Kuu: september 2012

Järgmisel pühapäeval toimuvad Eesti meistrivõistlused maastikurattamaratonis

Foto: Tanel Kangert SEB 14. Tartu Rattamaratonil (Ardo Säks, www.vabaaeg.eu)

16. septembril sõidetakse SEB 15. Tartu Rattamaraton, mille raames selgitatakse ühtlasi välja Eesti meister maastikurattamaratonis nii naiste kui ka meeste võistlusklassis.

Eesti meistrivõistlustel saavad osaleda 19-aastased ja vanemad ratturid, kes omavad kehtivat UCI eliidi litsentsi.

„Tartu Rattamaratoni võit on kindlasti kõige ihaldatum võit Baltikumi maastikuratta kalendris ja kui sellele lisandub veel Eesti  meistritiitel, siis on sellel võidul veelgi rohkem kaalu ka rahvusvahelises mastaabis. Kuna Eesti meistrivõistlused kuuluvad ka UCI kalendrisse, siis meistritiitel annab päris kopsaka punktisaagi reitingutabelisse ja tõstab Eesti meistri arvestatavale kohale maailma maastikurattamaratoni edetabelis,“ räägib võistluste direktor Indrek Kelk võistluste olulisusest. „Lisaks on riigi meistrivõistluste korraldamine tunnustus igale maratonikorraldajale ja nii ka meile,“ lisab Kelk.

Eelmisel aastal võitis meistritiitli Astana meeskonna profirattur Tanel Kangert, kes krooniti ühtlasi ka SEB 15. Tartu Rattamaratoni võitjaks. Kuna sõit on Baltikumile omase käekirja ja maastikuga, siis esmakordsetel osalejatel, kes ei ole kursis kohalike oludega, on esikohale sõita üsna keeruline ja seetõttu võib sellel aastal favoriitideks pidada eelkõige eestlasi ning lätlasi.

SEB 15. Tartu Rattamaraton sõidetakse suures osas legendaarse Tartu (suusa)Maratoni raja peal, põhidistantside pikkused on 89 ja 40 km.

Tartu Rattamaraton on ka maailma mastaabis silmapaistev üritus olles maailmas suuruselt kolmas maastikurattamaraton, mis seisab osalejate arvu poolest kõrvuti selliste tuntud rahvusvaheliste sõitudega nagu Norra Birkebeinerrittet ja rootslaste CykelVasa.

Tänase seisuga on maratonile ennast kirja pannud kokku ligi 5000 inimest 11 riigist.

Päev enne toimuvad SEB 11. Tartu Maastikurattasprint ning traditsioonilised lastesõidud.

Meistrivõistlusi on otsepildis võimalik jälgida TV 6 vahendusel 16.09 kell 9.45-13.30.

Ajakirjanikele on avatud elektrooniline akrediteerimisvorm aadressil www.tartumaraton.ee/press.

MTÜ Klubi Tartu Maraton
www.tartumaraton.ee
www.facebook.com/tartumaraton

 

Heategevuskampaania käivitas Tartu lasteaias Päkapikk muutustelaviini

Tartu Lasteaed Päkapikk on sellest õppeaastast värvikirevam kui kunagi varem. Tartu Lasteaed Päkapikk oli üks kümnest väljavalitust, kes tänavusel Alpina heategevusliku projekti „Lihtne värvida – lihtne aidata“ raames sai tasuta värve lasteaia värskendamiseks. Värvismistööd tingisid aga tegema teisigi hädavajalikke remonttöid, teiste seas ulatas abikäe ka Tartu Linnavalitsus.

Ligi 370 liitrit tasuta värve saabus lasteaeda juunikuu lõpus. Plaanikohaselt pidid augusti lõpuks uue värvkatte saama lasteaia laed, rühma- ja abiruumide ning kabinettide seinad, samuti fuajee. Seda, et lisaks värvimistöödele ootavad lasteaeda ees suuremahulised renoveerimistööd, ei osanud siis veel keegi ette näha. Tartu lasteaia Päkapikk direktor Piret Arendi sõnul oli linn kaardistanud kõikide muntisipaallasteaedade olukorra ja koostanud vajalike remonttööde nimekirja, et neid siis jõudumööda tegema hakata. See, et lasteaias Päkapikk saadi määratlemata tulevikku plaanitud töödega valmis juba tänavu, on just tänu Alpina projektis osalemisele. Linnavalitsus leidis lisaressursse toetamaks omalt poolt lasteaia omaalgatuslikku osalemist Alpina projektis, nt igati mõistlik oli amortiseerunud põrandate korda tegemine koos lagede ja seinte värvimisega.

