Eesti keskkonnahoidu suunatakse järgmisel aastal
üle 400 miljoni euro

2012. aasta riigieelarves on väga olulisel kohal loodusressursside säästmisele ja saastamise vähendamisele suunatud investeeringud.

“Järgmisel aastal suuname üle 400 miljoni euro selleks, et Eestis oleks elukeskkond puhtam ja ressursse kokkuhoidvam,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus. “See on üheks kinnituseks, et võtame tõsiselt kava kujundada Eestis majandus selliseks, mis parandab inimeste elujärge, vähendades samal ajal keskkonnariske ja leevendades ressursinappust.”

Rohelised investeeringud on suunatud nüüdisegsetesse veesüsteemidesse, keskonnasõbralikumasse transporti, korralikesse katlamajadesse ja soojatorudesse, soojuse ja energia koostootmisesse ja tuuleenergiasse, energiasäästlikumatesse hoonetesse ja mitmesse teise valdkonda.

“Veeprojektidesse investeeritakse järgmisel aastal üle 90 miljoni euro. See sisaldab joogivee kvaliteeti parandavaid investeeringuid, aga ka näiteks Läänemerre jõudva vee paremat puhastamist,” selgitas Keit Pentus. 2012. aastal on plaanis panustada ka jõgedel asuvate paisude kaladele läbipääsetavaks muutmisse, paisjärvede setetest puhastamisse ja kalade kudealade taastamisse.

Ka võetakse 2012. aastast teravama tähelepanu alla suuremate linnade õhu kvaliteet. “Eesti linnade õhk on üldiselt puhas, aga ometi tuleb periooditi elanikelt palju järelepärimisi, kas ja milline meie õhu kvaliteet on,” selgitas Keit Pentus. “Pidev ja täpsem mõõtmine annab võimaluse teha ka paremaid järeldusi õhu puhtuse kõikumise põhjuste kohta ja selle kohta, mida tuleb ette võtta, et see inimestele häiriv ei oleks.” Järgmisel aastal on Eesti keskkonnaseisundist ülevaate saamiseks ja seire teostamiseks suunatud 2,2 miljonit eurot.

“Kõige efektiivsem viis looduse hoidmist ja keskkonnateadlikku suhtumist suunata on muidugi hariduse kaudu. Järgmisel aastal investeerime keskkonnaharidusse üle 11 miljoni euro, et praegustel koolilastel oleks võimalik nüüdisaegset loodusharidust saada moodsates tingimustes.”

2012. aastal on suunatud 8 miljonit eurot toetamaks eesmärki, et erametsad oleksid hoitud ja hoolitsetud. Keskkonnarikkumiste paremaks tuvastamiseks uuendab värskelt uurimisasutuse staatuse saanud Keskkonnainspektsioon järelvalvetehnikat 2,6 miljoni euro eest.

Valitsus kiitis 2012. aasta riigieelarve eelnõu heaks neljapäeval, 22. septembril.

Allikas: Brita Merisalu, keskkonnaministeerium

Valjala sai avaliku sadama

Reedel avati pidulikult Valjala vallas Kunglas asuv valla ainus avalik sadam. Sadamas on olemas kaid nii kalapaatidele kui kaatritele ning kokku on kohti 20 alusele. Samuti on olemas kalalossimiseks tarvilik kai ning sadamast merre ulatuvad kaks muuli.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Sadama avasid MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Tiiu Kupp, Valjala vallavanem Kaido Kaasik, EAS-i arenduskonsultant Silva Künnik ja sadamaprojekti eestvedaja Andro Roosileht. Foto: IrinaMägi

Kaldal asuva sadamahoone juures asub joogiveekoht ning veepiiri lähedal on ka pilsivee kogumiskaevud, teatas sadama esindaja.
Sissesõit sadamasse hakkab toimuma ligikaudu 100 meetri pikkuse märgistatud 1,5 meetri sügavuse faarvaatri kaudu.
Sadam valmis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) väikesadamate toetamise programmist ja PRIA Euroopa Kalandusfondi rakenduskava meetmest saadud toetuse ning erainvestorite panuse toel.
Augustis kinnitas valitsus Saaremaa kolme väikesadama, sealhulgas Kungla sadama akvatooriumide piirid.

