Tartu ülikooli teaduskooli uus direktor on Mihkel Kree

Mihkel Kree.
Mihkel Kree.

Tartu ülikooli senat valis 29. aprillil teaduskoolile uue direktori, kelleks sai olümpiaadide osaleja, nende korraldaja ja Eesti võistkondade juhendajana suurt kogemuste pagasit omav Mihkel Kree.

Kree näeb, et teaduskool võiks oma potentsiaali tulevikus mh välismaale eksportida ning suurendada erinevate valdkondade osakaalu teaduskooli tegevuses. Uus direktor alustab tööd 1. augustil 2016.

Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma ütles kandidaate hinnanud ekspertkomisjoni nimel, et Mihkel Kree võtmeteguriks, miks ta osutus valituks, on tema senine kogemus vedada eest andekatele noortele suunatud tegevusi ja olla noortele isiklikuks eeskujuks oma saavutustega olümpiaadidel ja teadustööde konkurssidel.

Kree osaleb juba neljandat aastat Saudi Araabia õpilaste rahvusvahelisteks olümpiaadideks ettevalmistuse protsessis. Kuna sealsete õpilaste baasteadmised on nõrgad, korraldatakse rahvusvahelise olümpiaadi tasemele jõudmiseks õpilastele mitmekuiseid intensiivseid treeninglaagreid, kus õppejõude imporditakse näiteks Eestist ja Ungarist.

Kree sõnul on teaduskoolil ühiskonnas läbi kaugõppekursuste ja suure kandepinnaga õpilasvõistluste väga lai roll. Kree näeb, et ajakohastamist-ühtlustamist vajab ka teaduskooli kaugõppekursuste programm. Teaduskooli haare on viimastel aastatel traditsioonilistelt ainetelt, nagu matemaatika, füüsika, keemia jt, laienenud ka mitmetele uutele õppeainetele, näiteks lisandunud humanitaaria valdkonna ained on teaduskooli sihtgruppi oluliselt laiendanud. „Seejuures tuleb jälgida, et säiliks traditsiooniliste ainete senine kõrge tase, aga samas panna tõhusalt käima töö ka uuemates ja väiksema kandepinnaga ainetes,“ tõdes Kree.

Teaduskooli direktori ametikohale kandideeris 15 inimest, kes kõik vastasid nõudmistele.
Virge Tamme

Tartu ülikooli juurde loodi Eesti maapõueressursside arenduskeskus

Maavarade uurimine ja kasutamine on taaskord tõusnud tähelepanu keskmesse, millega kaasneb ka palju infomüra ja ebatõest infot. Tartu ülikooli arengufondist 100 000 euro suuruse toetuse saanud ökoloogia ja maateaduste instituudi juurde loodud Eesti maapõueressursside arenduskeskus püüab erinevate valdkondade teadlastega tuua selgust mitmetesse maavaradega seotud küsimustesse.

Eesti maapõueressurssidega tegelev arenduskeskus MAREK koondab ja koordineerib maapõueuuringute, maapõueressursside kasutamise ja töötlemise ning keskkonnakaitse küsimuste rakendusuuringuid.

Teiselt poolt soovib keskus pakkuda ülikooli teadlaste eksperthinnanguid ja teenuseid erinevate maapõuega seotud küsimuste lahendamiseks riigi, omavalitsuste ja ettevõtetest partneritele ning rääkida kaasa maapõueressursse puudutavate strateegiliste otsuste tegemisel.

Virge Tamme

Tartu Sügispäevade 100 sündmust liigutavad linna

Tartu Tudengipäevade logoTäna algab linna- ja tudengifestival Tartu Sügispäevad, mis toob ühe nädala jooksul linnarahvani enam kui sada kultuuri-, spordi- ja haridussündmust.

13.-19. oktoobril vältava festivali peateema on liikumine ja liigutus. Tartu Sügispäevade projektijuht Tiit Pikk rääkis, et igaüks leiab kavast mõne ürituse, mis teda sügavalt liigutab või kus saab liigutada iseennast. „Või miks mitte ka mõlemat korraga!“ ütles Pikk.