Linna poolt finantseeritud lisatöödena sai lasteaaed kolm uut põrandat, välja vahetati ühe rühma radiaatorid ning täiesti uue ruumikujunduse ja mööbli sai lasteaia köök. Lisaks teostas linn oma kulul vältimatuks osutunud lagede krohvimistööd. Lasteaaed sai tänu Alpina projektile ka uued lastele mõeldud käsipuud kolmele trepile ning uue vaheukse. Lasteaed ei piirdunud vaid värvkatte uuendamisega, kõikides rühmades on nüüd tänu kunstikalduvusega lastevanematele kaunid seinamaalingud ning kahte korrust läbiva fuajee sein on tervenisti dekoreeritud lastepärase seinamaalinguga.

Kõik värvimistööd ning selleks tehtud ettevalmistustööd (nt lihvimine, pahteldamine, pindade puhastamine jne) tehti peamiselt lastevanemate poolt vabatahtliku töö korras. Ühtekokku osalesid lapsevanemad oma vabast ajast ja tahtest abis 250 korral. Oli neid, kes said appi tulla vaid korra, ent oli ka neid, kes olid abis päevade kaupa.

Lisaks oli abis lasteaia personal ja hoolekogu, samuti Tartu Linnavalitsus, OÜ Art of Living Education, MTÜ Tantsulustilised, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond, Lille Maja noortekeskuse malevlased, EELK Kirikumuusika Liit.

Caparoli tootebrändi Alpina korraldatava projekti eesmärgiks on suunata tähelepanu Eesti lasteaedade olukorrale ja näidata, et koostegemisega on võimalik ka rasketel aegadel head teha. Lasteaia pere tänab abilisi ja ootab kõiki 2. oktoobril kell 16.00
algavale tänuüritusele. Värviuuenduse võitnud lasteaedade piltidega on võimalik tutvuda projekti „Lihtne värvida – lihtne aidata“ kodulehel.

Meridemmi budokool tegutseb nüüd ka Põlvas

MTÜ Meridemm viib Põlvas läbi karate- ja judotrenne.

Trennid toimuvad  Põlva KEK-i spordisaalis teisipäeviti ja neljapäeviti.

Judo lastele                  17.00- 18.30

Wado Ryu Karate          18.30- 20.00

Hokutoryu Ju Jutsu        20.00- 21.30

Treeningutest osavõtumaks 20 eurot kuus.

Täpsem info tel 53 430 055

Treener Ilmar Koort

Võrumaa õpetajad kirjanduslikke jalajälgi otsimas

Külas Kütioru avatud ateljees. Foto: Kaile Kabun

Vastseliina kihelkonnas on palju kirjanduslikke jalajälgi, näitas retk, mille võtsid läinud nädalal ette Võrumaa eesti keele ja ajaloo õpetajad.

Seekordne suvelõpurännak oli juba kolmas omataoline: läinud aastal sõideti mööda Rõuge kihelkonda ja tunamullu uuriti kultuuriinimeste astumisi Urvaste kihelkonnas. Tee märkisid maha Helle Laanpere Võru lasteraamatukogust, Raili Leesalu Võrumaa emakeeleõpetajate ainesektsioonist ja Tiia Allas Võru instituudist.

Esimene peatus tehti Kütioru avatud ateljees, mis on olnud suviti kunstiinimestele nagu meepott. Nüüd oli ilm juba sügiseselt rõske ja ateljee perenaise Leelo Lauritsa abiga õnnestus luua ettekujutus sellest, kuidas õhk kõrghooajal loominguliste inimeste üheshingamisest väreleb.

Järgmine peatus oli Vastseliina linnuse juures, kus SA Vastseliina Piiskopilinnus juhataja Ivar Traagel juhatas retkelised korraks keskaega ja Piir kõrts pakkus Võrumaa mekiga sööke.

Oma kodumurul Orava vallas Pura talus võttis külalisi lahkelt vastu Vastseliina kihelkonna praeguse aja üks tuntumaid kirjanikke Leo Kunnas.

Tee peale jäid veel Tika talu (praegu Lepiku), kust on pärit kirjamees Evald Loosaar ja näitleja Venno Loosaar. Niisamuti sai seal müstikat püüda: sealsamas elas kunagi ju Eesti kagunurga suurim ettekuulutaja Kordo.

Raamatuid – koduloolisi jutte, mõtisklusi, lapsepõlvekillukesi, rahvajuttude üleskirjutusi – on Vastseliina kandi inimeste sulest ilmunud omajagu. Helle Laanpere oli neist kokku pannud pika nimekirja ning võtnud bussi tutvumiseks terve kastitäie kirjasõna. Oli kosutav bussiaknast metsa ja maad vaadata ning sirvida raamatuid, mis on sealt toitu saanud.

Viimane koht, kus retkelised jala bussist välja tõstsid, oli Vastseliina kihelkonna endise aja kõige tuntuma kirjaniku Karl Ast Rumori Päevakeste talu õu. Praegu hoiab tema vaimsust seal kunstnik Jan Tammik.

Kaile Kabun

Lugu on ilmunud võru keeles 4. septembri Uma Lehes.

