Kuu: november 2012

Folgikontsert klubis Jazz: “KIILIDE” lendulaskmine

5. novembril kell 19.00 esineb Tartus, klubis Jazz viieliikmeline koosseis, mille juhtfiguuriks on andekas Johanna-Adele Jüssi. Andekad noored põhjamaade muusikud kannavad endas elavat kaasahaaravat rahvamuusika traditsiooni. “Kiilid” on viiuldaja Johanna-Adele ja tema lemmikmängukaaslaste Jo Einar Janseni (NO), Sven Midgreni (SE), Nicolaj Wambergi (DK) ja Jalmar Vabarna visiitkaart, paari viimase aasta jooksul kogunenud koosmusitseerimise rõõm produtseeritud ja salvestatud Antti Järvelä (FI) poolt, masterdatud Minerva Pappi (FI) käe all.

“See, et plaadil on esindatud kõik Skandinaaviamaad, on juhtunud kogemata aga seda on võimalik põhjendada sellega, et elasin oma magistriõpingutega seoses pool aastat Rootsis, Soomes, Taanis ja Norras, õppides tundma nende maade muusikat ja muusikaringkondi, leides mõttekaaslasi ja mängusõpru, kogedes lugematuid muusikalisi vaimustusi ja avastades palju omaenda pärimuse kohta,” kommenteerib Johanna-Adele Jüssi plaadi sisu. Plaadil kõlab muusika Eesti saartelt ja Järvamaalt, Taanist ja Johanna-Adele kirjutatud pärimuslik uuslooming, mis on inspireeritud nii reisidest, inimestest, keda ta on teel olles kohanud, ja jälgedest mis nad on jätnud, tõdemustest, millest enam lahti ei saa.

Loe edasi: Folgikontsert klubis Jazz: “KIILIDE” lendulaskmine

Elvasse rajati Eesti suurim mobiiliorienteerumise rada

Elva metsades saab nüüdsest orienteeruda nutitelefoniga, mis asendab traditsioonilist kaarti, kompassi ja märkeseadet. Tartumaa Tervisespordikeskuse eest algaval rajal on kokku 45 kontrollpunkti, mis teeb sellest Eesti suurima mobiiliorienteerumisraja. Esimene osa punktidest asub Elva “Väikese väeraja” ümbruses, teine osa paikneb Tartu Maratoni raja kandis. Tartumaa Tervisespordikeskuse juhata Priit Viksi sõnul on Elva radade tugevuseks peale geograafilise ulatuse ka mitmekesine ja vahelduv maastik. „Orienteeruja satub radu läbides paikadesse, kus on veel näha Teise maailmasõja jälgi,“ ütles Viks. „Näiteks mõned kontrollpunktid asuvad Nõo vallas asuva Illi kaevikute vahel. „Väikese väeraja“ kandis aga pakuvad lisaväärtust unikaalsed puuskulptuurid.“

Viksi sõnul on kontrollpunktid püstitatud arvestusega, et rajalt saaksid elamuse nii algajad kui ka edasjõudnud – igaüks saab valida endale jõukohase teekonna. Rajal saab orienteeruda ka ilma nutitelefonita. Tartumaa Tervisespordikeskuse (www.tervisesport.ee) infoletist on võimalik osta 1 eurot maksev paberkaart ning laenutada kompassi. Jalavaeva vähendamiseks on rada võimalik läbida ka tõukerattaga või talvel tõukekelguga, mida saab samuti laenutada tervisespordikeskusest. Elva mobiiliorienteerumise püsirada püstitati koostöös Eesti Terviseradadega.

Mis on mobiilne orienteerumine? MOBO ehk mobiilne orienteerumine, seob tänapäevase tehnoloogia ja traditsioonilise orienteerumise püsiradade ideed ehk pakub võimaluse tegeleda orienteerumisega endale sobival ajal. Kontrollpunktid maastikul on tähistatud infotahvliga, kus on lühijuhend ja vastav unikaalne QR ruutkood. Märke tegemiseks tuleb pildistada telefoniga QR koodi ja kinnitus, et oled punktis käinud saadetakse serverisse. Mängu koduleheküljel mobo.osport.ee peetakse statistikat enim kontrollpunkte läbinud mobiil-orienteerujate vahel. MOBO raja läbimiseks on vaja laadida telefoni või tahvelarvutisse vastav rakendus.

Lisainfo: www.tervisesport.ee

Kõpu vallal täitus 21. aastapäev

Tõnu Kiviloo ja Lembit Kruuse tänuvastuvõtu vestlusringis

Viljandimaa väikseim – 712 elanikuga Kõpu vald – tähistas 2. novembril valla staatuse taastamise 21. aastapäeva piduliku tänuvastuvõtuga Kõpu mõisas. Vallavanem Tõnu Kiviloo tänas kõiki ettevõtjaid, kes vallas inimestele tööd annavad ja neidki, kes kaasa aitavad sellele, et elu maapiirkondades saaks edasi kesta. Kiviloo kinnitas kokkutulnutele, et Kõpu vallal on jätkuvalt tugevat tahet ja püüdlust arenemiseks.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse toetas Kivilood, öeldes, et Kõpu vallas vaatamata tema väiksusele on olnud pikka aega piisavalt visadust ja tarkust edukaks toimetulekuks. “Tulevikku vaadates saame me loomulikult kõik aru, et muutused on vältimatud ja tulenevad arvestades üldisemaid arenguid. Kuid Kõpu ise oma inimeste, nende vajaduste ja soovidega jäävad osaks Viljandimaast. Samuti nagu jäävad Kõpu kirik, -mõis, Soomaa ja kõik muu oluline, mille järgi seda paikkonda teatakse,” rõhutas Kruuse.