Tartu Sügispäevade programmijuhi Aleksander Tali sõnul avavad liikumise teemat ka uued üritused. “Otse Tartu kesklinna püstitame ekstreemspordiraja nimega TitaanTudeng ja mängime esmakordselt Eestis täiselusuuruses inimlauajalgpalli,“ rääkis Tali.

Festivali kavas on omal kohal ka traditsioonilised sündmused, näiteks üliõpilaste omaloomingukonkurss Tudengifilm ja Tudengibänd. Vanad üritused on kavas ka peale uuenduskuuri, näiteks mälumäng Mälukas laieneb õuealale.

Tartu Sügispäevade kava rullus lahti täna hommikul traditsioonilise ühisvõimlemisega Avatuut ja sellele järgneva pannkoogihommikuga Raekoja platsil. Festivali ametlikku algust märgib õhtune priipääsuga avapidu Tartu Elektriteatris, kus kõlavad linnapea ja rektori tervitused, lavale astuvad Galvanic Elephants ja KRUUV.

Tartu Sügispäevade peakorraldaja on Ülikooli Kultuuriklubi koostöös mitmekümne organisatsiooniga. Tudengipäevade nime alla koonduva kevad- ja sügispäevade festivali korraldab Ülikooli Kultuuriklubi alates 1989. aastast, traditsiooni juured ulatuvad 60ndatesse. Tartu Tudengipäevade suurtoetajad on Saku, Swedbank ja Tartu linn.

Tartu Sügispäevade festivalinädala kava leiab kodulehelt: www.studentdays.ee/programm.

Tartu Sügispäevade värskeim info jõuab ka Facebooki https://www.facebook.com/Studentdays ja ja eredaid hetki kajastab galerii Instagramis http://instagram.com/tartutudengipaevad.

Allikas: Tartu Sügispäevad 2014

Türil alustas tööd Väärikate ülikool

Foto: Ants Leppoja

24.jaanuaril alustas Türil tööd Väärikate ülikool, mis pakub täiendkoolitust Järva- ja Raplamaa vanemaealistele inimestele, et aidata kaasa nende teadmiste täiendamisele elutähtsatel teemadel.

Avaloengule, mille teemaks oli kinnisvara ja sellega seonduvad seadused, oli kogunenud pea 130 vastset üliõpilast. Neile esinesid Eesti Maaülikooli professor Madis Kaing ja notar Ene Nuka.

Maavanem Tiina Oraste ütles oma tervituses, et rohkearvuline osavõtt avaloengust teeb meele rõõmsaks. „Selleks, et kiiresti muutuvas maailmas hästi toime tulla, on vaja pidevalt uusi teadmisi ja väärikate ülikoolis osalemine on selleks hea võimalus. Soovin, et algav tudengielu ja eesseisvad loengud oleks huvitavad ja kasulikud,“ lisas maavanem.

Osalejaid tervitasid veel Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimees Mart Järvik.

Kevadsemestril on Väärikate ülikoolil kavas veel neli loengupäeva. 28 veebruaril esineb proviisor ja ravimtaimede uurija Ain Raal, kelle loengu teemaks on „Sinu ravimtaimed“. 28. märtsil peab Tartu Ülikooli ettevõtlushariduse dotsent Made Torokoff loengu „Mõtteid ja võtteid väärikas eas väärikast ettevõtlusest“. 25. aprillil räägib maailma ehitusest Tartu Ülikooli audoktor, astronoom Jaan Einasto ja 23. mail ajaloolane ja teadur Kalev Jaago Järvamaa mõisate ajaloost. Loengu toimuvad endises Türi kolledži hoones ja algavad kell 13.00.

Väärikate ülikooli programm sisaldab juriidilisi, tervishoiu ja tervisliku toitumise, keskkonna- ning psühholoogiaalaseid loenguid, mis toimuvad Türil käesoleva aasta jaanuarist detsembrini. Kõiki loenguid kuulanu saab lõpuüritusel sellekohase tunnistuse. Väärikate ülikooli projekti elluviijaks on Kesk- Eesti õppe- ja kompetentsuskeskus koostöös Tartu Ülikooli Elukestva õppe keskusega.  Projekti elluviimist toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu, Järva maavalitsus, Türi vallavalitsus ja Raplamaa Omavalitsuste Liit.