RMK kutsub seenepäevadele

Kivipuravikud. Foto: hariduskeskus.ee

Terve septembrikuu toimuvad RMK looduskeskustes seenepäevad ja korraldatakse seenenäitusi. Esimesed seeneretked toimuvadki juba sel nädalavahetusel, 8. septembril Pärnu-, Võru- ja Põlvamaal. Ka Sagadi metsakeskus avab sel nädalavahetusel traditsioonilise seenenäituse.
RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keeduse sõnul toimub seenenäitus juba kümnendat korda. „Tänavune aasta on olnud suurepärane seeneaasta, suhteliselt soe ja niiske ilm on seentele hästi mõjunud,“ ütles Krista Keedus ja lisas, et heale söögiseenesaagile loodetakse lisaks ka põnevaid leide. „Aga mis seened tegelikult näitusel eksponeeritud saavad, saame teada täna-homme peale seenekorjeretki,“ sõnas Keedus.
Üle Eesti korraldab RMK sel ja järgmistel septembrikuu nädalavahetustel veel mitmeid seenepäevi ja -näitusi, kus tutvustatakse praegu metsades leiduvaid seeni, aidatakse seeni määrata ja sarnastest liikidest eristada. Lisaks korraldatakse seeneretki koos juhendajaga, pakutakse seeneroogasid ja tegevusi lastele. Kui toimub retkele minek, siis osalejatel palutakse kaasa võtta seenenuga ja korv ning riietuda vastavalt ilmale. Kõik üritused on külastajatele tasuta, ent vajalik on osalemisest ette teatamine. Vaata lisa RMK ürituste kohta kalendrist: http://loodusegakoos.ee/sundmuste-kalender

Seeneretk koos Margit Härmaga

Mamo perenaine Margit Härma viib eeloleval laupäeval huvilised seeneretkele Võrumaale Rõuge kanti, kus käib järjekordne seenenädal. Pärastlõunasel seente degusteerimisel on Margitilt võimalik saada näpunäiteid ja retsepte seeneroogade valmistamiseks.

„Laupäeval on plaanis rääkida, kuidas perenaise elu pärast seenelkäiku köögis toimetades lihtsamaks muuta, jagada praktilisi näpunäiteid ning pajatada lihtsalt toredaid lugusid,“ ütles Margit Härma.

Seenetoidud on Eesti pere laual hooajatoiduna ajast aega olnud, kuid küllap jätkub avastamisrõõmu igale huvilisele. Milline seeneroog on aga Margit Härmal pannud kulmud kerkima? „Kindlasti kõige ebatavalisem on tooretest seentest valmistatud kivipuraviku gazpacho,“ sõnas ta. Ent millisele seenetoidule ei suuda Margit „ei“ öelda? „Üdini vastupandamatu on kindlasti sirmiku pihv!“

Seeneretkele minnakse kell 11 Rõuge rahvamaja eest ja nõnda, nagu kõik seenenädala sündmused, on seegi osavõtjatele tasuta. Retke lõpp on kavandatud kella 15ks.

Seenenädalaga seotult toimub laupäeval Rõuges koduaialaat, kell 10-15 töötab õpituba, kus Airi Gailit õpetab seentega värvimist. Kell 15 toimub seenefoto konkursi tööde tutvustamine ning autasustamine. Kogu päeva on avatud seenenäitus, kus lähemat teavet seente kohta annab Viitina Loodushariduskeskuse juhataja Toivo Tuberik.

Mahhe-huvi nõsõs

Mahhe süük huvitas kõrrast inämbit inemiisi, näüdäs’ mahhesöögipäiv Hartsmäe talon Haanimaal 26. põimukuu pääväl.

Hollo Agu Hartsmäe talo muro pääle tull’ kokko 60 inemise ümbre.

Oll’ ka õigõ kotus, kon mahhest söögist märgota. Hartsmäe talol om ligi 110 hektärri haritavat maad ja suurõmba jao pääl tuust kasvatõdas mahhet terä- ja aiavillä.

Peremehel Hollo Agul ei olõ põllumehe rassõ tüü viil är võtnu himmo kõkkõ pruuvi: tä kasvatas kõgõ muu kõrval rapsi, rüpsi, tatrikku, saat kardokakuurma Lätti tärklüse tegemises jne.

Õlipress om täl hindäle kah joba soetõt ja koton õli tegemise pruuv tä pia är.

Pääle põllu pidä Hartsmäe talo sarviliidsi ja tsiko. Üte naist viimätsist oll’ pererahvas küläliisi hääs andnu ja veenü savvusanna. Tuud hõngu, mis sannast tull’, käve kõik seo rahvas nuhutaman.

