Prognooside kohaselt suureneb aastaks 2024 piimatoodang maailmas kokku 175 mln tonni (23%) võrra võrreldes aastatega 2012-2014. Enamus piimatoodangu kasvust (75%) tuleneb arengumaadest, eelkõige Aasiast, selgub OECD ja FAO raportist “Põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoosid 2015-2024”.
Maablogis teeb piimaturu prognoosidest ülevaate põllumajandusturu korraldamise osakonna loomakasvatussaaduste büroo peaspetsialist Ahto Tilk.
Keskmine räim on tervisele täiesti ohutu ja seda võiks süüa kuni 300g nädalas. Foto: Tiit Koha
Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev rääkis Terevisioonis Läänemere kalade dioksiinisisaldusest.
Maablogi tõi välja kümme punkti, mida kalasõber peaks teadma Läänemere kalast ja selle söömisest.
Jah, maailma enim uuritud veekogu Läänemerd iseloomustab mitmete saasteainete kõrge tase. Dioksiine ja dioksiinilaadseid PCB-sid on kokku umbes 400 erinevat ühendit, millest toksilised on umbes 30 – Läänemere kalad sisaldavad rohkem saasteaineid kui Põhja-Atlandi kalad. Need ühendid säilivad pikaajaliselt keskkonnas, bioakumuleeruvad toiduahelas ning võivad ohustada inimeste tervist ja keskkonda.
Tervisele ohtlikku dioksiini leidub kõige rohkem Läänemere põhjaosas, eriti Botnia lahes. Soomes lahes on seda vähem ja mere lõunaosas on olukord üsna rahuldav. Teadlaste andmed näitavad, et olukord Läänemeres on paranemas.
“Kui kasvatada ise toitu kasvõi natukene, vähendab see väga palju raiskamist ja ära jäävad ka need pikad suure ökoloogilise jalajäljega ahelad.” – Toomas Trapido. Foto: Karin Volmer
Sel kolmapäeval, 16. oktoobril tähistab maailm rahvusvahelist toidupäeva ja püüab sellega innustada mõtlema, kuidas kindlustada piisav ja mitmekülgne toiduvaru kogu inimkonnale. Maablogi uuris erinevatelt ekspertidelt, mida nemad soovitavad teha, et meil toitu võimalikult vähe raisku läheks.
Malle Kobin, Aasta Ema 2013:
„Mina olen oma põhimõtted kaasa võtnud lapsepõlvekodust, kus toidust peeti väga lugu, st. võileib söödi lõpuni, taldrik söödi tühjaks, kui oli soovi võis lisa võtta, ka see tuli ära süüa. Samu kombeid olen püüdnud õpetada oma lastele. Meie kodus on au sees ka tervislik toitumine. Suure osa oma toidust – piim, liha, munad, juurviljad, aedviljad, puuviljad – kõik kasvatame ise, ilma kunstväetise ja umbrohumürkideta. Teeme palju hoidiseid. Kuna meil on ka koduloomad, siis toitu niiöelda raisku ei lähegi – prügikasti toitu ei visata. Olen oma lastele õpetanud varasest lapsepõlvest peale viisakaid lauakombeid, mille juurde kuulub kindlasti toidust lugu pidamine. Mingit erilist nippi mul pole, vaid kasvatuslik järjekindlus kujundab lastes teadmise, et toit on lugupidamist vääriv elu osa.“
Kuue aasta jooksul on Eestis läbi LEADER-lähenemise panustatud kodukohtade arengusse ligi 13 miljonit eurot aastas. Kuigi praeguse maaelu arengukava viimane, seitsmes aasta koos oma projektidega alles kestab, teeb see perioodi 2007–2013 peale kokku üle 86 miljoni euro, mille iga piirkond on saanud kohalikku arengusse suunata. Selleks on tehtud koguni 6000 projekti ehk ligi kolm projekti päeva kohta.
Eesti maapiirkondades tegutseb kokku 26 kohalikku tegevusgruppi, mis katavad maapiirkonna peaaegu sajaprotsendiliselt. Igal aastal on nad saanud erinevate projektide vahel jaotada keskmiselt 12,78 miljonit eurot. Niisiis – kuidas kerkis Sinu kodukohta uus vinge palliplats või seikluspark? Loe edasi: Maablogi: Eestis tehakse kolm LEADER-projekti päeva kohta
Lähenevate jõulude eel kirjutab Ell Vahtramäe Eesti Põllumajandusmuuseumist täna Maablogis maapere jõulukommetest – toidust, valgusest ja ennustamisest.
“Kui talupere argipäevane toit oli kesine ja sedagi sai jaopärast, siis jõululauas võis igaüks võtta, mida soovis ja palju soovis – nii kindlustati toitu eranditult kõigile. Et oleks tervist ja jõudu järgneval aastal tööd teha, pidi ohtralt sööma. Jõululaul pidi kindlasti olema liha, leiba ja õlut,” kirjutab Ell Vahtramäe.
Tuli peab aga maapere kommete kohaselt põlema kogu pühade aja,” et esivanemate vaimud näeksid koju tulla, kaitseks kurja eest, aga ka et Jõululaps inimeste juurde tuleks. Tuli ei tohtinud akendest välja paista: eriti Lääne-Eesti kardeti, et valgus rikub orase.”
Novembri algusest on põllumajandusministeeriumi eestvedamisel toimunud neli mahetoidu töötuba lasteasutustele. Töötubades räägiti mahetoidust, mahetooraine kättesaadavusest ja selle hankimisvõimalustest. Tippkokkade juhendamisel koostasid lasteasutuste toitlustjad ja majandusjuhatajad olemasolevast mahetoorainest retseptid, kus põhirõhk oli eestimaise toor- aine kasutamisel.
Tähelepanu alt ei jäänud välja ka toidu uudsus ja väljanägemine ning võimalikult soodne hind, samuti pakuti toitudele välja lastepärased nimed. Nii valmisidki esimeses, praadide-teemalises töötoas Taigo Lepiku juhtimisel näiteks „Siili pihvid“ ja „Päkapiku struudel“.
Alates tänasest avaldatakse Maablogis ühes töötas valminud mahetoitude retseptid. Esimesena on fookuses praed (NB! kogused on retseptides arvutatud 1 portsjoni kohta). Retsepte näed siit.
Statistikaameti andmetel on Eestis kala tarbimine 10,5 kg ühe elaniku kohta. Samas väljapüük Eesti vetest ulatub ligikaudu 80 000 tonnini.
Seega ületab Eestis püütud kala kogus siinset kalatarbimist peaaegu kuuekordselt. “Lisaks imporditakse eestisse ligikaudu 40 000 tonni kala ja kalatooteid aastas, mis kala tarbimist ühe elaniku kohta arvestades katab juba iseenesest Eesti tarbijale vajaliku kala koguse,” kirjutab täna Maablogis kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome.
“Kuna kala on kiiresti riknev kaup, siis eelistavad suuremad tootjad näiteks kilu ja räime puhul saagi pärast väljapüüki kohe külmutada ning seejärel turustatakse see peamiselt idaturul, kus on seda võimalik müüa suurtes kogustes. Traalpüügist saadavaid suuri kilu- ja räimekoguseid kohalikul turul värskelt turustada on saagi kiire riknemise tõttu üpris keeruline ning eeldab seda, et turule toodavat kogust peab olema võimalik veel samal päeval maha müüa,” selgitab Soome.
Kuhu kala kaob ja mis parandaks kohaliku kala kättesaadavust loe lähemalt Maablogist.
