september 2012 Archives

Loodus võib tõepoolest häbematult ilus olla

Matsalu loodusfilmide festivali grand prix’ pälvis sakslase Jan Hafti “Roheline universum” – hariv ja väga ilusate vaadetega.

Matsalu kümnendale loodusfilmide festivalile esitati 256 filmi enam kui neljakümnest riigist üle maailma. Esimest korda jõudsid Lihulasse Jordaania, Mongoolia ja Kõrgõzstani filmid.

Võistlusprogrammis konkureeris 29 linateost kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”.

Põhiteemad olid prügi, jäätmekäitlus ja taaskasutus. Grand prix’ pälvis aga siiski n-ö puhta looduse kategoorias võistelnud töö, sakslase Jan Hafti film “Roheline universum”.

Tänavused auhinnad Loe edasi: Loodus võib tõepoolest häbematult ilus olla

Käivitame üle-eestilise kampaania “Sööme ära!”

17. september -7. oktoober 2012

Sööme ära!” on mõeldud üldrahvaliku aktsioonina ning selle eesmärgiks on kaasata kõik elanikkonna kihid, sõltumata nende elukohast ja sotsiaalsest staatusest. Aktsiooniga saab liituda alates 17. septembrist www.toitumine.ee kampaanialehel.

Liituda on igati mõtet, sest lisaks lubadusele, mida iga inimene iseendale annab – süüa rohkem puu- ja köögivilju-, on aktsioon ühtlasi ka võistlus selgitamaks kohalike omavalitsuste seast välja kõige puu- ja köögivilja sõbralikum kodupaik Eestis. Iga liituja lisab oma andmetele koduvalla või -linna nime, me jagame maavalitsuse elanike arvu kampaanias osalejate arvuga ja nii saame kõige puu- ja köögivilja sõbralikuma elanikega valla või linna nime.

Aktsiooniga saavad liituda poed ja poeketid, samuti ootame osalema ka söögikohti, kes on aktsiooni ajal valmis pakkuma puu- ja köögiviljarikkaid toite, võimalusel soodustusega. Nemad saavad „Sööme ära!” ametliku partneri tähise, kui liitumissoovist antakse teada enne kampaania algust ja nad kuvatakse kampaania veebilehel. Söögikohtadel palume ühendust võtta Katrin Heimoneniga telefonil: 610 5806 või katrin.heimonen@taevas.ee.

Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, programmi Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012″ raames.

Fond võtab vastu rahataotlusi

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond võtab kuni 15.oktoobrini vastu taotlusi 2013. aasta stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks.
Stipendiume ja toetusi jagatakse 143-st SA ERKFallfondist. Esimest korda jagatakse sel aastal stipendiume ja toetusi viiest allfondist.
Jagamise info, allfondide nimekirja ning taotluse ankeedid leiate SA ERKF koduleheküljel www.erkf.ee .
Taotluste (ka posti teel saadetud) vastuvõtt lõpeb E 15. oktoobril 2012 kell 16.00.
Taotlused esitage Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond aadressil: A. Weizenbergi 20A-13 (III korrus), 10150
Tallinn, tel 601 3428.

Lääne-Virumaa valib parimaid raamatukoguhoidjaid

Lääne-Viru maavalitsus ja Lääne-Virumaa Keskraamatukogu kuulutasid välja konkursi „Lääne-Viru aasta raamatukoguhoidja 2012″.

“Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja 2012” konkursi eesmärgiks on tunnustada nii isikute kui meeskondade kategoorias maakonna raamatukoguhoidjaid, kes on aasta jooksul positiivselt mõjutanud paikkonna elu raamatukogunduse valdkonnas, maakonnas või Eesti raamatukogunduses. Kandidaadiks võib esitada Lääne-Virumaa küla-, valla-, linna- või kooliraamatukogudes töötava isiku või meeskonna, kes on viimase aasta jooksul paistnud silma innovaatilise ja tulemusliku arendustöö või praktilise tegevusega kutsetöös, täiskasvanute või laste raamatukoguteeninduse alal. Loe edasi: Lääne-Virumaa valib parimaid raamatukoguhoidjaid

Metssigade arvukus ähvardab kasvada

Metssigadele oli mullune talv sigivuse ja toitumise seisukohast soodne. Ulukiseireteadlaste hinnangul ähvardab metsanotsude arvukus pigem kasvada kui kahaneda ehk sigatsemine talumaadel ja maakodude õuedes saab hoogu juurde.

Keskkonnateabe keskuse ulukiseire juhtivspetsialisti Rauno Veeroja sõnade järgi on maakondade jahimeeste esitatud andmed metssigade arvukuse kohta pigem ala- kui ülehinnatud.

“Eestis loovad soodsa pinnase arvukuse sellise alahinnagu tekkeks praeguseks juba iganenud jahimaa korralduskavad, mis näevad ette ulukite lubatava arvukusvahemiku jahipiirkondades,” sõnas Veeroja. “Kuna jahimeestele on ette antud suurulukite populatsiooni maksimaalsed kontrollarvud loendusperioodi lõpuks, pelgavad nad nii mõnelgi pool maakondades esitada etteantuist suuremaid loendusnumbreid.”

Jahimeestel on põhjust peljata, sest kui nad ei saa hakkama suurulukite arvukuse piiramisega oma jahimaadel, võidakse hakata neilt oma jahialal sisse nõudma metsloomade tekitatud kahju põllumajandusmaadele.