Suur suidsulihameistri Veeroja Eda kitt’ Hollo Agulõ perrä, et suvinõ suidsuliha ei olõ tõtõst iks tuu, mis tä olõma piät. Loe edasi: Mahhe-huvi nõsõs

Rõuge golfiklubi ootab huvilisi

Rõuge golfiklubi ootab huvilisi 6. ja 11. septembril kell 17 Jaanipeebu surnuaia kõrval asuvale muruplatsile projekti “Tervist edendav kogukond” raames golfimänguga tutvuma. Tutvustame
golfimängu olemust, varustust, löögitehnikat, reegleid ja muud mänguga seonduvat. Harjutame ja mängime. Info tel 5560 3989.
Laupäeval, 8. septembril kell 18 toimub pikima avalöögi võistlus “Ilge Litt”, kus võitjaks osutub see, kel õnnestub pall lahtilöögi kohast kõige kaugemale toimetada.

Rõuge Meistrivõistlused golfis toimuvad 9. septembril kell 12. Rändkarikasleiab uue omaniku. Meistrivõistlusi toetavad Rõuge vald, Niitvälja Golfikeskus ja Andre Laine. Info tel 5560 3989

Otepääl avatakse Eestis ainulaadne rulapark

Laupäeval, 8.septembril kell 13 avatakse Otepääl uus rulapark. Avamisüritusel ootab Eesti esimene päris betoonist park noori osa saama põnevast avamisvõistlusest.
Rulapargi üks ehitajatest, Rein Erik Jõe OÜst Betoondetail sõnas, et Otepää 320 m² suuruse rulapargi näol on tegemist Eesti esimese monoliitse betoonpargiga. „Tõenäoliselt on tegemist ka kogu Baltikumis ainsa taolise pargiga, Jurmalas on ehitatud samuti betoonpark, kuid see on detailidest kokku pandud,“ ütles Rein Erik Jõe.
Algatus rulapargi ehitamiseks Otepääle tuli lastevanematelt, edasi hakkas ideega tegelema Otepää vallavalitsus. „Rulapargi ehitamisega hakkasime tegelema juba 2009. aastal, mil tellisime selle projekti MTÜ Otepää Õhujõud käest,“ meenutas vallavanem Merlin Müür. Tulevikus on vallavalitsusel plaanis paigaldada rulapargi platsile valgustus istumispingid ja prügikastid
Avamisel esineb Otepää tantsutrupp FeelingGood, pealtvaatajad saavad nautida Big Air võistlust, kuhu on kutsutud oma ala tegijad üle kogu Eesti.
Monika Otrokova

Vikipeedia ootab taas kultuurimälestiste pilte

Juba teist aastat korraldavad MTÜ Wikimedia Eesti ja Muinsuskaitseamet septembrikuus fotovõistluse “Kultuurimälestised Vikipeediasse”, et Vikipeedia saaks juurde vaba kasutusõigusega fotosid ning inimesed pööraksid rohkem tähelepanu meid ümbritsevatele kultuuriväärtustele.

Kümme parimat fotot saadetakse edasi konkursile “Wiki Loves Monuments”, mis nüüdseks on kasvanud ülemaailmseks. Eelmisel aastal osales 18 Euroopa riiki ning kokku laaditi üles rohkem kui 165 000 fotot.

Võistlusel osaleda võib igaüks piiramatu arvu fotodega. Eriti oodatud on jäädvustused mälestistest, millest vabas veebientsüklopeedias veel pilte ei ole. Seda saab lihtsalt kontrollida Vikipeediasse koostatud mälestiste loenditest. Fotod tuleb avaldada vaba kasutuse litsentsi all ja laadida konkursi kodulehelt leitava vormi abil üles septembri jooksul, pildistamise aeg võib olla ka varasem.

Parimate Eestis tehtud fotode autoreid ootab 300 EURO suurune auhinnafond, lisaks ajalehetellimused ja raamatud. Eriauhindu on pannud välja näiteks Tartu linn parimate Tartu fotode eest, Tartu Ülikool parima ülikooliteemalise pildi eest, Võru Instituut ajaloolise Võrumaa fotode autoritele, ajakiri Kodu ja Aed parima koduna kasutatava mälestise pildi eest jt. Auhinnalised teosed, millest koostatakse ka rändnäitus, valib välja fotograafidest ja kultuuripärandi tundjatest koosnev zürii.

Lisainfo:

www.wikilovesmonuments.ee

Eesti Ajaloomuuseum alustas koostööd kohaliku turismiajakirjaga Reisimaailm

Tegemist on on turismi-, majutuse- ja toitlustuse erialaajakirjaga, mis on ilmunud 16 aastat.

Väljaande lugejaskonna hulka kuuluvad turisminduse, majutamise ja toitlustamisega tegelevad inimesed ja ettevõtted, Riigikogu, linna-, maa- ja vallavalitsused, Kaubandus- ja Tööstuskoda, tarbijakaitse, tervisetalitus, välissaatkonnad ning palju tavalugejaid. Samuti on ajakirja sihtrühmaks vastavaid erialasid õppivad tudengid. Ajakiri „Reisimaailm“ pakub uusi teadmisi turisminduse, hotellimajanduse ja toitlustamise valdkonnast ning annab ülevaate konkurentidest-kolleegidest nii Eesti turul kui välismaal.

