Kuu: jaanuar 2012

Tartumaal saab osaleda Vana aja suusamatkal

Foto: Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA
4. veebruaril algusega kell 11.00 toimub Vapramäe-Vellavere-Vitipalu 2012. aasta matkasarja avamatk ehk Vana aja suusamatk.

Piisavate lumeolude korral suusatame Vitipalu matkaradadel Teeme ise suusarajad – sõidame mööda ettevalmistamata radu vaatame, mis jälgi looduses veel leidub Matka lõpus võimalik proovida räätsasid Väike kehakinnitus korraldajate poolt.

Matkasari koosneb neljast matkast erinevatel aastaaegadel. Kõiki matkasarja nelja matka läbijat ootab sarja lõppedes üllatus. Palume osavõtust registreerida triinu@vvvs.ee või telefonil 5254172.

Kogunemine 10.45 Tartumaa Tervisespordikeskuse esimeses parklas. Tartumaa Tervisespordikeskus asub Rõngu vallas Elva lähedal Tartumaal, seal, kus lõpeb Tartu Maraton. Info www.vvvs.ee. Üritus on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Allikas: Triinu Pertels, Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA

Hummõn peetäs Haanimaal liugupäivä

Kaudimägi Haanimaal. Foto: erakogu
Kuukallendre perrä um hummõl tuu päiv kohn mi edevanõmpaq Liugupäivä peiq. Viläkusõ edendämises ni linakivvu pikkusõ ennustamises um mi edevanõmpaq jo tuhandit aostaigõ, tuust aost ku põlluvillä kasvatama naati, päält talvist pääväpüürüst tõõsõ noorõkuunädöli tõõsõl pääväl õks liugupäivä pidänü.

Mäepääle minti ütehn inne valmis tett hunnõga et kurjõ vaimõ minemä aiaq, mäevana avvus tetti kygõ korgõmba kotussõ pääle tuli üles.

Rassõl aol, ku tõvõq ni syaq mi külli inemiisist tühäs laastiq, oll tütrikkõl õkva kohustuslik vallaliisi hiussiga mäest alla liugu laskõ. Inne mäepäält kodominekit visati kyik halv ku haigus tullõ ni jätetigi sinnä, kodo minti tervelt, puhtalt ni ilolidselt.

Haanimaal Kaudimäel um kellä ütest tsiasõra jürämine ku hunnõ valmistegeminõ et syss mäe pääle minnäq tuld tegemä ni liugu laskma. Liugupääväs um linaq kedrat, rõivaq valmis tett, nii et mäe pääle mindäs helleh ni viil parõmp ku linatsõh rõivah. Pikkä liugu!

Rätsepp Aare, Haanimiihhi nõvvokoda

Rõuge muinasmajja kolivad esimesed elanikud

Rõuge muinasmaja. Foto: muinasmaja.edicypages.com
Tartu Ülikooli arheoloogiamagistrandi, Viire Pajuste juhitav eksperimentaalarheoloogiline projekt on lõpule jõudmas. Alates 30. jaanuarist võib Rõuge linnamäe läheduses kohata muistses rõivastuses noori. Kaks suve väldanud eksperimendi käigus ehitatud viikingiaegsesse eluhoonesse, mida tuntakse Rõuge muinasmaja nime all, kolib nädalaks viis julget TÜ arheoloogiatudengit, kes on otsustanud muinasaegsed elamistingimused omal nahal järele proovida.

Nädala jooksul elatakse nii, nagu võisid elada meie esivanemad. Valdavalt tegeletakse elutähtsate asjadega: toa kütmine, toidu valmistamine jms. Lisaks testitakse muinasmaja headust, eelkõige selle soojapidavust. Eksperimendis osalejad märgivad kindlatel aegadel üles õhutemperatuuri toas, maja erinevates osades ning õues, jälgivad tuulesuunda ja hindavad selle tugevust.

Muinaselanike menüüsse kuuluvad samad toiduained, mis olid tavapärased rauaaja inimese toidulaual – kapsas, porgand, kaunviljad (põlduba, hernes, lääts), teravili (oder ja nisu) ning liha. Toit valmib vana hea kombe kohaselt savipotis. Tarvilik vesi tuuakse ojast.

Et teada saada, kuidas tänapäeva inimesed end muinasaegses elukeskkonnas tunnevad, peetakse päevikut, kuhu igal õhtul pannakse kirja oma päevased emotsioonid ja üritatakse hinnata oma toimetulekut. Elamiseks vajalikke majapidamistarbeid ja rõivastuse laenab eksperimendis osalejatele taaskehastajate selts Idatee Vardjad.

Kõiki huvilisi, kel soov oma silmaga näha, kuidas elati 1000 ja rohkem aastat tagasi, oodatakse Rõugesse 30.01.–05.02.2012. Kui aga elamine neis, tänapäeva inimese jaoks ekstreemsetes tingimustes, hakkab mõjutama eksperimendis osalejate tervist, lõpetatakse eksperiment ennetähtaegselt.

Informatsiooni ja fotosid eksperimendi käigust leiab siit.
Loe edasi: Rõuge muinasmajja kolivad esimesed elanikud

Kandlõtegemise lust

Kandlõmeistri Soonõ Mihkli Kärgulast. Foto: Uma Leht

Kandlõmängjit tulõ himoga mano ja ka noid, kiä tahtva esi hindäle kandlõ tetä, om nii hulga, et meistri ei jõvva kõiki opada.