Allikas: jarva.ee

Eduard Wiiralti stipendiumi pälvis Mihkel Ilus

Mihkel Ilus oma näituse avamisel. Allikas: festival.weissenstein.ee

Tänavuse Eduard Wiiralti stipendiumi saab Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide maalimagistrand Mihkel Ilus. Stipendiumi saamiseks esitati 22 taotlust. Mihkel Ilusa puhul tõstis komisjon esile jõulise ja isikupärase autoripositsiooni olemasolu, võimet töötada väga erinevates meediumi- ja ruumikontekstides ning julgust luua suuremastaabilisi ambitsioonikaid tervikuid.

Eesti Kunstiakadeemia magistrant Mihkel Ilus lõpetas 2010. aastal Tartu Ülikooli maalikunsti osakonna. Tänavu on Ilusal toimunud kaks isikunäitust: „Rokokoo“ (festivali „Alternatiivne Ameerika kino“ raames) ning „24 prelüüdi vaikusele“ (koostöös Märt-Matis Lillega). Samuti on Ilus osalenud 2010. aastal ühisnäitusel „Muutuv maalikunst“ Kumu kunstimuuseumis. Ta on osalenud ka etenduskunstiprojektides, sh olnud etenduse ja näituse „Kapriisid“ üks autoreid (koos Henri Hütiga). Mihkel Ilusa viimase aja loomingu fookuses on töö ruumiga.

3000 euro suuruse stipendiumi eesmärk on edendada kunstiüliõpilaste iseseisvat õppe- ja loomingulist tööd ning võimaldada enesetäiendamist. Lisaks stipendiumile saab võitja Eesti Kunstimuuseumilt (EKM) kingiks muuseumi kuldkaardi, mis annab selle omanikule eluaegse tasuta külastusõiguse kõigis EKMi muuseumides. Loe edasi: Eduard Wiiralti stipendiumi pälvis Mihkel Ilus

Sügisel möödub 20 aastat Tartu ülikooli sotsiaalteaduskonna loomisest

20 aasta tähtpäeva puhul toimub 5. oktoobril Tartu ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonnas konverents, mille juhtteemaks on doktorihariduse tähtsus ühiskonna jaoks. Konverentsil esinevad TÜ sotsiaalteaduskonna juures kraadi kaitsnud doktorid. Päeva lõpus aga diskuteeritakse doktorihariduse üle.

Konverents toimub 5. oktoobril algusega kell 11 TÜ raamatukogu konverentsisaalis. Päevakavas on lõuna ja kohvipaus. Konverentsile järgneb vastuvõtt Lossi 36 õppehoones. Vastuvõtul osalejad saavad endale kingituseks värskelt ilmunud raamatu “Professoritelt Eesti ühiskonnale”.

Üritus on tasuta ning kohtade arv on piiratud. Eelregistreerimine: http://www.sh.ut.ee/et/registreerimine

Info seoses esinejate ja täpsema kavaga on täienemisel ning seda saab jälgida: http://www.sh.ut.ee/et/aastapaevakonverents-doktorid-eesti-uhiskonnale

TLÜ Haapsalu Kolledžit hakkab juhtima Triin Laasi

1. juunil valis Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži nõukogu kolledži uueks direktoriks Triin Laasi. Uus direktor on Läänemaalt pärit, töötanud varem Haapsalu Kolledži arendusjuhina ning viimati Haapsalu Kutsehariduskeskuse direktorina.

Triin Laasi hinnangul on Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž selge identiteediga ja kindlate tegevusvaldkondadega õppeasutus. Oma uuel ametikohal annab ta endast parima, et kolledži head praktikad jätkuksid ning et kolledž jätkuvalt toetaks oma tegevusega kogu Lääne regiooni arengut. Oma esimeseks suuremaks tööks peab ta kompetentsikeskuse käimalükkamist.

Kolledži praeguse direktori Janno Kriiska sõnul oli nõukogu otsus peaaegu üksmeelne. Otsuse langetamisel hindas nõukogu kandidaatide juhiomadusi ning nägemusi nii kolledži tulevikust kui ka selle kohast Läänemaa haridusmaastikul.