Kõpu vald on Viljandimaa üks läänepoolsemaid omavalitsusi. Valla pindala on 258,78 km². Kõpu valla pindalast 94,9 km² hõlmab Soomaa rahvuspark, mis on ka valla põhiline turismiobjekt. Valla territooriumile jäävad Öördi (7154 ha) ja Kikepera sookaitsealad. Turistidele pakuvad huvi ka Soomaal eelkõige kevadeti toimuvad ulatuslikud üleujutused. Peamiseks tegevusalaks on Kõpus põllumajandus, metsamajandus ning puidutööstus. Rahva arvu poolest on Kõpu vald Viljandi maakonna väikseim. 22. augusti  2007 seisuga elas vallas 778 inimest. Seisuga 1. august 2012 seisuga elab rahvastikuregistri andmetel Kõpu vallas 712 elanikku. Asustustihedus on ca 3 inimest ruutkilomeetri kohta.

Energiahinna tõus sunnib elama päev korraga

Kuna elektri hind moodustub elektri enda hinnast ja võrgutasust ning võrgud on Eestis üheainsa ettevõtte hallata, siis kindlustab energiaturu avamine eeldatavasti praegugi monopoolse Eesti Energia positsiooni, leiab väikeettevõtja Jonel Põld.

Esialgu oleme otsustanud uue paketi valimisega pisut ­oodata, et üle vaadata kõik pakkumised. Oleme nii tootjad kui ka teenindajad ja kulude optimeerimine on meile väga oluline. Ent teine argument hinna kõrval on kindlasti jätkusuutlikkus.
Ma arvan, et enamik kliente valib Eesti Energia just stabiilsuse argumendiga. Kui ei taheta joosta ühest energiamüügiettevõttest teise, siis kaldutakse ilmselt Eesti Energia poole. Kui Elering tõstab võrgutasu, siis jääb ju ka teistel üle ainult hinda tõsta, nii et selles mõttes vahet ei ole. Loe edasi: Energiahinna tõus sunnib elama päev korraga

Valmis Abruka Vesiaia loodus-linnuvaatlustorn

Kuue meetri kõrgusest tornist avaneb suurepärane vaade kogu merealale,Vahase saarele ja Vahase väinale.

On oluline märkida omavalitsuse mõistvat suhtumist lisaväärtuste loomisel ka väikesaartel. See tagab külalistele-turistidele lisavõimalusi pikemaks viibimiseks saarel ning loob uusi võimalusi ettevõtluse ja turismi edendamiselks.
Erinevate projektide raames on MTÜ Saarte Kalurite Ühing Kuressaare ümbrusse püstitanud juba viis loodus-linnuvaatlustorni.

Abruka torni ehitust rahastasid KIK ja Kaarma vallavalitsus, ehitas AS Kuressaare Ehitus, projekteeris Hillar Lipp Saarte Kalurite Ühingust

Noortebänd 2012 poolfinaal

Võistlus finaalikoha eest 9. ja 10. novembril Tallinnas klubis Casablanca.

12. aastat toimuv üle-eestiline noorte ansamblite konkurss on hea võimalus bändidel end laiemale publikule tutvustada, lavakogemust saada ning tutvusi luua. Žürii koosneb on Eesti muusikutest, ajakirjanikest ja meediaprofessionaalidest.

Žürii valis poolfinaalidesse järgmised artistid:
Haapsalust pärit indie-folkbänd Jats, Haapsalust pärit metal-bänd Dethvipera, elektro-popi viljelev Viljandi bänd The Fuxx, Tallinna pop-rokkbänd Liqui Fuzz, alternatiivse roki bänd Talinnast Slippery Slope, Tallinnast pärit Soundhouse, Tallinnast pärit indie-bänd Frankie Animal ja Pärnu indie-rokkbänd Facelift Deer.

Lisaks žürii otsusele saab ka publik poolfinaali saata ka kaks oma lemmikut. Publikuhääletus  Noortebändi kodulehel ja Facebookis.

Finaali pääseb 5 ansamblit.
Noortebänd 2012 finaal toimub 23. novembril Tallinnas klubis 777.