Vahtsõ aasta edimädsel tüünädälil oll’ Rõugõ koolitarõn kandlõ tegemise oppus-laagri. Viie pääväga pidi ütest puutüküst üsäkannõl valmis saama. Kandlõ tegijide seltskund oll’ kirriv – vana ja noorõ, mehe ja naasõ.

Kandlõoppusõ kotussõ saiva kipõlt täüs. «Egä kõrd tulõ iks pall’o ussõ taadõ jättä,» selet’ kandlõmeistri Soonõ Mihkli (31) Kärgulast. Mihkli om esi kandlit tennü joba katõsa aastat. «Viimädse viis aastat olõ tüü peräst seod tennü. Algusõn oll’ kandlõ tegemine kirg ja hobi,» selet’ tä. 2011. aastal möi tä umbõs 35 kannõld. Hinna jäivä 125-200 euro kanti.

Säändsin laagrin oppaman kävvü om Mihklil katõ aasta pääle neläs kõrd. Kandlõtegijä tulõvik paistus rõõmsa ja tüüd täüs. «Kannõl võeti jo kooli riikligu programmi sisse. Telmiisi tulõ iks hulga. Ja ku koolin opatas, sis vast mõnõl tulõ huvi ja ost hindäle kodo kah, et tulõvikun mängi,» luutsõ Mihkli.

Surva Hillar (52) Põlvast tull’ kannõld tegemä päält Vigala Sassi raamadu «Estide (tšuudide) hingestatud ilm» lugõmist. «Sääl oll’ põnõvalõ kirotõt kandlõst ja timä väest,» jutust’ Hillar. Timä meelest olõ-i kandlõtegemine rassõ, õnnõ tahtmisväke ja pikkä miilt piät pall’o olõma.

Silgu Paul (69) Võrolt esi kannõld ei mängi. «Mul om koton pall’o pille, a seo pill oll’ viil puudus,» selet’ vanaherrä, kandlõtegemise laagri kõrraldaja Udrasõ Milja esä. Loe edasi: Kandlõtegemise lust

Tartu tantsuklubis saavad kokku karmoškamängijad

Ruti Kirikmäe Tartu lõõtspillifestivalil 2009. aastal. Foto: Siiri Mägi
Seekordses Tartu tantsuklubis 1. veebruaril algusega kell 20.00 (Tiigi 11) saavad kokku Lõuna-Eesti karmoškamängijad.

Teiste hulgas musitseerivad karmoškadel Aivar Teppo, Alar Sünter, Asso Int, Henrik Hinrikus, Irina Orekhova, Kaisa Kuslapuu, Ruti Kirikmäe, Siim Reedo, Stella Sõmer, Toomas Oks ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot, osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2012. aastal kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 1. veebruaril, 15. veebruaril, 29. veebruaril, 14. märtsil, 28. märtsil, 11. aprillil, 25. aprillil, 9. mail, 23. mail, 12. septembril, 26. septembril, 10. oktoobril, 24. oktoobril, 7. novembril, 21. novembril, 5. detsembril ja 19. detsembril.
Erandiks on suvekuud (juuni, juuli ja august), mil tantsuklubisid ei toimu.

Tartu tantsuklubi toimumist toetab SA Tartu Kultuurkapital.

Lisateave: Triinu Nutt, tel 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Trikiratturid olid Pääsküla noortekeskuses tasemel

Neljapäeva õhtul, 26. jaanuaril Pääsküla noortekeskuses toimunud trikirataste võistluse “BMX SLAM JAM” võitjaks ja parimaks trikitajaks valiti Andres Lainevool. Teisele ja kolmandale kohale jäid Erik Olev Orgo ja Oliver Kurbas. Üritust jääb meenutama rahulolevad võistlejad ning rohkearvuline publik.

Võistlus toimus jam formaadis, mis tähendab, et võistlejad jagati nelja gruppi ning ratturid konkureerisid esmalt oma grupiliikmetega ning seejärel võtsid omavahel mõõtu iga grupi kaks parimat trikiratturit. Kohtunikud, kelleks olid Sebastian Sepp, Ravel Tammeleht, Silver Haljandi ja Bert Ribul, valisid õhtu jooksul välja kolm parimat ratturit ja lemmiktrikitaja. Õhtut kommenteeris ja juhtis Aleks Issaenko.

„Ratturid olid tasemel,“ kommenteerib võistlust lühidalt Pääsküla noortekeskuse noorsootöötaja ja „BMX SLAM JAM“ korraldaja Kaia Kask, ja lisab, et jäi üritusega väga rahule ning rahulolevad olid ka võistlejad ise. „Palju oli kaasaelajaid, kohtunikud hindasid kõiki osalejaid objektiivselt ning eriti üllatas noori meedia huvi ekstreemspordi vastu. Tänan siinkohal kõiki, kes võistluse korraldamisele kaasa aitasid ja erilised tänusõnad ürituse toetajatele,“ jätkas Kask emotsioonide kirjeldamist. Loe edasi: Trikiratturid olid Pääsküla noortekeskuses tasemel

Värskas peetakse pühapäeval laste laulupäev

Laulups Anete Vabarna Pipina. Foto: Einar Raudkepp
Pühapäeval, 29. jaanuaril kell 17.00 toimub Värska Kultuurikeskuses taas laste laulupäev. Külalisesinejana osaleb sündmusel Birgit Õigemeel.

