2012. aasta populaarseimad külauudised

Aasta lõpus meeldib ikka kõigile kokkuvõtteid teha. Nii ka meile. Seega panimegi ritta mööduva aasta enimloetud uudised. Loodame, et nendest nii mõnegi üle lugemine tuletab teile meelde häid mälestusi kohe-kohe lõppevast 2012. aastast. Mõni neist on lühem, mõni pikem lugu, aga sellised nad sel aastal olid(:

1. Võrumaa aasta isa aunimetuse pälvis Aigar Piho

2. Rakveres avatakse alaline kirbuturg

3. Kust sa tulid võõras mees

4. Tallinna päeval toimub teatejooks „Toompea 18.45“

5. Hainsoo Meelis: liina tagasi ei taha külh inämb minnä!

Inimeste usaldus elektriautode vastu on tõusnud

2012. aastal tõusis Eesti inimeste huvi elektriautode vastu. Olulist rolli mängisid müüdavate elektriautode valiku suurenemine, kiirlaadimisvõrgu valmimine ning inimeste teadlikkuse tõus elektriautodest. Lühikese ajaga on Eestist saanud elektriautode osakaalult Norra järel teine riik maailmas.

Kui 2011. aastal esitati KredExile täiselektriautode ostmiseks 16 taotlust, siis lõppeval aastal on neid esitatud 93. Kokku on tänaseks esitatud 109 taotlust ja toetus on välja makstud 79 taotlejale. Maksimaalne toetussumma ühe täiselektriauto kohta on 18 000 eurot, millele lisaks hüvitab KredEx kodulaadija maksumusest kuni 1000 eurot.

Kõige rohkem on taotlusi esitatud Nissan Leafi ostmiseks, sellele järgnevad Fiat Fiorino EV ja Mitsubishi iMiev.

Alates novembri teisest poolest võtab KredEx vastu ostutoetuse taotlusi ka pistikust laetavate hübriidautode (plug-in hybrid electric vehicles) soetamiseks. Sõltuvalt aku mahutavusest jääb nende sõidukite toetussumma vahemikku 3000 – 12 000 eurot auto kohta.

Üle Eesti on tänaseks paigaldatud 144 kiirlaadijat, mida on laadimiseks kasutatud enam kui 3500 korral. Kokku paigaldatakse 163 kiirlaadijat üle kogu Eesti. Jaanuari lõpuni on laadimine nendega tasuta. Loe edasi: Inimeste usaldus elektriautode vastu on tõusnud

Vanemuise teater jõudis tagasi nõukogude aega

Vanemuise teater andis 2012. aastal 550 etendust ja kontserti, mida külastas kokku 201 995 inimest. Lisanduvad 196 noortetöö üritust, mis kogusid 10 085 külastajat. Kokku kogus Vanemuine lõppeval aastal 212 080 külastust, mis on 17 853 külastaja võrra rohkem kui 2011. aastal.

Nõnda suur vaatajate arv on viimaste aastakümnete rekord. Viimati küündis Vanemuise külastajate arv üle 200 000 piiri nõukogude ajal, kaheksakümnendatel. Vanemuine hoiab saavutatud tulemusega kõigutamatult Eesti külastatuima teatri tiitlit. Omatulu teenis teater 2,6 miljonit eurot (ilma käibemaksuta), mis on 0,2 miljonit rohkem kui 2011. aastal. Saalide keskmine täituvus paranes 11,4 protsendipunkti võrra jõudes 80,9 protsendini.

Vanemuise teatri kõige külastatum muusikalavastus oli „Kosmonaut Lotte“, mida käis vaatamas 25 314 inimest. Draamažanri populaarseim lavastus oli „Kalendritüdrukud“, mida külastas 13 706 inimest. Tantsuteatri vaadatuimaks lavastuseks osutus „Pähklipureja“, mida külastas 3699 teatrisõpra. Loe edasi: Vanemuise teater jõudis tagasi nõukogude aega

Sõjamuuseumi Filmipäevik alustab uut hooaega

Viimsis tegutseva Eesti Sõjamuuseumi dokumentaalfilmide programm „Sõjamuuseumi Filmipäevik” alustab uut hooaega ning kutsub ajaloohuvilisi 5. jaanuaril kell 16.00 Theodor Lutsu filmide õhtule. Filmiprogrammi juhatab sisse ajaloolane Leho Lõhmus.

Vaatajateni jõuavad filmid „Gaas! Gaas! Gaas!” (1931) ning dokumentaalkatked Noorkotkaste suvelaagrist ja riigikaitseõppusest kesk- ja kutsekoolides. Theodor Lutsu linateose „Gaas! Gaas! Gaas!” näol on tegemist uuendusliku õppefilmiga, mille valmimise ajendiks oli tollal maailmas levinud seisukoht tulevikusõjast kui tugeva lennuväe osavõtul peetavast keemilisest sõjast.

Sarnaselt mitmete Euroopa riikidega mõeldi ka Eestis sõjaväe- ja tsiviilgaasikaitse õppuste korraldamisele ning 1931. aastal toimunud gaasikaitsenädalal esinesid rahvale mitmed tunnustatud spetsialistid. Teema aktuaalsust näitab ka aasta hiljem Kaitseliidu Tartu maleva ja Tervishoiu Muuseumi poolt meedikutele korraldatud gaasikaitse kursus, kus sõna said paljud arstid ja eriteadlased.