TÕN-i tunnustused Käina ja Kärdlasse

Tänavusel XV täiskasvanud õppija nädala neli aunimetust jagasid omavahel Käina vald ja Kärdla linn, esimene neist sai ka aasta koolitussõbralikema omavalitsuse tunnustuse. Käina vallavalitsus on algatanud mitmeid koolitusi. Euroopa Liidu programmide toel haritakse oma piirkonna töötuid ja tööturule naasnuid, koostöös Hiidlaste koostöökoguga ja LEADER programmi toel said koolitust valla allasutuste töötajad. Käina valda läks ka aasta õppija tiitel – valla huvikooli muusikaõpetaja Astrid Nõlvak sai selle ettevõtlushariduse omandamise eest Hiiumaa ametikoolis. Hiiumaa 2012. aasta koolitaja tiitli viis saare pealinna Kärdla ühisgümnaasiumi õpetaja Ain Jepišov. Hiiumaa tänavuse koolitussõbralikuma organisatsiooni aunime sai Kärdla plastiettevõte AS M ja P Nurst.

Unenäost pärit veskisse kerkib käsitöökoda

Tartus sündinud ja ülikoolis ajaloo-ühiskonna õpetaja eriala diplomi omandanud Margit Pärtel on Jõelähtme valla tänavuse Elsa Rikandi nimelise kultuuripreemia laureaat. See on tunnustus, mis omistatakse pikka aega ja tulemusrikkalt valla kultuurielu edendanutele.

Ja seda on Pärtel kahtlemata teinud. Olles juhtinud aastatel 1994-2009 asutust Rebala, omandas ta sügavad teadmised piirkonna ajaloo ja looduse kohta ning väga hea maastiku tundmise. Samuti lisandus projektide kirjutamise ning elluviimise kogemus. Oma oskusi ja teadmisi rakendas Pärtel ka järgneva kahe aasta vältel vallavalitsuses muinsuskaitse vanemspetsialistina töötades.

Praegu on ettevõtlik naine tegev MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu projektijuhina. Samuti õpetab Pärtel juba 1998. aastast Tallinna Prantsuse Lütseumis ajalugu. Ka on suur olnud panus Kostivere mõisa elule äratamisel ning kohalikele mõeldud saviringide käimalükkamisel ja läbiviimisel. Üheks lähiaja eesmärgiks on aga kodumaja juures asuva vana veski taastamine.

Milline on selle veski lugu? Loe edasi: Unenäost pärit veskisse kerkib käsitöökoda

Võrumaa Toidukeskuse pood avab täna uksed

Täna keskpäeval avab külastajatele uksed Võru kesklinnas maavalitsuse maja taga uus Võrumaa Toidukeskuse kauplus, keskuse pidulik avamine toimub laupäeva keskpäeval.

Lisaks tänavakorrusel asuvale poele on toidukeskuse teisel korrusel avar söögisaal ning kaks väiksemat saali – konverentsi- ja peosaal. Teisel korrusel on ka kohvikuosa ja kauni Katariina tänava vaatega terrass. Loe edasi: Võrumaa Toidukeskuse pood avab täna uksed

Keskkonnabuss läheb Rõuge energiaparki uurima

Energiasäästunädala raames läheb Tartu keskkonnabuss 10. novembril ekskursioonile Võrumaale Rõuge Energiaparki.

Reisi sihtkoht Rõuge energiapark on loodud aastal 2001. Energiapargi missiooniks on taastuvenergia kasutamise ja kaasaegsete energiatootmise lahenduste propageerimine ning energiasäästualane teavitustöö.

Energiapargi ainulaadsus seisneb selles, et kaasaegsete lahenduste kõrval esitletakse ka vanu tehnoloogiaid. Energiarajal on näited päikese-, vee-, maa- ja tuuleenergia tootmise seadmetest. Ja loomulikult asuvad Rõuge Ööbikuorus vaatetorn, vesioinas ja muinasmaja.

Väljasõit toimub 10. novembril kell 9.00 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse eest, Kompanii 10. Tagasi Tartus oleme orienteeruvalt kell 17.00. Vajalik looduses liikumiseks sobiv ning ilmastikule vastav riietus ning jalanõud.  Registreerimine 7. novembrini telefonil 736 6120 või e-posti aadressil info@teec.ee.

5.-11. novembrini toimuva Energiasäästunädala eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust energiasäästu võimalustest ja motiveerida neid säästlikumalt tegutsema.

Vikipeedias algas Eesti esimene maakondlik artiklivõistlus

Veebientsüklopeedias Vikipeedia algas kuu aega kestev Jõgevamaa teemaliste artiklite konkurss, mis on esimene maakondlik artiklivõistlus Eestis.

Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel toimuva konkursi eesmärk on teadvustada laiemalt Jõgevamaad kui huvitavat elu- ja tegevuskeskkonda. Konkursi tulemusena loodab omavalitsuste liit, et kasutajad loovad Vikipeediasse sisukaid artikleid maakonna asulatest, ajaloo- ja kultuuripärandist, keskkonnast ja siin tegutsenud tublidest inimestest.

Konkursi alguseks oli eestikeelses Vikipeedias kategoorias “Jõgeva maakond” ja selle alamkategooriates kokku 503 artiklit. „Muidugi oleks hea, kui konkursi lõpuks oleks artikleid hulga rohkem,“ ütles omavalitsuste liidu tegevdirektor Raivo Suni. „Ent sama tähtis on meile ka see, et kümned praegused ühelauselised artiklid muutuksid võistluse käigus mahukamaks ja sisukamaks.“

Esimese konkursipäeva lõunaks oli võistlusele registreerunud juba üks kasutaja, kes kirjutas artiklid Põltsamaa mõisast ja kunagisest mõisaomanikust Wolmar Wrangelist.