Oravalt, Mikitamäelt ja Värskast pärit noorte solistide kontsert toimub 19. korda. Traditsioon on algatatud juba 1993. aastal, alates 1997. aastast korraldab sündmust Värska Muusikakool.

Laululapsi saadab muusikakooli õpetajate bänd koosseisus: kitarr – Ott Kaasik, klahvpillid – Elo Toom ja Tiina Kadarpik, bass – Ingmar Päid, löökpillid – Kristjan Priks. Lauljate vahel jagatakse mitmeid eripreemiaid ning selgitatakse välja ka publiku lemmikud.

Toetavad Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp ja Värska valla haridus- ja kultuurikomisjon. Laululapsed ootavad publikut – kontsert on tasuta. Loe rohkem siit.

Lisainfo: Tiina Kadarpik, Värska Muusikakooli direktor, tel: 521 3309, e-post: muusikakool@verska.ee

Henriku Liivimaa kroonika käsikiri jõudis digitaalarhiivi

70 aastat varjus olnud unikaalne käsikiri, Henriku Liivimaa kroonika käsikiri jõudis Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR.

Ajaloodoktor Enn Tarvel peab Henriku Liivimaa kroonikat 13. sajandi Eesti ja Läti tähtsaimaks allikaks. Kui Henriku töö oleks kaduma läinud, teaksime õige vähe Baltimaade vallutamise käigust 12. sajandi lõpust 13. sajandi teise veerandi alguseni.

Kroonika originaali pole leitud, küll aga teatakse 16 tervikuna või osaliselt säilinud ärakirja 14.–18. sajandist. Rahvusraamatukogus on Codex Gymnasialis Revaliensis – 1734. aastal Tallinna gümnaasiumi raamatukokku jõudnud käsikiri. Meie ajaloolaste silmist kadus see käsikiri 1925. aastal, mil ta saadeti Riiga kroonika ärakirjade variante vaadelnud Leonid Arbusowile uurimiseks. Arvati, et sinna see kadus. Tegelikult jõudis käsikiri juba toonase Eesti Vabariigi aegu Eestisse tagasi ning vähemasti 1951. aastal oli ta arvele võetuna Riikliku Raamatukogu hoidlariiulil.

Rahvusraamatukogu vanaraamatu spetsialist Sirje Lusmägi tõdes, et Leonid Arbusow jun. oli ilmselt viimane, kes käsikirja uurija pilguga lehitses. Pärast seda on käsikiri 70 aastat varjus olnud. Nüüd, 87 aastat hiljem on huvilistel palju lihtsam oma uudishimu ja uurimisvajadusi rahuldada, sest kõnealuse käsikirja digitaalvariant jõudis DIGARisse. Ajahamba jälgedega, ent ikkagi loetavana.

Interneti abil leiame Henriku Liivimaa tõlgendusi mujaltki. Google Books pakub näiteks selle üldse esimest teaduslikku editsiooni – nn Gruberi ladinakeelset versiooni aastast 1740.

Eesti Rahvusraamatukogu andmebaasis Digar on ilmselt seni ainus Henriku Liivimaa kroonika käsikirja digitaalvariant. Loe edasi: Henriku Liivimaa kroonika käsikiri jõudis digitaalarhiivi

NG Eesti heidab iseseisvuspäeva eel pilgu lähiajalukku

National Geographicu eestikeelne ajakiri meenutab kohe lugejateni jõudvas veebruarinumbris Eesti iseseisvuspäeva eel arhiivilooga neid ärevaid aegu, mis eelnesid iseseisva Eesti Vabariigi taastamisele 1991. aasta 20. augustil.

Novembris 1990 – kaks aastat pärast Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist – avaldas National Geographic artikli, kus vanemajakirjanik Priit Vesilind tutvustas miljonitele lugejatele üle maailma Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuspüüdluste tagamaid. Nüüd jõuab see esimest korda eestikeelsena siinse lugejani ja võimaldab läbi teha omalaadse ajarännaku – alles see ju oli…

Ajakiri National Geographic, mis ilmus esmakordselt 1888. aastal inglise keeles, avaldab uurimuslikke artikleid kultuuri, looduse, teaduse ja tehnoloogia teemadel. Ajakirjal on 60 miljonit lugejat üle maailma. Ingliskeelsele väljaandele on siiani lisandunud 32 keelt, milles National Geographic ilmub – teiste seas jaapani, hispaania (eraldi Hispaania ja Ladina-Ameerika jaoks), itaalia, heebrea, kreeka, prantsuse, saksa, poola, korea, portugali (eraldi Portugali ja Brasiilia jaoks), taani, rootsi, norra, hollandi, hiina (nii traditsiooniline kui ka lihtsustatud hiina keel), soome, türgi, tai, tšehhi, ungari, rumeenia, vene, horvaatia, malai, bulgaaria, sloveenia, serbia, leedu ja araabia keel. Eesti keel on 33. kohalik keel, milles ajakiri mullu sügisel ilmuma hakkas.

Allikas: NG Eesti, www.national-geographic.ee

PRIA maksis mullu toetusteks üle 286 miljoni euro

2011. aastal maksis PRIA ligi 90 toetusmeetme raames toetusi 22 640 kliendile. Koos osaliselt ettemakstud toetustega maksime välja 286,4 miljonit eurot põllumajanduse, kalanduse, metsanduse ja maaelu edendamiseks, toiduprogrammide ja turukorralduse toetamiseks.