Koostöö eesmärgiks on anda turismihuvilistele lugejatele ülevaade Eesti Ajaloomuuseumis toimuvatest olulisematest sündmustest, tutvustame oma näituseid, ajaloolisi hooneid, põnevaid museaale ja palju muud taolist.

Augustikuu numbris ilmus artikkel Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones avatud näitusest „Vettpidavad allikad. Keskaegne leid Tallinna lahest“.

Sisuga saab tutvuda SIIN

Reti Meema

Tartus avatakse täna India kaasaegse kunsti näitus

Udaya Vir Singh´i “Mida pole olemas on olemas” joonistuste näitus on vaadata 6. septembrist kuni  6. oktoobrini Tartu Ülikooli Raamatukogu kohvikus. Näituse avamine on täna, 6.septembril kell 18.30.
Septembrikuus on harukordne võimalus näha India kaasaegset kunsti Tartu Ülikooli kohvikus. Kunstnik Udaya Vir Singhi põhiliseks meediumiks on skluptuur, kuid eestimaalased näevad tema joonistusi, mis mahtusid kohvriga lennukisse. Kunstnik külastab Baltimaid seoses rahvusvahelise kunstifestivaliga Leedusja veedab lühikest puhkust Tartus sõprade pool.

Tartlastel on harukordne võimalus maailma tipptasemel kunsti kodus nautida ja võimaluse korral ka osta.Lisaks heale kunstile kaugelt maalt pakub näituse avamise õhtul publikule eestlanna Krista Joonas india klassikalist muusikat. Krista Citra Joonas on õppinud õhtumaade klassikalist muusikat Eesti ja Shveitsi akadeemiates, siis pöördunud hommikusse ning õppinud mitmeid aastaid India klassikalist muusikat Pandit Hariprasad Chaurasia juures Mumbais. Ta on osalenud paljudes koosseisudes nii Eestis kui mujal ilmas, nii saksofoni kui india bambusföödi bansuriga.
Tule ja saa osa killukesest Indiast ja vaata kunsti, mis liigub vana ja võimsa kultuuri kaasaegseimates galeriides ja kollektsioonides tänasel päeval.

Valga Kutseõppekeskus hakkab koolitama Läti noori

Sellel õppeaastal alustavad Valgamaa Kutseõppekeskus õpinguid Lätist pärit noored. Esialgu pakutakse neile kahte eriala, gümnaasiumihariduse baasil saab õppida logistikuks ning põhihariduse baasil ehituspuusepaks.
Logistiku eriala õpivad noored inglise keeles, tulevased ehituspuusepad õpivad läti keeles ja omandavad keskhariduse Valka Gümnaasiumis.
Valgamaa Kutseõppekeskusel valmis möödunud aastal kaasaegne õppehoone, kus on kõik tingimused tasemeõppe ja tulevikus ka täienduskoolituse pakkumiseks. Kuna Valka piirkonnas kutseõppeas utusi pole, siis on igati loomulik, et kaasaegseid õpitingimusi saavad kasutada ka naaberriigi inimesed.
Asso Ladva

Viljandi maakonnas alustas sel sügisel tööd 27 uut õpetajat

Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimus 4. Septembril Viljandimaa uute õpetajate vastuvõtt. Viljandi maavanema Lembit Kruuse ning Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimehe Ene Saare vastuvõtule oli kutsutud 27 sel aastal maakonnas tööd alustanud uut õpetajat ning kolm koolijuhti, seisab pressiteates.

Viljandi maavalitsuse sotsiaal- ja haridusosakonna juhataja Ilmar Kütt hindas maakonna kooli algust erakordseks, sest korraga avati neli uut kooli. “Aasta aega peab ilma oma majata hakkama saama Viljandi Gümnaasium ning linna kolmest endisest gümnaasiumist said 1. septembrist põhikoolid. Tegelikult on need sammud head ended tuleviku suunal,” oli Kütt kindel.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse ütles vastselt tööleasunutele teele kaasa, et nii palju võimalusi maailma muuta, kui seda annab õpetajaamet, teist ei ole. “Ja muuta maailma, kasutades sõna jõudu ning näha ka tulemust – see ongi erakordne. Tarvis on muidugi vaid kasutada õigel ajal õigeid ja häid sõnu,” lisas Kruuse.

Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar avaldas heameelt, et õpetajaid jagub täna veel kõikide 15 omavalitsuse koolidesse.

Pühapäeval toimub Nõmmel taas tänavalaat “Roheliste väravate tänav”

Eeloleval pühapäeval, 9. septembril toimub kella 10-18 Vabaduse pargis (Tähe, Sihi ja Nõmme-Kase tn vahel) ja selle lähitänavatel tänavalaat “Roheliste väravate tänav”. Tänavalaat toimub juba kolmandat korda ja seda korraldab ühendus Loov Nõmme.