Elanikele korraldatud infonädalaid enesekaitsest gaasirünnaku korral kajastati nii raadioreportaažide kui ka trükimeedia vahendusel. Näiteks Tallinnas 1939. aasta 30. jaanuaril alanud gaasi- ja õhukaitsenädala ettevõtmiste raames avati külastamiseks varjendid ning Vabaduse väljakul toimus süütepommide demonstratsioon. Loe edasi: Sõjamuuseumi Filmipäevik alustab uut hooaega

Otepää valla aukodaniku nimetus ja medal ootab kandidaate

Otepää Vallavalitsus ootab taotlusi valla aukodaniku ja valla medali nimetusele. Taotluste esitamise tähtaeg on 17.jaanuar 2013. Aukodaniku nimetus on Otepää valla kõrgeim autasu, mis antakse füüsilisele isikule auavaldusena Otepää vallale osutatud väljapaistvate teenete eest. Tiitliga käib koos Otepää Aumedal, mis on valmistatud hõbedast. Otepää Aukodanikku premeeritakse rahalise auhinnaga, mille summa ühtib väljaandmise aja aastaarvuga. Aukodaniku nimetuse ja Otepää Aumedali andmise otsustab
vallavolikogu. Aukodaniku nimetusega kaasnev Otepää Aumedal antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel.

Otepää medal antakse füüsilisele isikule austusavaldusena silmapaistvate saavutuste eest. Medal on valgevasest, hõbetatud ja oksüdeeritud. Andmise otsustab vallavalitsus. Avaldused põhjenduste ja elulooliste andmetega tuleb esitada 17.jaanuariks 2013 Otepää vallavalitsusele postiaadressil: Lipuväljak 13, 67405, Otepää, või e-posti teel vald@otepaa.ee.  Täiendav info ja avalduste vorm Otepää valla kodulehel www.otepaa.ee.

Eelmisel aastal pälvis Otepää valla Aukodaniku medali Otepää Naisseltsi esinaine Riita Aader, valla medali said Ene-Mall Vernik-Tuubel, Eva Kets, Ants Orasson ja Mare Treier.

Päästeamet: igal aastavahetusel saab mõni tulekahju alguse ilutulestikust

Päästeamet hoiatab ilutulestiku väärkasutuse eest, millest võib alguse saada tõsine tulekahju. Et ilutulestik inimestele kahju ei teeks, soovitab Päästeamet kasutada ilutulestikku vastavalt kaasas olevale juhendile ning kaine peaga. Ilutulestik ei ole ka lapse mänguasi.

Õue ilutulestikku tegema minnes tuleb jälgida kõiki ohutusnõudeid, mida pürotehnika tootjad kasutusjuhendis välja on toonud, juhised räägivad toote toestamise vajadusest, ohutust kaugusest ja süütamise viisist. Kindlasti ei tohiks läheduses olla inimesi või lemmikloomi, autosid ja hooneid. Rakette ei tohi lasta rõdult, aknast või käest. Jälgida tuleks kuhu rakett on suunatud, et see ei lendaks inimeste poole, katusele või aknasse.

Ära osta välise vigastusega või kasutusjuhendita pürotehnikat ja hoia pürotehnikat kuivas kohas. Vali pürotehnika kasutamiseks õige aeg ja koht, arvesta nii öörahu kui ilmastikuoludega. Ilutulestiku süütaja peab pärast süütamist võimalikult kiiresti eemalduma, süütamisel ei tohi kummarduda ilutulestiku kohale. Kui pürotehnika pärast süütamist ei toimi, ei tohi sellele kohe läheneda, ohutum on läheneda näiteks 10 minuti möödumisel. Pürotehnikat ei tohi ka mitte mingil juhul proovida ümber ehitada, selle käigus on oht saada tõsine nägemus- või kuulmiskahjustus või näiteks ilma jääda sõrmedest.

Kui soovid uut aastat õues tervitada, varu toast väljumiseks aega ja ära kiirusta. Kustuta põlevad küünlad, et mitte kodust ilma jääda ja võta kaasa võtmed, et mitte ukse taha jääda.

Möödunud aastavahetusel süütasid ilutulestiku raketid Päästeametile teadaolevalt neli hoonet, mõni päev hiljem aga süütas raketilaskja Tartu külje all asuva Tõrvandi spordihoone välisseina, mille soojustus põles kokku 30 ruutmeetri ulatuses.

Täpsemalt saab ilutulestiku ohutuse teemal lugeda Tehnilise Järelevalve Ameti ohutusportaalist: http://www.ohutus.ee/index.php?id=10837

Mahesektori ülevaade 2012: peamised teemad ja arengud

Foto: EMSA
Mahepõllumajandus on juba aastaid suunanud oma pideva tähelepanu teemadele nagu geenitehnoloogia, patentimine ja pestitsiidijäägid. 2012. aastal keskenduti ka loomade heaolu ja toidu raiskamise probleemidele.

Geneetiline muundamine tekitab küsimusi kogu maailmas ja sellega seotud suurettevõtete (Monsanto jt) tegevus leiab üha uut vastuseisu. Geenmuundatud seemnete kasutamine siiski suureneb, mis koos pestitsiidide kasutamisega võivad kujutada ohtu nii inimestele kui ka loomadele ja keskkonnale tervikuna. Eriti ohustatud on mesindus. Mesilaste massihukkumine agrokemikaalide tõttu ja mee geneetiline saastumine olid teemadeks rahvusvahelisel mahemesinduskonverentsil Mehhikos. Konverentsil osalejad esitasid Mehhiko valitsusele geenmuundamist vastustava esildise. Peruu parlament kehtestas geenitehnoloogiale moratooriumi.