Jõgevamaa-teemaline artiklivõistlus on esimene sellelaadne Eestis. Seda aitavad korraldada MTÜ Wikimedia Eesti, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum.

Võistlusele esitatud artikleid hindab 5-liikmeline žürii. Tublimatele kirjutajatele on pandud välja hulgaliselt auhindu alates kinkekaartidest ja raamatutest lõpetades ekskursioonidega giidi saatel. Parimate jaoks korraldab Palamuse kihelkonnakoolimuuseum 2013. aasta jaanuaris vastuvõtu.

Artiklikonkurss toimub ajavahemikul 1.-30. november.

„Eestimaa uhkuse“ kangelaste esitamise aeg on käes!

Tänavu juba kaheksandat korda austab Eestimaa omi tõelisi kangelasi TV3 ja EMT koostöös toimuval tänugalal „Eestimaa uhkus“. Sel kaunil galal tunnustatakse lihtsaid inimesi, kes on korda saatnud eriliselt häid tegusid, olles eeskujuks meile kõigile.

TV3 tegevjuht Priit Leito tunneb heameelt, et „Eestimaa uhkus“ on saanud aastalõpu traditsiooniks, mida väga oodatakse ja armastatakse. „Tänavu juba kaheksandat korda tunnustame tublisid eestimaalasi ja tõdeme, et headus pole meie riigist kadunud.“ Leito sõnul vajavad kõik elurõõmu, optimismi ja positiivsust ning just seda „Eestimaa uhkuse“ gala kiirgabki.

Tänavune „Eestimaa uhkuse“ galaõhtu jõuab vaatajateni detsembri lõpus, vihjeid tublide inimeste kohta saab „Seitsmestele uudistele“ saata aga kuni 23. novembrini. Infot oodatakse kõigi nende kaasmaalaste kohta, kel on suur süda ja abivalmis meel ning kes on kangelasliku käitumise ja õilsate tegudega teistele eeskujuks. Olgu nendeks siis elupäästjad, nõrgemate kaitsjad, külasädemed – kõik head inimesed, kes on teinud rohkem, kui neilt oodatagi oskaks.

Vihjeid tublide inimeste kohta oodatakse meiliaadressile: eestimaa@tv3.ee või „Seitsmeste uudiste“ telefonile 6 220 250.

Saabunud info vaatab üle auväärt ühiskonnategelastest koosnev žürii, kes teeb ka esitatud kandidaatide seast lõpliku valiku. Kangelaste lood jõuavad eetrisse „Seitsmestes uudistes“ ning kogu projekt tipneb südamliku ja särava tänugalaga, kus kangelasi austavad oma kohalolekuga avaliku elu tegelased.

Tunnusta inimest, kes on tunnustamist väärt!

Ilmaparandaja viskab pilgu peale keskkonnasündmustele maailmas

Kord kuus valib ajakirjanik Mirjam Matiisen KUKU raadio saatesse Ilmaparandaja põnevamaid keskkonnauudiseid laiast ilmast. Tema seekordne valik on siin:

Briti ajaleht “The Guardian” kirjutab üsna haruldasest õnnetusest. Nimelt Californias, Lompoci surfirannas hukkus oktoobri lõpus haikala rünnaku tagajärjel rannas surfanud 39-aastane mees.

Californias hukkunud surfarit hammustas haikala ülakehast. Kusjuures samas rannas oli täpselt kaks aastat varem haikala surmava hammustuse tõttu hukkunud 19-aastane mees.

Haikala rünnaku tõttu hukkumine on maailmas haruldane, teatab briti ajaleht. Artiklis kirjutatakse, et iga-aastaselt on maailmas keskeltläbi 65 haikalade poolt inimestele tehtud rünnakut ja iga aasta hukkub maailmas haikala hammustuse tagajärjel kaks või kolm inimest.

Haid enamasti inimest ei ründa, sest kahejalgne ei kuulu nende kohustuslikku menüüsse. Rünnaku ohvriks võib sattuda siis, kui kala üritab end kaitsta või on millegipärast afektiseisundis.

Ajaleht The Guardian kirjutas oktoobrikuus ka seda, et Inglismaa põldude tänavune kehv saagikus ning teraviljahinna järjekindel tõus maailmaturul tähendab seda, et tarbijad peavad ilmselt leppima toiduhindade kasvuga.

Inglismaa Põllumeeste Liit teatas, et äärmiselt vihmarohke suvi Inglismaal tõi kaasa selle, et näiteks nisu saagikus oli tänavu 15% väiksem kui eelnenud viie aasta keskmine. Nii märg suvi olevat Inglismaal viimati olnud 1912. aastal. Loe edasi: Ilmaparandaja viskab pilgu peale keskkonnasündmustele maailmas

Pühapäeval valitakse tantsupeole uusi tantse

Pühapäeval toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuses uute tantsude konkurss, millega soovitakse saada juurde tantse 2014. aasta tantsupeoks „Puudutuse aeg“ ning uut, eesti rahvatantsust lähtuvat repertuaari meie tantsurühmadele. Sügisel väljakuulutatud konkursile laekus 167 tantsu!