Allikas: Meie Maa

Pühä prahipaik?

Kõivupuu Marju,
rahvaperimüse tiidjä

Eesti inemine lätt iks hindäst vällä, ku koskil mõni vana suur puu plaanitas maaha võtta vai majandusello edendä pühhi kotussidõ naabrusõn vai mis viil hullõmb – peris pühän kotussõn.

Kultuuriaoluulist tähtsät maia vai pühäkota om võimalik konserviiri, restauriiri vai hää tahtmisõ kõrral vahtsõst kogoni üles ehitä. Luudusõn tüküs asi olõma nii, et maaha võetut pühhäpuud, tühäs kaivõtut pühhä mäke, kuiunut lätet vai lahutut pühhäkivvi inämb niisama vai «piaaigu niisama» tagasi panda ei saa. Mis lännü, tuu lännü – kõgõpäält maastigust ja sõs pikäpääle inemiisi meelestki.

Pühäpaiga ja egäsugumadsõ ilosa kotussõ luudusõn omma parhilla roitlõja-lõksi – kiä käü sääl ütsindä, kiä sõpruga, kiä määndsegi suurõmba kõrraldõdu jõuguga. Sildi seletäse ja tiijuhi kõnõlasõ, mis kotus tuu vai tõni sääne om, mille tä om tähtsä vai huvviväärt.

Ja sõs taht tuu roitlõja-inemine pühäst kotussõst medägi hindäle mälestüses üten võtta: pühä puu külest koorõtükü, ossakõsõ vai lehekese (kuiki tuud om kõvastõ keeletü tetä!) vai lättest elävät vett.

Võtt sõs roitlõja uma anumakõsõ, näütüses limunaadi vai jogurtiga plastpudõli vällä, lobistas säälsaman lätten puhtas, vala mõsuvii sinnäsamma lättehe ja võtt mõstu pudõli värskit vett täüs.

Ku ütlet sõs tälle, et nii õks sünnü-i tetä, pühä läte olõ-i kortinamaja köögi kraanikauss, et kraanist tulõ üllest puhast ja säältsamast torost lätt tsolk alla, aja timäkene silmä suurõs ku rattatsõõri: ega timä sõs pühän lätten es mõsõ, timä tull’ paar sammu pühäst lättest edesi ja tsolist’ sääl… Loe edasi: Pühä prahipaik?

Täna peetakse heategevuslik kokkade jalgpalliturniir

Pühapäeval, 25. septembril 2011 algusega kl 12 leiab Tallinnas Snelli Staadionil aset esimene kokkade heategevuslik jalgpalliturniir “Chefs’ Cup”, mille piletitulu läheb Johannese Kooli Rosmal köögiseadmete ostuks. Kõik huvilised on oodatud kaasa elama ja ostma ka heategevuslikke loteriipileteid.

Pealtvaatajad ja toetajad saavad osta loteriipileti, mis osaleb loosimises, kus võib võita õhtusöögi Eesti parimates restoranides või jalgpallipileti Eesti- Ukraina sõpruskohtumisele. Konto omanik on MTÜ Rosma Haridusselts (Swedbank 1120075260, SEB 10402010939005; märgusõna “parem koolitoit”). Ühe loteriipileti hinnaks on 10 eurot.

Rosma Haridusselts plaanib saadud toetuse eest osta kööki auruahju, mis võimaldaks teha lastele erinevaid ahjuroogasid, küpsetada leiba ja kooke.

Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal asuvad Põlva külje all 20. sajandi kooliuuendaja Johannes Käisi sünnipaigas. Haridusuuenduslike impulsside hoidmine ja levitamine Kagu-Eestis on üks kooli missioone. Kool on 21 aastane põhiharidust andev waldorfkool.