Ameerikas tehti edusamme geenmuundatud toidu märgistamise teemal. Kalifornias koguti 800 000 allkirja, millega saavutati referendumi korraldamine geenmuundatud toidu märgistamise osas. Geenitehnoloogia- ja toidutööstuse liidu 40 miljoni dollarilise meediakampaania tulemusel kukkus aga läbi geenitehnoloogia vastaste kampaania „Meil on õigus teada“. Aktivistid siiski jätkavad oma tegevust boikottide ja omaalgatusliku märgistamise abil.

Suurt furoori tekitas Prantsuse teadlaste (Gilles-Eric Séralini jt) uuring, kus leiti seoseid rottidele söödetava Monsanto geenmuundatud maisi NK603 ja kasvajate tekke vahel. Euroopa toiduohutusamet (EFSA) kritiseeris uuringut selle metodoloogilise nõrkuse tõttu, ega pea täiendavaid uuringuid vajalikuks. Kahjuks on EFSA võtmas mittekriitilisi seisukohti geenitehnoloogiatööstuste uuringute suhtes, isegi kui need ei vasta kohati OECD standarditele, ja on kriitiline uuringute osas, mida viivad läbi sõltumatud asutused.

Glüfosaatide terviseriskid, millele on viiteid kogu maailmast, ei ole ametivõimude poolt teadvustatud. Mitmed ajakohased uuringud näitavad glüfosaatide kasutamise pidevat kasvu ja selle jääkide kuhjumist toidus ja inimestes. Monsanto patendiga laiaspektrilise herbitsiidi kasutamisel on rida kõrvalmõjusid inimeste ja loomade rakkude kahjustamisest ning hormonaaltalitluse mõjutamisest kuni kahtlusteni, et see on kantserogeenne.

Üha enam inimesi nõuavad põllumajandust, mis oleks jätkusuutlik, sotsiaalne ja väikesemahuline ning pakuks tervislikku toitu. Samuti protestitakse põllumajandustööstuse laienemise, loomadevastase julmuse, geenmuundamise ja toiduraiskamise vastu. Jaanuaris toimus Berliinis teist korda massidemonstratsioon „Meil on küllalt!“, kus osales 23 000 inimest. Järgmise aasta jaanuaris toimub üritus Berliinis taas. Loe edasi: Mahesektori ülevaade 2012: peamised teemad ja arengud

Venelased

Arved Breidaks,

lõunaeestlane

Jõulueelsel reedel suheldi Värska veepargi basseinides ja saunalavadel päevasel ajal üksnes vene keeles. „Pool Pihkvat on siin,“ sõnas üks neljakümnendates perepea, kellega kerget juttu tegin.

„Oleme siin olnud viis päeva,“ jätkas pihkvalane, kelle nime ma ei küsinud. „Ei, me pole siin esimest korda, tegime aastase viisa ja nüüd käime tihti.“

Eesti on keskklassi venelaste silmis saanud nõutud reisisihtkohaks ja venelased muutunud soositud klientideks. Värska sanatoorium toob kohale Pihkva kliendid, Tallinn meelitab aastavahetuseks rongide ja lennukite kaupa lõbutsejaid Piiterist kui Moskvast.

On välja mõõdetud, et keskmine Vene klient kulutab Eestis rohkem raha kui keskmine soomlane. Seega tasub tema nimel pingutada. Pealegi on venelasi hulga rohkem kui soomlasi ja seega raha, mida Eestis läbi lüüa, on venelastel summaarselt samuti enam.

Võrus oli kord ühe kortermaja seinale kraabitud loosung: „Venelased majast välja“. See oli kellegi ärkamisaegne emotsionaalne purse, mis püsis seal seinal pikki aastaid. Koolides hakati vene keele õppele viltu vaatama.

Venelasi ei sallitud tol ajal juba selle pärast, et defitsiidi-aastatel käisid petserlased ja pihkvalased Eestis poode „rüüstamas“. Rääkimata sellest, et Eesti põllumajanduse toodang müüdi vägisi Venemaale, samas kui kodustel lettidel haigutas tühjus.

Kuuldavasti saavat praegugi Värska poes piimakülmik ennetähtaegselt tühjaks, kui bussitäis venelasi enne kojusõitu seal peatuse teeb. Aga see ei tee kedagi vihaseks. Nüüd on venelastel pakkuda seda, mida nende vanematel veerandsada aastat tagasi polnud – kõva raha.

Aeg muudab inimesi ja inimesed muudavad aega. Kuigi ametlikud Eesti-Vene suhted on jäätunud, on normaalsete inimeste omavaheline läbikäimine parem kui iial varem pärast Nõukogude Liidu lagunemist. On vaid aja küsimus, millal suhtumise muutus jõuab ka ametlikule tasandile.

Korteriühistutele oli lõppev aasta edukas

Korteriühistutele oli lõppev aasta edukas Eesti korteriühistutele oli lõppev aasta edukas – koostegutsemise tulemusena ollakse tugevamad kui iial varem ning aasta teisel poolel sündis ühine elektriost, rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

“Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) koostöös MTÜ Riigihangete Keskusega viis 23.oktoobrist kuni 26. novembrini 2012 läbi elektrienergia ühisostu, eesmärgiga leida korteriühistutele usaldusväärne koostööpartner, kes avatud elektrituru tingimustes müüks ühistutele elektrit parima hinnaga. Algselt kogusime kokku sadade ühistute tarbimisandmed ja -mahud, siis asusime läbirääkimistesse pakkujatega. Korteriühistute elektri ühisostul pakkus parima hinna kõige soodsamatel tingimustel Elektrimüügi AS. Võtsime aluseks kolm olulisemat kriteeriumi – kõigepealt hind, siis koostööpartneri usaldusväärsus ja paindlikkus ning kõige tipuks ka asjaolu, et korteriühistut käsitletaks lepingu lõpetamistingimuste osas füüsilise isikuga võrdselt ega vaadeldaks seda äriühinguna,” selgitas Mardi.

