Ilmaparandaja viskab pilgu peale keskkonnasündmustele maailmas

Kord kuus valib ajakirjanik Mirjam Matiisen KUKU raadio saatesse Ilmaparandaja põnevamaid keskkonnauudiseid laiast ilmast. Tema seekordne valik on siin:

Briti ajaleht “The Guardian” kirjutab üsna haruldasest õnnetusest. Nimelt Californias, Lompoci surfirannas hukkus oktoobri lõpus haikala rünnaku tagajärjel rannas surfanud 39-aastane mees.

Californias hukkunud surfarit hammustas haikala ülakehast. Kusjuures samas rannas oli täpselt kaks aastat varem haikala surmava hammustuse tõttu hukkunud 19-aastane mees.

Haikala rünnaku tõttu hukkumine on maailmas haruldane, teatab briti ajaleht. Artiklis kirjutatakse, et iga-aastaselt on maailmas keskeltläbi 65 haikalade poolt inimestele tehtud rünnakut ja iga aasta hukkub maailmas haikala hammustuse tagajärjel kaks või kolm inimest.

Haid enamasti inimest ei ründa, sest kahejalgne ei kuulu nende kohustuslikku menüüsse. Rünnaku ohvriks võib sattuda siis, kui kala üritab end kaitsta või on millegipärast afektiseisundis.

Ajaleht The Guardian kirjutas oktoobrikuus ka seda, et Inglismaa põldude tänavune kehv saagikus ning teraviljahinna järjekindel tõus maailmaturul tähendab seda, et tarbijad peavad ilmselt leppima toiduhindade kasvuga.

Inglismaa Põllumeeste Liit teatas, et äärmiselt vihmarohke suvi Inglismaal tõi kaasa selle, et näiteks nisu saagikus oli tänavu 15% väiksem kui eelnenud viie aasta keskmine. Nii märg suvi olevat Inglismaal viimati olnud 1912. aastal.

The Guardian kirjutab, et teravilja hind maailmaturul on juba paari viimase kuu jooksul tõusnud, põhjustatuna Venemaad tabanud kuumalainest ja Ameerika Ühendriikides aset leidnud põuast. USAd nimelt tabas viimase 50 aasta kõige hullem põud, mis hävitas 45% teraviljast ja 35% sojaubade saagikusest.

Briti jaemüügiettevõtete konsortsiumi hinnangul on aastataguse ajaga võrreldes nisu hind maailmaturul tõusnud 29%. Siiski on toiduainete hinna inflatsioon olnud Inglismaal praegu stabiilselt ja aeglaselt kasvav: suurt hinnaplahvatust veel ei ole olnud.

Küll aga on oodata, et teraviljahinna tõus hakkab mõjutama ka looma- ja linnufarme, kes kasutavad teravilja loomade ja lindude söödana.

Londoni Linnaülikooli toidupoliitika professor Tim Lang ütles, et globaalsest hinnatõusust põhjustatud toidukaupade kallinemisega kaasnevad sügavamad probleemid, millega poliitikud veel ei ole vaeva hakanud nägema. Nimelt seab see vaesemad inimesed tohutu löögi alla.

Toidupoliitika professor Tim Lang väidab, et 10 protsenti Inglismaa peredest, kes on just need kõige vaesemad, on toidukulusid pidanud 20% ulatuses kärpima. See on ühtlasi katastroofiks inimeste tervisele, sest eriti on tõusnud just puuviljade hinnad ja seda viimase viie aasta jooksul 34% ulatuses.

Eesti ajaleht “Äripäev” aga muide kirjutas hiljaaegu sellest, et Eesti põllumeestel on põhjust rõõmustada, sest Eesti rapsikasvatajatel tõotab tulla rapsi hinna tõusu tõttu hea aasta.

USAd tabanud kõigi aegade suurim põud, mis puudutab peaaegu kõiki lõuna-osariike, on viinud rapsiseemne börsihinna pea 519 euroni tonni eest. Rapsi hind muutub börsil iga päev, kuid suuremad mõjutajad on USA põllumajandusministeeriumi ja ELi Komisjoni välja antavad saagiprognoosid.

See olukord annab Eesti rapsikasvatajatele ning kokkuostjatele võimaluse hästi teenida¸ kirjutas “Äripäev”.