Samal ajal pole toimetusel teada ainsatki juhtu, kus kahjutasu oleks reaalselt makstud. Riik on hüvitanud kaitstavate ulukiliikide poolt majapidamistele tekitatud kahju, näiteks on tasutud huntide murtud lammaste eest.

Metssead ei kuulu Eestis kaitstavate ulukite hulka.

Üks hirm jahimeestel siiski on: kui nad ei saa hakkama metsloomade arvukuse piiramisega oma jahialal ehk siis ei käi jahil, võidakse nende jahimaa kasutusleping peatada ja otsida nende asmele jahialtimad kütid.

Unikaalne Vilsandi Energiamaja on valmis

Laupäeval avati Vilsandil pidulikult tuletorni teenijate elamu-vahimaja – renoveeritud atraktiivne ja innovatiivne hoone, mis nüüd kannab nime Vilsandi Energiamaja ja on suure tõenäosusega ainulaadne kogu Euroopa Liidus.

“Esialgse kava järgi oli plaanis maja valmis saada 2012. aasta mihklipäevaks ja nii see ka õnnestus,” lausus projekti juhtinud Inotex Grupp OÜ juhataja Monika Salu. Ta lisas, et nagu vana maja renoveerimisel ikka, oli kogu protsess täis üllatusi – mõni osa oli oodatust halvemini säilinud, mõni jälle paremini.

“Nõudlik projekt restaureerida ja renoveerida maja energiatõhusaks kohustas pidevaks jälgimiseks, analüüsiks ja (ümber) planeerimiseks. Tänu tõhusale ja kompetentsele tööle said ebameeldivad ootamatused ja üllatused ennetatud,” rääkis Salu. “Alati saab paremini, kuid arvestades väikesaarel ehitamise keerukust ja lisakulusid, olen tulemusega rahul,” kinnitas ta.

Salu rõhutas, et küsimus ei ole kunagi olnud mitte niivõrd millegi renoveerimises, kui soovis Vilsandi tuletorni teenijate elamu-vahimaja uuele elule aidata. “Kuna olen juba hulk aastaid tegelenud nii kodu- kui ka välismaal energiatõhususe ning energiatõhusa elukeskkonna ja ehituse valdkonnaga, siis oli loomulik ühendada selle maja puhul restaureerimine ja energiatõhusaks renoveerimine,” selgitas ta.

Aasta keskkonnateod ootavad tunnustust

Keskkonnaministeerium ootab kuni 20. oktoobrini ettepanekuid aasta keskkonnateo konkursi kandidaatide kohta. Ettepanekuid saavad esitada kõik, kes soovivad tunnustada eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone nende panuse eest keskkonna heaks. Loe edasi: Aasta keskkonnateod ootavad tunnustust

Noortele pakutakse nii karjääriredelit kui ekstreemsust

Kapa stuudiumi uue õppeaasta avab akadeemik Richard Villems

Pühapäeval, 30. septembril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarja Kapa stuudium üheksas semester. Avaloenguga „Soome-Ugri rahvaste geneetiline päritolu ja eestlaste koht nende hulgas“ esineb Eesti Teaduste Akadeemia president, akadeemik ja Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia professor Richard Villems.

nimpopulatsioonide geneetikat on teadlane uurinud viimased 15 aastat. Tema sõnul võib seda nimetada ka arheogeneetikaks, mille eesmärk on tänapäeva inimeste geneetilist varieeruvust uurides taastada demograafilisi protsesse, mis toimunud viimase 150 000 aasta jooksul. Oma teadusuuringutele toetudes on professor Villems ümber lükanud mõnegi pikki aastaid valitsenud arusaama inimese põlvnemisest. Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel.

Kord kuus toimuvad loengud räägivad maailma ja inimkonna arenguperspektiividest, teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest. Loeng on tasuta ja avatud kõigile huvilistel. Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast iga loengut on väike kohvilaua- vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Kapa stuudiumis on kolme aasta jooksul esinenud, prof Marju Lauristin, akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas, Tarmo Soomere; ja Jaan Ross, demograaf, prof Kalev Katus, rakubioloog, prof Toivo Maimets, prof Hardo Aasmäe, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, õigusteadlane Varro Vooglaid , innovatsiooniaasta eestvedaja Urmas Kõiv, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, bioloog Toomas Trapido, transpersonaalse psühholoogia ja valuuta ekspert Alar Tamming ning Eesti Panga endine asepresident Märten Ross, prof Voldemar Kolga, Peeter Volkonski, prof Raivo Vilu, prof Talis Bachmann, prof Ülo Vooglaid, noor teadlane Andero Uusberg, loodusemees Fred Jüssi, akadeemik Jaan Ross, kunstiteadlane Heie Treier, semiootik Valdus Mikita, president Arnold Rüütel, sotsioloog Andrus Saare, majandusvisionär Heido Vitsur, teoloog ja tõlkija Vello Salo, ajaloolane David Vseviov, IT-visionär Enn Tõugu, akadeemik Mart Kalm, Liia Hänni, Ivar Raig jt.