Allikas: Rosma Haridusselts

Kongo Mati: tallo om hää pitä, ku perrega jõvvat tüü är tetä

Kongo Mati. Foto: Uma Leht
Põllumehe tegevä aastast edimäidsi kokkovõtmiisi. Üts keskmäne vana Võromaa talomiis, Kanepi valla Magari külä Kuuba talo peremiis Kongo Mati (58) saatsõ minevä neläpäävä rapsikuurma kokkoostu poolõ minemä. Päält tuud ütel’, et põllumehe ello või ellä külh, ku hindäl nutti om ja palgaliidsi pidämä ei piä.

Midä ja ku pall’o kasvatat?
Maad om vilä ja rapsi all 300 hektärit, vabarnat 0,4 ha ja 50 tsika. Väiksembä pinnaga iks är ei elä. Naksimi 1990. aastil 20 hektäriga pääle. Edimädse traktori ostsõmi mõtsaraha iist, viläst es saa midägi. Sai jala ala ja no olõmi vii pääle jäänü.

Kuis timahavanõ saak om?

Keskmäne – siin omma savidsõ maakundi, suuri saakõ ei olõ tan kunagi saadu. Ma olõ rahul ja vilä hind om kah hää. Ku mõni aasta tagasi sai kaara müüdüs 70 senti kilo, sis nüüt om hind ligi 2 kruuni (0.12 eurot – UL). Seo rapsikuurma, mis läts’, om 430 eurot tonn. Tuu tege 6,7 kruuni kilost, ku ümbre rehkendä. A rapsi om ka kolmõ krooniga kilost müüdü, nii et hind om iks nõsõnu.

A ku vilä hind nõssi, nõssi õkvalt ka väetüse hind. Ma vissi müügimiihile nall’a, et tiiä-i, kas väetüst tetäs sis nüüt viläst vai?
Mi põllumehe kõgõ suurõmb hädä om tuu, et toetusõ omma niru võrrõldõn tõisi Euruupa riikega. Tehnika hind om meil sama vai eski kallimb. Küte niisama. Või-olla tüüjõud om tsipakõsõ odavamb, a ku kõrralikku tüümiist tahta, om tuu hind kah sama.

Pall’o sul tüüjõudu om?
Uma perrega põhilidsõlt olõmi. Poiss om abin, ku täl vaba aig vai puhkus om ja pernaanõ om muidoki tragi mul!
Tüüjõud omgi kõgõ suurõmb murõ. Tehnikat ja kõkkõ saa osta, a maal tüüjõudu lihtsäle ei olõ! Viinahädä om tuu kõgõ suurõmb hädä! Tuu miis, kes meil omgi, om parhilla kaotsin jälki. Sändsil miihil ei olõ tuu palganummõr kah tähtsä. Ku tuud rahha rohkõmb om, sis kulus pikemb aig, inne ku tä jäl tüüd tegemä nakkas. Loe edasi: Kongo Mati: tallo om hää pitä, ku perrega jõvvat tüü är tetä

Sindi ja Limbaži ehitavad automudelite juhtrajad

Eesti ja Läti programmi raames sai suve alguses heakskiidu rahaeraldus Sindi ja Limbaži automudelite juhtradade ehitamise projekt. Nüüd on projekt saanud lõpliku heakskiidu ja jõutud järgmisesse etappi, kui teisipäeval, 20. septembril, sõitsid projekti eestipoolne koordinaator Johannes Mets ja Sindi linnapea Lätti, et sõlmida partneritega ametlik koostööleping.

Limbaži linnapea ja Sindi linnapea allkirjastasid ühisprojekti lepingu, mille järgi tehakse koostööd juhtradade ehitamisel mõlemasse linna ning hakatakse korraldama ka automudelismi huviliste laagreid. Automudelite juhtrajad projekteerib nii Sinti, kui ka Limbažisse ja tellib nende ehitamise Jânis Raìe-Raìis. Radade projekteerimine algab eeldatavat oktoobri teises pooles ning need valmivad järgmisel aastal.

