenurme  juhendaja on õpetaja Eila Tõnisson. Žürii arvates on tegemist väga emotsionaalse ja atraktiivse kunstitööga. Vastukaaluks klassikalisele lähenemisele ”Hansu ja Grete” muinasjutule on tegemist modernse ja just tänapäevast kontserdipublikut kõnetava plakatikavandiga. Auhinnaks on 30 kontserdipiletit Estonia kontserdisaalis 18. jaanuaril 2013 toimuvale ooperikontserdile. Oodatud on Kadleen Leenurm, tema juhendaja ja klassikaaslased ning teised muusika- ja kunstisõbrad Emmaste Põhikoolist. Loe edasi: ERSO plakatikonkursi ”Hans ja Grete” võitis Kadleen Leenurm Hiiumaalt

Eduard Wiiralti stipendiumi pälvis Mihkel Ilus

Mihkel Ilus oma näituse avamisel. Allikas: festival.weissenstein.ee

Tänavuse Eduard Wiiralti stipendiumi saab Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide maalimagistrand Mihkel Ilus. Stipendiumi saamiseks esitati 22 taotlust. Mihkel Ilusa puhul tõstis komisjon esile jõulise ja isikupärase autoripositsiooni olemasolu, võimet töötada väga erinevates meediumi- ja ruumikontekstides ning julgust luua suuremastaabilisi ambitsioonikaid tervikuid.

Eesti Kunstiakadeemia magistrant Mihkel Ilus lõpetas 2010. aastal Tartu Ülikooli maalikunsti osakonna. Tänavu on Ilusal toimunud kaks isikunäitust: „Rokokoo“ (festivali „Alternatiivne Ameerika kino“ raames) ning „24 prelüüdi vaikusele“ (koostöös Märt-Matis Lillega). Samuti on Ilus osalenud 2010. aastal ühisnäitusel „Muutuv maalikunst“ Kumu kunstimuuseumis. Ta on osalenud ka etenduskunstiprojektides, sh olnud etenduse ja näituse „Kapriisid“ üks autoreid (koos Henri Hütiga). Mihkel Ilusa viimase aja loomingu fookuses on töö ruumiga.

3000 euro suuruse stipendiumi eesmärk on edendada kunstiüliõpilaste iseseisvat õppe- ja loomingulist tööd ning võimaldada enesetäiendamist. Lisaks stipendiumile saab võitja Eesti Kunstimuuseumilt (EKM) kingiks muuseumi kuldkaardi, mis annab selle omanikule eluaegse tasuta külastusõiguse kõigis EKMi muuseumides. Loe edasi: Eduard Wiiralti stipendiumi pälvis Mihkel Ilus

Tuli opereerida

Arved Breidaks,
lõunaeestlane

Reformierakonna tipus langetati kaks olulist otsust: Kristen Michal peab pärast pikka vastupunnimist siiski justiitsministri ametist lahkuma ja partei uueks esimeheks ei valita kedagi „noorte“ seast.

Reformierakonna esimees Andrus Ansip andis täna üsna selgelt mõista, et Michali tagasiastumine on muutunud aja küsimuseks ja vaid tund-paar hiljem leidis see ka tõestust. Asjade selline käik tekitab küsimusi. Miks alles nüüd? Miks üldse? Mida see enam aitab?

Tõenäoliselt ei olnudki veel paar kuud tagasi Michali tagasiastumine parteis arutelu teema. Olukord muutus, kui novembris avaldatud EMORi reiting näitas, et valijate toetus Reformierakonnale on ühe kuuga kukkunud kuue protsendipunkti võrra 26 protsendile. See oli alarmeeriv hoiatus, et rahastamisskandaal avaldab partei populaarsusele siiski suuremat negatiivset mõju kui ehk ennustati.

Olen üsna kindel, et Reformierakond on sügise jooksul tellinud ka ise paar arvamusküsitlust, mis ilmselt samuti kinnitavad partei reitingu langust kui ka Kristen Michali kasvanud ebapopulaarsust. Sellises olukorras tuli opereerida.

Lõikuseks valmistumine algas juba umbes nädal-poolteist tagasi, kui hakkasid ilmuma arvamusartiklid, intervjuud, partei siselistist „lekitatud“ kirjad, kus reformierakondlased oma parteid kritiseerisid, vigu tunnistasid ja kohati ka pattu kahetsesid.

Näis loogiline, et see tipneb Michali lahkumisega valitsusest, millega on Reformierakonnal võimalik kevadel puhkenud skandaalile enne jõule joon alla tõmmata.

Selle kõrval on parteis toimunud veel üks oluline muudatus. Nimelt teatas Andrus Ansip kolmapäeval, et võib tuleval suvel Reformierakonna esimeheks tagasi kandideerida, vaatamata sellele, et on lubanud järgmise valitsuse moodustamisest igal juhul kõrvale jääda.