“Nii loomingulist aastat pole ilmselt ajaloos veel olnud,” tõdes Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tantsuspetsialist Ülle Feršel. “ Tore, et esitatud tööde hulgas oli palju noorte autorite tantse. Isegi kui esimese katsetusega ei õnnestunud finaali saada, on edukas algus tehtud”.

Žürii valis finaali 14 lastetantsu, 17 naisrühmatantsu ning koguni 38 segarühmade tantsijatele (k.a. soolopaarid) kirjutatud tantse.

 Finaal toimub 4. novembril Salme Kultuurikeskuses algusega kell 10.

Konkursi korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koostöös  Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega.

Täna on hingedepäev

Kirikukalendri järgi on täna hingedepäev – päev, mil süüdatakse küünal kõikide manalateed läinud inimeste mälestuseks. Rahvakalendri järgi jääb hingedepäev hingedeaja sisse – see on sügisene periood, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi.

“Meie rahvas on ikka olnud hinge usku. Hing on meil meeles ja keelel” kirjutab Maavalla koda. ” Kui miski on hingel, on hing raske, kui miski rõõmustab, muutub hing kergeks. Iidvanas kuldnaise laulus on hing yks neid olulisi asju, mida on vaja selleks, et muuta kuld elavaks”.

Inimene peab end hoidma, et hing sees püsiks.

 

Bioneer.ee asub vabatahtlikke toimetuseks vormima

Bioneeri mõttetalgud toimuvad juba täna!Kas Sa põled soovist midagi ära teha? Kas Sa tahad muuta Eesti meediamaastikku mitmekülgsemaks? Kas Sa hoolid keskkonnast? Kas Sa ihkad saada ajakirjanduskogemust ja olla osa suuremast tiimist? Kas Sa usud üksiku inimese panusesse? Kas Sa otsid arendavaid väljakutseid? Kui jah, siis võib Bioneeri toimetus olla just Sinu võimalus.

Bioneer.ee toetab kodanikuajakirjanduse väljaandena aktiivset eluviisi, keskkonnahoidu ja arutlevat ühiskonda. Eeskätt vabatahtlike kirjutajate kaasabil valmiva väljaandena kutsume oma meeskonda kõiki huvilisi, kel soov testida end ajakirjaniku rollis, meeskonnatöös või probleemidele lahenduste otsijana. Käesoleval sügisel ootavad Bioneeri muutused. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel hakkame rohkem tegelema vabatahtlike koondamise, koolitamise ja meeskonnatöö arendamisega. Meie eesmärk on läheneda koostöölise kodanikuajakirjanduse mudelile ja vähendada mõttekaasluseta sündinud lugude mahtu. Kaks pead on ju ikka kaks pead.

Lisaks novembris algavale praktilise ajakirjanduse koolitustsüklile alustame autorite nõustamisega ning vabatahtlikele mitmekesisemate väljundite pakkumisega, seetõttu kutsume vabatahtlikke arutelule Tallinnas 2. novembril kell 18 sotsiaalkeskusesse Ülase12 Loe edasi: Bioneer.ee asub vabatahtlikke toimetuseks vormima

Tule Eesti Rohelise Liikumise vabatahtlikuks

Kui tasakaal on ohus, ei piisa lugupidamisest eluringi vastu – väärtusliku alalhoidmiseks tuleb seda teadlikult kaitsta. Eesti Roheline Liikumine (ERL) on keskkonnakaitseorganisatsioon, mis tegeleb säästva ja vastutustundliku eluviisi kampaaniatega ning osaleb keskkonnapoliitikate kujundamises. Koos meiega ehitad maailma, kus on hea elada saagimata Maailmapuu oksa, millel ühiselt istume.

ERL otsib uusi inimesi ja koos nendega värskeid ideid, mida üheskoos ellu viia. Samuti soovime elavdada suhteid oma liikmete ja avalikkusega. Selleks ootame oma meeskonda:

1) toimetajaid, kes kajastavad meie üritusi sõnas ja pildis (artiklid, fotod, video) ning uuendavad kodulehte: tore, kui Sul on eelnev kogemus tekstitoimetamise, väljaannete sisuhalduse, veebiarenduse, fotograafia või graafilise kujundamisega, aga pole ka lugu, kui tahad selles vallas kätt harjutada – peamine, et soovid teha meeskonnatööd

2) vabatahtlike koordinaatoreid, kes oleksid esmaseks kontaktiks uute vabatahtlike jaoks ning aitaksid neil leida endale meelepärase rolli organisatsioonis; kasuks tuleb eelnev töökogemus vabatahtlike või personaliga, aga peamine on suhtlusrõõm ja loomupärane oskus tulla toime inimestega

