Silt: kultuurilugu

Möödub 160 aastat esimesest laulupäevast

Logo finalSel aastal möödub 160 aastat esimesest laulupäevast Põlvamaal. Väärika sündmuse tähistamiseks on maakonnas toimumas ridamisi muusikasündmusi kontsertidest ja seminaridest kuni laulu- ja tantsupäevadeni välja.

Lisaks traditsioonilistele maakonna laulu- ja tantsupidudele on sel aastal plaanis ka pidude sügavama tähenduse ja väärtuse üle arutleda. Sel eesmärgil toimub 15. aprillil kultuuri- ja huvikeskuses laulupeo konverents “Ühismõtlemine: 160 aastat neljal häälel”, kus arutletakse nii laulupidude väärtuse ja arengu kui ka näiteks eriteemaliste laulupidude külluse ja vajalikkuse üle.

160 aasta laulupeod võtab piltide, meenutuste ja ajalookatkete abil kokku Põlva Talurahvamuusemi rändnäitus “160 aastat laulupidusid Põlvamaal”. 15. aprillil Põlva kultuuri ja huvikeskuses avatav näitus tutvustab maakonna laulupäevade ja -pidude traditsiooni alates teadaolevalt varaseimast laulupäevast 1855. aastal kuni tänaseni. Rändnäitus lendab laulutuules läbi Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkonna ning põikab Setu leelopäevadelegi.

Mitmete teiste, egiidi “160 aastat Põlvamaa laulupidusid” alla käivate sündmuste kohta leiab infot Põlva maakonnaportaalist: www.polvamaa.ee/muusika-aasta-2015

Mitmel häälel kõlab hästi!

Maret Reinumägi

Võrumaa õpetajad kirjanduslikke jalajälgi otsimas

Külas Kütioru avatud ateljees. Foto: Kaile Kabun

Vastseliina kihelkonnas on palju kirjanduslikke jalajälgi, näitas retk, mille võtsid läinud nädalal ette Võrumaa eesti keele ja ajaloo õpetajad.

Seekordne suvelõpurännak oli juba kolmas omataoline: läinud aastal sõideti mööda Rõuge kihelkonda ja tunamullu uuriti kultuuriinimeste astumisi Urvaste kihelkonnas. Tee märkisid maha Helle Laanpere Võru lasteraamatukogust, Raili Leesalu Võrumaa emakeeleõpetajate ainesektsioonist ja Tiia Allas Võru instituudist.

Esimene peatus tehti Kütioru avatud ateljees, mis on olnud suviti kunstiinimestele nagu meepott. Nüüd oli ilm juba sügiseselt rõske ja ateljee perenaise Leelo Lauritsa abiga õnnestus luua ettekujutus sellest, kuidas õhk kõrghooajal loominguliste inimeste üheshingamisest väreleb.

Järgmine peatus oli Vastseliina linnuse juures, kus SA Vastseliina Piiskopilinnus juhataja Ivar Traagel juhatas retkelised korraks keskaega ja Piir kõrts pakkus Võrumaa mekiga sööke.

Oma kodumurul Orava vallas Pura talus võttis külalisi lahkelt vastu Vastseliina kihelkonna praeguse aja üks tuntumaid kirjanikke Leo Kunnas.

Tee peale jäid veel Tika talu (praegu Lepiku), kust on pärit kirjamees Evald Loosaar ja näitleja Venno Loosaar. Niisamuti sai seal müstikat püüda: sealsamas elas kunagi ju Eesti kagunurga suurim ettekuulutaja Kordo.

Raamatuid – koduloolisi jutte, mõtisklusi, lapsepõlvekillukesi, rahvajuttude üleskirjutusi – on Vastseliina kandi inimeste sulest ilmunud omajagu. Helle Laanpere oli neist kokku pannud pika nimekirja ning võtnud bussi tutvumiseks terve kastitäie kirjasõna. Oli kosutav bussiaknast metsa ja maad vaadata ning sirvida raamatuid, mis on sealt toitu saanud.

Viimane koht, kus retkelised jala bussist välja tõstsid, oli Vastseliina kihelkonna endise aja kõige tuntuma kirjaniku Karl Ast Rumori Päevakeste talu õu. Praegu hoiab tema vaimsust seal kunstnik Jan Tammik.

Kaile Kabun

Lugu on ilmunud võru keeles 4. septembri Uma Lehes.

Mikk Sarve loeng Eesti- ja Saamimaast

Saami naine koos põdraga

Täna kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kolmiknäituse „„Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat““ raames Mikk Sarve loeng Eesti- ja Saamimaa kultuuriseostest, mis annab ülevaate nii meile kui ka saamlastele toeks olnud soojadest sidemetest.

Pärast jääaja taandumist olid meie maa esmaasukad saamlastele lähedased. Eesti keelest võib leida saami sõnadega põnevaid seoseid, mis mõnelgi juhul võivad olla sarnasemad kui samad sõnad soome keeles. Sügav lähedusetunne saami rahva ja kultuuriga kajastub näiteks August Gailiti vagabundiromaanis Ekke Moor. Sama on kogenud hiljem paljud saami keele, muusika ja pärimuse uurijad Eestist, samuti kunstnikud ja ajakirjanikud.

Mikk Sarv on koolitaja ning meie ja hõimurahvaste pärimuskultuuri uurija. Ta on tutvustanud hõimurahvaste kultuuripärandit paljudes raadio- ja telesaadetes ning artiklites. Saami põliskultuuri vahendamise esimeseks sammuks oli Tenojõe noorte saamide heliplaadi tutvustamine 1977. aastal Tartu Ülikooli üliõpilaste emakeele ringis. Mitmed laulud sellelt plaadilt nagu näiteks Paulus Utsi ja Lars Vilhelm Suonni laul „Kodumaa“ on Juhan Viidingu tõlkes (Võõra keele võõras sõna…) saanud tuntuks üle kogu Eesti. Sellest ajast alates on ta saami rahva kultuurilisele iseseisvumisele kaasa elanud, neid toetades ja neilt toetust saades.