Kuu: detsember 2012

Viljandi maavanem pälvis TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia sõbra tiitli

Viljandi maavanem Lembit Kruuse (kingitusega) ning TÜ Viljandi
Kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja

Eile õhtul tähistas TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Rahvusülikooli 93 aastapäeva piduliku kontsertaktusega, mille käigus anti Viljandi maavanem Lembit Kruusele üle Akadeemia sõbra 2012 tiitel.

“Tänud selle eest, et olete häälestunud strateegilistele püüdlustele,” laususdirektor Anzori Barkalaja ning rõhutas tiitli üleandmisel, et Eestis on väga vaja inimesi, kes suudavad vaadata laiemalt kui vaid seda vagu, mida nad ise ajavad.

Maavanem Lembit Kruuse sõnul on Akadeemia-sugust sõpra väga hea omada. “Kool on Viljandimaale palju andnud, teinud sellest omakultuuri pealinna. Olen rõõmus, kui saan omalt poolt midagi lisada,” rääkis Kruuse. “Ainult selline lõke saab jõulise ning heleda leegiga põleda, kuhu vahepeal halge juurde pannakse — eks see lisamine on meie ühine rõõm ja hool,” lausus Kruuse.

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia valis 2012 aastal kaks sõpra. Lisaks maavanem Lembit Kruusele sai teise sõbra tiitli TÜ jurist Tuuli Ilula, kelle hoolast tähelepanu ja abi halduskorralduse valdkonnas jagus tänavu heldelt.

Tartu tähetornis räägitakse jäisest ja tulisest

Täna kell 18.15 toimub Tartu tähetornis astronoomialoeng, kus Tartu Observatooriumi vanemteadur Tõnu Viik räägib teemal “Anders Celsius – kas sada kraadi on külm või tuline?”.

“”Täna tuleb kolm kraadi sooja” ütleb sünoptik ega lisa oma jutule “Celsiuse skaala järgi”, sest kõik teavad isegi, et meil mõõdetakse temperatuure Celsiuse skaalas, kus null tähendab vee jäätumist ja 100 kraadi vee keemist. Rootsimaa meest Celsius tunneme veel paljude teistegi saavutuste järgi. Näiteks võttis ta osa Maa kuju määramise ekspeditsioonist, oli astronoomia professor  Uppsala ülikoolis ja rajas sinna observatooriumi, uuris virmalisi koos oma õemehe Hjorteriga jne. Just sellest mitmekülgsest mehest me sel korral põhjalikumalt räägimegi” tutvustas Tõnu Viik.

Lisaks põnevale loengule on kõik oodatud tähetorni 4. detsembril kell 19-21 ja 5. detsembril kell 17-20, et vaatlusõhtu raames Jupiteri ja tema kaaslasi vaadelda. “Selle aasta detsembriöödel on Jupiteri vaatlustingimused väga soodsad: planeet on Maale enam-vähem lähimas asendis ja paistab kogu öö. Jupiter paistab väga heleda tähena, ületades kõigi kinnistähtede heledust. Teleskoobist läbi vaadates võib proovida hinnata, mitu tumedat vööti Jupiteri kettal on eristatavad” rääkis tähetorni astronoom Alar Puss.

Teleskoobis saab näha ka Jupiteri kaaslasi. 4. detsembri vaatluse ajal jäävad Jupiterist vasakule Europa ja Callistol ning paremale Ganymedes. Kell 20.27 ilmub nähtavale ka Jupiteri ketta eest ära liikuv Io. Ka 5. detsembri vaatluse alguses on taas kõik suuremad Jupiteri kaaslased peale Io nähtavad. Io on Jupiteri ketta taga peidus ja ilmub nähtavale kell 17.51.

Astronoomialoeng ja selge ilma korral toimuvad vaatlusõhtud on osalejatele tasuta.

Tulekul on Viljandi waldorfkooli heategevuslik jõululaat

Sel pühapäeval, 9 detsembril kella 11-15 toimub Viljandi pärimusmuusika aidas kohaliku waldorfkooli heategevuslik jõululaat

Laada programm:
* Töötubades saab meisterdada mesilasvahaküünlaid, villast asju, näärikroone, ka viltida, kaunistada küünlaid jm.
* Esinevad waldorfkooli lapsed ja sõbrad: Jalmar Vabarna, Justin Petrone, Viljandimaa Lõõtsaklubi, muusikakooli kollektiivid.
* Muinasjututoas räägivad lastele Kristiina Ehin, Epp Petrone, Piret Päär ja muusik Andre Maaker.
* Ühelt häält laadalt ei puudu ometi müügiletid! Seekord olemas ka kirjanduslik-kunstiline looming kooli lastevanematelt Kristiina Ehinilt, Hedvig Hansonilt, Kristi Jõestelt, Vilja Volmerilt, Andre Maakerilt, Epp ja Justin Petronelt, Ruslan Trochynskyilt jt. Kohal OTT (Otse Tootjalt Tarbijale ühendus). Osta saab veel ökokosmeetikat, mett, väärt käsitööd, raamatuid, nukke jpm.
* Kohvikus pakutakse head ja veel paremat.
* Loteriis võidab iga loos.

