Repliigina
„See siin ei ole konservatiivide huumor. Koroonakriisi eskaleerumise taustal jäävad tähelepanuta varasemad tähtsad algatused,” kirjutab Riina Solman täna õhtul oma Facebooki seinal ja kogub hoogsalt meeldimise-, hoolimise- ja südamekujulisi ikoone.
Loe edasi: MIKS AASTA ÜHETEISTKÜMNENDAL KUUL VUNTSID NAISE HUULTE KOHAL?
Eile, 22. septembril toimus Tallinna Metsakalmistul Otto Tiefi valitsuse kenotaafi juures mälestustalitus, kus kõnelesid Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste ja Riigikogu Isamaa fraktsiooni aseesimees ning Rahvuslaste ühenduse esimees Tarmo Kruusimäe. Asetati pärgasid, lillesid ja süüdati küünlaid.
Loe edasi: TARMO KRUUSIMÄE: MILLAL LÕPPES VASTUPANU?
Soovides kõigile kaunist nädalavahetust jagab politoloog Ilvi Jõe-Cannon piiratud hulgaga seltskonna meililistis oma tähelepanekut, et 80 aasta tagune sündmus lasti 17. juunil riigi juhtide poolt vaikselt mööda minna.
Loe edasi: VALLUTAMINE ON MÄLU, MITTE MINEVIK
Mõned päevad enne Sindi Kalju sajandat juubelipäeva kohtusin linna lauluväljakul kahe tragi naisega – Helle Arteli, Sindi spordi vanima ja auväärseima naisesindaja ja linna spordisündmuste pildis kajastamiste suurima entusiasti Helen Parmeniga. 13. juunil kogunes sealsamas Sindi linna möödunud aegade hiilguste monumentaalse tunnistaja treppidele tublisti rohkem inimesi.
Loe edasi: SAJASEKS SAANUD VANAKESE JUUBEL PEETI NOORUSLIKUS REIPUSES, KUID VÄÄRIKALT PRAEGUSELE AJALE KOHASE VAOSHOITUSEGA
Tänasest saab esitada aruteluteemasid 4. juulil Põlvas toimuvale Noorte [eel]arvamusfestivalile, mida korraldab Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) koostöös Arvamusfestivali meeskonnaga.
Loe edasi: NOORTE [EEL]ARVAMUSFESTIVAL OOTAB ARUTELUMÕTTEID22. juulil algusega kell 12 algab Eesti kõige ilusamal teel – Postiteel paiknevas Eesti Maanteemuuseumis esimene Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival. 
Kõik Kagu-Eestis elavad või selle piirkonnaga seotud inimesed on oodatud kagunurgale ja tervele Eestile olulistel teemadel kaasa mõtlema, arvamust avaldama ning muutusi ellu kutsuma!
Püüdes vastata enamuse ootustele on Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali meeskond moodustanud kolm teemaala, mis puudutavad maaelu, maakultuuri ja turvalisuse küsimusi:
TURVALISUS JA JULGEOLEK – MIKS KEEGI MEID EI PÄÄSTA?
I paneel kell 12.00 – 13.30: Julgeolekus ei sõltu meist mitte midagi
II paneel kell 14.00 – 15.30: Kõik rikuvad liikluseeskirju, sest natuke ju võib
III paneel kell 16.00 – 17.30: Tervishoid saab olla kas kodulähedane või kvaliteetne
MAAELU – VIIMANE KUSTUTAB TULE
I paneel kell 12.30 – 14.00: Ökoriik – ürgaega tagasi!?
II paneel kell 14.30 – 16.00: Raha ei ole ja raha ei tule
III paneel kell 16.30 – 18.00: Kõik on läbi
MAAKULTUUR – ÕKS VIIL ELÄSSE MÕTSU VAIHÕL UMMAMUUDU INEMISE
I paneel kell 13.00 – 14.30: Kuis perimüskultuuriga rahha tiini?
II paneel kell 15.00 – 16.30: Võrokõnõ, mulk vai seto ja vahtsõnõ maalõtulõja – kas saias sõbras?
III paneel kell 17.00 – 18.30: Mõista-i ma taad kiilt ei lukõ ei kirota, õigõt kiilt mõista-i kiäki!
NB! Korraldajad juhivad tähelepanu, et Kagu-Eesti eripärast tulenevalt on osad vestlused seto või võro keelsed! Loe edasi: Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival ootab [eest]seisma ja [eel]arvama!
Jaan Viska,
Vigala valla kodanik
Õpilased küsivad, miks meiega ei arvestata? Mis meist saab?