Ühisostu olulisust tõstsid esile ka Eesti Korteriühistute Liidu aastalõpupeole kogunenud ühistujuhid, kokkuvõtte sellest teeb ka värskelt ilmunud Eesti Korteriühistute Liidu ajakirja Elamu käesoleva aasta viimane number. Mardi sõnul tasub koostegutsemist meelde tuletada just seetõttu, et lõppev aasta oli kogu maailmas tähistatud kui ühistegevuse aasta. “Eestis on ühistuliikumine heas seisus – meie korteriühistud on tegusad ja tublid,” tunneb ta heameelt.
Loe edasi: Korteriühistutele oli lõppev aasta edukas

Eckard Klug – abivalmis jõuluvana Eestimaa Uhkuse tänugalal

Eckard Klug koos kaasa Luule ja teiste pereliikmetega Eestimaa uhkuse tänugala salvestamisel.

Täna kell 19.30 algavas TV3 saates “Eestimaa Uhkuse tänugala” tunnustakse ka tuntud heategevuse edendajat Eckard Klugi, kelle Eestimaa kodu asub Torma vallas Sadala kandis Ookatku külas.

Eckard Klug on 20 aasta vältel toonud Rootist rikkalikus valikus kvaliteetseid tarbeesmeid ja rõivaid hooldekodudele, koolidele, lastedadele ning teistelegi asutustele. Kõige rohkem teatakse teda heategevuse korraldajana Torma vallas Sadala kandis. Samuti on ta aga toonud tarvlikke esemeid Jõgeva haiglale, Võrumaa, Ida-Virumaa ja Põlvamaa sotsiaalasutustele. Eckard Klug korraldas ka tänavu traditsioonikohase jõulupeo Torma valla eakatele elanikele.

“Pidevatel sõitudel Eestisse tutvus Eckard Luule Väinaga, kellega koos Sadala lähedale Ookatku külla ühine maakodu rajati,” ütles Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt, kes oli üks neid, kes Eckard Klugi Eestimaa uhkuse tänugalale tunnustamiseks esitas. “Nii astus Eckard Klug MTÜ Sadala Külade Selts liikmeks ning osaleb initsiatiivikalt ja agaralt ühenduse ettevõtmistes. Eckardi toetamisel toimub Sadala rahvamajas igal aastal jõulupidu seeniorieas Torma valla elanikele.”

Tunnustamiseks esitajate seas olid ka Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma Põhikooli direktor Toomas Aavasalu ja SA Jõgeva haigla juhtaja Peep Põdder. Loe edasi: Eckard Klug – abivalmis jõuluvana Eestimaa Uhkuse tänugalal

Tagasivaade tänapäevase mahepõllumajanduse ajalukku

Mahetalunik Arvo Purga.
Eesti Biodünaamika Ühingu asutajaliige, mahetalunik Arvo Purga annab ülevaate mahepõllumajanduse arenguloost, mis on sama huvitav kui ajalugu ise.

20. sajand avas teaduse arenedes põllumajandusele ahvatlevad, seni tundmatud perspektiivid. Põllumajanduskeemia kasutuselevõtt näis lahendavat kõik probleemid. Algas põhimõtte „me ei vaja looduselt armuande …“ võidukäik. Praegu tunneme seda suunda tavapõllumajanduse nime all. Ometi lõhkus see pragmaatiline suund sajandite jooksul väljakujunenud tervikliku maailmanägemuse, kus põllumajandus oli inimkultuuri lahutamatuks osaks. Selle tervikliku maailmakäsitluse põhimõtteid võime leida juba J.W. Goethe (1749–1832) teaduslikes töödes. 20. sajandi suurkuju dr. Rudolf Steineri (1861–1925) tohutu kultuuripärand, hõlmates praktikas paljusid eluvaldkondi, sh. põllumajandust, arendas neid põhimõtteid edasi.

1924. a toimus kunagisel Saksamaal, praegustel Poola aladel, Breslau lähedal Koberwitzis, krahv Carl Wilhelm von Keyserlingki (1869–1928) mõisas suurmaaomanikest põllumeeste initsiatiivil dr. R. Steineri läbi viidud põllumajanduskursus, kus nii teoorias kui ka praktikas pandi alus biodünaamilisele põllumajandusele.

Samadel alustel oli Goetheanumi laboratooriumides Dornachis, Šveitsis juba aastaid varem tehtud teaduslikke uurimistöid (meie praegust terminoloogiat kasutades) mahetoidu ja tavatoidu kvaliteedi võrdlemiseks dr. G. Wachsmuthi, dr. E. Pfeifferi jt juhtimisel.

Seda ajapunkti võib käsitleda kui tänapäevase mahepõllumajanduse sündi. Biodünaamilise põllumajanduse põhimõtted sisaldavad nimelt endas kõiki tänapäevase mahepõllumajanduse reegleid, millele lisanduvad veel süvitsiminevad meetmed tervikliku looduskeskkonna saavutamiseks. Biodünaamiline põllumajandus põhineb arusaamisel, et harmoonia on nii kosmoses, looduses kui ka inimeses endas. Biodünaamiline põllumajandusviis lähtub eelkõige vajadusest maad elavana hoida. Loe edasi: Tagasivaade tänapäevase mahepõllumajanduse ajalukku

Statistikablogi: Eestis on internetikasutajate osatähtsus veidi suurem kui Euroopas keskmiselt

Eurostati andmetel kasutas 2012. aastal internetti 75% Euroopa Liidu 16–74-aastastest elanikest, kirjutab Statistikaameti juhtivstatistik Mari Soiela Statistikablogis. Kaasaskantava seadmega väljaspool kodu või töökohta interneti kasutajaid oli 32%. Eestis olid vastavad näitajad 79% ja 37%.