Osavõtt ühest töötoast maksab 1 euro. Kontserti kuulata saab tasuta.
Laada tulu läheb Viljandi waldorfkooli laste heaks. Eesmärk on osta väärt ksülofon, et muusikaelu veelgi edeneda võiks.

Jõgevamaa Sädeinimene Pille Tutt: “Väärtustagem oma juuri ja eluviisi”

Möödunud nädalal tuli Sadalasse rõõmus uudis. Siinne Külade Seltsi esimees ja ühtlasi maakonna rahvakultuurispetsialist Pille Tutt kuulutati Jõgevamaa Kodanikeühenduste konverentsil Jõgevamaa Sädeinimeseks 2012.

Kust on alguse saanud teie huvi rahvakultuuri ja külaliikumise vastu ?

“Rahvakultuuri huvi on pärit kodust, kus peeti lugu rahvakalendri tähtpäevadest ja nendega seotud kommetest. Minu vanemad on pärit Võrumaalt ja maalähedane eluviis on alati olnud meie peres väärtustatud. Algklassist alates olen koos vennaga rahvatantsu tantsinud. Tantsurühma juhendaja selgitused meie esivanemate traditsioonidest ja tegemistest kuulusid meie tantsutundide juurde. Mulle on alati  meeldinud triibuseelikud, vööd, tanud ja põlled. Noore õpetajana kandsin suvisel ajal sageli pastlaid ja linaseid riideid koos sõle ja vööga, see lihtsalt meeldis mulle. Külaliikumise juurde olen sattunud teadlikult, sest kodu koos abikaasaga on rajatud Ookatku külla Sadalasse. Töötades rahvamaja juhatajana oli õige pea selge, et ühistegevuses ja koostöös on väge ja võimu ning võimalus ajaga kaasa minna, piirkonnal jõudsalt  areneda. Head võimalused teadmiste saamiseks ja oskuslikuks tegutsemiseks on olnud tänu nii maakondlikule kui ka vabariiklikule külaliikumise  organisatsioonidele. Olen Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse asutajaliige ja kõik need aastad ka juhatuse liige. Ühenduse liikmed oma entusiasmiga ja tegutsemistahtega on alati olnud maakonnaühendusele toimivaks toeks. Suured tänud neile kõigile”.

Loe edasi: Jõgevamaa Sädeinimene Pille Tutt: “Väärtustagem oma juuri ja eluviisi”

Võro instituut kuts tsõõriklauda

Tsõõriklavva iistkõnõlõja Triinu ja Külli kutsva Võro köögi 3. tsõõriklauda 13. detsembril kl 16 Võro instituuti.

Plaanin om:
1. Urvaste naasõ kõnõlasõ, kuis nimä Urvaste kama tegevä, mismuudu müüvä ja kuis kama vasta om võet.
2. Suurõn tsõõrin arotami: mis om traditsiooniline Võromaa süük mi jaos? Kuis mi tuud iseloomustami? Tuu olnu hää paika panda Võro köögi tiijuhi jaos.
3. Võromaa kokaraamadu tegemise projekt om Partnerluskogo puult hääs kitet!
4. Mekmises om kamast küdsetü kraam.

Eelmisen tsõõriklavvan kõnõldi tuust, kas ja kuimuudu kirja panda Võromaa süüke kaarte (opmismaterjal) ja kuimuudu saanu avita üten, et poodõn võromaine kraam parõmbahe silmä paistnu.

Eestimaa spordiliit Jõud valis aasta tegijad

Aasta tegija 2012 – Uno Valdmets.

Eesti maakondade spordiliite ühendava Eestimaa spordiliidu Jõud koosolekul valiti aasta paremaid kahes üleriigilises kategoorias.

Aasta tegija 2012 tiitli pälvis Jõgevamaa spordiliit “Kalju” esimees Uno Valdmets. Talle järgnesid Henn Põlluste ja Mart Siimann.

Aasta noortetreeneriks tunnistati KK Hito treener Priit Sternhof. Talle järgnesid Nikolai Järveoja ja Helen Nelis-Naukas.

Lisaks tunnustatakse Eestimaa spordiliidu Jõud aasta tegijaid kahes maakondlikus kategoorias: kohalik spordielu edendaja ja piirkondlik spordisündmus.

Aunimetusi annab Jõud alates 2003. aastast üksikisikule või isikute rühmale, kelle töö ja tegevus on silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud spordiliidu arengut. Eestimaa spordiliidu Jõud aasta tegijad valiti maakondade spordiliitude poolt esitatud kandidaatide hulgast vastavalt 2012. aasta konkursi juhendile.