33-aastane Triin Laasi on lõpetanud Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi, omandanud bakalaureusekraadi kasvatusteaduste alal Tartu Ülikoolist ja magistrikraadi haldusjuhtimise alal Tallinna Tehnikaülikoolist. Ta on töötanud Haapsalu Kolledži arendusjuhina ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse direktorina.

Kolledži direktorina asub Triin Laasi tööle alates juuli keskpaigast.

Allikas: Tallinna Ülikool

Õpingud katkestanud saavad taas kandideerida TULE tasuta õppekohtadele Tallinna Ülikoolis

12. jaanuaril algab Tallinna Ülikoolis vastuvõtt TULE programmi tasuta õppekohtadele, avaldusi saab esitada kuni 17. jaanuarini. Samal perioodil toimub ka täiendav vastuvõtt magistriõppes romanistika tasulistele ja prantsuse keele õpetaja tasuta õppekohtadele. Tallinna Ülikooli TULE vastuvõtul saab kandideerida kõikidele riikliku koolitustellimusega tavavastuvõtuga erialadele. TULE abiga saavad kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/04–2008/09. Oodatud on kandidaadid, kellel on tegemata kuni 30 ainepunkti ulatuses sooritusi õppekavast, millel on riikliku koolitustellimuse õppekohad. Tasuta saavad õppima asuda ka varemalt riigieelarvevälisel õppekohal õppinud. Kandideerimiseks tuleb koos avaldusega esitada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) taotlus ja täita motivatsiooniküsimustik. Dokumente saab esitada Terra hoone ruumis T-223 (Narva mnt 25, II korrus) tööpäeviti kella 11–15.
Lähemalt TULE programmist Tallinna Ülikoolis: www.tlu.ee/tule
„TULE – tule uuesti, lõpeta edukalt!“ on haridus- ja teadusministeeriumi programm, mis võimaldab kõrghariduse katkestanutel tasuta õpingud lõpetada. Programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond ning selles osaleb 13 Eesti kõrgkooli.
Merit Paist,
Tallinna Ülikooli vastuvõtuspetsialist

Õpilased saavad võimaluse ülikoolielu nuusutada

Tallinna ülikooli õpilasakadeemia avas registreerimise kevadsemestri kursustele, mis võimaldavad gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastel langetada teadlikumat kutsevalikut.

Esmaseid teadmisi on võimalik saada näiteks praktilisest fotograafiast või Hispaania ja Itaalia kultuurist. Arutleda, kas maailm meie ümber on tõeline või illusoorne, kas reklaam on kunst või kommertslik mõttetus? Vene keelt kõnelevatel noortel on võimalik õppida, kuidas käituda kaamera ees loomulikult ja veenvalt.

Ühtekokku avab Tallinna ülikooli õpilasakadeemia 4. veebruaril üheksa kursust: „Filosoofia”, „Infootsing – ainult Google’ist ei piisa”, „Praktiline fotograafia”, „Kommunikatsioon: reklaam, suhtekorraldus, ajakirjandus”, „Esiaeg ja tsivilisatsioonide teke”, „Rakenduspsühholoogia”, „Sissejuhatus Hispaania ja Itaalia kultuuri ja keeltesse” ja „Huvikeemia”. Toimub ka venekeelne kursus „Käitumine kaamera ees”.

Kursuste kohta saab enam infot aadressilt www.tlu.ee/akadeemia. Kõikide kursuste õppepäevad toimuvad nädalavahetustel, ühe kursuse semestritasu on 15-20 eurot.

Õpilasakadeemia kursusi viivad läbi Tallinna ülikooli õppejõud, samuti kaasatakse külalislektoreid vastava
valdkonna spetsialistide seast. Praeguseks on õpilasakadeemias õppinud üle 3
000 noore üle Eesti.

Lisainformatsioon: Berit Oll, Tallinna ülikooli õpilasakadeemia projektijuht, telefonid: 640 9369, 5560 6000, e-post: berit.oll@tlu.ee.