Lisaks tavapärasele kauplemisele toimub “Roheliste väravate tänava” laadal ka rohevahetus, kus aiandushuvilised saavad üksteisega tasuta taimi vahetada, kohal on joogatelk, puugibuss ja külalised Saaremaalt. Oma uksed avab vanatehnika muuseum. Vabaduse pargi kõlakojas esinevad Nõmmelill, Tantsusarvikud, lõõtspillivirtuoos Siim Rikker ja vanamuusikaansambel Gambale. Avatud on mitmed kodukohvikud nii pargis kui ka ümberkaudsetel tänavatel. Koostöös Tallinna Selveri võrkpallimeeskonnaga algab kell 12 3vs3 võrkpalliturniir.

Pikemalt saab “Roheliste väravate tänava” laadast lugeda Nõmme Sõnumitest:
http://nommesonumid.blogspot.com/2012/08/tanavalaat-roheliste-varavate-tanav.html
Täpsem kava:
www.loovnomme.ee

Lisainfo:
Ülle Mitt
507 4463
MTÜ Loov Nõmme

Septembrist hakatakse üle Eesti välja koolitama tervisetoetajaid

Septembrist lükatakse käima esmakordne kogukonnatasandi tervisedendusprojekt Uus tervis. Projekti eesmärgiks on koolitada välja kogukondlikud tervisetoetajad, kes oma kogukonnas hakkaksid eest vedama erinevaid tervisesündmusi-ja kogunemisi.

“Tervisedendus on Eestis seni olnud riiklike institutsioonide kätes. Ometigi on piisavalt neid särasilmseid kodanikke, kes on ise huvitatud oma tervise eest vastutuse võtmisest, veelgi enam – kes sooviksid selles vallas ka midagi oma kogukonnas ära teha,” sõnastab ettevõtmise eesmärke lahti üks selle ellukutsujaist, Kaia-Kaire Hunt. “Tänu Kodukandi võrgustikule on meil olnud hea võimalus infot levitada üle Eestimaa erinevatesse piirkondadesse. Huvi on olnud nii suur, et kahjuks kõiki huvilisi seekord kaasata ei õnnestugi. Teisalt on see jällegi hea märk, et taolisi tegevusi on vaja teha ka tulevikus,” lisas Hunt.

Korraldajate sõnul on koolituste põhiline rõhuasetus praktilisusel, üheks aluseks on võetud coachingu metoodika, mis võimaldab lihtsate küsimuste ja peegelduste kaudu leida uued suunad ja lahendused käesoleval eluhetkel vähem rahuldavate tervist puudutavate valdkondade juures ning liikuda iseendale sobivate meetodite ja sammudega tervislikuma elustiili poole.
Loe edasi: Septembrist hakatakse üle Eesti välja koolitama tervisetoetajaid

Maanteemuuseumis tuleb vanavanemate päeval suurejooneline Volgade paraad

Foto:Volga klubi

Sel laupäeval, 8. septembril tähistab Eesti Maanteemuuseum vanavanemate päeva suurejoonelise Volgade paraadiga. “Oleme tänavu sidunud vanavanemate päeva Gorki autotehase rajamise 80. aastapäevaga ning päeva põhiteemaks on tehase lipulaev Volga,” rääkis muuseumi programmijuht Riinu Räim, kelle sõnul kutsub muuseum üles kõiki Volgade omanikke sõidukiga paraadile tulema.

Paraadil osalejatel palub muuseum end eelnevalt registreerida tel 518 6684 (Riinu) või e-post riinu.raim@mnt.ee. Osalejatel on ka üritusele ja muuseumisse tasuta sissepääs.
Kell 12 algaval vanavanemate päeval leiavad äratundmis- kui ka avastamisrõõmu nii suured kui väikesed külastajad ning kohal on Volga klubi esindus. Üritusele pääseb muuseumipiletiga, päeva juhib Kristo Toots.
Programmijuht Riinu Räim rääkis, et muuseumi sooviks on ühendada sel päeval erinevaid põlvkondi. “Tegelikult on ju põnev näha, kuidas vaatab välismaise tehnikaga üles kasvanud põlvkond vanaisade unistuste autot, mida Volga kahtlemata omal ajal oli,” selgitas Räim. “Küllap kujutasid tuhanded põnnidki aastakümneid tagasi põrandal puust autosid põristades end just volgajuhtidena – tänapäeval, kui lastele tundub loomulikuna mängida iPadiga 3D keskkonnas automänge, liigume korraks tagasi isade ja vanaisade lapsepõlve, unistuste ja puust mänguasjade keskele,” sõnas Räim Loe edasi: Maanteemuuseumis tuleb vanavanemate päeval suurejooneline Volgade paraad

Kodutute loomade hoiupaigas toimub kiibistamiskampaania

01.09 kuni 30.11.2012 toimub kodutute loomade hoiupaiga loomakliinikus kiibistamis-, steriliseerimis-, kastreerimis- ja vaktsineerimiskampaania.