Tänavuse aasta tegijate tunnistused, stipendiumid ja mälestusesemed antakse üle 8. detsembril Moostes toimuval EMSLi Jõud pidulikul aastalõpuüritusel. Aasta tegijatega saab lähemalt tutvuda siin.

Kohila Männi lasteaed kasvab

Homme kell 11.00 avatakse Kohilas Lasteaed Männi juurdeehitus, kuhu on planeeritud kahe rühma jagu uusi ruume 42-le lapsele.

Praegusele 120-le lasteaialapsele lisandub siiski 36 kolme- kuni kuueaastast põnni, kuna liitrühmades on seaduse järgi laste piirarvuks 18. Alates uuest nädalast käib Männi lasteaia kaheksas rühmas kokku 156 last. Kohila valla neljas lasteaias ja ühes lastehoius on aga iga päev hoitud 425 last.

Lasteaia juurdeehituse kasulikku pinda on 349,7 ruutmeetrit ja alates 10. detsembrist ootavad lapsi mängu- ja magamistoad, garderoobid, sansõlmed, nõudepesuruumid ning abiruumid 2-le rühmale, aga ka uus mänguväljak ja varikatus-panipaik õuel.

Lasteaia juurdeehituse projekteerimis- ja ehitusperiood kestis kaheksa kuud, ehitus koos sisustusega läks vallale maksma ligikaudu 546 000 eurot. Kogu ehituseks vajamineva summa investeeris vald oma eelarvevahenditest. Ehituse peatöövõtja oli Vesiroos OÜ; arhitektuurse osa projekteeris Väärtnõu ja Ringo Arhitektuuribüroo.

Valla haridusnõuniku Reet Reispassi sõnul on lasteaiakohtade järjekorras veel sada kakskümmend 1,5 kuni 3aastast last, kuid tuleval sügisel saavad koha juba 91 neist, seega jätkub Kohilas hiljemalt 2 aasta pärast lasteaiakohti kõikidele soovijatele.

Vallavanem Heiki Hepner meenutas, et alates 2006. aastast on Kohila vallavalitsus rekonstrueerinud ja uuesti lasteaia rühmana töösse viinud neli uut rühma ning ehitanud juurde ruume kuuele rühmale. Lisaks on üks endine kontorihoone ümber ehitatud 25 kohaliseks laste päevahoiuks 1,5 kuni 3 aastastele lastele. Kirjeldatud lasteaiakohtade programm on vallale maksma läinud ca 2,5 miljonit eurot, millest riigilt ja projektidest on saadud 27% ehk 481 715 eurot. Selle aja jooksul on juurde saadud rühmaruumid 120nele lapsele, on valminud juurdeehitusi, uuendatud mänguväljakuid ja õuealasid.

RMK mobiilirakendus juhatab jõulukuuseni

Tänavu saab lisaks Riigimetsa Majandamise Keskuse kodulehele riigimetsast sobiva jõulukuuse leidmiseks infot ka mobiilirakendusest, kus on kaardistatud 145 sobivat kuusekohta üle Eesti. „Riigimets on avatud ööpäev läbi, igaühel on võimalus tuua jõulukuusk juba oma traditsioonilisest kohast või avastada uusi kuusekohti riigimetsas,“ soovitas RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät.

Enne riigimetsa kuuseotsingule minekut soovitab RMK külastada spetsiaalset kodulehte aadressil www.rmk.ee/kuuseke, kus saab veebikaardi abil planeerida teekonda ja endale sobivaim kuusekoht leida. Lisaks on seal juhised ja tingimused, kuidas kuuse eest hoolt kanda ja millistest kohtadest jõulukuuski otsida. RMK poolt kaardistatud 145 kuusekohta leiab ka RMK mobiilirakendusest. Toomas Väädi sõnul satub igal aastal metsa ka palju neid perekondi, kes oma jõulupuu esimest korda ise metsast koju toovad. “Sellisel juhul on RMK mobiilirakendus käepärane abimees ja juhatab kuuseotsijad õigesse kohta,” lausus Väät ja lisas, et rakendus sisaldab ka maksmisinfot ja kuuse eest hoolitsemise näpunäiteid.

RMK tasuta mobiilirakenduse saab alla laadida nii iPhone’i, Androidi kui ka Windows’i nutitelefonides. Rakendus sisaldab kõiki juhised kuuse toomise, maksmisvõimaluste ja kuuse eest hoolitsemise kohta. Kui sobiv puu on leitud, saab selle eest tasuda kohapeal mobiilimaksega. Teise võimalusena saab kuuse eest enne metsaminekut maksta ülekandega internetipangas. Ühe- kuni kolmemeetrised kuused maksavad 3-13 eurot.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Jõululaat Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses

Laupäeval, 8. detsembril kella 9-st toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses suur kogupere jõululaat kuhu on oodatud kõik firmad, väiketootjad, FIEd, eraisikud, kes kauplevad oma toodanguga.  Lisaks kauplemisele on võimalik osa saada kirevast kultuuriprogrammist.