Kui võrrelda lõppenud aasta toetuste üldsummat 2010.a omaga, siis jõudis 2011.a toetusesaajateni üle 26 miljoni euro rohkem. Suurima osa väljamakstud summast moodustas Euroopa Liidu eelarvest rahastatav ühtne pindalatoetus – 16 291 põllumeest said kokku 80,4 mln eurot. Lisandus veel 35,8 mln eurot täiendavaid pindala- ja loomatoetusi Eesti riigieelarvest.

Maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) keskkonna- ja loomatoetustena maksis PRIA välja üle 56 mln euro, sellest 8,8 mln ebasoodsamates piirkondades põllumaa kasutajatele, 22,8 mln keskkonnasõbralikult majandajatele, 10,1 mln mahetootjatele, üle 4 mln poollooduslike koosluste hooldajatele, 3,8 mln NATURA 2000 aladele jäävate põllu- ja metsamaade majandamiseks.
Loe edasi: PRIA maksis mullu toetusteks üle 286 miljoni euro

Nädalavahetusel toimub talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 28. ja 29. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012. Osalema on oodatud kõik, kes tunnevad või tahavad tundma õppida talvel koduümbruses esinevaid linde.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses ning leida 28. või 29. jaanuaril üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja umber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida vaid kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Tulemused tuleb sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse on-line ankeeti http://www.eoy.ee/talv/Vaatlusankeet.html või interneti puudumisel saata ürituse koordinaatorile (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005).

Lisaks harivale küljele on talvisel aialinnuvaatlusel ka teaduslikum eesmärk. Sel viisil on võimalik saada teavet aialindude arvukuse muutuste kohta, jälile jõuda nende muutuste põhjustele ning vajadusel võtta ette samme aialindude heaolu parandamiseks. Samuti aitab aialinnuvaatlus juhtida tähelepanu sellele, et meie aiad ja pargid on talvel palju liigirikkamad kui esmapilgul võib tunduda. Loe edasi: Nädalavahetusel toimub talvine aialinnuvaatlus

Otepääl tulekul kolmas talvine saunamaraton

Kuumad hetked Otepää saunamaratonilt 2011. Foto: Monika Otrokova
Talvepealinnas Otepääl toimub 12.veebruaril juba kolmandat korda Euroopa Saunamaraton “Kuum saun kuumas Talvepealinnas Otepääl”.

Otepää kultuurijuhi Sirje Ginteri andmeil osales eelmise aasta Saunamaratonil 65 võistkonda 208 saunalisega. Saunamaratoonareid võttis vastu 18 Otepää sauna. Saunaliselt tunnistasid üksmeelselt parimaks saunaks Sokka suitsusauna.

“Loodetavasti pole võistlemine ainus eesmärk,” ütles Sirje Ginter. “Otepääl on nii lahedad saunad, tulge ja avastage, saunaomanikud kütavad nad soojaks just sellel päeval just teie jaoks!”

Saunamaratoni start antakse Pühajärve Spa&Puhkekeskusest (Aedlinn, Pühajärve küla) kell 12.00-13.00, finiš avatud samas kohas kuni 18.00. Võistkond on 4-liikmeline. Kes soovib, võib võistelda ka üksinda. Võistkond saab stardipaigas saunade orienteerumiskaardi ja võistlusjuhendi. Kõigil võistkonna liikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt 3 minutit. Sauna sisenedes annab iga võistkond saunaomanikule saunakaardi, millele saunast lahkudest annab saunaomanik tõenduse saunas viibimise kohta. Loe edasi: Otepääl tulekul kolmas talvine saunamaraton

Noored Kooli otsib keelekümbluse õpetajaid

Noored Kooli Sihtasutus tahab anda oma panuse sellesse, et ka venekeelsest perest pärit lastel oleks tuleviku planeerimisel võrdsed võimalused ning alustab käesoleval aastal algkasside keelekümblusõpetajate koolitamist. Koolituse kuuendasse lendu loodetakse leida vähemalt 5 osalejat, kes on valmis minema kaheks aastaks venekeelsetesse koolidesse algklasside keelekümblusõpetajaks.

„Eesti keelt halvasti oskavatel koolilõpetajatel on tihti väiksemad võimalused oma potentsiaali välja arendamiseks. Selleks ootame oma 6. lendu noori, kes oleksid valmis õpetama keelekümblusklassides ja andma oma panuse ka nende noorte haridustee sillutamiseks,“ rääkis SA Noored Kooli tegevjuht Kaire Kroos. „Kaks aastat õpetajatööd keelekümblusklassis toob ühiskonda ka selliseid haridusprogrammi vilistlasi, kes on õppinud tundma venekeelsete koolide väljakutseid ja on valmis nende parandamise nimel panustamist jätkama,“ usub Kroos.

Esimene keelekümblust õpetav osaleja Kristell Päll, kes õpetab hetkel Haabersti Vene Gümnaasiumis alustas pilootprojektina 5. lennu ridades 2011. aasta sügisel. Kui harilikult õpetavad Noored Kooli osalejad põhikooliõpilasi, siis keelekümbluse õpe algab algklassides. Keelekümblust õpetada soovivatel noortel on teiste osalejatega võrreldes suurem koormus, kuna peavad lisaks Noored Kooli koolitustele osalema ka keelekümbluskoolitustel.