Rein Raua juubelit tähistatakse sümpoosioniga

Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut ja Eesti Semiootikavaramu eestvedamisel toimub laupäeval, 17. detsembril professor Rein Raua 50. sünnipäevale pühendatud sümpoosion „Rein Raud 50: kriitilised lugemised”, mis on avatud kõigile tema loomingust huvitatuile. Sümpoosion algab laupäeval kell 11.30, toimumiskohaks on Tallinna Ülikool (Mare hoone, Uus-Sadama 5, ruum M-225).

Ettekannetega esinevad Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Igor Pilshchikov, Aleksi Järvela ja Alari Allik ning austust avaldab ka Eesti Semiootikavaramu. Teemadering keskendub nii Rein Raua enese töödele kui ka tema erinevatele tegevus- ja huvivaldkondadele. Kohaletulnutel on võimalus osa võtta sõbralikust arutelust ja loomulikult õnnitleda juubilari. Ettekandeid on nii inglise kui eesti keeles.

Seminari lõppemisel suundutakse kell 14.30 teatri NO99 kohvikusse (Sakala 3), kuhu on oodatud kõik Rein Raua sõbrad, tuttavad, kolleegid, õpilased ja austajad temaga klaase kokku kõlistama. Loe edasi: Rein Raua juubelit tähistatakse sümpoosioniga

Virumaa noortele tuuakse uuest aastast rahvusvahelised keeletestid koju kätte

Tallinna Ülikooli keelekeskuse juhataja Tuuli Oder ja Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik allkirjastasid kolmapäeval, 14. detsembril Narvas koostöölepingu, mille kohaselt hakkavad uuest aastast Narva kolledžis toimuma Tallinna Ülikooli korraldatavad rahvusvaheliste keeletestide väljasõidueksamid.

Esialgu on Narvas võimalik sooritada IELTS (International English Language Testing System) eksamit, mis on eelduseks õppima asumisel 135 riigi 6000 ülikoolis. Samuti korraldatakse koostöös kahe kõrgkooli vahel nende Narva kolledži üliõpilaste nõustamist, kes kolledži inglise keele eriala lõpetamiseks sooritavad CAE (Certificate in Advanced English) rahvusvahelise keeleeksami. Nimetatud sertifikaat võimaldab erinevates riikides töötada inglise keele kui võõrkeele õpetajana. Loe edasi: Virumaa noortele tuuakse uuest aastast rahvusvahelised keeletestid koju kätte

Tallinna Ülikool ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi allkirjastavad koostöölepingu

Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktor Indrek Kaldo allkirjastavad homme Tallinna Ülikoolis kahe kooli vaheliste sidemete tihendamiseks ja koostöö arendamiseks koostöölepingu.

Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska sõnul on mõlema poole peamiseks eesmärgiks parandada gümnaasiumihariduse kvaliteeti.  “Koostöö võimaldab kaasata Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppetöösse meie ülikooli õppejõude, üliõpilasi ja tehnilisi võimalusi ning ühtlasi populariseerida akadeemilist haridust, teadust ja teadlase elukutset Eesti ühiskonnas,“ avaldas Reiska heameelt sõlmitava lepingu osas

Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktori Indrek Kaldo märkis, et koostöö Tallinna Ülikooliga ühtib gümnaasiumi akadeemilisuse põhimõttega ning ühtlasi aitab õpilasi paremini ette valmistada tulevasteks kõrgkooliõpinguteks. „Usun, et meie vastastikune koostöö annab Koidula kooli õpilastele võimaluse loodussuunal kasutada Eesti kõige kaasaegsemat teadusmaja, kus õpilased saavad laborites katseid teha ja kus ülikooli õppejõud saavad õpilasi innustada loodussuunda edasi õppima minema,“ avaldas Kaldo lootust.

Koostöö avab mõlema poole jaoks mitmeid võimalusi – näiteks saavad ülikooli õppejõud ja tudengid pakkuda oma tuge Pärnu Koidula Gümnaasiumi valikkursuste või uurimustööde juhendamisel või kaasata õpilasi ülikooli erinevatesse teadusprojektidesse.   Koostööleping sõlmitakse tähtajatuna.