Üles astuvad Põlva Mandolliinide Orkester, lõõtsakooli lõõtsamängijad ja teised. Lastele vahvad jõulutegevused – salongis südamlikud multifilmid, undergroundis krutskeid täis teaduspäkapikud Tartu AHHAA keskusest. Jõululaat on just sobiv koht oma kingikoti täitmiseks.

Info ja registreerimine e-postiaadressil tauno@intsikurmu.ee või tel. 79 98 234, 58188 175

ViKe esisportlased saavad spordivarustuse näol tuge

Foto: Ain Liiva

Esmaspäeval, 3. detsembril uuendasid Eesti Ööjooks, adidas ja ViKe Kergejõustikuklubi koostöölepet, mille kohaselt saavad Virumaa tuntuima kergejõustikuklubi andekad noored Ööjooksu ja adidase tuge spordivarustuse näol kuni 2013. aasta sügiseni.

Eesti Ööjooksu korraldustoimkonna juht Marko Torm peab oluliseks sportliku järelkasvu motiveerimist: “Täname ViKe Klubi Ööjooksule osutatud toe eest ja loodame, et väike abi varustuse näol aitab andekaid noori pürgida uute kõrguste poole ja eeskätt jätkata valitud teed spordi vallas,” sõnas Marko Torm. „Olen kaks aastat ViKe all jooksnud. Olen juba midagi saavutanud ja tugi annab hoogu juurde,“ sõnas Ragnar Piirjõe. „Hea tunne on kuuluda Ööjooks-adidas tiimi ja tunda, et keegi toetab ja ootab sinult midagi,“ lisas Piirjõe.

Loe edasi: ViKe esisportlased saavad spordivarustuse näol tuge

Tallinna seiklusmängu “Vana Toomase mõistatus” võitis Häädemeeste keskkool

Finaaletapi autasustamistseremoonia. Fotod: Rene Suurkaev

Põhikoolide 7. – 9. klassidele suunatud Tallinna tutvustava seiklusmängu “Vana Toomase mõistatus” võitis Häädemeeste keskkooli võistkond “Isased”. Internetis ligi 100 000 vaatamisega sensatsiooniks kujunenud video “Tallinn Style” autorid Tartu Lähte Ühisgümnaasiumist said linnapea eripreemia.

Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakonna korraldatud pealinna tutvustava mängu parimad selgusid neljapäeval Tallinnas toimunud 12 võistkonna mõõduvõtmisel. Seiklusmängu võidu ja auhinna reisi Tallinna kogu klassile pälvis võistkond Isased Häädemeeste Keskkoolist Pärnumaalt, teise koha sai võistkond Zum Zum Mesimumm Surju Põhikoolist Pärnumaalt ning kolmanda võistkond Kaks ja Pool Brünetti Rakvere Reaalgümnaasiumist Lääne-Virumaalt. “Tallinn Style” video autoritele otsustas linnapea eripreemiana välja anda päeva Tallinn Cardiga Tallinnas kogu klassile.

Ettevõtlusameti turismiosakonna juhataja Evelin Tsirgi sõnul olid kõik finaali jõudnud võistkonnad tegelikult võitu väärt. “Paljud osalejad polnud Tallinnas varem käinud, ometi ei valmistanud vanalinnas orienteerumine neile mingit raskust,” ütles Tsirk. Tema sõnul oli eriti tore, et võit läks pealinnast kaugele Häädemeeste võistkonnale, kes olid tublid kõigis etappides. “Julge pealehakkamine on rohkem kui pool võitu, seda tõestasid mitte ainult auhinnasaajad, vaid ka näiteks Narvast, Põlvast või Emmastest Tallinna võistlema jõudnud võistkonnad,” ütles Tsirk.

Loe edasi: Tallinna seiklusmängu “Vana Toomase mõistatus” võitis Häädemeeste keskkool

Jõulukuu raamatunädal toimub Rahvusraamatukogus 4.-8. detsembrini

Traditsioonilisel jõulukuu raamatunädalal pakub raamatuid üle 60 kirjastuse. Toimuvad raamatuesitlused, näituse „Eesti kirjandus kinolinal“ tutvustused ja ekskursioon e-raamatute trükikotta ehk digiteerimiskeskusse. Saab tellida vana armsat jõulukaarti e-postkasti ja raamatuid, mis ammu läbi müüdud. Paabeli raamatukogus arutletakse kirjanduse tulipunktide üle ja kõneldakse kirjanduse osast elus. Raamatumüük on avatud 4. detsembril 12-20, 5.-7. detsembril 10-20, 8. detsembril 11-18. Osavõtt raamatunädala üritustest on tasuta.

4. detsember
13.00 näituse „Eesti kirjandus kinolinal“ tutvustus harulduste kogu näitusesaalis.Vajalik eelregistreerimine tel. 630 7524, info@nlib.ee.