Kandideerimiseks tuleb täita avaldus Noored Kooli koduleheküljel enne 29. veebruari. Avalduse võivad esitada kõik, kellel on vähemalt 2012. aasta kevadeks kõrgharidus. Kandideerida ei saa õpetajahariduse omandanud ega vähemalt aasta õpetajaametis olnud noored.

Noored Kooli haridusprogramm on ellu kutsutud selleks, et luua keskkond uue liidrite põlvkonna kujunemiseks, kes toovad positiivseid muutusi Eesti haridusse erinevates eluvaldkondades tegutsedes. Selleks valitakse igal aastal kandideerijate hulgast välja ca 30 tegusat noort erinevatelt erialadelt ning antakse neile väljakutse õpetada 2 aastat mõnes Eestimaa koolis kus ambitsioonikas noor suudaks kõige positiivsema muutuse tekitada. Paralleelselt tööga koolis toimuvad regulaarsed koolitused, kus lisaks õpetamisoskustele pööratakse suurt tähelepanu ka juhtimisoskuste arendamisele.

Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve jääle mineku piirangud on leevenenud

Alates tänases kehtib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori korraldus, millega leevendatakse seniseid jäätunud veekogudele mineku piiranguid.

Nii tohib alates tänasest minna Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järve jääle jalgsi kuni 1 kilomeetri kaugusele kaldast, välja arvatud Pedaspää lahel ning Uhtinina ja Piirissaare vahelisel alal. Kuni 300 meetri kaugusele tuleb hoiduda Salusaarest ning kuni 500 meetri kaugusele ojade ja jõgede suudmetest. Endiselt on keelatud väljumine järvejääle mis tahes transpordivahendiga.

Mustvee, Varnja, Mehikoorma ja Värska kordoni juhtidel on vastutus jätkata igapäevaselt jääluuret oma tegevuspiirkondades ning edastada jääluure andmed piirivalvebüroole.

Kui jääolud võimaldavad, alustatakse piirirežiimi eeskirjaga määratud ala tähistamist hoiatusplakatite ja vahepostidega. Samuti on Mustvee, Varnja, Mehikoorma ja Värska kordonitel kohustus hoiatada jääle väljujaid, et nad arvestaksid jääolude ja ilmastikutingimustega ning paluda kõigil jääle minejail sõltumata jääle mineku kaugusest registreerida end lähimas kordonis

Koole kutsutakse nuputama energiasäästu teemadel

Euroopa komisjon ja MTÜ Eesti Roheline Liikumine kutsuvad õpilasi ja õpetajaid osa võtma energiasäästmise konkursist U4Energy.

Konkursi eesmärgiks on tõsta energiaefektiivsuse ja -säästmise teadlikkust ning anda võimalus koolilastele ja õpetajatele koos konkureerida teiste Euroopa koolidega parima energiasäästliku kooli auhinnale.

U4Energy konkurss on avatud kolmes kategoorias:

1) kuidas muuta kool energiaefektiivseks

2) pegagoogilised meetodid energiatõhususe teadlikkuse tõstmiseks

3) Parimad ideed ja tegevuskava energiatõhususe teadlikkuse suurendamise kampaaniaks

Õpetajatele on avatud kõik kolm kategooriat. Õpilasi oodatakse osalema teises ja kolmandas kategoorias. Lisaks on erikonkurss riigi parima energiaefektiivsuse initsiatiivile. U4Energy konkurss on ainulaadne võimalus koolidele ja õpetajatele aidata juurutada kooliharidusse uut õppevaldakonda, mille teadmisi üha rohkem ja rohkem vaja läheb. Õpilastele on konkursist osavõtmine väga heaks võimaluseks saada meeskonnatöö kogemust ja saada palju kasulikke teadmisi energiavaldkonnast. Pingutuse eest on riigi parimatele lisaks kahepäevasele reisile Brüsselisse auhinnaks raamitud tunnistus, jätkusuutlikkuse karikas ja energiakomplekt koolile. U4Energy kodulehel saab juba registreerida konkursile. Esimesed 1500 registreerujat saavad õpilase vahendikomplekti, milles on u4energy kleebised, debatikaardid, suur plakat ja juhised, kuidas võistlusportaalis olevaid allikaid parimal viisil kasutada. Konkursile saab töid esitada 16. maini.

Põhjalikum ülevaade on kirjas konkursi Eestipoolse koordinaatori, Eesti Roheline Liikumine, kodulehel: http://www.roheline.ee/content/view/448/99/lang,et/

Avatud on selle aasta linnu koduleht ja algab mälumängusari

Eesti Ornitoloogiaühing on 2012. aasta linnuks valinud tüllid. Tänaseks on avatud aasta linnu koduleht aadressil www.eoy.ee/tullid. Siit leiab teavet aasta lindude, tülliaastal kavandatud tegevuste ja osalemisvõimaluste kohta. Lehte täiendatakse pidevalt. Tülliaasta algab mälumängusarjaga.

Aasta jooksul toimub üheksa mänguõhtut, kus küsimused ei ole ainult aasta linnust. Paljudel küsimustel on ette antud vastusevariandid ja mäng on jõukohane igaühele. Osaleda võib nii võistkonnaga kui üksi. Tegemist on mõnusa seltskondliku olenguga, mis avardab silmaringi. Parimatele on auhinnad, pakutakse ka teed ja suupisteid.  Esimene mälumäng toimub täna, 26. janauaril Tartus Baeri maja saalis (Veski 4) algusega kell 18.30.