Automudelite juhtradade ehitamise ühisprojekt on Sindi ja Limbaži noorte ettevõtmine, kelle huvialaks on automudelite juhtrajasõit. Projekti eelarveline maksumus on 33970 eurot. Eesti-Läti programmi rahastatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel Euroopa Regionaalfondi vahenditest.

Allikas: Viktor Kaarneem, Sindi linnavalitsus

Võrus tuleb metsateemaline kontsert

Reedel, 7. oktoobril kell 19 toimub Võru kultuurimajas Kannel kontsert “Eesti metsa lugu – Nõukogude aeg”, kus esineb Weekend Guitar Trio ja nõukogudeaegsest metsaelust pajatab Vladislav Koržets.

Eesti Kontserdi ja RMK koostöös sündinud kontserdsari on ainukordne ühisprojekt, millega Eesti metsa lugu jõuab mitmekümnesse Eestimaa paika, sageli sellistesse ebaharilikesse kohtadessegi, kus tavapäraselt pole harjutud kontserte kuulama.

Tõtt öelda polegi tegemist klassikalise kontsert-ettevõtmisega, vaid tänavuseks rahvusvaheliseks metsa-aastaks loodud sulandusega kvaliteetsest muusikast ja Eesti metsa lugu pajatavast kõnelejast.
Kogu „Eesti metsa lugu“ jaguneb ajaloolisteks etappideks ning igal üksikul kontserdil keskendumegi ühele etapile. Need põnevad ajalooseiklused avavad uusi tahke meie teadmistes ning aitavad mõista siinse inimese kulgemist läbi metsa ja koos metsaga.

Weekend Guitar Trio moodustus 1993. aastal pärast Robert Jürjendali osalemist ühel Guitar Crafti kursusel Saksamaal. Trios on kolm kitarristi: Robert Jürjendal, Tõnis Leemets ja Mart Soo, kelle muusikaline taust hõlmab vastavalt klassikalise kitarri ja Guitar Crafti meetodit, alternatiivset elekroonilist tantsumuusikat ja džässi/ vaba improvisatsiooni.

Vladislav Koržets on eesti humorist ja kirjanik, on kirglik kalamees ning tuntud nii loodushoiu, kalapüügi kui ka kalatoitude populariseerijana. Loe edasi: Võrus tuleb metsateemaline kontsert

Valgamaa liikumisrajad said kaardistatud

Meeste terviseliikumine „Mehed Liikuma“ kaardistas kokku 15 Valgamaa liikumis- ja terviserada.

„Mehed Liikuma“ eestvedaja Siim Ausmehe sõnul puudub Internetis senimaani hea võimalus tutvuda Valga maakonna liikumisradade kohta käiva infoga. „Eriti hea meel on valminud videode üle, mis loodetavasti aitavad omal moel kaasa ka Valgamaa omavalitsuste kohaturundusega seotud tegevustele,“ lisas Ausmees.

Valgamaa liikumisrade info on leitav aadressil http://www.mehedliikuma.ee/valgamaa-liikumisrajad.html. Kõikide kaardistatud radade puhul on olemas lühitutvustus, videoklipp, pildipank, kõrgusegraafik ja GoogleMaps kaardirakendus.

Valgamaa liikumisradade kaardistamine toimus Valgamaa Partnerluskogu ja Euroopa Liidu Leader-toetuse abil projekti „Mehed Liikuma 2011 Valgamaal“ raames.

Allikas: „Mehed Liikuma“

Beebid hakkavad rahvatantsu õppima

Rahvakunstiseltsi Leigarid beebirühm alustab oktoobris oma sügishooaega ning ootab endaga liituma kuni üheaastaseid lapsi koos vanematega.

Beebirühma tunnid toimuvad teisipäeviti kell 15.30 Tallinnas Pelgulinna Sünnitusmaja Perekeskuses (Sõle 23), esimene tund on 4. oktoobril.

