Agapäeotsa külaselts võitleb Emmaste päästekommando nimel

Hiidlaste nädalaleht Hiiu Nädal avaldas Agapäeotsa külaseltsi pöördumise Emmaste päästekommando asjus. President Toomas Hendrilk Ilvesele, siseminister Ken-Marti Vaherile ning regionaalminister Siim Valmar Kiislerile adreseeritud kirja sisu on järgmine:

Agapäeotsa selts pöördub Teie poole palvega kasutada kõiki oma võimalusi peatada Päästeametis päevakorda tõusnud kava Emmaste päästekomando sulgemiseks. Palume teha kõik teist sõltuv mingi riikliku päästesdepoo säilimiseks Emmaste külas, kasvõi osalises koostöös vabatahtlike organisatsioonidega.

Agapäeots moodustab rohkem kui pool Emmaste valla territooriumist – valla Lääne-Hiiumaa osa – ning hõlmab ligi pool valla küladest. Käina päästedepoost asub meie valla Agapäeots keskmiselt sama kaugel kui Emmasteots, kuid 20 km Käinast ei ole sinna mitte sirge alfalttee, vaid käänuline metsatee, millest 18 km kruusakattega. Asfaltteed Käinast ja Kärdlast on märksa pikemad. Maal ei mängi rolli niivõrd teenuse kvaliteet kui selle kaugus. Mis kasu on majja sisenemise õigusega päästja saabumisest, kui kogu hoone on juba lahtistes leekides?

Keset Agapäeotsa tegutseb kaks küll põhimõtteliselt väike- ja keskmise suurusega ettevõtte kategooriasse kuuluvat asutust, kes on aga hajaasustuse mõttes suurettevõtted: AS Dale LD. (ca 50 töötajat) Leisu külas ja Liisbet Tukat OÜ (ca 100 töötajat) Nurste külas. Tootmishoonetes viibib korraga hulk inimesi ning tegeldakse kõrgtehnoloogilise plastitöötlemise ja elektriseadmetega.

Samas kõrval, muinsuskaitse all olevas Leisu koolimajas, on ka lastehoid. Emmastes asub veel üks plastitööstusettevõte, Pharma Systems Eesti OÜ (ca 50 töötajaga), lasteaed (45 last + töötajad) ning põhikool (ca 100 inimest) koos spordikompleksi ja käsitöömajaga.

Sõruotsas on majutus- ja toitlustusasutused, muuseum, parvlaevaliini- ja jahisadam. Nimetada võiks ka mitut pühakoda, kõik puitkonstruktsiooniga. Samuti on vallas ka väiksemaid väärtusliku sisseseadega ettevõtteid ning on põllumajandusrajatisi loomadega.

Kõige haavatavam on aga kogu saart teenindav Tohvri hooldekodu Hindu külas, mis – seni 9 km päästedepoost – asub Käinast 28 km kaugusel. Viimased kilomeetrid, Sõru sadamast lääne poole, on kaldajärsakul looklev piiratud kiirusega tee. Hooldekodus ei ole pidevalt kohapeal meditsiinitöötajat, personali hulk pole ette nähtud ulatuslikeks päästetöödeks. Objekt on seotud ka suurte rahaliste kohustustega, mis lasuvad kogukonnal. Nii tööstushoonetes, lasteasutustes kui hooldekodus võib minut maksta hulga inimelusid, mis paneb kodanikke tõsiselt kaaluma nende asutuste tegevuse jätkamist peale päästekomando sulgemist.

Niisiis oleks Emmaste depoo sulgemine mitte pelgalt päästjate pikaldasem jõudmine mingi vähese elanikkonnaosa juurde häda korral, vaid on käsitletav poliitilise rünnakuna Lõuna- ja Lääne-Hiiumaa elanike enesemääramisõigusele kõige sügavamas mõttes.

Pooldades olemasolevate struktuuride mõistlikkuse pidevat analüüsi, tuleb kahjuks tõdeda, et „Emmaste päästekomando detailne analüüs“ on hetkel niivõrd mustandi järgus või koostatud kohalike oludega tutvumata, et inimeste elude ja vara ohtu seadmine praeguseks kogutud andmete põhjal on ennatlik.