Info Eeva Kumberg, tel 56637037, Reet Aro, tel 58188568

Linnaaluste Laste Lustipäevad

Sel suvel toimus Linnaaluste külas Kehtna vallas projekt nimega Linnaaluste Laste Lustipäevad. Projekti eesmärgiks oli hajakülas elavate ja suvitavate laste kokkuviimine, tutvumine ja uute sõprussidemete loomine, et külas oleks jätkusuutlik noor põlvkond, kes tahab külla elama jääda või tulevikus siia tagasi tulla.

Lustipäevadel mängiti, matkati, värviti, vaadati harivat filmi, külas käis noorsoopolitsei ja tehti palju muud põnevat, mille kaudu lapsed üksteist tundma õppisid. Kui alguses olid mängud vaiksemad ja tagasihoidlikumad, siis lõpuks oli küla kilkeid, naeru, rattaid ja jooksmisi täis.
Projektijuht Kaie Kensap-Kukk sõnas, et vahepeal oli üllatav, et külas suviti nii palju lapsi on. “Seda on hea teada, et igas külanurgas on talu, kust mängukaaslasi leida, et mängud lõusamad oleksid.” Ta lisab, et läbi suurema tutvusteringi on küla ka turvalisem.

Lustipäevadel käis lapsi ka Kehtnast ja Raplast, kes samuti soovisid oma päevi vabas õhus lustlikult veeta. Suur abiline oli seejuures Sten Leinasaar, kes oli tihti mängujuhiks ning mängusõja ülemaks. Sõja mängimine oli laste seas väga populaarne ja põnev ning pani meeskonnad hästi koostööd tegema.

Projekti toetasid Kehtna Vallavalitsus ja Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Loomkatsete kontroll läheb senisest rangemaks

Vabariigi Valitsus saatis riigikokku loomakaitseseaduse muudatused, millega saavad senisest rangemad nõuded loomkatsete järelevalve ja põllumajandusloomade religioosne tapmine.

„Loomkatsete küsimus on keeruline eetiline dilemma, mille puhul peame võrdselt arvestama nii teaduse ja hariduse huvisid kui ka loomade heaolu. Seega on hädavajalik, et katseloomade kaitse ja heaolu oleks tagatud,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Lisaks täpsematele nõuetele katseloomade heaolu tagamisel (nt koolituse nõue kõigile katseloomadega tegelevatele isikutele), rõhutab seadusemuudatus ka loomkatsetest avalikkuse teavitamise vajadust. Eelnõu järgi lisandub loomkatseprojekti loa taotlejaile kohustus esitada loomkatsete mittetehnilised kokkuvõtted, mille Põllumajandusministeerium avaldab oma veebilehel.

Teine suurem muudatus võrreldes kehtiva seadusega puudutab põllumajandusloomade religioosset tapmist. Alates 1. jaanuarist 2013 võib looma religioossel eesmärgil tappa vaid Eestis registreeritud usuline ühendus oma liikmete tarbeks. Tapmine peab toimuma tapamajas ning selle juures peab viibima järelevalveametnik. Kui usuline ühendus soovib kasutada erilisi tapmisviise seoses nende usundist lähtuvate religioossete traditsioonidega, tuleb veterinaar- ja toiduametilt taotleda sellekohane luba.

„Me sätestame selle samamoodi nagu valdavas osas Euroopa Liidu riikides,“ ütles minister Helir-Valdor Seeder. „Oluline on, et religioosne tapmine on
Eestis väikesemahuline ning seadusega lubatud vaid siinse kogukonna omatarbeks, mitte majanduslikuks tegevuseks.“

Loomakaitseseaduse muudatuste väljatöötamisel lähtus Põllumajandusministeerium EL õigusaktidest ning tegi tihedat koostööd huvigruppide ja teadlastega. Augustis kogunes Põllumajandusministeeriumisse kompromissi leidmiseks Loomakaitseseltsi, Eestimaa Loomakaitse Liidu, Eesti Juudiusu Koguduse, Eesti Islami Koguduse, Maavalla Koja ning Loomaarstiühingu ja Maaülikooli esindajaist koosnev ümarlaud.

Seoses loomakaitseseaduse muutmisega on eelnõus muudetud ka põllumajandusloomade aretuse seadust, loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadust ning loomatauditõrje seadust.

Võrumaal toimub ettevõtluspäev

2. oktoobril 2012. aastal toimub Võrumaal Kubija hotell- loodusspaas (Männiku 43AVõru) Võrumaa ettevõtluspäev. Ettevõtluspäeva korraldab Võrumaa Arenguagentuur koostöös EAS-iga. Sihtgrupiks on kõik potentsiaalsed alustavad ettevõtjad üle Võrumaa.
Potentsiaalne alustav ettevõtja on isik, kes pole veel oma ettevõtet loonud, kuid on näha, et ta on ettevõtlik inimene ning temas on soov ettevõtlusega tegeleda. Ettevõtluspäevale on oodatud kõik need, keda huvitab ettevõtlus, ettevõtjaks olemine ja ettevõtjaks saamine.