Ansipi sõnul ei kavatse ta endiselt järgmise valitsuse kokkupanekust osa võtta, kuid erakonna esimeheks kandideerimist pole ta aga kunagi välistanud. Kus on sellisel juhul asja iva?

Kuna järgmised valimised on aastal 2015, siis on üsna loogiline, et ka aastal 2013 ja 2014 on peaministriks erakonna esimees, mitte lihtsalt üks juhatuse liige. Teiseks annab Ansip sellega erakonnale aega kujundada oma read ümber, et hinnata mantlipärijaks pürgijate sobivust.

Michal on konkurentsist ammu väljas ning ka Keit Pentus-Rosimannus on osutunud viimaste päevade valguses üsna haavatavaks. Mida kõvemini „noored“ oravad end skandaalisesse kinni mässivad, seda rohkem kapitali koguvad Urmas Paeti aktsiad.

 

Vanusevahe ühist loomingut ei pidurda

Viiskümmend aastat vanusevahet ei tähenda alati erimeelsusi. Kunstnikud Tõnis Laanemaa ja Küllike Pihlap, keda eraldab pool sajandit, avasid Valga kultuurikeskuses näituse «Estonie – France / Eesti ja Prantsuse lossid».

Kümnel lõuendil on fotograafilised kompositsioonid, mille loomiseks on nad saanud inspiratsiooni arhitektuurist.

Ka varem ühisnäitusi teinud Laanemaa ja Pihlap nägid praeguse näituse tööde tegemisega vaeva umbes aasta. Loe edasi: Vanusevahe ühist loomingut ei pidurda

Uiest jõulupuust ja mieste laulust

Ennevanasti arvati, et nigul laseb külma sisse. Tia juu taa siis nüid ikka külmaks jäebkid. Sest meite külm tulli küll juba andressepäävaga.

Liivavahel nüid jõulupuu särab oma tuledega. Seevoasta oo tükkis teene jõulupuu, teese kohja pial. Meite pialinnas, Liiva linnas põle sõukest muret ilmaskid oln, et piaks akkama metsast kuuske välja vädama ja üles panema.

Neh kui sa natusse rinki voatad, siis oo neid kuuskesid sial kasumas ikka ühna üksjägu. See, mise pial ulka voastaid oo tulesid põletatud, jähi mineva voasta irmsaste uie poe seena naale ja nüid sai järgmine võetud. Ja esmasbe omingu koolilapsed tullid kut üks karikond päkapikkusid ja seltsis nee kuusetuled põlema pandi.

Neh, nüid see jõulurall ikka rohkem lahti lähäb. Ma nüid kole nobeste ütle, et neh, tuleva nädali ma riagi pitkemalt, et neljateistmendal oo koolimajas laste jõululaat. Ja viieteistmendal oo spordiallis Muhu jõululaat. Selle viimase kohta soab täpsemini uurida Anneli kääst, televonni pial 50 37 407. Loe edasi: Uiest jõulupuust ja mieste laulust

Eesti Energia bürood on nädalavahetusel kauem avatud

                                                                                                                      

Eesti Energia klienditelefonil ja büroodes saab elektrilepinguid sõlmida ka eesoleval nädalavahetusel, kuid ettevõte muudab tavapärast töögraafikut.

Ühtlasi kutsub Eesti Energia kliente üles võimalusel eelistama elektrilepingu sõlmimisel e-teenindust, mis on turvaline ja mugav kanal ning kus puuduvad ooteajad.

Eesti Energia klienditelefoni tööajad

  • 8. ja 9. detsembril on meie klienditelefon 1545 avatud kell 10-18,
  • 10. detsembril teenindame kliente tavapärasel tööajal kell 8-19.

Eesti Energia teenindusbüroode tööajad

  •  8. detsembril on kõik Eesti Energia klienditeenindusbürood üle Eesti avatud kell 10 – 16, Lõunakeskuse klienditeenindusbüroo avatud kell 10 – 18,
  • 9. detsembril on kõik klienditeenindusbürood üle Eesti avatud kell 11 – 15,
  • 10. detsembril töötavad meie bürood tavapärastel tööaegadel, mille kohta leiab infot siit: https://www.energia.ee/et/kontaktid.

Eesti Energia praegused kliendid saavad meiega sõlmida elektrilepinguid aasta lõpuni ja kõik need lepingud hakkavad kehtima 1. jaanuarist. Kliendid, kes ei osta täna elektrit Eesti Energialt, kuid soovivad seda juba 1. jaanuarist teha, peavad lepingu sõlmima 10. detsembriks.

Raikküla vallal on oma tervisekaart

Selle aasta lõpuni kestab Raikküla vallavalitsuse projekt „Tervis kaardile!“, millega saab Raikküla valla tööealine elanikkond tasuta kasutada Kabala spordimaja teenuseid, peale selle ka Märjamaa ujulat ja Sadolini spordihoone jõusaali.