Valmis Eesti esimene põhjalik poliitika ja valitsemise kõrgkooliõpik

Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi õppejõudude ühistööna on ilmunud esimene eestikeelne põhjalik poliitika ja valitsemise aluseid tutvustav kõrgkooliõpik, mis katab riigiteadusi Lääne õpikutes tavaks saanud viisil ja mõisteraamistikus. Õpiku esitlus toimub reedel, 9. detsembril algusega kell 14 Tallinna Ülikooli Mare õppehoone aatriumis (Uus-Sadama 5, III korrus).

Äsja raamatupoodidesse jõudunud „Poliitika ja valitsemise alused“ annab esmakordselt tervikliku ja tänapäevase ülevaate poliitika ja valitsemise võtmeteemadest ning tutvustab valdkonna üldmõisteid. Lisaks riigiteadustele sobib õpikut kasutada ka ülejäänud sotsiaalteadustes (sotsioloogia, õigus, majandus, kommunikatsioon jt) ning teistel erialadel, kus õppekavad sisaldavad poliitika ning valitsemise kursusi. See on hea käsiraamat õpetajatele, poliitikutele, juhtidele ja poliitikahuvilistele.

„Poliitika ja valitsemise aluste“ toimetajateks on Leif Kalev ja Anu Toots, autoriteks: Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, Ott Lumi, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts, Georg Sootla, Anu Toots ja Raivo Vetik. Õpik ilmus riikliku eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi raames. Loe edasi: Valmis Eesti esimene põhjalik poliitika ja valitsemise kõrgkooliõpik

Studia Generalia avalik loeng keskendub kirjasüsteemile

Neljapäeval, 8. detsembril algusega kell 16 toimub järjekordne Tallinna Ülikooli Studia Generalia avalik loeng, sedakorda peab ettekande kirjasüsteemi ja õigekirja kultuuriliselt ja poliitilisest tähendusest ühiskonnale dr Mark Sebba Lancasteri Ülikoolist. Ingliskeelne loeng toimub Tallinna saalis (Uus-Sadama 5, M-218).

Selleks, et üht keelt kirja panna, on vaja kirjasüsteemi ja sobivat meetodit (ortograafia) selle süsteemi rakendamiseks sõnade kirjutamisel. Kuigi see võib tunduda lihtsalt tehnoloogia rakendamisena, pole see sugugi nii. Kirjasüsteemid ja ortograafiad annavad keelele selge identiteedi ning sotsiaalse ja kultuurilise tähenduse. Neid võib kasutada rahvuslike ja subkultuursete identiteetide loomiseks; isegi üksikutel tähtedel või diakriitikutel võib olla sümboolne tähendus. Mark Sebba loeng kasutab hulgaliselt näiteid eri keeltest üle maailma, et näidata, kuidas kirjasüsteemid ja ortograafiad on kultuuriliselt ja poliitiliselt olulised ning samal ajal ka keerulised ja vastuolulised. Mark Sebba loengu teemast saab aimu ka hiljuti Tallinna Ülikoolile antud intervjuust.

Mark Sebba on teinud uuringuid pidžinitest ja kreoolkeeltest ning konversatsioonilisest koodivahetusest. Läbi selle on tal tekkinud huvi suhteliselt uudse valdkonna, ortograafia sotsiolingvistika vastu, mis uurib õigekirja ja kirjalike süsteemide kultuurilisi ja sotsiaalseid aspekte. Viimasel ajal on tema huviobjektiks saanud kirjalikud mitmekeelsed tekstid nagu ajakirjad, veebilehed ja avaliku ruumi muud tekstid, mis sisaldavad mitut keelt. Tema lähenemine uurib mitmekeelseid tekste kui kirjaoskuse praktikaid, mis toetuvad keelte eri repertuaaridele, visuaalsetele kujunditele ja ruumi korrastamisele. Mark Sebba ettekandele järgneb diskussioon, mida veab TLÜ Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi vanemteadur Anastassia Zabrodskaja. Mark Sebba viibib Tallinnas TLÜ Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi kutsel ülikooli külalisena. Loe edasi: Studia Generalia avalik loeng keskendub kirjasüsteemile

Tallinna Ülikoolis toimub sügisene avatud uste päev

24. oktoobril toimub Tallinna Ülikoolis sügisene avatud uste päev, et aidata abiturientidel enne riigieksamite valimist oma erialavalikus selgusele jõuda.