Päevakava
09.30-10.00 Tervistuskohv ja registreerimine
10.00-10.10 Avasõnad Võrumaa Arenguagentuur
10.10-10.40 Kogemuse jagamine. Minu oma äri -Võrumaa alustava ettevõtja lugu. Raul Sõmer, Surface Labs International OÜ
10.40-12.40 Äriidee genereerimine. Harald Lepisk, Victory Trainings OÜ
Eneseanalüüsi meetodid enda huvidest ja oskustest äriidee genereerimiseks Loovustehnikad mõtteblokkidest ülesaamiseks Edulood, idee varamud ja kasulikud veebilehed inspiratsiooni saamiseks 12.40-13.30 Lõunapaus
13.30-15.00 Praktikum. Kuidas oma idee ellu viia? Jakob Saks, Vihje OÜ
Idee läbimõeldus ja konkreetne tegevuskava selle läbiviimiseks Selle äriplaani „müügi” oskus oma sidusrühmadele (kliendid, tarnijad, toetajad, partnerid) Idee selgus, teostamiseks vajalikud sammud, idee veenev esitlus Osterwalderi ärimudel 15.00-15.30 Küsimuste-vastuste voor. Praktikumi töötoa kokkuvõte.
15.30-15.45 Ettevõtluskonkurss „Ajujaht” teavitus
15.45-16.00 Loosimine, päeva kokkuvõte

Osavõtt tasuta. Osalejate arv on piiratud. Eelregistreerida palume 30. septembriks.
Täiendav info ivi@vaa.ee või telefonil 53497303 ja kodulehel www.vaa.ee

Võistluse “Noored Euroopa metsades” parimad olid Austria õpilased

26. – 27. septembrini Sagadis toimunud metsandusliku võistluse “Noored Euroopa metsades” parimaks osutus Austria võistkond. Testi ja ettekande tulemusena said nad võimalikust 100-st punktist 80. Teiseks tuli Kreeka 73 punktiga ja kolmandaks Ungari 72 punktiga. Eesti võistkond tunnistati 8. koha vääriliseks.

“Õppida, õppida, õppida! Võistlus ei ole raske, kui oled selleks hästi ettevalmistunud,” kommenteeris Austria suurepärast tulemust võitjavõistkonna liige Johannes Rieder. Kokku osalesid võistlusel 11 Euroopa riigi noored vanuses 13-19, kokku ligi
70 inimest.

Tänavu teist aastat toimuva võistluse finaal oli mullu Poolas. Järgmisel aastal Portugalis toimuvas finaalis osalev Eesti tugevaim võistkond selgub kevadel 2013. “Suutsime metsaseltsiga ellu viia kaks eesmärki – tutvustada noortele metsandust ja anda õpilastele võimalus leida uusi sõpru üle Euroopa,” ütles Eesti Metsaseltsi metsandushariduse koordinaator Kristi Teppo.

Tänavune finaal Eestis sai toimuda ainult tänu toetajatele. Ühiselt panid korraldamisele õla alla nii metsanduse erasektor, riigimets kui ka vabaühendused. Eesti voorus osales kevadel 50 kooli ligi 200 võistkonnaga. Kokku osales 2012. aastal “Noored Euroopa metsades” võistlusel üle 10 000 õpilase kogu Euroopast.

Täpsemat infot võistluse kohta leiate Eesti Metsaseltsi kodulehelt: http://www.metsaselts.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1304&
Itemid=232

Viljandi maavanem avas maakonna ettevõtluspäeva

Viljandimaa Arenduskeskus korraldas reedel, 28. septembril Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia hoones Viljandimaa ettevõtluspäeva 2012, mis oli suunatud neile, kel ettevõtte loomine juba mõttes või kes selleks alles väärt ideed otsivad.

Kella 10 – 17.30 kestva ettevõtluspäeva avas maavanema Lembit Kruuse, kes tervitas osalejaid ning rääkis sellest, et oma võimalused on igal ajal ja igal ettevõtjal. “Juba keskajal arvati, et kõik ametimehed on olemas, ometigi on neid kogu aeg juurde tulnud,” kõneles maavanem. “Ning isegi samal alal tegutsedes võib keegi alati pakkuda uusi tooteid või leida uusi võimalusi, oma niši.”

Maavanema järel pidas Tartu Ülikooli õppejõud Raul Eamets loengu majanduse olukorrast ja väljavaadetest. Seejärel tutvustasid Vahur Valdna ja Kalev Tarkpea koostöövõimalusi Tartu Ülikooliga ja TÜ Ideelaborit. Pärast lõunapausi viis Harald Lepisk Victory Trainings OÜ-st läbi ideede genereerimise seminari.

Kell 15.30 algas ürituse praktilisem pool, kus kõigepealt rääkisid Tartu Loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultant Juta Kuhlberg ja Scheckmann’i jalatsibrändi looja Sille Sikmann, kuidas ideede elluviimine on praktikas toimunud. Jaanus Vagel (Nett AS) tutvustas aga oma ettevõtte edulugu.
Lõunapausi ajal oli ühtlasi kavas infomess, mille raames tutvustasid oma teenuseid Tartu Ülikool, EASi infokeskus, Eesti Töötukassa, Tööinspektsioon ja Tartu Loomemajanduskeskus.

Mahuka ettevõtluspäeva lõpetas SA Viljandimaa Loomeinkubaatorid tekstiilikeskuse või TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kiirprototüüpimise keskuse külastus.

Viljandimaa Arenduskeskus ühines sel aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eestvedamisel teoks saava ettevõtlusnädalaga ning korraldas septembri viimasel nädalal Viljandis mitu ettevõtluse ja ettevõtlikkusega seotud üritust.