Väike- ja liivatüll on kaks atraktiivset kurvitsalist. Aasta linnu otsingul langes valik neile peamiselt kolmel põhjusel. Esiteks on tegemist linnuliikidega, kes ajavad väga sageli oma asju inimese vahetus naabruses, kuid jäävad pahatihti sealjuures just inimese enda jaoks märkamatuks. Teiseks on tegemist liikidega, keda on nii Eestis kui ka mujal Euroopas mingil õnnetul moel üsna kesiselt uuritud. Ning kolmandaks – mõlema liigi arvukus on aastakümneid vaid langenud

 

Narvas algab pühapäeval noorte pianistide konkurss

Narvas toimub 29. jaanuarist kuni 4. veebruarini IX Fryderyk Chopini nimeline konkurss noortele pianistidele. Konkursist võtab osa 62 last ja noort Eestist, Poolast, Venemaalt, Aserbaidžaanist, Usbekistanist, Leedust, Lätist, Ukrainast ja Valgevenest.

Noorpianistide konkurss toimub kolmes vanusegrupis: kõige nooremasse vanusegruppi kuuluvad kuni 12-aastased lapsed, keskmise vanusegrupi moodustavad 13-15-aastased noored ning kõige vanematena osalevad konkursil 16-18-aastased noored. Sel aastal on kõige rohkem osalejaid, 20 Venemaalt, konkursist võtab osa ka 19 Eesti last ja noort ning 6 noorpianisti Poolast.

Traditsiooniliselt korraldab Poola saatkond konkursi lõpus Tallinnas Estonia kontserdisaalis piduliku Chopini galakontserdi, kus esinevad tänavuse konkursi laureaadid ja Narva Linnaorkester (dirigent Štšura). Kontsert toimub pühapäeval, 5. veebruaril kell 15.00 ja on heategevuslik. Tänavu toetatakse annetustest saadud rahaga Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakooli nägemispuudega õpilaste klaveriõpinguid.

Kontserdist teeb otseülekande Klassikaraadio, kõiki konkursivoore saab jälgida internetis siit. Loe edasi: Narvas algab pühapäeval noorte pianistide konkurss

Mammaste suusarajad kutsuvad tervise- ja teabepäevale

Pühapäeval, 29. jaanuaril algusega kell 12 toimub Mammaste Tervisespordikeskuses avatud tervisepäev kõigile huvilistele. Tasuta infot suusatamise tehnika ja abivahendite kohta jagavad kvalifitseeritud treenerid.

KAVA:
12.00-13.00 – suusatreeneri teoreetiline infojagamine kõigile huvilistele ja küsimustele;
13.00-4.00 – suusatamise praktiline õpe ja juhendamine Mammaste suusastaadionil;
14.00-16.00 – energiapaus (tasuta soe supp ja tee kõigile osalejatele);
14.30-16.00 – Mammaste suusaradega tutvumine. Toimub jooksev nõustamine treenerite poolt.

Mammaste suusaradasid saab kasutada tasuta ja rajad on valgustatud iga päev kella 21ni.

Suusahuvilised saavad suuski ja snowtubinguid laenutada kohapeal.

Päeva korraldab spordiklubi Serviti ja suppi keedab Naiskodukaitse Põlva ringkond. Suusapäeval osalemine on tasuta, see viiakse läbi Põlva vallavalitsuse terviseprojekti „Terves kehas terve vaim!“ raames.

Agapäeotsa külaselts võitleb Emmaste päästekommando nimel

Hiidlaste nädalaleht Hiiu Nädal avaldas Agapäeotsa külaseltsi pöördumise Emmaste päästekommando asjus. President Toomas Hendrilk Ilvesele, siseminister Ken-Marti Vaherile ning regionaalminister Siim Valmar Kiislerile adreseeritud kirja sisu on järgmine:

Agapäeotsa selts pöördub Teie poole palvega kasutada kõiki oma võimalusi peatada Päästeametis päevakorda tõusnud kava Emmaste päästekomando sulgemiseks. Palume teha kõik teist sõltuv mingi riikliku päästesdepoo säilimiseks Emmaste külas, kasvõi osalises koostöös vabatahtlike organisatsioonidega.

Agapäeots moodustab rohkem kui pool Emmaste valla territooriumist – valla Lääne-Hiiumaa osa – ning hõlmab ligi pool valla küladest. Käina päästedepoost asub meie valla Agapäeots keskmiselt sama kaugel kui Emmasteots, kuid 20 km Käinast ei ole sinna mitte sirge alfalttee, vaid käänuline metsatee, millest 18 km kruusakattega. Asfaltteed Käinast ja Kärdlast on märksa pikemad. Maal ei mängi rolli niivõrd teenuse kvaliteet kui selle kaugus. Mis kasu on majja sisenemise õigusega päästja saabumisest, kui kogu hoone on juba lahtistes leekides? Loe edasi: Agapäeotsa külaselts võitleb Emmaste päästekommando nimel

Kaheksa meest lähevad sõitma 60. Estolopeti maratoni

Laupäeval lähevad Mõedakul Viru Maratoni starti kaheksa meest, kes on läbinud kõik Estolopeti suusamaratonid.