Kabala spordimaja juhataja Tarmo Rahuoja otsis juba mõnda aega lahendusi, kuidas pakkuda Raikküla valla elanikele nende tervisele suunatud võimalusi süsteemselt, mitte vaid üksikute ürituste kaupa. Ta mõtles välja valla tervisekaardi, mida on juba aktiivselt kasutama hakatud.
„Esimesed sada plastkaarti said ruttu otsa. Praegu on välja antud 102 kaarti. Info sellise võimaluse kohta on levinud suust suhu, mis on kõige parem reklaam,“ rääkis Rahuoja hetkeseisust.

Abruka laevale otsitakse nime rahvahääletusega

Kaarma vald korraldab tuleval kevadel valmiva Abruka uue laeva nime leidmiseks internetipõhise konkursi.

Ettepanekuid saab esitada elektrooniliselt e-posti aadressile abrukalaev@kaarma.ee kuni 16. detsembrini. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi soovitusel toimuval konkursil osaleva isiku e-posti aadress on nähtav ainult konkursi korraldajale administreerimissüsteemis.
17. detsembrist 28. detsembrini toimub esitatud nimede vahel internetihääletus aadressil abruka@lists.oesel.ee, kusjuures IP aadressilt saab hääletada ühe korra, kuid hääle võib anda kahele uue laeva võimalikule nimele.
Kolm enam hääli saanud nime edastab vallavalitsus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

„Mahemaa“ kutsub teleri vahendusel mahetaludesse

Hetk “Mahemaa” võtetelt, Karol Kuntsel elab sisse teemasse. Foto: Ahti Tubin

Täna õhtul alustab ETV2-s kell 20.00 mahetalusid tutvustav saatesari „Mahemaa“. Neljal neljapäeval tutvustatakse Eesti mahetalusid, kust jõuab meie toidulauale puhas ja tervislik toit. Iga saate lõpus valmib ka üks roog, kus kasutatakse valdavalt oma talu toodangut. Saatejuhid on Karol Kuntsel ja Maria Soomets, saated valmisid koostöös tulundusühistuga Eesti Mahe.

Saatesarja „Mahemaa“ autor-toimetaja Aivi Parijõgi sõnul sobib see sari mitmel põhjusel väga hästi jõuluaega. „Esiteks mõtlevad siis ka kõige paadunumad linlased maalemineku peale ja küllap vaadatakse ka telerist toredaid taluperesid suurema huviga. Teiseks peaks pühade ajal olema natuke rohkem aega süvenemiseks ja nii jõuab vahvate ja rõõmsate taluperede tegemisi jälgides järele mõelda, mida see mahetoit ning mahetoidu tootmine õigupoolest tähendab ja kui palju tervisliku toidu nimel tööd tehakse. Kolmandaks on jõulud seotud ikka pidulikuma või ka rikkalikuma toidulauaga ja igas Mahemaa saates valmibki paar toredat rooga, mis mõistagi passivad hästi ka pühadelauale.“

Saatesarja konsultant oli Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann. „Saatesarja ideeks oli tutvustada mahetootmist läbi erinevate tootmissuundade ja söögitegemise. Kõige parem viis seda teha on tutvustada olemasolevaid mahetalusid ja nende tegemisi. Saate lõpus oma talu toorainest valmiv toit annab kindlasti uusi ja huvitavaid ideid söögitegemiseks. Mul on saatesarjas valminud roogadest juba oma lemmikud köögis järgi proovitud,“ rääkis Elen Peetsmann.
Loe edasi: „Mahemaa“ kutsub teleri vahendusel mahetaludesse

Uus rallisprindihooaeg saab alguse

Laupäeval, 8. detsembril peetakse uue rallihooaja avavõistlus Kiltsi lennuväljal. Võidusõit kuulub nii Lääne regiooni meistrisarja kui ka Premia Hepa karikavõistluste arvestusse.

Traditsiooniliselt saab mõlema võistlussarja hooaeg alguse aasta lõpul – nii ka tänavu, mil avaetapp sõidetakse Kiltsi lennuvälja territooriumil 4,3 km pikkusel võistlustrassil. Sõitu korraldava MTÜ Igaühe Terviseklubi esindaja Kalle Kruusma sõnul raja ettevalmistus käib: “Lund on tulnud 20–30 cm. Lennuvälja laial osal on see juba kinni sõidetud. Saab öelda, et tuleb korralik lumerada.” Praegu on ka juba metsavahelised lõigud meeldivalt libedad ja saab kätt harjutada väikeste vallide vahel.

Osavõtjate registreerimine veebilehel rally.ee vältab kuni 6. detsembri õhtuni. Võistlejate nimekiri avaldatakse päev hiljem, 7. detsembril kell 14. Laupäeval tehakse osavõtjate täiendava registreerimisega algust kell 8 hommikul. Võistlussõitudega alustatakse kell 11.30.