3) aktiviste, kes soovivad osaleda mõnes juba käimasolevas projektis või ehk hakata ise mõne uue tegevussuuna eestvedajaks: kui näed keskkonnaprobleemi ja sul on olemas tahe ja idee selle lahendamiseks, aitame sul kokku panna meeskonna ja kui asi hakkab kuju võtma, siis ka otsime vajalikke ressursse idee teostamiseks

Miks tulla? Oleme paindlikud: saad valida omale meelepärase rolli ja võtta omale jõukohaseid ülesandeid. Omalt poolt pakume toetavat meeskonda, vajalikke koolitusi ja töövahendeid. Lisaks saad laiendada silmaringi keskkonnateemadel, vahvaid kogemusi, uusi tutvusi ja kontakte ning saad olla osaline organisatsiooni kuvandi kujundamisel. Kes teab, võibolla saab sinust meie järgmine projektijuht…

Kui soovid ennast registreerida või siis lihtsalt rohkem infot saada, võta meiega ühendust. Eesti Rohelise Liikumise koduleht asub aadressil www.roheline.ee.

Info: Maris Aleksašin, e-post maris@roheline.ee, tel 55601343

Haanimaal tulekul lõõtsa- ja regilaulutuba

Anu Taul
Pühapäeval, 4. novembril kell 16.00 toimub Haanimaal Mäe-Suhka külas Suhka turismitalus regilaulutuba, kus laule võtab eest Anu Taul.

Anu Taul on enda kohta öelnud, et Viljandi Kultuuriakadeemias süvenes ta põhjalikumalt regilauludesse ning tema ees avanes hämmastav maailm, mis enne oli vaid põgusalt tunnetatav: “Esivanemate arhailine nägemus ilmast on saanud aluseks suurele osale minu hilisemast loomingust. See on maailmatunnetus, mis käib kaasas minu inimesks olemisega. Viljandis õppides rahvamuusikat ja meie esivanemate kultuuri, oli sammuke minu terviklikuks saamise poole tervikus ja lapsepõlvest ulatuvad niidiotsad said ühendatud. Üle kõige siin ilmas armastan laulda. Minu repertuaarist võib leida nii vanade regilaulude kui rahvalauludest inspireeritud oma laulude kõrval ka muuilma rahvaste laule, romantilisi bossanova rütmis kui ka jazzihõngulisi laule.”

Haanja Rahvamajas on plaanis ka lõõtsatuba, mida juhendab Tarmo Noormaa:
4. novembril, pühapäeval, kell 12
10. novembril, laupäeval, kell 12
18. novembril, pühapäeval, kell 12

Nii lõõtsa- kui regilaulutuba toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames, mida toetavad Leader-Eesti, Euroopa Leader, Võrumaa Partnerluskogu ja Haanja vald.

Lisainfo: ivirausi@gmail.com

Lapsevanemaid kutsutakse Rosmale koolitusele

Rosma koolipere ootab koolitusele nii vanemaid kui kõiki teisi huvilisi. Foto: Rosma Haridusselts

Rosma Haridusselts kutsub kõiki huvilisi osalema lapsevanemate ja õpetajate ühiskoolituse sarjas, mis jätkub sel laupäeval, 3. novembril kell 10.00-17.00, kui keskendutakse teemale “Tänapäeva väljakutsed”.

Koolituse toimumisekohaks on Põlva külje all tegutsev Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal, päeva teemad jagunevad järgmiselt:
• Rütm mängus ja liikumises / Marika Nurmsalu, õpetaja
• Laste elamused tänapäeval. Konkurents, TV. Lapsepõlve võimalikkus ja vajalikkus / Heli Kudu, lasteaia õpetaja
• Elujõudude tugevdamine, õppeainete proportsioonid, 3-päevane aine õpetamise rütm (öö sissetoomine), “vastuvoolu ujumine” / Külli Volmer, õpetaja
• Kogemuslikud grupitööd. Praktiline vormijoonistus.

Koolituspäeval vaatleme esimeses osas tänases ühiskonnas ja inimestes elavaid harjumusi, üldist elukorraldust, meelelahutust ja väljakujunenud mõttemalle lapse arendamisest ning võrdleme waldorfpedagoogika põhimõtete ja antroposoofiliste arstide seisukohtadega. Kutsume vanemaid osalema ja kaasa mõtlema, mis on igaühe enda seisukoht neis küsimustes ja mis tegelikult toetab lapse ning ka vanema enda arengut ühiskonnas toimivaks ja hingelisest tasakaalukaks inimeseks kasvamisel.

Lapsele parimat soovides on hea ennast kurssi viia lasteaia ja kooli toimimise põhimõtetega. Teises osas tutvustame õppimise protsessi tagamaid. Praktiliselt tegeleme vormijoonistusega, ainult waldofkoolides oleva õppeainega. Päev algab liikumisega, kus saame oma kooskõla kehaga rõõmsalt proovile panna. Loe edasi: Lapsevanemaid kutsutakse Rosmale koolitusele

Võrus esietendub Leino Rei tükk “Üürnikud”

Võru Linnateatris esietendub 10. novembril Leino Rei kirjutatud ja lavastatud näidend “Üürnikud”, mis jutustab elulise loo noorte ja vanade, isade ja poegade suhetest. Etenduses mängivad Peeter Volkonski, Tarmo Tagamets ja Kärt Johanson.