Oma 60. maratonile läheb talispordifänn Arvo Raja, kes läbis mullu lausa 1176 km jagu suusaradasid. «Kuna lumi tuli sel aastal veidi hiljem, siis alates jaanuarist on mul juba 150 km koos,» peab mees treeningute kohta eraldi päevikut. «Viru maratoni rada on üks huvitavamaid ja seda eelkõige tänu oma mägisele lõpuosale, kus pigistatakse suusatajatest välja viimased jõuvarud. Aga olgu mis on, finiš tuleb ikka,» pole ükski suusamaraton Arvo Rajast veel jagu saanud.

Sarnaselt rahvusvahelise pikamaasuusatajate sarjale Worldloppet on ka Estoloppetil oma pass, kuhu saab koguda templeid läbitud maratonide kohta. Passiomanikud, kes on läbinud sarja pikad maratonid 12-l korral, pärjatakse Estoloppeti meistri nimetuse ja sellega kaasneva medali ning tunnistusega. Kokku on meistritunnistused ette näidata lausa 313 suusasportlasel.

Arvo Raja kontol on ligikaudu 2660 km Estoloppeti sarja radu ning neli meistritunnistust. «Kaks maratoni tuleb veel sõita, nii et saan tänavu ka viienda kätte,» rõõmustab ta. Lisaks Arvole sõidavad oma 60. maratoni Mõedakul Mati Kallemets, Kristjan Lood, Sulev Muru, Indrek Pak, Ulvar Pavlov, Kaarel Toss ja Margus Viisut.

28. Viru Maraton, toimub Lääne-Virumaal Rakvere külje all 28 jaanuaril. Vastavalt võimetele saab valida kas 42 km või 25 km pikkuste radade vahel, kuid eraldi sõidud on ka kõige pisematele. Start maratoni pikaledistantsile antakse kell 11.00.

Estoloppeti suusamaratonidele on võimalik registreeruda veebilehel www.sportinfo.ee. Loe edasi: Kaheksa meest lähevad sõitma 60. Estolopeti maratoni

Gaasitoru teine tulemine

Arved Breidaks, ajakirjanik

Valitsus on ilmselt mõistnud, et 2007. aasta septembris tehtud otsus, millega keelduti Vene-Saksa gaasitoru paigutamisest Eesti mandrilavale, oli viga.

Nordstreami gaasijuhtme Eesti vetest möödajuhtimine oli valitsusest küll kangelaslik, kuid olemuselt pisut donkihotlik üritus, mis ei viinud mitte kuhugi. Tollane lootus, et eestlaste eeskujul blokeerivad torujuhtme ehituse ka Soome ja Rootsi, ei täinud ja praeguseks on gaasitoru reaalsus.

Mäletatavasti oli/on Nordstreamiga seoses välja pakutud salakavalaid vandenõuteooriaid. Üks neist räägib sellest, et Vene sõjalaevad kasutavad olukorda ära selleks, et hakata toru kaitsmise nime all Läänemerel patrullima ja sellega võetakse Euroopa Liidu sisemeri, sisuliselt oma kontrolli alla.

Rääkimata sellest, et gaasitarnete suurendamine seob Euroopa Liidu eesotsas Saksamaaga veel tugevamasse sõltuvusse Vene toorainest. Samuti peeti võimalikuks, et Läänemere põhjas lebavad, II maailmasõja ajal sinna uputatud mürgitünnid võivad torujuhtme ehitamise ajal või pärast tööde lõppu lekkima hakata, muutes Läänemere surnud veekoguks. Ja nii edasi.

Valitsusel ei olnud raske 2007. aastal Gazpromi kontrollitavale Nordstreamile EI öelda, sest aprillikuine venelaste märatsemine Tallinnas oli kõigil värskelt meeles. Või peaks küsima, kas valitsus oleks üldse julgenud toona teisiti otsustada?

Küsida võib ka seda, kas meie valitsus ütleb Nordstreamile EI ka juhul, kui ettevõte pöördub uuesti Eesti poole, et küsida luba gaasijuhtme järgnevate torude ehitamiseks, mis võiksid kulgeda läbi Eesti vete?

Eleringi juht Taavi Veskimägi esitas küll selle küsimuse, kuid ei soovi ise vastata. See on mõistetav, sest ükspuha, milline oleks võrguettevõtte juhi seisukoht, võib see muuta teda haavatavaks. Ka poliitiliselt.

On veel üks asi. Paralleelselt käib arutelu selle üle, kas ja millise hinnaga riigistab valitsus ASile Eesti Gaas kuuluva Eesti gaasivõrgu. Valitsus pole riigistamisega kiirustanud, sest gaasifirma vastuseis on tuntav ja tegelikult kiiret kuhugi pole. Meie gaasituru osakaal on energiabilansis sedavõrd madal, et ELi poolt seatud kohustus, hoida gaasi müük ja jaotamine lahus, siin sellele ärile ei laiene. Eesti Gaas on sealjuures Gazpromi tütarfirma.

Kas võib olla, et need asjad on omavahel seotud? Mine püüa tuult väljal!

Kaldun uskuma, et kui Gazprom peaks Eesti käest Nordstreami teise etapi tarbeks merealust maad küsima, siis see talle ka antakse. Valitsusel on hoobasid, millega läbirääkimisi mõjutada ja ka eesmärk, mida saavutada – madalam gaasi hind, mida peaminister Andrus Ansip on tähtsustanud.

Aga ma pole sugugi kindel, et Gazpromil Eesti mandrilava enam vaja läheb.

Kuul olku suurõ perre lähkül

Imä Otsmani Ulvi ja esä Justusõ Piitre perre.