1.–7. oktoobrini EASi eestvedamisel teoks saav üle-eestiline ettevõtlusnädal keskendub tänavu nii ettevõtjate rollile töökohtade loojatena kui ka naisettevõtjatele. Ettevõtlusnädalat rahastab EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Rakveres algab tuleval nädalal filmilektoorium

4. oktoobril kell 18.00 algab Rakvere Athena koolis filmilektoorium, kus esimesel filmiõhtul tutvustab Kaarel Kuurmaa filmi “Kassimi unistus” (USA, Saksamaa 2008).

Tänavuse sügishooaja läbivaks teemaks on inimene võõras kultuuriruumis. Välismaal töötava pereisa, võõrsil pere loonud lapse, kaugele maale vabatahtlikuks läinud sugulase leiab juba igast eesti perest. Kuidas neil seal läheb? Milliseid väljakutseid esitab elu teistsuguste tavadega rahva seas? Athena selts koos filme tutvustava Kaarel Kuurmaaga kutsub kõiki huvilisi vaatama ja kaasa mõtlema.

4. oktoobril kell 18 vaadatakse Kief Davidsoni filmi „Kassimi unistus“. Aus ja ehe film on pärjatud mitmete festivaliauhindadega nii žüriilt kui publikult.

Kaarel Kuurmaa (programmikoostaja, filmikriitik) on õppinud teoloogiat, ajalugu, religiooniantropoloogiat Tartu Ülikoolis. Korraldab erinevaidnkultuuri- ja filmiüritusi, koostab vabaõhufilmifestivali “tARTuFF” programmi, teeb koostööd PÖFFiga ning koordineerib dokumentaalfilmide programmi Kumu kunstimuuseumis. Aastast 2009 on võimaldanud eesti publikul Docpointi raames osa saada Helsingi dokumentaalfilmide festivalist.

Filmiõhtud toimuvad Athena koolis (Pikk 30) neljapäeviti 4., 18. okt., 1., 15. nov., 6. dets 2012 kell 18.00. Toetavad Rakvere linn ja Eesti Kultuurkapital. Tasuta filmiõhtutele on oodatud kõik huvilised.

SEB Tartu Neliküritus 2012 parim firma on Swedbank

Aivo Kaljum2e_SEB 15. Tartu Rattamaraton_Kaimo Puniste — Foto: Swedbank SEB 15. Tartu Rattamaratonil, Aivo Kaljumäe (Kaimo Puniste)

SEB 15. Tartu Rattamaraton oli SEB Tartu Neliküritus 2012 viimane etapp, mille järel sai nelikürituse firmade arvestuse esikoha Swedbank. Teisele kohale platseerus Saint-Gobain Glass Estonia SE ning kolmanda koha sai SG WEBER.

Swedbank meeskonna koosseisu kuulus teiste seas ka Rait Pallo, kes pärastviimast etappi tunnistati ka SEB Tartu Neliküritus 2012 individuaalarvestuse võitjaks. Pallo sõnul on neliküritus ideaalne võimalus leida enda treeningutele vaheldusrikkust: „Tartu Neliküritus on ideaalne võimalus leida endale treenimiseks motivatsiooni aastaringselt ja soovitan ka kõikidel teistel rahvasportlastel sellest osa võtta.“

Klubide arvestuses võttis esikoha Areal Team, teise koha Haanja Rattaklubi ning kolmanda Suusahullud.

Areal Team eestvedaja Jüri Pärniku sõnul on neliküritus hea võimalus ühtse tiimina terve aasta vältel koos sportida: „Läbida üheskoos üritusi on vahva – üritusteeelsed mõttetalgud ja üritusejärgsed muljete vahetamised koos saunaga on meie jaoks rahvaspordi ürituste kindlaks osaks. Mõnus peab olema, võit ei ole esmatähtis,“ sõnas Pärnik.

SEB Tartu Neliküritus on läbi aasta kestev nelja Klubi Tartu Maraton üritust koondav rahvaspordiürituse sari, mille eesmärk on motiveerida inimesi elama aktiivselt kogu aasta vältel. Nelikürituse arvestusse kuuluvad Tartu Maraton, SEB Tartu Jooksumaraton, SEB Tartu Rattaralli ja SEB Tartu Rattamaraton.

Klubide- ja firmadevahelise arvestuse eesmärk on tõmmata suuremat tähelepanu kollektiivsele sportimisele. Klubide all arvestatakse registreeritud spordiklubisid või vabalt moodustatud kollektiive, firmade alla kuuluvad ühe töökollektiivi töötajatest moodustatud võistkonnad.

Nelikürituse väliselt on kõikide klubidel ja firmadel võimalus taas poodiumile tõusta juba 6. oktoobril, kui toimub Tartu Sügisjooks ühes Tartu Linnamaratoni ja Tartu Tudengimaratoniga.

Põllumajandusminister avas Eesti Künnimeistrivõistlused

Täna ja homme toimuvad Olustveres kaheksandad Eesti Künnimeistrivõistlused, kus võtavad mõõtu 31 võistlejat Eestist ja välismaalt.

„Künd on üks Eesti kultuuriloo vanimaid osasid, seda traditsiooni peab hoidma ja arendama,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Künnivõistlused on kombinatsioon tõelisest kutsemeisterlikkusest, kultuurist ja spordist ning mul on iseäranis hea meel, et 19. sajandist pärit võistluste traditsiooni on hoidmas nii palju noori kündjaid.“

Minister Seederi sõnul toetab riik ka edaspidi Eesti kündmise traditsioonide hoidmist ja arendamist ning künnivõistluste korraldamist. Samuti jätkatakse tööd künni maailmameistrivõistluste Eestisse toomise nimel.