Vana-Vigala põhikool on mõisakool, mis asub Raplamaal, Vana-Vigala külas. Põhikoolis õpib 2015/2016 õ-a päevases õppevormis 67 õpilast, õpetab 18 õpetajat-tunniandjat ning töötab 13 töötajat. Koolil on oma õpilaskodu, kus kohti on 25 lapsele. Koostöös Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooliga pakutakse eelkutseõpet. Käitumisprobleemidega õpilaste 8.-9. klassis õpib kokku 24 õpilast. Kivi-Vigala põhikool on Vigala valla munitsipaalkool, mis asub Vigala vallas Kivi-Vigala külas. 1. septembri 2015 seisuga õpib koolis 46 õpilast. Õpetab 14 õpetajat-tunniandjat ning töötab veel kuus töötajat.
Koole saab võrrelda: Vana-Vigala kool töötab õpilaste arvult nagu põhikool, Kivi-Vigala tegutseb „külakoolina“ poole väiksema õpilaste arvuga. Kivi-Vigala toob enda plussiks kooli koolimajaks ehitatust, aga teisalt nagu paneelmajas ikka on ruumid talvel päeva algul jahedad, kevadel palavad. Vana-Vigalas on õpilaste järelkasv suurem, lisaks on kooli piirkond suurem ning ulatub Teenusele. Vana-Vigalas 2003. a valminud õpilaskodu toob õpilasi piirkonda veel juurdegi, ka käitumisprobleemidega, õpiraskustega õpilasi. On ka teistsuguseid arvamusi vallast: õpetame ainult kohalikke lapsi. Aga seejärel kaovad paljud töökohad, seega tulubaas. Vana-Vigala on polüfunktsionaalne kool mitmete võimalustega. Kooliruumid on väga soojad tänu uuele ja odavamale keskküttele üleminekule. Vana-Vigala kooli kõrval on renoveeritud kutsekool, sealtki tuleb võimalusi koostööks, mitte eemaletõmbumiseks.
Loe edasi: Kool olgu seal, kus on lapsed ja neile loodud võimalused
Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumil oli ssalejaid üle 100. Omavalitsusjuhid ja halduseksperdid püüdsid kirjeldada positiivseid kogemusi, mis innustaks omavalitsusi lähema kahe aasta jooksul liituma.
Teame, et Eestis on külvatud paanikat omavalitsuste liitumise teemal. Fakt on ka see, et 1990ndate aastate lõpus oli Eestis 250 omavalitsust, praeguseks on ligi 50 võrra vähem. Novembris öeldakse kriteeriumid, millele tuleviku omavalitsus vastama peab, nõnda sõnas riigihalduse minister Arto Aas. See on juba teada: vähemalt 5000 elanikku
Kõigepealt said sõna pindalalt Eesti suurima valla esindajad Urmas Kristal ja Triin Matsalu. Ühineti aastal 2002. Liideti kolm omavalitsust: Märjamaa alev, Märjamaa vald ja Loodna vald. Vigala osales ka läbirääkimistel, kuid soovis iseseisva vallana jätkamist. Lisan, jälgides ühiskonnas ja piirkonnas toimuvaid muudatusi ning rahvastiku olulist vähenemist Vigalas, siis allakirjutajana ja läbirääkimistel osalejana leian, et nüüd 13 aastat hiljem oleksime ühinenuna elanikkonnale suutnud paremini mitmeid teenuseid pakkuda. Ühinemisplussideks loovad Märjamaa vallas mitmeid investeeringuid, kasvõi kultuurimajasse, milles peame nõu. Teisalt pärast ühinemist aktiviseerus ka külade liikumine.
Loe edasi: Jaan Viska: Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumi järelkajad
Prognooside kohaselt suureneb aastaks 2024 piimatoodang maailmas kokku 175 mln tonni (23%) võrra võrreldes aastatega 2012-2014. Enamus piimatoodangu kasvust (75%) tuleneb arengumaadest, eelkõige Aasiast, selgub OECD ja FAO raportist “Põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoosid 2015-2024”.
Maablogis teeb piimaturu prognoosidest ülevaate põllumajandusturu korraldamise osakonna loomakasvatussaaduste büroo peaspetsialist Ahto Tilk.
Loe lähemalt: https://maablogi.wordpress.com/2015/11/04/piimatoodang-maailmas-tousuteel/
Karin Volmer
Arved Breidaks,
lõunaeestlane
Reformierakonna tipus langetati kaks olulist otsust: Kristen Michal peab pärast pikka vastupunnimist siiski justiitsministri ametist lahkuma ja partei uueks esimeheks ei valita kedagi „noorte“ seast.
Reformierakonna esimees Andrus Ansip andis täna üsna selgelt mõista, et Michali tagasiastumine on muutunud aja küsimuseks ja vaid tund-paar hiljem leidis see ka tõestust. Asjade selline käik tekitab küsimusi. Miks alles nüüd? Miks üldse? Mida see enam aitab?