Beebirühm on mõeldud kuni 1-aastastele lastele ja lapseootel peredele. Tundides liigutakse, lauldakse, tantsitakse ja mängitakse rahvamuusika saatel. Sageli on beebirühm koht, kus tehakse esimest korda tutvust rahvakultuuriga, millest kujuneb tegevusala pikkadeks aastateks.

Leigarite beebirühma õpetaja on Solvi Kruus. Rühmaga liitumiseks tuleb täita sooviavaldus kodulehel www.leigarid.ee

Lisainfo: Solvi Kruus, tel 56486965

Patsilabor Kohilas toob kokku üle poolesaja piiga

Teist hooaaga alustanud Kohila Loovuslaboris saab laupäeval alates kella 11-st patse punuda. „Patsid, krunnid, junnid, palmikud, põimikud, kalasabad ja kõiksugu muu sigri-migri, mida juustest on võimalik ehitada, saab professionaalsete juhendajate kaasabil selgeks õpitud ja pähe punutud,“ lubab labori tutvustus.

Pealaborant on õpetaja Merike Tiidrus, teda assisteerivad kuus asjatundjat. Tung laborisse on olnud ootamatult suur, seetõttu on võimalik, et kaalumisele tuleb ka jätkulabori korraldamine.

Möödunud aasta oktoobris Kohilas uksed avanud, igas vanuses inimestele katsetusteks ja loovuse turgutamiseks mõeldud laborid on rahva hulgas omaks võetud ja oodatud.

Loovuslabori eestvedaja, MTÜ Raplamaa Noored juhatuse liikme Anneliis Kõivu sõnul ei ole labor konkreetne hoone või rajatis, vaid mõtteline paik, kus kohtuvad teadmine ja teadmisjanu. „Labor on koht, kus oled vaba oma loomingus – võid julgelt teistest eristuda. Toetame inimeste loovust, pakkudes erinevaid kogemis- avastamis- leiutamis- ja uurimisvõimalusi. Asendame välisele edule ja saavutustele suunatud orientatsiooni sisemisele rikastamisele suunatud mõtteviisiga. Iga kuu avaneb võimalus end katsetada mõnes uues laboris, kuid, tähelepanu!, labor ei ole huviring!, konkreetses laboris saab osaleda vaid korra. Pideva huvi tekkimisel saab loomulikult luua ka erinevaid huvialaringe, mis võimaldavad inimestel neid paeluva huvialaga tegeleda pikema ajaperioodi jooksul.

Laborid on osalejatele tasuta või väikese tasu eest. Gurmetlabor, teatrilabor, seikluslabor, tarbekunstilabor, mustkunstilabor, muusikalabor, fotolabor, filmilabor – need on laborid, kus juba katsetused käinud. Avanemist ootavad huumorilabor ja koomiksilabor.

Loovuslabor loodi, et teostada idee – muuta kogu Kohila vald loovust genereerivaks keskkonnaks. Esimesed laborid avasid uksed eelmise aasta novembris. Loovuslabori ellukutsujad on MTÜ Raplamaa Noored koostöös Kohila vallavalitsusega. Sel hooajal toetab laborit ka Raplamaa Partnerluskogu LEADER meede 5.1.

Vaata ka: www.loovuslabor.ee
Rohkem infot: Anneliis Kõiv, tel 55560083

Kõnõlõmisõga viinaviast vallalõ

Foto: Uma Leht
«29. eloaastas olli ma hinnäst peris sodis joonu. Lühkese püksi, lahkinõ Metallica-hamõ, pass: seo oll’ kõik, mis mul viil alalõ oll’. Kiäki es taha inämb mukka kokko saia ja eski imä ütel’, et parõmb ärku ma inämb tulku.» Nii õkvalt ja karmilt kõnõlõs hindä kotsilõ Priit (40). Kuis tä 11 aastaga iist pääväpäält kainõs jäi ja kuis elo päält tuud nigu nõiaväel kõrda juusksõ, tuud tiidmist tahtsõ Priit ka Uma Lehe lugõjidõga jaka.