Tegu on algava hooaja ühe kaalukama võistlusega, kuna Lääne regiooni meistrisarjas antakse 8. detsembril toimuvalt etapilt topeltpunktid.
Pealtvaatajatele on võistlus tasuta.

Sihikul kõrge koht

Järvamaa juurtega Pavo Raudsepa pere sihib ETV laulusaates «Perepidu»  kõrgeimat kohta.Koerus kasvanud ja koolis käinud ning suusamehena tuntud Pavo Raudsepp sattus ETV ekraanil käivasse ja Maire Aunaste juhitavasse laulusaatesse «Perepidu» tütarde Marii (20), Marleen (16) ja Martta (5) tungival soovil ning naise Õnnela õhutusel. «Kõik nad mul laulavad nii mis mühiseb, lapsed lasteaiast saadik ja naine nii kaua, kui mäletan, kus me siis saime minemata jätta!» tunnistas isa Pavo uhkusenoodiga hääles.

Arsise kellad helisevad Põlvas

Koos ooperisolistidega jõulukontserte andev Arsise kellade ansambel astub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse lavale pühapäeval, 16.detsembril kl 12.

Arsise kellade ansamblil on tänavu olnud toimekas aasta ja sama tiheda graafikuga tõotab tulla ka järgnev. Osalenud suvel erinevatel klassikalise muusika festivalidel USAs ja Kanadas, on järgneval hooajal ees esinemised Peterburi Filharmoonia saalis ja Saksamaa mainekatel festivalidel. Jõuluaeg on aga ansamblil alati pühendatud Eestimaa publikule.
Tänavune jõuluprogramm on täis kauneid ooperimeloodiaid, mille toovad kaasa Rahvusooper Estonia solistid Oliver Kuusik ja Rauno Elp. Mõlemal solistil on ette näidata aukartust äratav nimekiri eriilmelistest rollidest eesti ja maailma ooperiliteratuurist ning saadud preemiatest ja auhindadest.
Oliver Kuusiku lauljakarjäär sai alguse õpingutest Eesti Muusikaakadeemias ja Londoni Guildhalli Muusika ning Draama ooperistuudios. Alates 2008. aastast on ta Rahvusooper Estonia solist, kus teda igapäevaselt kuulda ja näha võib. Publik armastab teda, mida näitab 2011.aastal saadud SEB panga publikupreemia.

Rauno Elp on aga oma kauni baritoni häälega võlunud ooperipublikut juba alates 1992.aastast, mil temast sai RO Estonia solist.
Lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia, täiendas ta end Leedus ning Soomes. Rauno Elp on oodatud laulja mitte ainult Eesti lavalaudadel, vaid ka Soome, Läti ja Türgi ooperimajades, kuhu teda ikka ja jälle tagasi kutsutakse. Mõlemad mehed on ka hinnatud kammersolistidena, lauldes suurvormide esitlustel ja erinevates kontserdisarjades. Astuda lavale koos kellade ansambliga on aga nii Oliver Kuusikule kui Rauno Elp’ile esmakordne!

Lisaks ooperiklassikale kuuleb kontserdil ka traditsioonilist jõulumuusikat. Brahmsi „Hällilaul“, Schuberti „Ave Maria“, Wagneri „Ehatähe laul“ on vaid mõned pärlid esitatavast kavast.

Contra esitleb neljapäeval Võrus “Urvaplaastrit”

Esitlus toimub kõrgel Võrumaa keskraamatukogu III korrusel, kuhu saab sõita liftiga, aga minna ka mööda taevatreppi. Algus neljapäeval, 6. detsembril kell 16. Vestlust juhib ajakirjanik Elina Allas.

Contra seni kõige paksemas, 216-leheküljelises luulekogus „Urvaplaaster“ on erinevaid tundeid: armastust, viha, kurbust,  filosoofilisi mõtisklusi ja lihtsalt elurõõmu. Raamat sisaldab ka luuletust urvaplaastrist. Pildid on teinud Kristina Viin, väljaandja IlmaPress, toetaja Eesti kultuurkapital.

Urvaplaaster parandab kõik haavad. Head plaasterdamist!

Looduskaitse talgud innustavad ja harivad vabatahtlikke

Nigula raba talgudÄsja valminud uuring “Looduskaitses vabatahtlikuna osalemine ja selle loodushariduslik mõju” kinnitab, et looduskaitse vabatahtlikud on õpihimulised ja motiveeritud inimesed, kes armastavad looduses liikuda ning hindavad looduskaitselisi talguid väga kõrgelt.

Looduskaitse vabatahtlikel, nt looduskaitse talgutel käijad, mängivad loodushoius olulist rolli, kuid senini pole Eestis uuritud talgute loodushariduslikku mõju. „Soovisime vabatahtlike kohta rohkem infot – mis neid motiveerib, millist mõju vabatahtlik tegevus omab ning kas vabatahtlikuna looduse abistamisel talgute korras esineb ka takistusi nagu aja- või rahapuudus,“ toob uuringu vajalikkuse välja ELFi talgute korraldaja Siim Kuresoo.