Soome Yleisradio uudised aga teatasid nüüd hilissügisel, et Soomes võib tänavuse kehva kartulisaagikuse tõttu tekkida koguni kartulipuudus. Vihmase suve tõttu osutus riigi kartulisaak oodatust väiksemaks. Kui viimastel aastatel on Soomest eksporditud kartuli ülejääke, siis sel aastal seda eksporti ilmselt ei toimu.

Eelmisel aastal eksporditi Soomest rohkem kui 30 tuhat tonni kartulit ehk enam kui kaks kolmandikku kogu kartulisaagist. Sel aastal läheb Soomes kasvanud kartul ilmselt peaasjalikult koduturule ning kartulikasvatajad on arvanud, et ei ole võimalik isegi garanteerida, kas nende toodangust koduturule jagub.

Anti Kuusisto kartulite müügiga tegelevast firmast Luonnosta OY  ütles, et antud hetkel on väga raske ennustada, milliseks on olukord kujunenud kevadeks. Ülevaate olukorrast saab siis, kui kartulivõtt on läbi ja prognoosid varudele tehtud. Kõik see pidavat selguma novembri esimeses pooles.

Kartuli saagikus on Yleisradio andmetel sel sügisel olnud kehvavõitu paljudes Euroopa riikides, põhjustatuna peamiselt liigsetest vihmadest. Kartuleid müüv Anti Kuusisto ütles, et olgugi, et kartulihinnad tõusevad, siis ometigi ei tee see siiski kartulikasvatajaite aastat edukaks, sest saagikus on selleks olnud liiga väike.

Sirvisin ka seda, mida kartuliteemadel kirjutab meie oma “Maaleht”. “Maaleht” kirjutas, et selle sügise odavad kartulihinnad kaubandusvõrgus võivad üsna kiiresti tõusma hakata, sest mujal Euroopas on nõudlus kartuli järele väidetavalt suur. Oktoobri lõpus ilmunud artiklis öeldakse, et Eestis sel aastal kartulipuudust ei ole, sest saagid olid head, ehkki probleeme on kartuli põllult kättesaamisega.

Põllumajandusteemadega seekordsed välisuudised ka lõpetan. Soome Yleisradio portaalis ilmus hiljuti veel üks mõtlemapanev uudislugu, mis räägib sellest, et põllumajandusettevõtted kaovad Soomes praegu rekordilise kiirusega.

Alates 90ndatest on farmide arvukus Soomes kahanenud poole võrra. Väiksed farmid on püüdnud pinna peal püsida, eriti just Ida-Soomes, kuid nüüd pannakse neidki massiliselt kinni. Prognooside kohaselt suletakse Ida-Soomes asuvas Lõuna-Savo maakonnas 2020ndaks aastaks veel veerand praegustest töötavatest farmidest. Eriti suletakse just seafarme ja arvatakse, et umbes 40 protsenti sealsetest seafarmidest suletakse lähema kümne aasta jooksul.

Soomes tegutsev finantsekspert Hannu Korhonen kommenteeris, et põllumajandus ei anna enam inimestele sellist sissetulekut, millega nad rahul oleksid.

Rantasalmis tegutsev farmer Jussi Kämäräinen ütles YLE-le, et praegune olukord on põhjustatud üha kasvavatest kuludest ja vajadusest investeerida, mis hoiaks farmi kaasaegsena. “Ja paljud inimesed ei soovi end ja oma perekonda sajaprotsendiliselt töötegemisega siduda,” lisas farmer Kämäräinen.

Jussi Kämäräineni sõnul on farmide kasumlikkus kukkunud just viimasel paaril aastal, sest kütuse ja sööda hinnad on märgatavalt tõusnud. See on söönud ära kolmandiku aastasest sissetulekust, lausus Kämäräinen.

Peamiselt jäävad täna Soomes ellu just suurfarmerid. Ametlikud kalkulatsioonid näitavad, et selleks, et olla kasumlik, on ühel farmeril vaja omada vähemalt 30 lehma või 50 hetkarit haritavat maad. Üha vähem farme pärandatakse edasi ka perekondlikku liini pidi.

Kuula lähemal laupäeval kell 14 Kuku Raadio saates Ilmaparandaja