“Tulge koos oma lemmikuga meie juurde, et me saaksime teie ja teie lemmiklooma andmeid registriandmetega võrrelda. Oma igapäevatöös puutume pidevalt kokku probleemiga, et ehkki loomal on kiip olemas, ei ole tema omaniku andmeid registrisse kantud ja seepärast on kaotsiläinud looma tagastamine äärmiselt keeruline ülesanne: me lihtsalt ei oska tema peremeest üles leida ja kogu meie lootus on sellel, et ta näeb meie kodulehel oma lemmiku fotot.
Kanname kõik loomad, kellele me kiibi paneme või kelle kiipi me kontrollime, riiklikku registrisse www.llr.ee.”, seisab varjupaiga kodulehel.

Seoses sellega on tasuta
– visiit (sõltumata kaasas olevate ja kiibistatavate loomade arvust);
– looma ja tema omaniku andmete võrdlemine registriandmetega;
– andmete kandmine registrisse, kui neid seal veel ei ole.

LOOMADE KIIBISTAMINE
Kiibistamine: 8 eurot (tavahind 10 eurot)
– selle hinnaga saab kiibistada ükskõik millise looma (kass, koer, tuhkur, küülik jne)
– hind sisaldab omaniku ja looma andmete kandmist registrisse (www.llr.ee)
– medal „Mul on kiip”

 

Lisainfo: www.pets.ee

MTÜ Lastekaitse Liit:Abivajavast lapsest saab teatada ööpäev läbi

 

 

Eesti vabariigi lastekaitse seaduse kohaselt on iga inimese kohustus abi vajavast lapsest viivitamatult teatada abiandvatele organitele, tuletab Lastekaitse Liit meelde. Seadusest tulenevalt peavad vanemad tagama lastele turvalisuse ja järelvalve.

Abivajava lapse puhul ei ole tagatud tema turvatunne, areng või heaolu. Laps võib vajada abi pääsemiseks võimalikust füüsilisest väärkohtlemisest. Samas võib abivajadus tuleneda ka tema sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest või pere toimetulekuraskustest.

Abivajavast lapsest tuleb teada anda üleriigilisel tasuta ööpäevaringsel lühinumbril 116 111. Lühinumbri eesmärgiks on võimaldada kõigil isikutel operatiivselt teatada abivajavast lapsest, tagada saadud info edastamise vastavate spetsialistideni ning pakkuda lastele ja lastega seotud isikutele esmast sotsiaalset nõustamist ja vajadusel kriisinõustamist.

Lapse abistamisel tuleb lähtuda tema individuaalsetest vajadustest ja huvidest. Lapse abi ja kaitseta jäämise eest vastutab igaüks, kes märkab lapse abivajadust, aga ei anna sellest teada. Teatamata jätmist ei saa õigustada sellega, et ei olda kindel, kas kahtlus lapse abivajaduse kohta on piisavalt põhjendatud. Samuti ei tohiks karta, et teatamine võib näida peret süüdistavana või last häbimärgistavana.

Teabe olulisuse ja sekkumise vajaduse selgitavad välja ja otsustavad juba asjakohased ametiasutused. Rohkem teavet võimalikust abi- ja kaitsevajadusest on loomulikult lastega iga päev töötavatel spetsialistidel ning sellevõrra ulatuslikum on ka nende vastutus vastava teabe edastamisel. Ent samamoodi lasub teatamiskohustus kõikidel teistel inimestel, olgu nad juhuslikud möödujad, naabrid,sugulased või mängukaaslaste vanemad.

Lasteombudsman andis 2011. aastal ka välja abivajavast lapsest teatamise juhendi üldiseks kasutamiseks. Juhend annab ülevaate, millistel juhtudel, kellele, millist teavet ning milliseid kanaleid kasutades abivajava lapse kohta anonüümset infot edastada võib. Laste väärkohtlemist ja erivajadusi puudutav teave tuleb edastada valla- või linnavalitsuse lastekaitsetöötajale ja vajadusel politseile, kellel on seaduslik alus sekkuda ja võimalused abi osutada.

Mahetoit pakub maitseelamuse ja toetab tervist

Kapi Merike mahetoidu päeval Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA
Tihti küsitakse, mille poolest saab mahetoitu pidada paremaks kui intensiivpõllumajanduses toodetud toitu. Esimene ja kõige mõjusam vastus kõlab – puhas naturaalne toit lihtsalt maitseb väga hästi ja on palju toitvam! Kui aga emotsionaalne maitseelamus kõrvale jätta, leidub veel palju kaalukaid argumente mahetoidu kasuks.

Kuna mahetootmisel ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid, ei sisalda sel moel kasvatatud toit kemikaalijääke. Samuti ei satu pestitsiidijäägid keskkonda, kus nad võivad kahjustada elusorganisme, sealjuures jõuda näiteks joogivee kaudu ka inimeseni. Tervise seisukohalt võib seda pidada üheks olulisemaks erinevuseks, sest paljud uuringud on taimekaitsevahendeid seostanud erinevate haiguste ja tervisehäiretega.