Loe täpsemalt Mari Soiela postitusest „Eestis on internetikasutajate osatähtsus veidi suurem kui Euroopas keskmiselt“.

Selgusid Euroopa Liidu maaeluteemalise foto-videokonkursi võitjad

Eddy Kont ja Timo Raussi

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 50. juubeliaasta tähistamiseks korraldatud foto-videokonkursi võit läks Portugali. Tänu kahele kategooriavõidule ja kokku viie Eesti osaleja tööde Brüsselis toimunud esitlusele võib aga konkursi tulemust pidada ka Eestile väga õnnestunuks­.

Eddy Kont “A field of storks”

Rahvusvaheline žürii valis neljas EL-i liikmesriigis – Eestis, Bulgaarias, Maltal ja Portugalis – korraldatud konkursi ‘ÜPP – tagasipöördumine tulevikku’ üldvõitjaks portugallase Manuel Luis Gomesi foto “Wine – Douro Valley”. Douro orus asuvas veinitalus töötava hobipildistaja teos kuvab veini ning selle valmistamises aset leidva fermentatsiooni ehk kääritamise protsessi. Tehniliselt efektne ja ilus ning pea et igal pool Euroopat valmistatava põllusmajandustoote tuntust kommunikeeriv pilt sai žüriihääletuses kõige rohkem punkte.

Francisco Telles “Back to Basics”

Eestlaste osavõtt konkursist oli aktiivne, ning piltide hea taseme tõendina tutvustati Brüsselis 13.-14. detsembril toimunud seminariüritusel kokku viie meie kodaniku töid. Seminariruumi oli koostatud suurlõuendite vormis näitus konkursi 18 parimast fotost, nende hulgas Eddy Konti, Heino Laiapea, Lii Roosa ja Väino Valdmanni tööd – viimase osas isegi kaks pilti. Lisaks tutvustati Euroopa Komisjoni Põllumajanduse peadirektoraadi esindajatele ja teistele seminari külalistele videokategooria võitnut Ott Rõngase muusikalist lugu “Home”, mis žürii Eesti liikme, Eesti Talupidajate Keskliidu (ETKL) peadirektori Kaul Nurme sõnul sõelus konkurentide hulgast esikohale ilma tõsisemate vastasteta.

Ott Rõngase konkursitöö koosnes Lõuna-Eesti külaelu kuvava filmi valmimisel ülejäänud võtetest ning nende sidumisest tema enda kirjutatud ja esitatud muusikapalasse “Home”. Video:

Fotokonkursi kategooria “Mahepõllumajandus ja maaturism” võitnud Eddy Konti pilt sündis suvel, mil ta ühel varahommikul sattus autosõidu ajal nägema teeäärsel põllul ööbimas suurt kureparve. Tavaliselt inimesi kartvad linnud lubasid teda seekord endale üllatavalt lähedale, ning eriti žürii lõunaeurooplastest liikmeid kõnetanud pilt sai tehtud Konti sõnul üsnagi tavalise taskukaameraga.

Manuel Luis Rebelo Gomes “Wine – Douro Valley”

Konkursi fotokategooriate võitjatöödeks osutusid žürii hinnangul:

  • “Mahepõllumajandus ja maaturism” teemal eestlanna Eddy Kont pildiga “A field of storks“;
  • “Euroopa põllumajanduspoliitika ja tootmine – kvaliteet, mitmekesisus, tervislikkus” teemal portugallane Manuel Luis Rebelo Gomes pildiga “Wine – Douro Valley“;
  • “Külakogukonna tulevik” teemal samuti portugallane Francisco Telles pildiga “Back to Basics“.

Kategooriavõitjaid autasustati profifotograafidele ja arvutigraafikutele suunatud Wacom’i graafikalaudadega. Pressiteatele kaasatud pildil võtab Eddy Kont auhinda vastu konkursi Eesti korraldaja Timo Raussi käest.

Foto-videokonkurss oli osa Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi kaasrahastatud infokampaaniast ‘ÜPP: tagasipöördumine tulevikku’ (Re:turn to the Future), mida korraldati sel aastal neljas mainitud EL-i liikmesriigis. Kommunikatsiooniettevõte In Nomine aitas kampaania peakorraldajal, Bulgaaria agentuuril Strategma, viia konkursiga seotud tegevusi ellu Eestis.

Kõikide foto-videokonkursil osalenud töödega võib tutvuda veebilehelInfokampaania veebileht!

Lõõtspilliselts toob mängu ka rahvakandle

Fotomeenutus. Allikas: polva.ee

Juba traditsiooniks kujunenud jaanuarikuine ärataja, Avatud Lõõtsade Päev, tuleb ka 2013. aastal. 5. jaanuaril on kõik ilusa traditsioonilise muusika sõbrad oodatud Põlva kultuuri- ja huvikeskusesse meeleolukale kontserdile. Pidu algab keskpäeval, head muusikat jagub kahe ja poole tunni jagu.