5.-7. detsember
11.00-17.00 Rahvusraamatukogu soovitab teistmoodi kingiideid jõuluks: hõrgutavate retseptidega e-kokaraamat, kaunite piltidega
e-lasteraamat, vana armas jõulutervitustega e-postkaart (ilmunud enne 1940). Digitaalkoopiate tellimine Rahvusraamatukogu varamust.

Loe edasi: Jõulukuu raamatunädal toimub Rahvusraamatukogus 4.-8. detsembrini

Avatakse uued poed Telliskivi Loomelinnakus

Teisipäeval, 4. detsembril teevad Telliskivi Loomelinnakus oma uksed lahti seitse uut poodi. Ligi 500 m2 värskelt renoveeritud kaubanduspinda kohe Telliskivi tänava ääres saavad uueks koduks sisustussalongile Homeart, ökopoele Parim Pood ning neljale erinevale disaini, riiete ja moebutiigile: Les Petites, Moegurmaan, KEEP ja Minu Väike Maailm. Lisaks saab uutes ruumides olema Eesti esimene püsiv pind Pop-Up poodidele.

Telliskivi Loomelinnaku juhatuse liige Raiko Uri ütleb: „Uutele kaubanduspindadele on teadlikult koondatud sellised väikepoed, millest iga päev kaubanduskeskustes käies puudust tunneme. Ning kõik nad kannavad samu väärtusi, mida ka Loomelinnakut arendades oleme oluliseks pidanud: nupukas taaskasutus, isikupära, originaalsus, loovus, väiketootmine.“ Põnevaimaks osaks uuel kaupluste korrusel saab eraldi ruum Pop-Up poodidele, kus sisu pidevalt muutuma hakkab. Mujal üha enam populaarsust saavutav kaubandusformaat sobib ühtmoodi hästi nii hooajakaupade müügiks, alustavatele disaineritele ja moeloojatele oma poega katsetamiseks kui ka näiteks suuremate sooduskampaaniate läbiviimiseks.

„Võimalik, et mõni pood kestab tulevikus vaid päeva või paar, mõni paar kuud. Kindlasti loodame aasta jooksul majutada enda juures vähemasti kümmet väga erinevat ettevõtmist,“ selgitab Raiko Uri seda, et tegelikult ei tea täna veel Loomelinnak isegi, mida huvitavat saab seal näha juba näiteks paari kuu pärast. Poodidega samale korrusele tuleb ka kohvik, mis avatakse uuel aastal. Alates 4. detsembrist on poed avatud teisipäevast laupäevani kell 11.00 –19.00. Detsembris on poed avatud ka pühapäeviti kell 11.00 – 17.00.
Kaubanduspindade korruse on projekteerinud KUUArhitektid.

Otepää noortevolikogu tunnustab tegusaid vallakodanikke

Otepää noortevolikogu on ette võtnud algatuse-tunnustada tegusaid ja ilusaid Otepää Valla inimesi. Noortevolikogu esimehe, Merit Nigula sõnul tahab Otepää noortevolikogu kutsuda inimesi üles märkama ilusaid ja tegusaid inimesi enda ümber. Selleks on noorte abiga valminud videoläkitus, kus kutsutakse üles ilusaid ja häid inimesi enda ümber märkama ja sellest noortevolikogule teada andma.
Tegusatest inimestest saab märku anda kuni 18.detsembrini noortevolikogu e-posti aadressil otepaa.noortevolikogu@gmail.com.
Tegusate kodanike nimed avalikustatakse Otepää Gümnaasiumis toimuval jõuluhommikul 21.detsembril.

Loe edasi: Otepää noortevolikogu tunnustab tegusaid vallakodanikke

Metsapealinnas Rakveres algasid kirikupäevad „Usk varna?“

Kirikupäevade raames toimub ka õhtu kirjanike seltsis

Pühapäeval, 2. detsembril algasid koguduste koostöös peetavad V Rakvere kirikupäevad pealkirja all „Usk varna?“, mille avas Rakvere koguduste ühine jumalateenistus Rakvere Kolmainu kirikus, millele järgnes advendiküünla süütamine Rakvere linna keskväljaku jõulupuul. Esimese advendi tähistamine juhatas sisse viienda Rakvere kristlike kirikute, linna, kultuurikeskuse ja eraettevõtjate koostöös toimuva kirikupäevade nädala. Rakvere kui 2012. aasta metsapealinna kirikupäevade pealkiri „Usk varna?“ juhatab küsima usu tähtsuse üle tänases eesti ühiskonnas. Kas usk kuulub varna või tuleks varnast võtta?