Etendused toimuvad:
10., 11., 15. ja 16. novembril kell 19 Võru Kandles
17. novembril kell 18 Tallinnas VAT Teatris (Rahvusraamatukogu teatrisaal)
1. detsembril kell 19 Tartu Uues Teatris.

Ühes olemise viimases kohas kohtuvad kaks meest. Noorem nendest on kaotanud sideme iseendaga, tema kodu on külm ja võlg suur. Vanem, ei tea isegi miks, tuleb nooremale seda meelde tuletama. Nende kohtumine on vältimatu ja hädavajalik, halenukker ja sürreaalselt koomiline. Ilmselge, et loosse peab sekkuma keegi kolmas. Naine.
„Üürnikud“ on teelolemise lugu – tee toob olemise viimase ääre pealt siiapoole.

Ühel öösel satub noore mehe korterisse kummaline vana mees, kes lisaks tema elu päästmisele päästab ka tema hinge.

Autor ja lavastaja: Leino Rei
Muusikaline kujundaja: Taisto Uuslail Loe edasi: Võrus esietendub Leino Rei tükk “Üürnikud”

Hingiao mõttit

Pärnaste Eve

Hingiaig om rassõ kanda. Musta mõttõ tulõva päähä, nakkas hallõ kõigist koolnuist. Üte sügüse näi ma Tal’nah säänest und. Oll’ nigu üü, ümbretsõõri oll’ kõik vakka. Ma lätsi millegiperäst aita. Säänest suurt aita olõ õi meil Räpinäl kotoh kunagi olnu. Ja ega säändsit aitu vast ei olõki – pall’o tühjä ruumi ja üts peris suur akõn kah.

Aknõst tull’ nii pall’o kuuvalgust sisse, et kõik oll’ nätä. A ega sääl kaia midägi es olõki – kõik oll’ tühi. Sõs ma näi, nigu olõs valgõ õhupall peris madalalt läbi aida hõl’onu, ussõst vällä.

Ma lätsi hoovi pääle kaema, a midägi es olõ nätä muud ku et kuuvalgus oll’ illos sinine ja hain väega rohilinõ. Lätsi aita tagasi. Aidapõrmand es olõki inämb kõvas tambitust mullast – põrmandu pääl oll’ paks tolm, vähämbält kolmõ sõrmõ jago.

Sääl tolmu pääl olliva pall’a jala jäle, nigu mito inemist olõs läbi aida lännü. Tolmukiht oll’ paks ja pehme, a jäle olliva väega kerge, vast üte sõrmõ jago. Kes säält aidast ka läbi läts’, tuu pidi olõma väega kerge, nigu õhupall. Sõs ma sai arvo, et sääl omma mu väega vanno edevanõmbidõ jäle. Hirmu ma es tunnõ, nakas’ hoobis hää ja kerge tunnõ – et näet, nä tulliva meid kaema ja hinnäst kah näütämä, et mi näid es unõhtanu.

Tuu uni tulõ mullõ hingiaigu iks miilde. Ku ma sõs kündlit palota, saa rahuh mõtõlda noist, kes lännü – kõigist kõrraga. Et ku ei olõs noid, ei olõs ka minno, ja aiteh näile kõigilõ.

Edevanõmbil es olõ elo kerge, a egäl inemisel ja egäl aol om eloh ka hääd ja rõõmu olnu, ja tollõst tulnugi mõtõlda. Ja kes mõist edevanõmbidõ kiilt, tuu piäsi mõtlõma tollõh keeleh – sõs saat esi kah parõmbalõ arvo, kuis nimä võisõva mõtõlda. Kes taht, tuu või ka mõtõlda, et kiäki tä häid mõttit kuuld.

Uma Leht

Tartus hakatakse arutama väikekoolide rahastamist

Käesoleval ajal töötatakse välja uut koolide rahastamise süsteemi. Praegu kasutusel olev rahastamismudel seab koolid rahaliselt väga ebavõrdsesse seisu. Selleks, et uus rahastamismudel arvestaks rohkem alla 90 õpilasega koolide vajadusi, tuleb olla ise aktiivne ja oma ettepanekud esitada. Praegu on selleks just õige aeg!

20.-21. novembril 2012 toimub Tartus hariduskonverents – mess „Riik, kohalik omavalitsus ja ettevõtlus hariduses“, mille raames toimub töötuba koolide rahastamise teemal. Töötoas on eesmärgiks panna Haridus- ja teadusministeeriumile esitamiseks kirja ettepanekud, mida uus rahastamissüsteem peaks arvestama. Selleks, et ettepanekud saaks võimalikult laiapõhjaliselt läbiarutatud ja esitatud, on oluline kõigi huviliste osalemine.

Hariduskonverentsil astuvad teiste hulgas üles ka Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad ning minister, haridusspetsialistid, tippametnikud ja KOV-ide esindajad.