Avatud Lõõtsade päeval saab kuulda mängimas Lõõtsakuningaid, Põlva lõõtspillimängijate kursuse tüdrukute ansamblit (Merili Moosus, Kaile Mumm, Merili Murde, Ester Must) ja noorte meeste ansamblit (Henrik Hinrikus, Toomas Ojasaar, Ants Järv), noori tulevikulootusi Mart Kirotari ja Kristin Semmi, Põlva lõõtspilliklubi ja lõõtsade koondorkestrit. Erikülaliseks on sel päeval Tallinna lõõtsaklubi

Tänavuse kontserdi teine pool on pühendatud MTÜ Lõõtspilliseltsi uuele algatusele – rahvakandlele. Sellele kaunile traditsioonile hakatakse Eestis järjest rohkem tähelepanu pöörama.
Kandlevirtuoos Heino Sõna ja Põlva rahvakandlemängijate algkursuse kursuslaste ja õpetajate (Kalle Vassila; Heino Tartes jt) abil toome kuulajateni parima osa sellest kaunist traditsioonist.
Sissepääs kontserdile on prii. Sündmust toetab Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa Ekspertgrupp.
Allikas: polvamaa.ee

Corelli Music lõpetab jõulufestivali hittidega inglihäälsele kontratenorile

Corelli barokkorkester.

Täna õhtul lõpeb kontserdiagentuuri Corelli Music jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal” traditsioonilise särava kirikukontserdiga, mis sel aastal pakub haruldast võimalust kuulata kaunimad kantaate ja aariad kontratenorile koos barokkorkestriga. Festivali lõppkontsert 28. detsembril kell 19 Tallinna Jaani kirikus kannab pealkirja „Jõuluingel“. Solistina astub üles erakordse häälega kontratenor Teppo Johannes Lampela Soomest ja ajastu pillidel musitseeriv Corelli Barokkorkester dirigent Martin Sildose juhatusel esitab ka jõuluteemalist orkestrimuusikat. Kontserdi avab „Kirikupühad Maarjamaal” patroon EELK peapiiskop Andres Põder. Loe edasi: Corelli Music lõpetab jõulufestivali hittidega inglihäälsele kontratenorile

Ingeri tantsud uue aasta alguses Tartu tantsuklubis

Ingeri tantsud Tartu tantsuklubis 2. jaanuaril 2013 kella 20–24 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu).
Uue aasta esimeses Tartu tantsuklubis on huvilistel võimalus õppida tantsurühma Röntyskä kaasabil ingerlaste seas levinud rahvatantse ja laulumänge. Ingeri on olnud laulu ja laulutantsu maa, mistõttu laulutantsud on ka Tartu Röntyskä rühma repertuaari põhiosaks. Röntyskä repertuaaris on regivärsilised laulud, Põhja-Ingeri röntyskäd, ringmängud (piirileikit) jne. Röntyskä tantsib ka kontratantse (nt kadrille) ning uuemaid paaristantse.
Ingeri tantsurühm Röntyskä on Tartus tegutsenud 2002. aasta sügisest. Selle aja jooksul on rühmaga liitunud paljud ingerlased ja teisedki, kel on huvi ingeri tantsupärimuse vastu. Kõikide nende aastate jooksul on Juha-Matti Aronen olnud Röntyskä tantsuõpetajaks ja nõuandjaks. Juha-Matti Aronen on saanud ingeri tantsupärimuse teadmiste põhja kursuste (80ndatest), arhiivitöö ja välitööde kaudu. Ta sõitis esimest korda Ingerimaale välitöödele koos Sibeliuse Akadeemia inimestega. Need esimesed korrad olid väga põnevad, mil tantse ja laule meenutati hästi – Soikkolas oli just hakatud vanu tantse uurima-tantsima. Hiljem on Röntyskä
liikmed üheskoos käinud välitöödel tantsupärimust kogumas. Viimastel välitöödel on rohkem jälgitud seda, mida teised tahavad elus hoida ja kuidas tantse meenutatakse. Ühised ekspeditsioonid on muutnud tantsurühma tugevaks sõpruskonnaks ja lisanud oskuse süvitsi
käsitleda tantsupärimust praegusel ajal. Need retked on olnud ka elulugude ja mitmekülgse pärimuse kogumiseks, külade ja nende praeguse eluga tutvumiseks.
Kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse tantsima, laulma ja pilli mängima. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com
Pildil on tantsurühm Röntyskä esinemas Toksovo jaanipäeval (Toksovo kiriku ees platsil) 2012. aastal. Foto: Marina Bakanova.

Uuest aastast saab Viljandi linnalähiliinidele osta vaid elektroonilisi pileteid

Alates 2013. aasta 1. jaanuarist müüakse Viljandi linnalähiliinidel sõiduks ette ainult elektroonilisi pileteid ­- perioodikaarte ja ettemaksukaarte. Bussist saavad üksikpileti osta need sõitjad, kellel puudub elektrooniline kaart.
Eesmärgiga saada paremat ülevaadet ühistranspordi kasutamise kohta, minnakse Viljandi linnalähiliinidel üle elektroonilisele piletisüsteemile. Kasutusel on elektrooniline perioodikaart (asendab paberkuupiletit) ja elektrooniline ettemaksukaart (asendab pabertalongi).
Paberkuupiletite müük lõppes juba 30. novembril. Pabertalongide müük lõpetatakse 31. detsembril 2012. Ostetud pabertalongid kehtivad 2013. aasta 31. märtsini. Ostetud ja kasutamata jäänud talonge pärast 31. märtsi 2013 tagasi ei osteta ja ümber ei vahetata.
Bussijuhid müüvad endiselt bussis üksikpileteid neile sõitjatele, kellel puudub elektrooniline kaart.
Elektrooniliste perioodikaartide ja ettemaksukaartide tagatissumma on 3 eurot, mis tuleb maksta ainult üks kord esmasel ostmisel. Edaspidine raha pealelaadimine toimub samale kaardile.
Elektroonilisi kaarte saab osta ja vajalikke pealelaadimisi teha: Viljandi linnalähiliinide bussides (väljaspool tippkoormuse aega, sest buss peab püsima graafikus); AS MTG Viljandi piirkonna kontoris (Pargi 5B, Viljandi); Viljandi bussijaamas; Eesti Posti Viljandi kesklinna kontoris.
Loe edasi: Uuest aastast saab Viljandi linnalähiliinidele osta vaid elektroonilisi pileteid