Üks hämmastavamaid detaile Emmaste päästekomando analüüsis on väide, et Lassile Agapäeotsas jõudvat päästjad Käinast 11 (üheteistkümne) minutiga; Harjule samas 10-ga. Harjult edasi Lassile on 8 km, millest 5 km veereva kruusaga metsateed. Võiks küsida, kuidas kavatsetakse tõsta Käina päästevõimekust nii, et nad läbiks selle lõigu ühe minutiga? Mööda asfaltteed on Harjult Lassile 17 km, Käinast üle 30 km. Tohvri küla on toodud 46 minuti tsoonina, mis sobiks plaani, kuna seal ei ela inimesi. Hindu küla samas kõrval, kus asub Tohvri kohanime kandev hooldekodu, on surutud 20 minuti tsooni (19 min)!? Võiks meenutada, et hoonet tasub üldiselt peale tuleõnnetust remontida, kui abi jõuab 10 minuti jooksul ning et hooldekodu kliendid on inimesed, mitte ’üle’ olijad.

Soovunelm on ka väide, et üks lähimaid riiklikke päästekomandosid – Kärdla oma – asuvat Emmastest 31 kilomeetri ja 21 minuti kaugusel. Kärdla on Emmaste külast tegelikult ca 40 km kaugusel, kuid hooldekodusse Hindu külas on sealt üle 50 km, Agapäeotsa keskusesse lühimat asfaltteed pidi 47 km. Leheküljel 11 figureerib dokumendis aga isegi haldusüksus ’Kärdla vald’, mida me ei tea veel kunagi eksisteerinud olevat.

Piirkonna kogukondliku aktiivsuse tabeli puudulikkus lk 17 on aga lausa piinlik. Olgu mistahes metoodika, kui algandmed on nii moonutatud, viivad järeldused valede otsusteni.

Kas riikliku komando sulgemist saaks kompenseerida üleminekuga vabatahtlikkusele? Vabatahtlike reageerimisaeg väljakutsest väljasõiduni on 10 minutit. Kui komando Emmasteotsas läheks vabatahtlikuks, siis tuleks tingimata Agapäeotsa komplekteerida veel teine täisvarustuses vabatahtlike komando ning viivitamatult katta mustkattega kogu Käina-Aadma-Taterma-Nurste teelõik. Kas see oleks odavam, kui säilitada praegune riiklik struktuur reageerimisajaga 1 minut Emmastes? Äkki on küsimus vaid selles, kelle käest vahendid peaksid tulema?

Tuleks tõstatada aga ka lihtne küsimus sellest, kuidas mõlemat vabatahtlike komandot mehitada. Eks uue kirjaviisi järgi ’emaste valla’ nimetuski tule juba sellest, et mehed on pärisorjuse kaotamisest saadik siin üldiselt mere taga elatist teeninud. Kes siin töötavad, on väga väga hõivatud. Ei ole mõeldav, et kohapeal rõhuvat vastutust kandvad naised saaksid võtta endale veel 10-minutilise reageerimisajaga, seega pidevate valvekordadega, päästja kohustust maal ja merel!

Endale mõeldes ei tohi unustada ka naabreid. Kui Käina päästeüksused on Käinast 30 km kaugusel ära, siis on suur alevik ja ülejäänud oma vald, kuid ka idapoolne naabervald Pühalepa, neil Kärdla hooleks. Ka Leisi päästekomandot teisel pool väina on kavas sulgeda – kaunis ohtlik väin jääks mõlemalt poolt päästeteenuseta. Kas pole kohane sissejuhatus loodusturismi aastale?