28. ja 29. septembril toimuvate Eesti künnimeistrivõitluste raames on kavas välja selgitada Eesti künnimeister 2012 võistluskünnis tavaatrade ja pöördatrade arvestuses, parim noorkündja ja parim kündja pöördatrade vabaklassis.

Sel aastal võtavad mõõtu 15 künnimeistrit, 11 noorkündjat (Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Põltsamaa Ametikool, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, Järvamaa Kutsehariduskeskus) ja 6 väliskülalist (Läti, Luksemburgi), kokku 32 võistlejat.

Künnimeistrivõistlused toimuvad Eestis alates 1965. aastast, sealjuures viimasel viiel aastal on osavõtjaid ka välisriikidest. Künnivõistluste traditsiooni algatas 1984. aastal Carl Robert Jakobson.

Eesti Künnimeistrivõistlusi korraldab Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool koostöös Eesti Künniseltsi ja Põllumajandusministeeriumiga.

Lisainfot leiab Eesti Künniseltsi koduleheküljel.

Viru koda ajab Viru asja

Laupäeval, 22. sügiskuul toimus Virumaal Torvastvere (Kadrina) kihelkonna Uuekülas Maausuliste Viru Koja korraline suurkogu.

Virumaa maausulised ehk kohaliku pärimusliku loodususu järgijad kuulasid ära juhatuse tegevusaruande ning kinnitasid järgmise aasta tegevuskava.

Koda kavatseb jätkata viru keele ja elma väärtustamisele ja õpetamisele pühendatud ettevõtmistega. Juba sellel sügisel peaks algama
viru keele ja regilaulude kihelkondlike õhtute sari. Järgmiseks aastaks kavandatakse Virumaa ajaloole ja elmale (kultuurile) pühendatud loengusarja. Koda jätkab hiiepaikade uurimist ning hoiab silma peal nende käekäigul. Lisaks liikmetele mõeldud sündmustele korraldatakse hiiepaikades ka avalikke sündmusi näiteks Samma Tammealuse hiies ja Kuremäe hiiemäel. Järgmisena
on kavas korraldada porikuu viimasel pühapäeval (28.10.) Ebavere hiiemäel hingedeaja palvus.

Kojad on maausuliste vormilised ühendused ning nende peamine eesmärk on aidata ühistegevusega kaasa loodusliku, õigusliku, vaimse ja ainelise keskkonna loomisele, mis on vajalik maausu järgimiseks. Esivanemate maailmavaate ja tavade sisuline viljelemine on põliselt üksikisiku, perekonna ja külakogukonna pärusmaa. Nii soosib koda pärimuslike varrude, pulmade, matuste, kalendritähtpäevade jms järgimist oma liikmeskonna perekondades. Loe edasi: Viru koda ajab Viru asja

Tallinnas räägitakse maaelust ja põllumajandusest

Täna toimub Tallinnas Nordic Hotel Forumis rahvusvaheline ümarlaua-arutelu teemal “Innovatsiooni ja heade tavade juurutamine, tulemuslikkus ja jätkusuutlikkus maapiirkondades”.

Arutelust võtavad osa põllumajanduse ja maaelu spetsialistid Eestist ning delegatsioonid Bulgaariast, Maltalt, Portugalist ja Euroopa Komisjonist Brüsselist.

Ümarlaud on kutsutud Eestisse kokku osana ürituste sarjast, mis tähistab 50 aasta möödumist Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) algusest. 1960-ndate alguses turukorralduse alusel loodud ÜPP ei tähendanud tollal ainult esimesi määrusi, mis kindlustasid Euroopa kodanike toiduga varustamist, vaid sellega kaasnes Euroopa Komisjonile suur vastutus uue poliitika juurutamise eest.

Hiljutisest Euroopa Parlamendi uuringust „Kuidas parandada Euroopa Liidu põllumajandussektori jätkusuutlikku konkurentsivõimet ja innovatsiooni“ selgub aga, et hetkel kehtivad ÜPP eeskirjad ei ole enam piisavalt tulemuslikud vaid vajavad reformimist. Võtmeteguritena on toodud välja kohalikele oludele kohandatud strateegiliste meetmepakettide suurem kasutamine, parem nõustamine ja stiimulid innovatsiooniks. Täna aset leidev ümarlaud julgustab asjaosalisi arutama reformidega kaasnevaid arenguid. Loe edasi: Tallinnas räägitakse maaelust ja põllumajandusest

Esimesest eestikeelsest maakeskkooli avamisest möödub 105 aastat

6.oktoobril tähistab Otepää Gümnaasium oma tegutsemise 105. aastapäeva juubeliüritustega. Tegemist ei ole ainult kooli juubeliga, 3.oktoobril möödub ka 105 aastat esimese eestikeelse maakeskkooli asutamisest.

Esimene eestikeelne keskkool, praegune Miina Härma Gümnaasium, asutati 1906. aastal Tartus. Esimese eestikeelse maagümnaasiumina alustas 03.oktoobril 1907 tegevust Nuustaku Kooli Seltsi II järgu erakool, kus tollal õppis 42 õpilast.