Ruhnul leitud tamme tüvi osutus ligi 4000-aastaseks

Suvel Ruhnul maa seest välja kaevatud tammepuu tüvetükk osutus radiosüsiniku meetodil tehtud uuringu järgi ligi 4000 aasta vanuseks. Tegemist on teadaolevalt kõige vanema puutüvega saarel.
Tammetükk leiti kanalisatsiooni ja veetrassi paigaldamise tööde käigus 1,3 meetri paksuse liivakihi alt. Geoloog Alar Rosentau sõnul kasutati algul dateerimiseks välimisi aastarõngaid, mis peaksid andma puu vanuse hukkumise ajal. Vanuseks kujunes 3580 +/– 40 aastat. “Kalibreeritult on seega vanusevahemik 3990–3720 aastat ja mediaanvanus 3880 aastat,” märkis Rosentau. Georadariuuring tamme lähiümbruses näitab, et võimalikke tüvesid võib Ruhnul rohkemgi olla. “Kui vaadata Ruhnu rannajoone paleorekonstruktsiooni 4000 aastat tagasi, siis tundub, et tammed olid tollal üsna rannajoone lähistel ning võimalik ka, et mõne tugevama tormiga ümber puhutud,” pakkus Rosentau.
Allikas: Meie Maa

Nädalavahetusel esineb katkestusi äriregistri töös

28. detsembri õhtul alustatakse äriregistri menetlustarkvara üleviimist uuele infosüsteemile ning sellega seoses on peatatud äriregistri töö kuni esmaspäeva hommikuni 31. detsembrini.

Äriregistri ettevõtjaportaali katkestus algab reedel, 28. detsembril kell 18.00 ning lõpeb hiljemalt esmaspäeva, 31.detsembri hommikul kell 6.00.

Lisaks võib esineda tõrkeid ja katkestusi äriregistri teabesüsteemi ja x-tee teenuste töös ajavahemikul 29.12.12 kella 21.00-st kuni 31.12.12 kella 06.00-ni. 

Allikas: justiitsministeerium

“Jõulutunneli” kaudu annetati vaimupuudega noorte kodu heaks 202 000 eurot

 ETV heategevussaade “Jõulutunnel” käsitles intellektipuudega noorte ja nende perede eluolu ning kogus Päikesekodu toetuseks 202 tuhat eurot. Annetuskõnesid oli kokku 42 424, kõige rohkem kõnesid tehti 5 euro suuruses.

“Jõulutunneli” seekordne partner SA Maarja Päikesekodu rajab annetuste abiga Tartumaale Haaslava valda raske või sügava vaimupuudega täiskasvanuks saavatele lastele kodu, kus saab elada, õppida ja töötada 50 noort. Kodu päevakeskuses saaks rehabilitatsiooniteenust kuni 150 inimest ja see pakuks tegevusi kogu Lõuna-Eesti piirkonnale.

Saates esinenud ajakirjaniku Tiina Kangro sõnul on puudega inimeste hooldajaid ja peresid märkama hakatud üsna hiljuti. “Eestis on alles mõnel viimasel aastal hakatud aru saama, et täiesti hiilivalt ja kogemata on tekkinud meile selline liik inimesi nagu omaste hooldajad – puudega inimeste perekonnaliikmed. Kui 20 aastat tagasi võeti maailmast üle klausel, et puudega inimese koht on kodus oma perekonna juures, unustati ära, et seal perekonnas on teised inimesed, kes võivad selle koormuse kõrval invaliidistuda,” rääkis Tiina Kangro. Saates käsitleti pere ja riigi ülesandeid ning ootusi intellektipuudega inimeste toetamisel ja hooldamisel. Lapsevanemad rääkisid oma intellektipuudega lapse kasvatamise korraldamisest perekonnas.

Tartu Maarja kooli direktor Jaanus Rooba hinnangul näitab ühiskonna suhtumine puuetega inimestesse ja nende hoolekande korraldusse ühiskonna üleüldist tegelikku heaolutaset.

Saate juht ja produtsent Margus Saar loodab, et perede jutustatud lood ja ekspertide hinnangud andsid üldsusele parema ettekujutuse omaste hoolduse probleemidest. Ühtlasi soovib Saar, et jutuks võetu oleks surveks järgmistes aruteludes ja annaks tõuke ka riiklike meetmete muutmiseks.  

2011. aastal koguti televaatajate abiga Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuskeskuse uuendamiseks ja laiendamiseks 208 055 eurot.

Anneli Tõevere-Kaur

Aasta muusik 2012 on Paavo Järvi

Eesti Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks 2012 dirigent Paavo Järvi kõrgetasemelise kontserttegevuse ja Eesti muusikaelu arendamise eest. Paavo Järvi kütkestab oma kontsertide ja salvestustega publikut kogu maailmas ning võidab klassikalisele muusikale kõikjal uusi sõpru ja järgijaid. Tema eestvedamisel ja kunstilisel nõustamisel Pärnus toimuv Järvi suvefestival ning suveakadeemia toob välismaal tegutsevad muusikud, Eesti talendid, musitseerima koju.   