Lisaks traditsioonilisele erialade laadale toimuvad päeva jooksul erinevad infotunnid ja ekskursioonid ülikooliga tutvumiseks. Huvipakkuvat leiavad avatud uste päevalt ka bakalaureuseõppe tudengid ja täiskasvanud õppijad – toimuvad magistriõppe, VÕTA ja TULE infotunnid.

Huvilistele on avatud erialade laat, kust leiab infot Tallinna Ülikoolis õpetatavate erialade kohta. Ülikooli karjääri- ja nõustamiskeskuse esindajad abistavad huvilisi eriala valikul ja tulevase karjääri planeerimisel. Teavet saab kodumaise Õpilasakadeemia ja välismaal õppimise kohta, kohal on ka Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna esindajad. Loe edasi: Tallinna Ülikoolis toimub sügisene avatud uste päev

Pärnus alustab taas Väärikate ülikool

Väärikate ülikool Pärnus alustab kolmandat hooaega. Kolmapäeval, 14. septembril kell 16 alustab Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis oma kolmandat hooaega Väärikate ülikool. Osalema on oodatud pärnumaalased, kellel on vanust 50+.

Eesmärk on anda teavet  ümbritsevas ühiskonnas toimuvate protsesside ja muutuste mõistmiseks, eluteel võrdväärseks liikumiseks. Eakate inimeste isiksuse, loovuse, annete, initsiatiivi, sotsiaalse vastutustunde arendamine. Ümbritseva elukeskonnaga suhtlusvõimaluste avardamine läbi ühiskonnas toimuvate muutuste teadvustamise ning nendest tulenevate väljakutsetega toimetulekuks, uute oskuste ja teadmiste omandamine, toetades nii eakate kohanemist pidevalt muutuvas maailmas.

Loengud hakkavad toimuma TÜ Pärnu Kolledži korraldamisel üle nädala kolmapäeviti
Sanatooriumi “Tervis” konverentsisaalis, Seedri 6.

Auditoorne õppetegevus toimub kaks korda kuus. Õpikodades osalemine on vabal valikul. Kavas on vestlused, loengud, seminarid, õpikojad, õppekäigud, väljasõidud. Aktiivne osaleja saab palju uusi teadmisi  ning TÜ Avatud Ülikooli tunnistuse.

Loengute temaatika: Pärnumaa areng ja  tuleviku võimalused; õigusalased probleemid igapäevaelus; ühiskonna projektiseerumine ja selle tagajärjed; hariduse osa ja roll elutee kujunduses; kodanikuühiskond, vabatahtliku töö; välispoliitika ja naabrussuhted; aktiivse osaluse võimalused igapäevaelus; teadusuudised, majanduselu; sotsiaalne keskkond ja meie turvalisus; väärtustel põhinev Euroopa.

Õppekäigud ja praktilised  õpikojad: arvutiga sõbraks (okt, nov, dets); minu aed – õppekäik Räpinasse 03.09.11; hõbejuusne ettevõtja (okt, nov, dets); Riigi valitsemine ja juhtimine – Riigikogu külastused (okt, nov, jaan, veeb); uued võimalused tegutsemiseks kodanikuühendustes vabatahtlikuna; õigusabi: käsitletakse teemasid, mis aitavad mõista elus ettetulevaid õigusalaseid probleeme ja leida neile võimalikke lahendusi. Teemad kajastavad inimese elu sünnist surmani, toetades võimalust elada õiguskuuleka kodanikuna.

Lisainfo telefonidel: +372 445 0531; +372 501 6715

Eestis ilmus esimene uurimus ökokogukondadest

Tallinna Ülikool andis välja artiklikogumiku ökokogukodadest, mis kannab nime “Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas”. Tegu on esimese raamatuga sarjast Elustiilid, mille eesmärgiks on elustiile käsitlevate originaaluurimuste tutvustamine Eestis.