«Iks hirmsa tunnõ om, et ei tiiä, mis edesi saa. Meil om jo kats last viil tävveste koolitamada,» murõht’ säitsme latsõ imä Otsmani Ulvi (39) Räpinä lähkült Rahumäe küläst. Timä perre jaos om väega tähtsä, et Räpinäle gümnaasium alalõ jääsi.
«Väega kavvõlõ olõssi iks kävvü, tuu om ull’ mõtõ,» arvsi Ulvi tütre, Räpinä gümnaasiumi opilasõ Justusõ Taisy (17) ja Kati (16) tuust, ku nä pidänü nakkama sõitma kuuli Põlvalõ vai Võrolõ.

Imä Ulvi ja esä Justusõ Piitre (46) ütlivä mano, et latsõ piät sis väega varra üles tulõma: Põlva bussi pääle pidänü minemä 6.30 ja kodo saanu pääle kellä kuut õdagu. Põlvalõ om 35 kilomiitret ja bussisõidu pääle kulunu hulga rahha. Parhilla om Räpinäle kuuli kävvü õnnõ viis-kuus kilomiitret ja kodo saava tütrigu kas 14.30 vai kell 16.

Tuu om perre jaos esihindäst mõista, et tütrigu käävä gümnaasiumin, mitte kutsõkoolin – pää omma näil hää ja hinde puhta viie. Räpinäl om koolin käünü ka perre vanõmb poig Jaano (22), kiä eläs naasõ ja katõ latsõga Räpinäl ja käü Kirmsehe tüüle palkmajju tegemä. Ka keskmäne poig Priit (20) tege palkmajju. Noorõmb poig Jaanis (18) saa-i sukugi liiku ja om hoolõkoton. Viil omma suurõn perren tütre Jaanika (6) ja Kaisa (2), kiä kah tulõ koolita. Loe edasi: Kuul olku suurõ perre lähkül

Häid tüüliisi ei olõ saia

Tüümiis

«Käve miis kaeman, olõs tulnu karjakus, a sis kõlist’, et ei tulõ: töötukassa saatsõ raamadupidämise kursuisilõ!» pahandas Põlva-lähküdse Eoste külä Mäe talo peremiis Kaine Hainer, kiä ei lövvä vahtsõhe lauta karjamiist ja nüsjät.

Töötukassa Põlva osakunnan om arvõl säidse ilma tüüldä nüsjät ja katõssa kar’akut, Võro osakunnan 16 nüsjät ja 15 kar’akut. «Ma võtassi näide kõigi käest abiraha är,» ütles Kaine Hainer päält noidõ numbridõ teedäsaamist süämetävvega.

Talomehe halv miil om õigustõt. Minevä aasta ehit’ tä valmis vahtsõ lauda. Piimälehmi om parhilla 130 ja plaan om näide arv 200ni nõsta. A puultõist kuud kar’agu ja nüsjä otsmist om olnu tühi vaiv. Tüükuulutusõ omma töötukassan, maakunnalehen, Kirka tüüportaalin. Kaejit om käünü, a inämbüsel ei ollõv tüüharinõmist.

Kaine Hainer ütles, et tüüliisi löüdmine ei saisa raha takan. 800 eurot, midä tä nüsjäle 160 tüütunni iist pakk, om Eesti keskmäne palk. A kiäki taha-i hummogu kelläs neläs tüüle tulla ja õdagu ilda ei taheta kah tüüd tetä. «No tulõ sis Aafrikast vai Poolast sisse tuvva,» ütles tä hapnõ nal’aga poolõs. Loe edasi: Häid tüüliisi ei olõ saia

Tartumaa noored mängisid läbi karjäärivalikuid

Tartu Kutsehariduskeskus ja MTÜ Partnership for Active Learning uurisid protsessdraama vormis Tartumaa noorte karjäärivalikuid.T

Tartu Kutsehariduskeskus koostöös mittetulundusühinguga Partnership for Active Learning viis 2011. aasta lõpus ellu projekti „Tööle kandideerimine kui takistuste rada? Protsessdraama töötoad Tartumaa gümnaasiumilõpetajatele”. Töötubades osalemine pani noored proovile: kuidas nad käituksid mõjustamisolukorras ja moraalse dilemma korral? Ühe võimaliku olukorrana mängiti läbi tööintervjuu, kus ettevõtte juht pakub võimalust mitte-ametlikult töötada.

Selgus, et noored on vägagi mõjustatavad „mustalt töötama”. Alluti mõjustamisele ka kolleegide poolt, kui oli võimalik tööandjat petta ja endale lisateenistust saada. Siiski oli ka neid, kes leidsid, et nad pigem lahkuksid töölt, kui nõustuksid pettusega. Ühiselt leiti, et parim viis mitte langeda liigse mõjustatuse ohvriks on läbi iseenda tundmise, sealhulgas  eesmärkide, isikliku missiooni ja põhiväärtuste sõnastamise. Sellest lähtuvalt julgustasid töötoa läbiviijad noori rohkem kasutama karjäärinõustamise võimalusi.

Selgus ka, et enamikul noortest on soov juba gümnaasiumi kõrvalt töötada, et olla iseseisev ja  raha teenida. Mõned projektis osalenud noortest on endale juba töö leidnud. Võimalike ametitena mainiti eelkõige klienditeenindust, aga ka nooremate õpetamist, talus töötamist ja ehitamist. Loe edasi: Tartumaa noored mängisid läbi karjäärivalikuid