Suurt süämehallu joodigu peräst tiidvä pall’o imä, naasõ, latsõ… Tüüandja vanva, ku päält palgapäivä poolõ tüümehe «kaoma» läävä. A sakõst arvatas, et tetä saa-i midägi ja joodik jääski juuma, nikani ku hinnäst koolnus juu.

Priit tunnistas väega õkva, et timä pruuvsõ tävve tiidmisega hinnäst koolnus juvva – elo es olõ inämb elämist väärt. A surm es tulõ: Priidul om hää tervüs ja peris noorõst pääst tekk’ tä kõvastõ sporti kah.

Sõs sai Priidulõ selges, et hirmsa joodigu elo või viil 20 aastakka edesi minnä. Priit otsõ api tohtri käest ja käve kats kõrda Villändin pendlimehe man. Lubasi hindäle, et võtt hinnäst kätte. A midägi avida-s. «Oll’ vallus teedä, et ma ei suta esihindäle antut lubahust pitä,» ütel’ Priit. «Pallõlsi jumalat, et hädäorg lõppõsi…» Loe edasi: Kõnõlõmisõga viinaviast vallalõ

Rahvaloenduseks vaja leida 90 andmetöötluse operaatorit

Eile avanes töökonkurss aasta lõpul algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusele 90 andmetöötluse operaatori leidmiseks, teatab Statistikaamet.

“Andmetöötluse operaatorite ülesandeks on korrastada ja töödelda rahvaloendusel kogutud andmeid,” rääkis 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) personalijuht Palmi Lindjärv. Andmetöötluse operaatoriks saab kandideerida kuni 23. oktoobrini ja operaatorid alustavad Tallinnas asuvas andmetöötluskeskuses tööd 15. detsembril.

Kandidaat peab oskama kasutada arvutit, oskama eesti keelt vähemalt kesktasemel, olema täisealine ja omama vähemalt keskharidust. Operaatoritel on paindlik tööaeg ajavahemikus 7.00-22.00. “See tähendab, et seda tööd on graafiku alusel võimalik teha ka muu töö kõrvalt,” lisas Lindjärv.

Kokku värbab Statistikaamet REL 2011 läbiviimiseks üle 2400 inimese: 15 ringkonnajuhti, 25 personalitöötajat, 132 piirkonnajuhti, 90 andmetöötluse operaatorit ja 2200 rahvaloendajat (sh 200 ooteajal loendajat).

Praeguseks on edukalt lõppenud ringkonnajuhtide ja personalitöötajate töökonkursid. Järgmine töökonkurss kuulutatakse välja 3. oktoobril, kui rahvaloenduse tarvis hakatakse otsima 2200 rahvaloendajat.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011-31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.

Allikas: Statistikaamet

Lodjaseltsi viikingilaev sõidab Pariisi

Lodjaseltsi viikingilaev Turm asus eile teele Euroopa kultuurimetropolide poole, et koos purjevarjuteatri, ansambliga Svjata Vatra, Kinobussi ja Rändava Lodjakojaga vürtsitada Eesti, Belgia ja Prantsuse riigi koostöös sündivaid suurejoonelisi kultuuriüritusi – Eesti kultuuri päev “Bestonia” Antwerpenis ning kultuurifestivali “Estonie tonique” Pariisis.

2009. a valminud viikingilaev Turm viib Euroopasse kaasa ka sõnumi laevandusajaloo harukordsest leiust – Saaremaal hiljuti päevavalgele tulnud muinaslaevast, mis on tõenäoliselt Läänemere vanim leitud purjelaev. Muistsete viikingite kombel merele sügistorme trotsima siiski ei minda. Turm sõidab Paldiskist Antwerpenisse kaubalaeva pardal ja sealt edasi treileril, et Pariisis kõht lõpuks märjaks teha.