„Uuringust tuli selgelt välja, et lisaks toredale talguseltkonnale, kus leitakse uusi sõpru ja tuttavaid, motiveerib looduse heaks tegutsemine, uute teadmiste ja oskuste saamine ning looduses viibimine talgulisi niivõrd, et enamasti tullakse looduskaitse talgutele uuesti,“ rõõmustab Siim Kuresoo . „Saime ka teada, et soov talgute käigus rohkem looduse ja Eestimaa paikade kohta teada saada on väga suur,“ lisab ta.

Uuring tõi välja ka talgute haridusliku poole. Olgugi, et looduskaitse vabatahtlikuid ei osale peamiselt teadmiste juurde saamise eesmärgil, selgus, et lisaks üldiselt silmaringi laiendamisele omandatakse talgute käigus palju uusi teadmisi taime- ja loomaliikide ning looduslike koosluste kohta. 85% talgulistest tõdes, et õppis talgutel midagi uut.

Uuringus osalesid 300 Eestimaa Looduse Fondi ja Pärandkoosluste Kaitse Ühingu viimase kolme aasta looduskaitse talgulised. Uuringu viis läbi Cumulus Consulting ning rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Laste looduse tundmisest ja ahvide õnnetundest

Mirjam Matiisen

  Ajakirjanik Mirjam Matiisen sirvib kord kuus KUKU Raadio Ilmaparandaja saates keskkonnauudiseid laiast ilmast.

Seekord alustan hoopis ühe mõtlemapaneva arvamusloo refereerimisega. Briti ajalehe “The Guardian” kolumnist George Monbiot kirjutas hiljaaegu artikli, kus ta väidab, et kui tänapäeva lapsed kaotavad kontakti loodusega, siis tulevikus ei ole neil huvi ka selle eest võidelda. Lapsed, kes veedavad täna poole oma ajast arvuti taga, ei ole ilmselt tulevikus motiveeritud loodust kaitsma.

Monbiot kirjutab, et uuringute kohaselt tahab enamik inimesi näha seda, et meie planeet oleks keskkonnana kaitstud. Kuid väga vähesed on valmis siin midagi ette võtma. Laste eemaldumist looduskeskkonnast nimetab “The Guardiani” kolumnist uueks keskkonnakriisiks. Ehk teisisõnu- inimestel, kellelt me eeldame looduse kaitsmist, on tegelikult loodusega üha vähem ja vähem reaalset kokkupuudet.

Laste seotus loodusega halveneb veel kiiremini kui meie keskkond tervikuna, arvab George Monbiot. Näiteks tohivad lapsed ilma järelvalveta liikuda üha väiksematel maa-aladel ning üha vähem lapsi satub regulaarselt mängima metsiku looduse keskele. Ameerika Ühendriikides tehtud uuring näitas, et kuue aasta jooksul, aastatel 1997 kuni 2003, kahanes nende laste hulk, kellel oli niiöelda õuealaga seotud hobisid, tervelt poole võrra. Suurbritannias tehtud uuring näitab, et 11-15 aastased lapsed veedavad keskmiselt poole oma ärkveloleku ajast arvuti ees.

Sellistel arengutel on mitmesuguseid põhjuseid, kirjutab Briti kolumnist. Näiteks: lapsevanemate irratsionaalne hirm võõraste ees, nende täiesti õigustatud hirm liikluse ees ning see, et eelmiste põlvkondade mängumaad on tänaseks kadunud. Ka tänaste laste ajakava on planeeritum kui eelmiste generatsioonide oma- see võimaldab vähem looduses “kolamist”. Samuti on tubaste tegevuste kvaliteet enamasti kõrgem ning laste väljasliikumine seostub üha enam kuritegeliku maailmaga.

Samas on sellistel tendentsidel mõjud ka laste tervisele. Üha enam on laste puhul probleeme liigse kehakaaluga, astma ja rahhiidiga, mis on kasvava organismi ainevahetushaigus. Samuti on uuringutes tulnud välja, et laste seas on sagenenud südame- ja hingamisteede haigused ning ka probleemid vaimse tervisega. Loe edasi: Laste looduse tundmisest ja ahvide õnnetundest

Pühapäev on kauni rahvarõiva päev

Pühapäeval, 9. detsembril kell 11.30 esitletakse Eesti erinevate paikade vastvalminud rahvarõivakostüüme Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie koolimajas, mil järjekordne lend lõpetab Rahvakultuuri Keskuse Rahvarõivaste valmistajate kooli.