Et olgu me edaspidi lihtsalt ettevaatlikud? Juba enne Oidipuse kirjutamist teati, et ettevaatlikkus ei maanda kõiki riske. Turvanõuete täitmine on elementaarne, kuid milline ebaregulaarsete öövahetustega töötaja saab olla asutuse territooriumil 100% ajast 100% ergas ning milline direktor paneks allkirja, et tema ettevõtte jaoks ei leidu kuritahtlikku süütajat? Tuleks rõõmustada, et Emmaste vallas on viimasel ajal juhtunud vähe suuri õnnetusi, mitte karistada seni silmapaistvalt ettevaatlikke kodanikke kohaliku riikliku päästekomando sulgemisega. Kui Agapäeotsa keskuses oli päevakorral 70 km-ne kiirusepiirang, siis oli vastuargument, et teil pole suuri õnnetusi olnud. Ootasime ära, nüüd on ka märk. Päästekomando taastamine on suurem vaev kui märgi panek.

Lähima päästekomando sulgemine pole mitte ainult kindlustusmakse tõusmise, varade taastamatuse või mõne inimese ellujäämise teema, see on põhimõtteline küsimus, MIKS SOLIDAARSUSE PÕHIMÕTTEL MAKSUDE MAKSJA ÜLDSE RAHASTAB RIIGIAPARAATI JA MIKS PÄÄSTEÜKSUSI. Maksumaksja rahakoti olemasolu mõte on finantseerida elulisi teenuseid neile kodanikele, kellele teenuse pakkumisest turg huvitatud pole.

Päästeüksuste olemasolu mõte on täita seda tühimikku, mille lööb täiesti ootamatu sündmus. Mõlema eesmärk on omas mõttes turgu tasakaalustada: riigiaparaat tasakaalustab turgu prognoositavates oludes, päästeüksused ootamatutes olukordades. On raske leida epiteeti maksumaksja rahastatavate töötajate mõttele ära koondada niivõrd eluline teenus kui päästmine just haja-asustuse alal, mis peaks olema hoopis riigi erilise tähelepanu all, kuna turg on hajali asuvatest klientidest selgelt vähem huvitatud.

Riik peab tagama päästeteenuste võrgu olenemata elanikonna tihedusest; äärmise puuduse korral oleks mõeldav taanduda tiheasustusaladelt, kus turul oleks võimalusi selle teenuse nišši täita ilma maksumaksjate ühiskassa abita.

Maksurahast finantseeritavad (riigi)organid pole Emmaste valla kodanike suhtes juba mõnda aega suutnud täita oma ülalnimetatud põhifunktsiooni. Turg on viimaste aastate jooksul Agapäeotsas sulgenud ainsa postkontori ning võimaluse raha välja võtta viimsest kui pangast; vallakeskuses Emmastes on suletud lillepood ja Sõru sadama tee äärde jääv, valla ainus bensiinijaam. Maksurahast ei ole suudetud neid teenuseid päästa. Veelgi enam, maksumaksja rahast pole suudetud tagada ka neid teenuseid, mis peakski sealt täielikult finantseeritama.

Paljudel Agapäeotsa peredel on kadunud võimalus anda oma lastele kodust 20 raadiuses algharidust: suleti ning hiljem likvideeriti Leisu algkool. Nüüd on löögi all kõige viimane elukvaliteedi näitaja üldse mingit riiklikku struktuuri omaval territooriumil – elementaarne elu ja vara kaitse. Meile on vastuvõetamatu niisugune suhtumine kodanikku – maainimesse, kelle olemasolule toetub mitmes mõttes riigi jätkusuutlikkus.

Kui Eesti riigi ladvikut ei huvita kodaniku elukvaliteedi küsimustikus enam isegi mitte tema ellujäämine, kas siis pole mitte aeg mistahes maailmavaate kandjal astuda praktilisi samme valitsusparteide väljavahetamiseks? Samuti oleks vast aeg hakata tegelema seaduseelnõude väljatöötamisega, millega hajaasustusaladel resideeruvad kodanikud vabastataks tulumaksust ning osast sotsiaalmaksust (osast, sest kodust kaugel on plaanilist arstiabi siiski veel võimalik saada).

Ülaltoodut rõhutades, avaldame ühtlasi toetust Emmaste valla volikogu esinaise ja vallavanema pöördumisele siseministri poole.

Sügava lugupidamisega,
Agapäeotsa seltsi juhatus