Usu kohast ja rollist nende elus ja loomingus kõnelevad kirjanikud Tõnu Õnnepalu ja Kaur Kender Hannes Hermaküla juhitaval vestlusõhtul „Kirjaniku usk“. Maailma tuleviku ja selle võimaliku lõpu üle arutlevad kolmapäevasel populaarteaduslikul tulevikukonverentsil majandusmõtleja ning -analüütik Peeter Koppel, usundiuurija ning maiade asjatundja Tarmo Kulmar ja usuteadlane Heiki Silvet. Vastamisi astuvad religiooni ja teaduse vahekorda klaarima üks füüsikaõpetaja ning usundiõpetaja, avatakse Pereraadio Rakvere stuudio ning peetakse maha taas kolmetunnine teleprogramm, mida võimalik jälgida kõigil huvilistel nii raadotseetris kui pildiraadios ning mida juhib Maalehe ajakirjanik Bianca Mikovitch.

Esmakordselt toimub Rakveres kuldpulmapaaride õnnitlemine. Rakvere kogudused koostöös Lääne-Viru maavalitsusega kutsuvad just kirikupäevade raames kokku kuldpulmapaare kogu maakonnast, et esile tõsta perekonda ja väärtustada abielu nende inimeste kaudu, kes selles meile eeskuju annavad. 7. detsembril kella 14-ks kogunevad kuldpulmapaarid Kolmainu kirikusse pidulikule aktusele, kus kuldsetele paaridele antakse üle maavanema tunnustus ning tähtpäevalisi tervitab oma lauludega Ervin Lillepea.

Loe edasi: Metsapealinnas Rakveres algasid kirikupäevad „Usk varna?“

“Seto köök põlvest põlve” viib toidupärandi maailma

Fotograaf: Rene Riisalu

Käesoleva aasta alguses valminud raamat “Seto Köök põlvest põlve, Meremäe kandist” hinnati käesoleva aasta novembri lõpus toimunud rahvusvahelisel kokaraamatute konkursi “Gourmand World Cookbook Awards“ eelvõistlusel Eesti parimaks kokaraamatuks. Võit tagab automaatse edasipääsu lõppkonkursile “The Best in the World” kategoorias “Best Culinary Travel Guide”. Konkursi tulemused saavad teatavaks Pariisis toimuva rahvusvahelise raamatumessi „Paris Cookbook Fair“ raames korraldataval auhindade galaõhtul 23.02.2013.

Võistlus maailma parima kokaraamatu tiitlile toimub kahes osas. Esmalt peab võistlev raamat kvalifitseeruma oma riigi võitjaks. Tulemused teatatakse jooksva aasta lõpul. Ainult iga riigi võitja kvalifitseerub maailma parima kokaraamatu lõppkonkursile, mis päädib järgneva aasta esimestel kuudel. Võistlusel on 47 kategooriat ning žürii otsustada on see, millises kategoorias raamat auhinnale võistleb.

Loe edasi: “Seto köök põlvest põlve” viib toidupärandi maailma

Üleriiklik projekt „Laevade Mälestus”

Uue projektiga tuuakse Eesti merenduse ajaloo märgilised kohad kaardile. Projekt „Laevade Mälestus” on üle-Eestiline projekt, et tähistada kõik seni tähistamata Eestimaa randade laevade ehituskohad, samuti mälestada kuulsaid merega seotud persoone ja muud merenduse ajalooga seotut. Seni on laevade ehituskohti tähistatud vähe, vaid kolmes kohas.

Suurprojekt koosneb väiksematest alaprojektidest. Nagu näiteks alaprojekt „Haagininal”, kus ehitati valmis ka meie kuulsaim purjekas läbi aegade „Tormilind”. Nii ka Käsmu poolsaare Palganeeme kunagine meremeeste õnnekivihunniku mälestuse jäädvustus, alaprojekti nimeks „Palganeeme Mälestus”. Samuti näiteks seitsme kaptenist venna, Truubergide mälestuse jäädvustus Vergi rannakülas. Alaprojekti nimeks „Seitse venda”.

Nii jätkatakse, kuni kõik jäädvustamist ja mälestamist väärivad paigad, laevad  ja persoonid saavad tähistatud. Seda nii Eestimaa randades kui ka sisevetel. Laevade ehituskohti üle Eesti on suht palju. Kõik nad võiksid tähistatud saada ja võiksid saada ka turismiobjektideks. Projektis on sees kolm aspekti: siseturismi arendus, ajalooline ja kultuurilooline. Plaanis on ka samanimeline dokumentaalfilmi projekt.

Koostööpartnerid: Eesti Ajalooliste Laevade Selts ja Eesti Meremuuseum.

Marek Vahula marekult.blogspot.com

Viikingitekülas tulekul kogukondade teemaline infopäev

Foto: viikingitekyla.ee
5. detsembril kell 10:30-15:30 toimub Harjumaal, Viikingite külas avalik infopäev kogukonna teemal “Mis on kogukond ja kuidas muuta oma küla või ühenduse tegevus kogukondlikumaks?”.