Tõenäoliselt ei olnudki veel paar kuud tagasi Michali tagasiastumine parteis arutelu teema. Olukord muutus, kui novembris avaldatud EMORi reiting näitas, et valijate toetus Reformierakonnale on ühe kuuga kukkunud kuue protsendipunkti võrra 26 protsendile. See oli alarmeeriv hoiatus, et rahastamisskandaal avaldab partei populaarsusele siiski suuremat negatiivset mõju kui ehk ennustati.
Olen üsna kindel, et Reformierakond on sügise jooksul tellinud ka ise paar arvamusküsitlust, mis ilmselt samuti kinnitavad partei reitingu langust kui ka Kristen Michali kasvanud ebapopulaarsust. Sellises olukorras tuli opereerida.
Lõikuseks valmistumine algas juba umbes nädal-poolteist tagasi, kui hakkasid ilmuma arvamusartiklid, intervjuud, partei siselistist „lekitatud“ kirjad, kus reformierakondlased oma parteid kritiseerisid, vigu tunnistasid ja kohati ka pattu kahetsesid.
Näis loogiline, et see tipneb Michali lahkumisega valitsusest, millega on Reformierakonnal võimalik kevadel puhkenud skandaalile enne jõule joon alla tõmmata.
Selle kõrval on parteis toimunud veel üks oluline muudatus. Nimelt teatas Andrus Ansip kolmapäeval, et võib tuleval suvel Reformierakonna esimeheks tagasi kandideerida, vaatamata sellele, et on lubanud järgmise valitsuse moodustamisest igal juhul kõrvale jääda.
Ansipi sõnul ei kavatse ta endiselt järgmise valitsuse kokkupanekust osa võtta, kuid erakonna esimeheks kandideerimist pole ta aga kunagi välistanud. Kus on sellisel juhul asja iva?
Kuna järgmised valimised on aastal 2015, siis on üsna loogiline, et ka aastal 2013 ja 2014 on peaministriks erakonna esimees, mitte lihtsalt üks juhatuse liige. Teiseks annab Ansip sellega erakonnale aega kujundada oma read ümber, et hinnata mantlipärijaks pürgijate sobivust.
Michal on konkurentsist ammu väljas ning ka Keit Pentus-Rosimannus on osutunud viimaste päevade valguses üsna haavatavaks. Mida kõvemini „noored“ oravad end skandaalisesse kinni mässivad, seda rohkem kapitali koguvad Urmas Paeti aktsiad.
Arved Breidaks,
kolumnist
Keskerakonna katse oma järjekordset rahaskandaali summade väiksusele viidates naeruvääristada on nende poolt kahtlemata kaalutletud valik, kuid see viitab millelegi palju hullemale.
Mario Puzo tegelaskujul Vito Corleonel oli kombeks inimesi nende hädas aidata ja teha neist seeläbi enda tänuvõlglased. Abistamine tõstis tema autoriteeti ja ühtlasi lõi võrgustiku inimestest, kes don Corleonest sõltusid. Kui ristiisaks kutsutud donil oli tarvis teenet, ei olnud tänuvõlglasel võimalik sellest keelduda.
Esmapilgul näib rakette müütava Võru mehe ja Keskerakonna tehing tõesti naeruväärne. Võru mees maksis 500 eurot ja sai selle eest tõenäoliselt vastu midagi, mida ta vajas. Kui aga jamaks läks, eitavad osapooled kõike ja uurimisorganid ei jõua õigupoolest mitte kuhugi. Miks?
Sest süsteem on üles ehitatud klassikalises maffiastiilis: korraldused ja suunised liiguvad käsuliini pidi, kus on palju vaheastmeid ja neid antakse edasi tunnistajate juuresolekuta. Lõpuks pole võimalik kellelegi mitte midagi tõestada, sest keegi pole kellelegi näiliselt nagu midagi öelnud. Ometi on raha liikunud ja töö tehtud.
Kui Võru raketimüüjal tuli maksta 500 eurot meeleheaks, viitab see küll ühest küljest tehingu naeruväärsusele, kuid teisalt võimaldab see hinnata asjade tegelikku seisu: Keskerakonna poolt kontrollitavates asutustes tuleb ilmselt iga liigutuse eest ristiisale meelehead maksta. Seejuures ei maksta ristiisale aga otseselt midagi.
Seejuures, tuletan meelde, käib jutt mitte maffiast vaid ühest Eesti parteist. Ja mitte kellegi taskuparteist, vaid erakonnast, mis omab parlamendis suuruselt teist fraktsiooni ning valitseb pealinna.
Keskerakonna kui poliitilise jõu puhul ei ole enam mõtet rääkida allakäigust, vaid katastroofist. Raske on ette kujutada, et partei, mille liikmeid ikka ja jälle altkäemaksu süüdistuse või millegi sarnasega vahele võetakse, suudab pikemas perspektiivis jätkata. Loe edasi: Tehingud ristiisaga