Teadusuuringud kinnitavad, et mahedates köögi- ja puuviljades leidub rohkem tervist toetavaid bioaktiivseid ühendeid, nt C-vitamiini ja polüfenoole ning vähem kahjulikke nitraate. Samuti on mahesaadustes kuivaine ja mitmete mineraalainete (raud, fosfor, magneesium) sisaldus suurem kui tavatoidus.

Mahepiim sisaldab tavapiimast rohkem tervist tugevdavaid antioksüdatiivseid ühendeid: oomega-3 rasvhappeid, E-vitamiini, samuti CLA rasvhapet ehk konjugeeritud linoolhapet, mis on inimese tervisele kasulik asendamatu rasvhape. Mahepiima oomega-6/oomega-3 rasvhapete suhe on väiksem kui tavapiimal – tervise seisukohast tuleb seda pidada oluliseks näitajaks, sest meie kaasaegse dieedi rasvhapete suhe on liiga kõrge. Loe edasi: Mahetoit pakub maitseelamuse ja toetab tervist

Pärnus avati Maria Viidalepa näitus “Peegeldused”

“Näitus „Peegeldused“ on minu esimene avalik ülesastumine maalikunstnikuna. Valik hõlmab viimase kolme aasta töid (2009-2012), mis peegeldavad minu otsinguid nii iseenda kui kunstnikuna. Neil otsinguil on üks ühine joon – huvi inimese ja inimliku vastu,” kirjutab lahkunud kunstnik Antsa Viidalepa tütar.

Võimalus inimest vaadelda, analüüsida ning nautida on kujunenud aastatega järjest paeluvamaks tegevuseks, mistõttu on see huvi juhatanud mind üsna erinevate erialade juurde. Muusika läbi olen avastanud inimese sisemaailma, moedisaini õpingute ajal keskendusin välisele ilule ja ihadele, ajakirjanduse ja kirjutamise kaudu hakkasin mõistma seoseid inimese ja keskkonna vahel ning filmis näen võimalust inimese kinnipüüdmiseks, dokumenteerimiseks.

Maalikunstnikuna olen võlutud inimkeha dünaamikast ning naise ihu kõnekusest, samuti emotsioonidest, ilmetest ning lugudest, mida võib peegeldada üks nägu. Inimene, tema olemuse aimamine ning tegevuse graatsia tabamine on minu jaoks väljakutse, mille suunas hoovõttu soovin teiega jagada.

Näitus avati o3. septembril Pärnu haigla galeriis.

Lisainfo siin.

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit paneb välja eriauhinna Vikipeedia fotokonkursil

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit paneb Vikipeedia fotokonkursil välja eripreemia parimale Jõgevamaa mälestist kajastavale fotole. Eriauhinnaga soovib Jõgevamaa Omavalitsuste Liit väärtustada Jõgevamaa kultuuripärandit ja inspireerida inimesi pöörama suuremat tähelepanu maakonna aja- ja kultuuriloole.

30. septembrini toimuv fotovõistlus “Kultuurimälestised Vikipeediasse” on osa ülemaailmsest konkursist Wiki Loves Monuments 2012. Esimene taoline fotokonkurss toimus aasta tagasi. Siis oli konkursil 71 osalejat, kes laadisid Vikipeediasse 3112 fotot 1717-st kultuurimälestisest. Jõgevamaa kultuurimälestistest esitati 2011. aasta konkursile 58 fotot.

Loe edasi: Jõgevamaa Omavalitsuste Liit paneb välja eriauhinna Vikipeedia fotokonkursil

EKO liikmed kaebasid kohtusse ameerika naaritsa farmile loa andmise otsuse

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmed esitasid esmaspäeval Tallinna halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti otsusele, millega anti luba Nuckö Farm OÜ-le mingi tehistingimustes pidamiseks Noarootsi vallas. EKO liikmed on sel aastal korduvalt juhtinud Keskkonnaameti tähelepanu sellele, et Eestis ei tohiks ameerika naaritsa ehk mingi farmidele uusi tegevuslube anda ning seda keelab ka looduskaitseseadus.

Ameerika naaritsate farmid on võõrliikide sissetoojatena viinud kohaliku liigi Euroopa naaritsa väljasuremise piirile, samuti põhjustavad mingifarmid pidevalt lahti pääsevate loomade tõttu kahjustusi linnukaitsealadele. EKO liikmed saatsid juunis ka keskkonnaministrile kirja, milles leidsid, et Eesti seadusandlust tuleks täpsustada nii, et ka ettevõtjatele oleks selge, et mingifarmide näol on tegu loodust kahjustava tegevusega, mida ei ole lubatud teha.

Loe edasi: EKO liikmed kaebasid kohtusse ameerika naaritsa farmile loa andmise otsuse