Rahvarõivaste valmistajate kooli vormis toimuva täienduskoolituse eesmärk on välja õpetada oma paikkonna rahvarõivaid, ajalugu ja kultuuri tundvaid inimesi. Oluline on kursuslaste töö Eesti Rahva Muuseumis originaalesemete ja arhiividega. Lisaks sellele, et tuginedes autentsetele muuseumiesemetele
õpitakse valmistama endale rahvarõiva komplekti koos lisanditega, nõustavad lõpetanud ka kodukoha tantsu- ja koorikollektiive rahvarõivaste valikul ja kandmisel.

Rahvarõivad ja rahvarõivaelemendid on tunnustatud – üha enam on eestlastes huvi nende valmistamise oskuste ja kandmise vastu. Etnograaf Igor Tõnurist on öelnud: “Meie rahvarõivas on elus olnud sihipärase pikaajalise propaganda tulemusena. Meie jaoks on see identiteedi märk”.

Rahvarõivaste valmistajate kool on tegutsenud Rahvakultuuri Keskuse juures 25 aastat ja õpetust on saanud üle 200 inimese kõikjalt Eestist –põhiliselt käsitööõpetajad ja käsitööringide juhid, aga ka tantsurühmade juhid ning teised huvilised. Kooli lõpetanutel on edaspidi võimalus taotleda
rahvarõivameistri kutsetunnistust.

Rahvarõivaid õpetavad valmistama asjatundjad – Reet Piiri, Igor Tõnurist, Silja Nõu, Silvi Allimann, Virve Valtmann-Valdson, Piia Rand, Maire Kuningas ja Virve Pikk.

Tunnustatakse vabatahtlikke toetavaid ettevõtteid

Siseministeerium ootab kuni 31. detsembrini ettepanekuid ettevõtete tunnustamiseks, kes on tänavuse aasta jooksul toetanud vabatahtlike päästjate, vabatahtlike merepäästjate või abipolitseinike tegevust Eestis või kes on muul moel andnud panuse ühiskonna turvalisuse tõstmisesse.

Tublisid ettevõtjaid võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Samuti pöördub ministeerium üleskutsega mittetulundusühingute liitude, ettevõtjate liitude, päästeameti ning politsei- ja piirivalveameti poole.

Laekunud kandidaatide seast valitakse välja kuni kümme enam esile tõstmist väärivat ettevõtet, keda tunnustatakse vabatahtlike päästjate toetaja 2012 ning abipolitseinike toetaja 2012 aunimetustega koos vastava logo kasutamise õigusega näiteks ettevõtte koduleheküljel. Samuti kingitakse mälestuseks Kalli Seina disainitud kotkamotiiviga klaastaies.

Vabatahtlust toetava ettevõtte aunimetustega tahab siseminister tänada ettevõtteid, kes tajuvad vastutust ühiskonna ees, olles valmis märkama ning sekkuma valdkondades, kus ka erasektori panus on vajalik ja oluline. Aunimetust väärivad ettevõtjad tehakse teatavaks 5. veebruaril toimuval pidulikul aktusel.

Esmakordselt tunnustati ettevõtteid käesoleva aasta mais, kus siseminister tänas firmasid eelnevate aastate jooksul antud panuse eest. Vabatahtlike päästjate toetaja aunimetus anti kokku seitsmele ettevõttele. OÜ Paatsalu Puhkekeskus ja Aktsiaselts MSCA (Revali Merekool) leidsid märkimist vabatahtlike mere- ja järvepäästjate toetamise eest. AS Ingle, Kuie Põllumajandusühistu, Kolga Teenindusühistu, AS Sanwood ning Tamrex Ohutuse OÜ on oma märkimisväärse tegevusega toetanud priitahtlikke päästjaid. Aunimetusega Abipolitseinike toetaja tunnustati AS Saksa Autot ning Räpina Korrakaitset. Lisaks tänas siseminister tänukirjaga 11 ettevõtet, kes on andnud panuse oma kogukonna vabatahtlike tegevusse.

Lisainfo www.siseministeerium.ee/vabatahtliketoetaja

Laupäeval toimub Alatskivi lossi esimene jõuluturg

Laupäeval, 8.detsembril, toimub Alatskivil esimene lossi jõuluturg. Sel aastal täielikult renoveeritud lossi saalides pakuvad jõulukinkideks isetehtut oma ala meistrid, keda on turule registreerunud kolmekümne ringis. Laadalt saab soetada nii ehteid, kudumeid ja linatooteid, maiustusi ja küpsetisi, imelisi kinkekarpe, villa ja lõnga, korve ja luudasid kui ka kohalikku peipsiäärset sibulat.

Lossi jõuluturg avatakse hommikul kell kümme ja alates keskpäevast kuni kella kaheni tutvustavad lossipreilid igal täistunnil algaval ekskursioonil huvilistele lossi kõiki soppe. Alatskivi lossi juhataja Külli Musta sõnul on keldrist katuseni renoveeritud lossil rääkida mitmeid lugusid ja legende ning jõuluturu aeg toimuvad ekskursioonid on prii osalusega. Kell 11 alustavad tööd ka lastele sobivad käsitöö õpitoad.