Sündmus on mõeldud vabaühenduste ja külakogukondade liikmetele ja eestvedajatele ning on tasuta. Infopäeva raames tutvustame teoorias ja praktikas kogukondlikku liikumist Eestis ja rahvusvaheliselt; kogukonna neli tahku (kultuuriline, sotsiaalne, ökoloogiline ja majanduslik) ja Gaia Haridusprogrammi kui kogukondliku eluviisi õppesüsteemi.

Juhendajad: Toomas Trapido, Aale-Triinu Sonn ja Ave Oit. Ajakava ja registreerumise info:
http://lilleoru.ee/?module=news&id=5493&set_design=2

Eelinfona ka, et jaanuaris toimub sama infopäev uuesti, siis tõenäoliselt nädalavahetusel ja elustiilikeskus Harmoonikumis Viimsi vallas.

Allikas: MTÜ Lilleoru, www.lilleoru.ee

Perretohtri – maa suul

Reva Krista om maa- ja mõtsausku. Foto: Uma Leht

Väega lahkõ ja as ‘atundja tohtri, timä käest võit nõvvu küssü eski kümne aigu õdagu, kitvä patsiendi Tervisetrendi kodolehe pääl Antsla perretohtrit Reva Kristat (53). Tuu kodolehe pääl saa egä Eesti perretohtri tüüd hinnada ja vana Võromaa perretohtriist om Krista saanu parhilla kõgõ inämb punktõ.

«No säänest üüse helistä mist iks väega pall’u ei olõ,» muhelõs Reva Krista uman päävä poolidsõ aknõga tüütarõn Antsla tervüsekesku sõn. «Ma klaari iks inämbüse as’ust päävä aigu är. Võimalusõ piät inemisele andma, a hindäle sälgä ei saa kah laskõ istu.»

Mille Krista õdagu ja nädäli vaihtusõl hindäle helistädä lupa – tä om kimmäs, et uma arst tiid iks parõmbidõ nõvvo anda ku infotelefoni-tohtri. «Nuu ei tiiä jo, mis inemine om ja mis täl hädä om.»

Krista tiid ummi ravi alotsit häste: tä om Antslan tohtritüüd tennü 1986. aastast. Juurõ omma täl kah küländ lähkül: Harglõ ja Karula kihlkunna piiri pääl Koemõtsan, kon eläs imä.

Tohtri kotsilõ või üldä, et tä om maa suul – Reva Kristalõ om külh pakutu latsitohtri tüüd Tarton, a tä lää-i suurtõ liina. Vällämaalõ ammuki mitte. «Liinaelu ei olõ mullõ, ma olõ maalats,» ütles tohtri lühküs seletüses.

Maausku tohtri
Reva Krista jutust tulõ vällä, et tä om maa- ja mõtsausku: soovitas ravialotsilõ innekõkkõ luudusõst peri ruuhi, apteegiruuhist hindas vanno ja läbiproovituid, mitte firmadõ päähämääritüid kallit vahtsit. «Ma olõ kuusõtõrvaga pall’u inemiisi avitanu. Om häste tüütänü, ku omma mädädse haava ja põlõtigu,» seletäs tohtri. «Olõ esi tuud kor’anu ja mõnõ ravialodsõ omma kah lännü otsma. Ku mõtsa läät, sis iks saat.» Loe edasi: Perretohtri – maa suul

Ettevõtja Valgjärvelt: vanõmba, toogõ noorõ maalõ!

Ettevõtjapere Ani Valgjärvelt. Foto: Uma Leht
Ettevõtjapere Ani Valgjärvelt om tuud miilt, et maa ja maaelo läävä hinda, a maal toimõtulõmisõs piät inemisel olõma tark pää, uma maa ja uma ettevõtõ. Nuu perämädse piät vanõmba umilõ latsilõ andma.

«Tuu loosung om võlss: noorõ, tulkõ maalõ! Piässi olõma: vanõmba, toogõ noorõ maalõ! Ku tahat nuuri maa külge köütä, sis piät olõma vundament – nuur pere saa uma eloga maal pääle naada sis, ku vanõmba omma abis,» põrotas Ani Friedel (61), kiä pidä naasõ Üllega (56) vana Võromaa veerekese pääl Valgjärvel väikeist saekaadrit.

Perefirmat OÜ Fripuit, miä and paiklikõlõ inemiisile tüüd ja tugõ kultuuriello, om üle võtman poig Marko (29). «Mi välläkoolitõt poig esi kai, et ku tä järepidevüst edesi ei vii, sis häös mi värk siin är,» kõnõlõs Friedel, kink kats tütärd eläse muial. «Ku mul kõik latsõ är läävä, ma koolõ är ja omgi kõik!»

Ani Marko opsõ kihäkultuuri ja päält lõpõtamist võtt’ ette mõtsatüüstüse opmisõ maaülikoolin. Täl om naanõ ja kats poiga, pere eläs Krüüdnerin – Valgjärvelt kümme minotit sõita.