Hariduselu minevik Otepääl ulatub aga hoopis kaugemale – seda B.G.Forseliuse seminarini välja, mil üks seminari kasvandik tuli Otepääle vaimuvalgust jagama. Teada on, et 1688. aastal lõpetas kooli 31 last. 1905. aasta pöördelised sündmused tegid võimalikuks Vene impeeriumi territooriumil asutada erakoole, kus õpetada võis ka emakeeles. Seda võimalust kasutati kohe ära Tartus ja Pärnus.

Ka Otepää tuntud luuletaja ja aktiivne ühiskondliku elu tegelane Gustav Wulff-Õis algatas mõtte, et Nuustakule on vaja eestikeelset progümnaasiumi. Alustati üüritud ruumides, kuid 1909.aastal suudeti ehitada oma koolimaja. Kooli algus oli vaevaline – Nuustakut peeti liiga väikeseks, et tagada kvalifitseeritud õpetajate kaader, kuid ometi saadi pärast läbirääkimisi luba gümnaasiumiklasside järk-järguliseks avamiseks. Loe edasi: Esimesest eestikeelsest maakeskkooli avamisest möödub 105 aastat

Otepää lähistel toimus pärandtehnoloogia sügiskool.

25-26 septembril toimus Otepää lähistel asuvas Andu puhkekeskuses pärandtehnoloogia sügiskool, mille algatajaks ning korraldajaks oli TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magistriõppe teine kursus.

Kuigi nime poolest on neist saamas esimesed pärandtehnoloogia spetsialistid, ei ole nad loomulikult esimesed ega ainukesed, kes pärandoskuste uurimisega tegelevad ja selle vastu huvi tunnevad. Diskussioon erinevate erialade – etnoloogide, arheoloogide,
kultuuriuurijate, kunstiteadlaste jne esindajatega, aga paralleelselt ka alal praktiliselt tegutsevate käsitöölistega soodustab pärandtehnoloogia kui uue uurimisvaldkonna arengut. Esimese sügiskooli eesmärgiks oligi kokku viia erinevaid pärandtehnoloogiaga haakuvaid inimesi, et luua võimalusi interdistsiplinaarseteks aruteludeks ja koostööks.

Ettekannetega esinesid Ave Matsin Viljandi Kultuuriakadeemiast, Ellen Värv ja Vaike Reemann Eesti Rahva Muuseumist, Kalle Eller Maavalla Kojast, Meelis Säre Vanakaru Valukojast, Viire Pajuste TÜ arheoloogiakabinetist ja Minna Leesment Eesti Kunstiakadeemiast. Sügiskooli ette valmistanud magistrandid tutvustasid oma uurimissuundi ning viisid läbi ka rea õpitubasid, kus tegeldi eelkõige erinevate loodusmaterjalide alase käsitööga – lõhuti maakive, töödeldi luud, punuti kasetohtu ning saadi aimu traditsiooniliste meestevööde ja naiste peakatete valmistamisest, aga ka paarist vanamoelisest vaipade ja sokikandade kudumistehnikast. Loe edasi: Otepää lähistel toimus pärandtehnoloogia sügiskool.

Tänane öö on teadlaste päralt

Täna toimub taas üle-euroopaline Teadlaste Öö ning Tartu Ülikooli muuseumid pakuvad palju põnevaid tegevusi nii suurtele kui väikestele.

Tartu Ülikooli kunstimuuseumis toimub „Müüdimurdmise öö“, mille käigus on võimalik koos TÜ arheoloogidega murda müüte mineviku kohta. Kas põlluharija elu oli lill? Kas viikingite kiivritel olid sarved? Kas kiviaja inimesed küttisid dinosauruseid? Kas Lembitul oli kaaries? Kas maarahvas kandis kartulikotist rõivaid? Kõigile nendele küsimustele on võimalik TÜ kunstimuuseumis vastuseid leida kell 18-22.00 (sissepääs kuni 21.30). Lisaks on võimalik küsida küsimusi arheoloogidelt ja Muinsuskaitseameti esindajatelt ning osta arheoloogiateemalisi raamatuid. „Müüdimurdmise ööd“ toetab Est-Lat-Rus projekt „Arheoloogia, võim ja ühiskond“.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed on sel aastal Teadlaste Ööks valmistunud koos. Kell 18-23 on botaanikaaia õppeklassis avatud näitus „Maailmalõpu taimed“, kus selgitusi jagavad botaanik Ülle Reier ja geoloog Mare Isakar. Botaanikaaia spetsialistide juhendamisel toimuvad temaatilised retked kasvuhoones algusega kell 18 ja kell 20 ning ais algusega kell 19 ja 21. Lisaks on võimalik osaleda ka töötoas „Okaspuud“, mis toimub Külli Kalamees-Pani juhendamisel botaanikaaia auditooriumis. Huvilistel on võimalik osa võtta ka viktoriinist.

Toomemäel on võimalik kell 18-23 imetleda hämarduvat Tartut toomkiriku tornidest. Kuigi TÜ ajaloo muuseumi ekspositsioonisaalid on sel päeval suletud, saavad muuseumi peaukse eest alguse mitmed ekskursioonid põnevatesse paikadesse. Kell 18, 21 ja 22 algavad eksklusiivsed ekskursioonid TÜ ajaloo muuseumi fondihoidlatesse, kuhu korraga pääseb vaid kümme esimest õnnelikku. Kell 19 räägib arheoloog Andres Tvauri muinasaegsest Tartust. Kell 20 algab ringkäik toomkiriku varemetes kunstiajaloolase Kaur Alttoaga. Sellele eelneb TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituudi maalikunsti õppetooli üliõpilaste maailmalõputeemaline performance.