Toimetaja Airi-Alina Allaste on sotsioloogia professor ja Elustiilide uurimiskeskuse juhataja. Raamat on multidistsiplinaarne ja autorid kasutavad lisaks antropoloogilisi, kasvatusteaduslikke ning semiootikast lähtuvaid lähenemisi.

Raamatu tutvustuses öeldakse, et läbi aegade on olnud utoopiaid paremast elukorraldusest, mille keskmes on kogukond. Ökokogukondi võib käsitleda 21. sajandi unistusena, mis otsib lahendusi kaasaegse ühiskonna probleemidele – keskkonnaga seotud riskidele ja individualistlikust elustiilist tulenevale üksildusele.

Raamat “Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas” on sotsioloogilisel uurimusel põhinev kollektiivmonograafia ökokogukondadest Eestis. Autorid lähenevad fenomenile erinevatest perspektiividest, mahukas kogumik annab ülevaate sotsiaalsest liikumisest, ideoloogiast, lastekasvatusest ja haridusest, uutest soorollidest jne. Loe edasi: Eestis ilmus esimene uurimus ökokogukondadest

Ilmub raamat „Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“

Foto: www.kogukonnad.ee
Neljapäeval, 2. juunil algusega kell 16 toimub raamatu „Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“ tutvustus ja avalik dispuut, kus keskkonnateemade üle arutlevad sotsioloog Mikko Lagerspetz, ökoloog Mihkel Kangur, keskkonnakaitsja Mari Jüssi ja kogukondlane Toomas Trapido.

Esitlus ja arutelu toimuvad Mare hoone ruumis M-134 (Uus-Sadama 5, I korrus), neile järgneb vastuvõtt Mare aatriumis.

„Läbi aegade on olnud utoopiaid paremast elukorraldusest, mille keskmes on kogukond. Ökokogukondi võib käsitleda 21. sajandi unistusena, mis otsib lahendusi kaasaegse ühiskonna probleemidele – keskkonnaga seotud riskidele ja individualistlikust elustiilist tulenevale üksildusele,“ sõnas kogumiku toimetaja, Tallinna Ülikooli sotsioloogia professor ja Elustiilide uurimiskeskuse juhataja Airi-Alina Allaste.

„Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“ näol on tegu esimese raamatuga sarjast „Elustiilid“, mille eesmärgiks on elustiile käsitlevate originaaluurimuste tutvustamine Eestis. „Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“ on sotsioloogilisel uurimusel põhinev kollektiivmonograafia ökokogukondadest Eestis. Loe edasi: Ilmub raamat „Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“

Tallinna Ülikool asetas nurgakivi uuele hoonele

Tallinna Ülikooli uue õppehoone makett.

Tallinna Ülikoolis toimus pidulik nurgakivi asetamine uuele teadus- ja õppehoonele, mis valmib 2012. aasta esimeses pooles.

Aadressile Narva mnt 27/29 valmib ehitusprojekti tulemusena 6-korruseline valgusküllane Silva-nimeline teadus- ja õppehoone, mis ühendab ülikooli Narva maanteel asuva hoonetekompleksi tervikuks. Silva hoone põhikasutajateks saavad Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut, Informaatika Instituut, Ökoloogia Instituut, Psühholoogia Instituut, Kommunikatsiooni Instituut, Riigiteaduste Instituut ning Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. Lisanduvad ruumid üliõpilaskonnale, karjäärinõustajatele, teadmussiirde keskusele, ülikooli kirjastusele ja akadeemilisele raamatukogule; samuti valmib mitu suuremahulist auditooriumit ning uus kohvik.

Ehitustööde tulemusena nüüdisajastatakse ja lisandub uut pinda teadus- ja arendustegevuseks üle 12 000 ruutmeetri. Projekti kogumaksumus on ligikaudu 12 miljonit eurot, millest 6,4 miljonit eurot kaetakse Euroopa Liidu struktuurifondidest teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamise meetmest ja ülejäänud ülikooli omavahenditest. Hoone arhitektuurilise lahenduse väljatöötaja on Arhitektuuribüroo Ignar Fjuk OÜ, ehitustöid teostab AS Oma Ehitaja.

Foto: Toomas Kongi