Et poig saasi iks elojõulidsõ firma üle võtta, tuu härgütäs vanõmbit vaiva nägemä. Opnu agronoomi teivä uma puuettevõttõ kõrraga päält kolhoosi lakjaminekit. Ani perrel om umma mõtsa 60-70 hektäri ümbre, a suurõmba jao puumatõrjaalist nä ostva kokko.

«Sortõ om meil pall’o. Ku õnnõ saematõrjaali tuuta, sis sügüse om kõrraga hädä: ehitüse saisva ja tuud kiäki ei osta,» kõnõlõs Friedel. «Hööveldämi, kuivatami, löömi esi alussit kokko ja teemi euroalussidõ tegijile saematõrjaali. Ku raha lõhn om õhun, sis käü tüü puulpäävä-pühäpäävä kah, poig vaihõpääl nurisõs tuu pääle…» Loe edasi: Ettevõtja Valgjärvelt: vanõmba, toogõ noorõ maalõ!

Kihlkunna-päkädsimaa Mõnistõn

Foto: isetegija.net
Mõnistõ muusõum kuts latsi 6.-9. jõulukuul päkädsimaalõ, muusõumi-päkädsi kõnõlõsõ timahava vana Võromaa katsast kihlkunnast.

«Olõmi innembi tennü tutvas nii soomõugri ku naabri-rahvidõ kombiid, a umma vanna Võrumaad viil tutvustanu ei olõ,» kõnõl’ Mõnistõ muusõumi juht Tulviste Hele. «Vana Võrumaa egä kihlkund om ummamuudu põnnõv. Otsimi vannu legende ja püvvämi noid läbi aoluu tutvusta.»

Tulviste Hele selet’, et Rõugõ kihlkunnan om Paganamaa ja puutüümeistri, Vahtsõliina kihlkunnan kants, Põlva kihlkund om kõva linakasvatusmaa. «Räpinä kihlkund om külgepite vasta Lämmindjärve ja tuust kandist omma kalamiihiga köüdedü as’a,» ütel’ Tulviste Hele. «Kanepi kihlkunnan om olnu kõva laulurahvas, Urvastõ kihlkunnast omma üles kirutõdu Pühäjõõ- ja pikselegendi, Karula kant om väega pall’u aastit olnu nõiduga köüdet, eläs sääl jo Kaika Laine, inne tuud olli Suri ja muu as’amehe. Lõpõtusõs tulõmi tagasi Mõnistõlõ ja Harglõ kihlkunda, noidõ legendi tulõva kõgõ otsa.»

Päkädsimaa tähendäs paari-kolmõ tunni aoluulist-mängulist aigu muusõumirahvaga. Ku Võrumaa latsõ tulõva, sis näidega kõnõldas iks võru keelen. Mõnistõ muusõum kõrraldas päkädsimaad 16. aastat.

Harju Ülle, Uma Leht

Saa oppi küläkandlõmängu

Et küläkandlõmängu elon hoita ja et mängjit mano tulnu, saava huvilidsõ vanno küläpillimiihi käe all pillimängu oppi.
Ettevõtmist kutsutas perimüsmuusiga koton oppamisõs: oppi saa kas oppaja vai opilasõ puul koton vai mõnõn muun kokko kõnõldun paigan.

Küläkandlõ-projekti vidä Eesti perimüsmuusiga keskus üten tiidüs- ja haridusministeeriümiga. Oppus om opilasõlõ ilma massulda – riik mass esi pillioppajilõ tunnõ iist. Kiä taht pillimiihi käe all küläkandlõmängu tunnõ võtta, andku hindäst teedä Soonõ Katilõ tel 5804 8426 vai kati.soon@gmail.com.

Uma Leht

Metsaomaniku esmaseks abimeheks saab ühistu

1. detsembrist kaob metsanduse maakondliku tugiisiku amet. Metsaomanike esmaseks kontaktüksuseks saab kohalik metsaühistu.

Erametsakeskuse kaudu metsaühistutele makstavate toetuste põhimõtted on muutunud. Alates 1. detsembrist kaob Erametsakeskuse ühistutele makstav tugiisiku toetus ehk piirkondlikke metsanduse tugiisikuid enam ei toetata. Ümberkorraldus on seotud ka üldisema sihiga, et metsaomanikke abistav tugisüsteem peab liikuma omafinantseerimise suurendamise ja riigi abi vähendamise suunas.

Metsaühistute roll metsaomanike abistamisel on aasta-aastalt suurenenud. Praegu aitavad paljud ühistud omanikke lisaks infoürituste läbiviimisele, nõustamisele ja metsatoetuste taotlemise ka metsa majandamisel vajalike tööde korraldamisel, samuti on metsaühistud usaldusväärseks partneriks puidu müügil. Reeglina on ühistuga seotud konsulent, kes metsaomanikku konkreetsetes metsaküsimustes abistab. Abi saamiseks tasub metsaomanikel ühendust võtta oma metsa asukoha järgse ühistuga. Loe edasi: Metsaomaniku esmaseks abimeheks saab ühistu