Tartu tähetorn on avatud 18-24. Kell 18-21 ja 21.30-24 on võimalik osa saada astronoomiateemaliste dokumentaalfilmide programmist. Kell 19-19.30 lennutatakse tahkekütusega rakette ning kell 21-21.30 räägib Tiit Sepp teemal „Kosmilised katastroofid – kuidas me neid ära hoida saame?“ Väiksematel külastajatel on võimalik kell 19-22 marsikulgureid meisterdada ja Marsi joonistustoas osaleda. Selge ilma korral vaadeldakse tähetornis kell 21-24 ka Kuud ja Jupiteri ning halva ilma korral toimuvad selle asemel planetaariumietendused igal täistunnil.

Rohkem infot Teadlaste Öö ürituste kohta leiab Facebook´i lehelt.

Nädala foto

Lenini jälgedes… Foto: Silver Kommusaar/Ilmaruum.ee

Viljandis meenutatakse eelmise sajandi planeeringuid ja arhitektuuri

Täna Viljandis peetav konverents “Planeeringud ja arhitektuur XX sajandil” annab ülevaate planeeringute koostamise kogemustest ning arhitektuurisuundadest 20. sajandi Eestis.

Konverentsi raames on ühtlasi kavas ka Euroopa Liidu Sotsiaalfondi rahastatud projekti “Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” tutvustus.

“2007. aastal algatasid kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise ja väärtustamise projekti, mille eesmärgiks on välja selgitada 20. sajandi arhitektuuri paremik, mis väärib riiklikku kaitset kultuurimälestiseks tunnistamise näol,” selgitas Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas. Konverentsil tutvustatakse Viljandi maakonna 20. sajandi väärtuslikumaid ehitisi.

Konverentsi avasõnad ütleb Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Seejärel räägib arhitekt Jüri Lass teemal “Planeerimine, mis see on” ning Eesti Kunstiakadeemia lektor ja arhitektuuriajaloolane Oliver Orro annab ülevaate 20. sajandi arhitektuurist.

Pärast lõunat peab arhitekt Raivo Mändmaa ettekande arhitekti loomevabadusest ning arhitekt Ülo Stöör Viljandi linna planeeringutest läbi sajandite. Kunstiakadeemia teadur Epp Lankots käsitleb 20. sajandi ehituspärandit Viljandimaal. Konverentsi viimase ettekande peab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes räägib maaelu märkidest Eesti maastikus.

Värskelt restaureeritud Viljandis kultuurimajas peetava konverentsi korraldavad Viljandi maavalitsus ja Muinsuskaitseamet. Konverentsi moderaator on Muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja-arendusdirektor Tarvi Sits.

Puitarhitektuuri konverents

8. novembril kell 12.00 – 18.00 toimub Eesti Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2, Tallinn) auditooriumis puitarhitektuuri konverents „Puit – homse elukeskkonna võti“.

Seekordsele konverentsile on esinema kutsutud tipparhitekte Saksamaalt, Norrast, Rootsist ja Inglismaalt. Eesti arhitektidest esineb konverentsil Rene Valner, kes tutvustab energiasäästlike puitmoodulmajade toimimist Eesti kliimas.

Inglismaa juhtiva arhitektuuribüroo Feilden Clegg Bradley Studios arhitekti Matt Vaudini juhtimisel valminud puidust ühiskondlike hoonete hulgast viimane, haigla Bathis, on ka selle aasta RIBA auhinna võitjate hulgas. Reinhard Kropfi (Helen & Hard, Norra) töödest tuntuim ja värskeim on Vennesla raamatukogu. Alex van de Beldi (Onix, Holland) ettekanne käsitleb Onixi büroo poolt projekteeritud auhindadega pärjatud puithooneid muuhulgas ka eetilisest aspektist.

Konverentsil on traditsiooniks võtta esinejate hulka ka üks insener, kelleks seekord on Tommy Wesslund Rootsist ja teemaks maailma esimene passiivmajast spordihall, mis valmis metsafirma Södra poolt korraldatud puitarhitektuuri võistluse tulemusena.

Konverentsil kuulutatakse traditsiooniliselt välja ka konkursi Aasta Puitehitis 2012 võitja.

Konkursi kohta leiab lisainfot: http://puuinfo.ee/ankeet/AastaPuitEhi2012/tingimused.php
Konverentsi täpsem kava leiate: http://www.empl.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2080&Itemid
Konverentsi registreerimisankeet: http://puuinfo.ee/ankeet/PuitHomEluVoti2012/

Kuni 25. oktoobrini on konverentsile registreerijatele pääsme hind 20 eurot. Alates 26. oktoobrist on pääsme hind 40 eurot. Kuni 24. oktoobrini kehtib üliõpilastele soodushind 5 eurot. Alates 25. oktoobrist on hind üliõpilastele 10 eurot. Ajakirjanikele on eelneval registreerimisel osalemine tasuta.

Puitarhitektuuri konverentsi korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Lisainfo konverentsi kohta: Märt Riistop, EMPLi tegevjuhi asetäitja, 509 3056 , mart.riistop@empl.ee