Lossipreilid avavad laada puhuks keldrikorrusel oma kohviku ning omatehtud maitsvaid kooke pakuvad preilid seal küll vaid ühel päeval. Toekamat kõhutäit tuleb siiski otsida lossi restorani jõulumenüüst.

Kõigile on sel päeval kuni kella 15ni sissepääs lossi prii. Õhtut saab juba videvikus jätkata lossikontserdiga, kus kell 16 esitavad Urmas Sisaski vokaaltsükli „Ganymedes“ Karmen Puis (sopran) ja Janika Sirp (klaver). Kontserdi piletid on saadaval tund enne algust kohapeal.

Marge Viirg tõlgendab pimedust kuubis

Marge Viirg näitab Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis avatud näitusel „Pimedus kuubis” oma sel aastal valminud akrüülmaale.

Maalide inspiratsiooniks on olnud Al Held ja tema abstraktsed geomeetrilised vormid, rootsi kunstniku Oscar Reutersvärdi loodud objektid ning Toomas Raudami hiljuti ilmunud „Pime raamat“.

Marge Viirg on lõpetanud Tallinna Ülikooli ja esinenud näitustega alates 1986. aastast, sageli koos rühmitustega Studio22 ja Vedelik. Kunstnik ütleb enda kohta järgmist: ”Ühiskonnas võib kunstnik olla igaüks. Minu eesmärk on kujutada oma maailma, nagu mina seda tajun. Akrüülmaalid on hetkeseisundite kujutised. Kasutades minimaalselt värve, olen otsinud ruume, objekte erinevates protsessides. Märk või ornament fikseerub lõuendil vabalt valitud kihtidel ning seostub erinevate süsteemidega. Ühtlasi on selle näituse kompositsioonid sujuv jätk tušijoonistustele varasemast ajast.”

Näitus on avatud 4.-19. detsembrini.

Millest hoolivad põlvamaalased?

G4Si algatatud ning maavalitsuste, kohalike omavalitsuste liidu, politsei ja päästeameti koostöös elluviidav sotsiaalampaania „Hoolin oma kodukandist!“ on läbi käinud juba 11 maakonda, detsembris on tõstetud fookusesse Põlvamaa. 

“Kampaania juhindub põhimõttest, et kui tunnustada ja jagada hoolivust, siis suureneb ka ühiskonna turvatunne,“ selgitas liikumise kommunikatsioonijuht Ande Etti.

„Soovime, et inimesed oleksid rohkem kaasatud nii kogukonna- ja turvalisus-probleemide tõstatamisse kui ka lahendamisse,“ lisas ta.

Facebooki-keskkkonnas “Julged hoolida?”, mille jälgijate arv ulatub kommunikatsioonispetsialisti sõnul 14 000-ni, on oodatud kõik huvilised lugema, kommenteerima ning arutlema selle üle, mida tähendab elada Põlvamaal ning kuidas saaks seal olla veel parem. Või mis on nii hästi, et paremaks enam nii lihtsalt ei lähe.

Põlvamaa kuu juhatab sisse maavanem Ulla Preeden, kes on veendunud, et maaelu tegelikke väärtusi mõistavad ja hindavad paremini need, kes on oma kodukandiga tihedalt seotud, kelle juured on sügaval.

Noorsoopolitseinik Tiina Kiik arutleb, miks tingimustes, kui Põlvamaal on noortel mitmekülgne valik, millega tegeleda ja kuhu oma energiat panna, valivad paljud noored midagi andva tegevuse asemel mõttetu ringi hulkumise.

SA Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Kaire Mets teeb üleskutse valida jõulukingitusteks kohalike väiketootjate valmistatut, et anda neile lootust ja head käekäiku ning loodusele kestvust.

Kuu teises pooles toob Annely Eesmaa Põlva linna eeskujuks selle poolest, et linna jõulukuusena kasutatakse alates 2006. aastast keskpargis kasvavat umbes 100 aasta vanust kuuske, mitte ei „ohverdata“ igal aastal uut puud.

„Kõneleme külaelu edendamise võimalustest; heidame pilgu põlvamaalaste tervisele ja ei unusta ka Põlvamaa sädeinimesi,“ vahendab kommunikatsioonispetsialist.