Registreeru konverentsile www.haridusportaal.ee, et kaasa mõelda ja sõna sekka öelda. Osalema oodatakse kõikide maakoolide esindajaid, kus õpilasi alla 100.

Lisainfo: Maarika Niidumaa, Mõniste Kooli direktor, koolide rahastamise teemalise töötoa läbiviija, tel 5215143

Löö kaasa lastekaitsekuu tegemistes

November on lapse õiguste kuu ja seoses sellega korraldab MTÜ Lastekaitse Liit novembris mitmeid ettevõtmisi, milles saab kaasa lüüa. Erilise tähelepanu all on Lapse õiguste konventsiooni artikkel 12 (lapse õigus avaldada oma arvamust kõigis teda puudutavates asjades).

Novembri kui lapse õiguste kuu raames toimuvad järgmised tegevused:

1) Essee-, foto- ja joonistuskonkurss „Kuula last!”. Töid ootame 5. novembrini. Konkursi üldeesmärk on laste ja noorte seas lapse õiguste alase teadlikkuse suurendamine nende kaasamise ning osalemise kaudu. Täpsemat infot konkursi kohta leiad siit: http://www.lastekaitseliit.ee/mis-teoksil/konkurss/

2) Seminar „Lapse õigused meedias”. 07.11.2012 Õpetajate majas, Saadikute tuba ( Vene tn 5) kell 11.00-15.30. Seminari eesmärgiks on arutada, kuidas laste ja perede lugusid meedias kajastada lapse huvidest lähtuvalt. Seminari sihtgrupiks on lastekaitsetöötajad, lastega töötavad spetsialistid, laste ja perede lugusid kajastavad ajakirjanikud. Täpsem kava: www.lastekaitseliit.ee

3) Väitlus „Kuidas kasvatame – piits või pitsa?” 15.11 Solarise keskuses kell 18.00. Täpsemat infot: www.lastekaitseliit.ee

4) PÖFF´i JustFilm saab oma avalöögi 15.11. MTÜ Lastekaitse Liit teeb koostööd PÖFFiga laste- ja noorteõiguste eriprogrammi osas. Hoolikalt on valitud seitse filmi, mis pakuvad mõtlemist- ja kõneainet lisaks noortele ka õpetajatele ja lapsevanematele. Täpsemat kava vaata: http://2012.justfilm.ee/est

5) 101 last Toompeale, 16.11. Ürituse eesmärk on noorte osaluse toetamine riiklikus otsustusprotsessis. Täpsemat informatsiooni ürituse kohta: http://www.lastekaitseliit.ee/noortekogu/101-last-toompeale/

6) Konverents “Kuidas elad, Eestimaa laps? Kuidas kasvatame – piits või pitsa?” 21.11 Rahvusraamatukogus kell 10.00- 17.00. Konverents uurib ja arutleb, millised muutused peaksid leidma aset meie arusaamades laste kasvatamisest, et võimaldada lastel elada õnnelikku elu sidusas ja koostööle suunatud ühiskonnas. Täpsemat infot leiad: http://konverents.lastekaitseliit.ee/node/24
Loe edasi: Löö kaasa lastekaitsekuu tegemistes

Omavalitusi koolitatakse vabaühendusi rahastama

Kohaliku omavalitsuse esindajaid kutsutakse osalema koolitusel „Ühtsed alused kodanikuühenduste rahastamiseks“, et kõikidele nendele küsimustele vastused saada.

Avaliku sektori asutused ja kodanikuühendused teevad tihedat koostööd. Sellest tulenevalt pärineb suur osa ühenduste sissetulekutest avalikust sektorist, kuid põhimõtted ja viisid ühenduste ja nende tegevuse toetamiseks erinevad. Paljudes omavalitsustes pole selgeid eesmärke ega reegleid rahastamiseks. Sellele probleemile on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll.

Nüüd on kodanikuühenduste rahastamise põhimõtted ja viisid kirjeldatud regionaalministri valitsemisala tellimusel Praxise koostatud juhendmaterjalis, millesse on koondatud ka soovitused ja parimad praktikad. Juhendi sündi on panustanud paljud valdkonna asjatundjad ja kolmas sektor ise. Usume, et juhendmaterjal loob eelduse rahastamise korrastamiseks ja on väärt, et praktikas kasutusele võtta.

Kellele on koolitus mõeldud? Kodanikuühenduste rahastamise eest vastutavatele ametnikele, sh linnapeadele, vallavanematele ja ühendustele raha eraldamisega seotud ametnikele sõltuvalt omavalitsusest (kultuurispetsialist, arendusspetsialist, noorsootöötaja vm). Ka on koolitus mõeldud volikogu liikmetele.

Registreerimine alates 22. oktoobrist koolituste veebilehel. Kohad on piiratud! Koolitused on tasuta ning kokku toimub 15 koolitust üle Eesti. Täpsed koolituskohad ja –ajad on leitavad koolituste veebilehelt. Koolitusele registreerides saab mugavalt valida sobiva toimumiskoha. Loe edasi: Omavalitusi koolitatakse vabaühendusi rahastama