Aasta muusiku tiitel antakse Paavo Järvile üle 1. jaanuaril Estonia kontserdisaalis toimuval pidulikul uusaastakontserdil, mille vahendavad otseülekandes ETV ja Klassikaraadio.  

Tänavu kuulutakse aasta muusiku tiitel välja juba 31. korda.

Paavo Järvi (1962) on maailmahaardega dirigent, üks nimekamaid oma põlvkonnas. Tunnustatakse tema laia ja avastuslikku repertuaarivalikut, väljapaistvaid suurte romantikute teoste esitusi ning Eesti ja Põhjamaade heliloomingu tutvustamist. Paavo Järvit hinnatakse kõrgelt noore publiku kaasamise eest. Väga oluline koht kuulub Järvi tegevuses Eesti heliloojate teoste esitamisele ja jäädvustamisele, tema repertuaaris on Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Helena Tulve, Lepo Sumera, Eduard Tubina, Tõnu Kõrvitsa jt helitööd.

Kultuuriministeerium ootab taotlusi eesti kultuuri tutvustamiseks maailmas

Kultuuriministeerium kuulutas välja programmi „Eesti kultuur maailmas” 2013. aasta esimese taotlusvooru, taotluste esitamise tähtaeg on 21. jaanuar.

Programmi eesmärk on soodustada eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, tutvustada Eestit maailmas ja luua Eesti loovisikutele, kultuurikollektiividele ja loomeettevõtjatele võimalusi rahvusvahelisele areenile jõudmiseks.

Toetatakse osavõttu Eestile olulistest rahvusvahelistest kultuuriüritustest ning välisriigis toimuvate  kultuuriprojektide, sh kontsertide ja turneede, etenduste, näituste, väljapanekute, esitluste jms korraldamist. Samuti toetatakse välismaal toimuvate Eesti kultuuripäevade ja -festivalide  korraldamist ja neist osavõttu. Ühtlasi saab toetust taotleda osalemiseks rahvusvahelistel messidel, esitlusfestivalidel ja teistel eksporti soodustavatel üritustel; osavõtuks rahvusvahelistest konkurssidest ja võistlustest ning eesti kultuuri tutvustavate veebilahenduste ja mobiilsete rakenduste väljatöötamiseks.

Kultuuriministeerium kavandab 2013. aasta eelarvest Eesti kultuuriekspordi toetusprogrammile ligi 535 800 eurot.

Täpsema info toetusprogrammi kohta leiab SIIT

Kalevipoja ainestik jõudis uude raamatusse

“Kalevipoeg piltides” autor Jaan Kaljuvee. Foto: Viktor Svjatõshev

Neljapäeval esitleti  Jõgevamaal Saare vallas Kääpal asuvas Kalevipoja muuseumis raamatut “Kalevipoeg piltides “, mis tutvustab rahvuseepost läbi kunstnik Jaan Kaljuvee maalide ja luuleridade.

Raamatu sünnilugu sai alguse sellest, et  kunstnik Jaan Kaljuvee tuli Kääpale Kalevipoja muuseumisse Kalevipoja teemalisi maale tutvustama. Muuseumi juhataja Ulvi Tamm ning SA juhataja Hannes Soosaar ja toonane projektijuht Urpo  Reinthal  leidsid, et kunstiteosed ja neid lahtiseletavad luuletused väärivad jäädvustamist. Ennekõike rahastamisvõimalustega tegeledes, asusid nad kaasa aitama trükise väljaandmisele.  Selles töös osales usinasti ka mõned aastas Kalevipoja Koja projektijuhina töötanud Moonika Hunt, kes esitlusele oli kaasa võtnud ka pisipoja. Samuti aitas projekti ellu viia ka SA Kalevipoja Koda praegune projektijuht Tamar Erikson. Nii valmiski kuuekümne neljast pildist ja salmidest koosnev raamat “Kalevipoeg piltides”.

Jaan Kaljuvee elab Tartumaal Vedul ning on töötanud põllumajandusettevõttes töökoja juhatajana ja kombainerina. Mitmekülgses tegelemises kunstiga on talle inspiratsiooniallikaks ennekõike Kalevipoja lood. Saare vallavanem Jüri Moroziv ja Voore põhikooli direktor Raivo Reimets märkisid presentatsioonil, et Kaljuvee looming on igati oluline rahvuseepose väärtustamisel ning selle vastu huvi suurendamisel.  Koolijuht arvas, et raamat võiks huvi pakkuda vähemalt kolmveerandile Voore kooli õpilastest.

Loe edasi: Kalevipoja ainestik jõudis uude raamatusse

Eesti Sõjamuuseum ootab 6-11-aastaseid lapsi koolivaheaega veetma

Foto: www.esm.ee

3. jaanuaril kell on Eesti Sõjamuuseumis 11.00-12.30 haridusprogramm „Sõjamehed” 6–11-aastastele lastele. Tegemist on Sõjamuuseumi ekspositsiooni tutvustava programmiga, mis räägib Eesti sõjamehest läbi ajaloo. Programmi käigus on väikestel muuseumikülastajatel võimalik erinevaid eksponaate (kiivrid, mütsid, välitelefon jne) ise katsuda ja proovida. Üheskoos uuritakse, esemete materjali, funktsiooni ning räägitakse muuseumi tegevusest ja olulisusest. Programmi juurde kuuluvad töölehed. Töötoa teises pooles saavad osalejad endale valmistada soomuki pildiga magneti. Vajalik eelregistreerimine, osalemistasu 2 eurot.

Registreeru: kristina.madisson@esm.ee või telefonil 55 656 354

Lisainfo: www.esm.ee