Põlvamaa ja teiste maakondade teemasid saab lugeda Facebookis

Paha last ei ole olemas

Sagedasti kuulen vanemaid kirjeldamas:
“Ütlen lapsele esimesel paaril korral rahulikult, et korista oma mänguasjad kokku, viiendal korral juba tõstan häält ning kui laps ennast ka siis liigutama ei hakka, tutistan või annan laksu”, muretseb pereterapeut Meelike Saarna ajakirjas “Märka Last”

See on kahetsusväärne olukord. Lapsevanem ei suuda olla vanemlikult mõjus, aga karistada saab laps. Enamasti on karistaja ise kogenud lapsena samasugust kohtlemist. Kui inimese vaimsest ja/või füüsilisest piirist lapseeas pidevalt üle sõidetakse, hakkab ta sama tegema teistega. Laps, kellele ei võimaldata kogeda ennast kui väärtuslikku isiksust, lõpetab iseenda armastamise, ja see, kes ei oska armastada iseend, ei ole suuteline armastama ka teisi.Kahjuks on paljude praeguste täiskasvanute kunagine kasvukeskkond olnud seesugune, et neil on raske mõista võimu hävitavat mõju suhetele. Ka on võimu kasutamise tähendus tihti puudulik: laksu, nurkapanekut, tutistamist-sakutamist, lapse peale karjumist, tema ignoreerimist jms. peetakse tavalisteks kasvatusviisideks, sest vanem on ju ka inimene. Ent piiride panek jõumeetodil ei ole mitte ühelgi juhul sobiv viis last (või ükskõik keda) mõjutada. Võim ei pane kedagi oma mõtteviisi muutma, vaid sunnib korrigeerima ainult käitumist. Põhjus on selles, et ükski käsk ega karistus ei muuda meie vajadusi. Loe edasi: Paha last ei ole olemas

Järvamaa muuseum kutsub osa saama jõuluprogrammist “Sõjaaja jõulud”

Jõule on peetud läbi aegade väga erinevates oludes. Vaatamata rasketele II maailmasõja aastatele tähistati jõulupühi ka Saksa okupatsiooni ajal 1941-1943.

Kätte on jõudnud jõuluõhtu 1942. Tallu jäänud naispere valmistub vaikset jõuluõhtut pidama. Ootamatult saabub nagu kingitusena rindelt koju perepoeg. Mida räägiti, mida sellel õhtul koos ette võeti ning kuidas jäi ka sõjaaja oludes hinge helge tunne, kui laud polnud lookas söökidest-jookidest ega tehtud suuri kingitusi, sellest Järvamaa muuseumi tunniajane programm räägibki.

Lapsed ning täiskasvanud saavad osa jõulukinkide ja -ehete töötubadest, lisaks kaunistatakse kuuske, lauldakse, maitstakse jõulumaiust, mängitakse vanu mänge. Programmi hind 1.50 €.

Info ja registreerimine gruppidele alates 10 inimesest tel 385 1867, mob 521 7773, e-posti aadressil terje@jarvamaamuuseum.ee või info@jarvamaamuuseum.ee.

Koomiksiselts tähistas Eesti filmi juubelit

Eesti Koomiksiselts tähistab Eesti filmi 100. juubeliaastat filmikoomiksite näitusega Tartu Kunstikoolis.

41 autori osalusel valminud näitusel esitletakse üheleheküljelisi kohaldusi ja tõlgendusi kokku 28st tuntud ja vähem tuntud Eesti mängu-, anima- ja dokfilmist.

Koomiksiloojaid kõige enam inspireerinud linateosteks osutusid “Sügisball”, “Viimne reliikvia” , “Püha Tõnu kiusamine” ja “Nukitsamees”. Tulemusena valminud teosed on mitmekesised nii sisult kui vormilt, hõlmates niihästi naljapildiribasid kui süvakunstilist autorikoomiksit. Osalejaid on kunstitudengitest kuni kohalike koomiksistaarideni.

Näituse esmaesitlus toimus Tallinnas, Solarise keskuses, kus see oli eksponeeritud terve Pöffi vältel. Detsembris 2012 saab näitus vaadata Tartu Kunstikooli fuajees (Eha 41).

Maablogi: Kuhu kaob Eestis püütud kohalik kala?

Statistikaameti andmetel on Eestis kala tarbimine 10,5 kg ühe elaniku  kohta. Samas väljapüük Eesti vetest ulatub ligikaudu 80 000 tonnini.

Seega ületab Eestis püütud kala kogus siinset kalatarbimist peaaegu kuuekordselt. “Lisaks imporditakse eestisse ligikaudu 40 000 tonni kala ja kalatooteid aastas, mis kala tarbimist ühe elaniku kohta arvestades katab juba iseenesest Eesti tarbijale vajaliku kala koguse,” kirjutab täna Maablogis kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome.

“Kuna kala on kiiresti riknev kaup, siis eelistavad suuremad tootjad näiteks kilu ja räime puhul saagi pärast väljapüüki kohe külmutada ning seejärel turustatakse see peamiselt idaturul, kus on seda võimalik müüa suurtes kogustes. Traalpüügist saadavaid suuri kilu- ja räimekoguseid kohalikul turul värskelt turustada on saagi kiire riknemise tõttu üpris keeruline ning eeldab seda, et turule toodavat kogust peab olema võimalik veel samal päeval maha müüa,” selgitab Soome.

Kuhu kala kaob ja mis parandaks kohaliku kala kättesaadavust loe lähemalt Maablogist.