Loe edasi: Lodjaseltsi viikingilaev sõidab Pariisi

Esmaspäeval on Euroopa keeltepäev

Esmaspäeval tähistatakse Tallinnas Euroopa keeltepäeva, et seeläbi tähtsustada kõiki Euroopas kõneldavaid keeli: nii suure kõnelejaskonnaga keeli kui ka murdeid, nii põliskeeli kui ka uusi keelekujusid. Eestis korraldab keeltepäeva Euroopa Komisjoni tõlketeenistus ning sel aastal toimub see Tallinna Ülikoolis koostöös Tallinna Ülikooli kirjastusega.

Tallinna Ülikoolis toimub esmaspäeval keelte ja kultuuride päev, kus oma tegevust tutvustavad kultuuriinstituutide ja saatkondade esindajad. Kogu päeva vältel toimuvad ülikoolis ka tasuta keeletunnid algajaile, õppida saab kihnu, hispaania, prantsuse, taani, saksa, udmurdi, norra, poola, ersa, hiina, portugali, leedu, võru ja ungari keelt.

Samas toimub ka tõlkekonverents, kus ettekandeid peavad Eesti tipptõlkijad, kirjanikud, luuletajad ja kirjandusteadlased. Esinejad kõnelevad  oma isiklikust suhtest tõlkimise protsessi, analüüsides, mis neid tõlketöös kõige enam huvitab, inspireerib ja intrigeerib.

Suurel Paunvere Väljanäitusel tuleb taas nunnukonkurss

Täna tuli  Palamusele ära tuua suuremõõtmelised ja iseäraliku väljanägemisega köögi- ja puuviljad , mida soovitakse  esitada XIV Suure Paunvere Väljanäituse ja Laada traditsioonilisele nunnukonkurssile .

Palamuse vallavanem Urmas Astel ütles, et  nunnusid oodatakse reedel, sest siis jõuavad  mõõtjad ja kaalujad tegeleda rahulikult oma tööga . „Vahel on  mulle helistatud laupäeval väljanäituse hommikul ja küsitud, kas sellise suuruse või välimusega aed- või põlluvilja tasub tuua.  Sel juhul ollakse  üldiselt hiljaks jäänud, sest ei jätku aega enam saaduste ülevaatamiseks.”

Paunvere Väljanäituse ja laada  peakorraldaja Reelika Kivimurd  arvas, et raske on prognoosida, missugune köögi-või puuvili tänavu nunnukonkursi võita võib. „Nagu teada, on käesoleval aastal eriti jõudsalt kasvanud kõrvitsad. Väljanäitusele peaksid aga jõudma ka eestimaised viinamarjad. ”

Paunvere laadale oli neljapäevase seisuga registreerunud 912 kauplejat . „Müüjaid tuleb rohkem kui möödunud aastal.  Mitmedki nendest saabuvad Lätist, kust tuuakse kaasa sealseid puunikerdusi, keraamikat ja muudki käsitööd.  Tänavu reklaamisime väljanäitust ja laata ka lõunanaabritele ja pealegi asub Lätis Palamuse valla sõprus-ja koostööpiirkond  Priekuli ,” rääkis Reelika Kivimurd

Raha teenimiseks ei pea aga Paunveres tingimata kaupa müüma. Nimelt kõige atraktiivsema ja huvitama kostüümiga isik või isikud saavad preemiaks 100 00 eurosenti. Möödunud aastal (siis veel kroonides) pälvisid sellise auhinna toitlustajad, kes olid kehastunud köstri perekonnaks.

Seekordset Paunvere Väljanäitust ja laata juhib tänavune Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat Ott Sepp.

 

Jaan Lukas

 

Tartumaal hukkus jalgrattur

Tartu vallas hukkus täna liiklusõnnetuses jalgrattur, kelle isik oli politseil pärastlõunase seisuga tuvastamata.

Õnnetus juhtus kella 13.10 paiku Jõhvi-Tartu-Valga maantee 124. kilomeetril Aovere ristist veidi Tartu poole, kus rattur põrkas kokku veokiga Scania.

Hukkunud mees oli tumedate juustega, umbes 30-40 aastat vana. Rattur kandis sini-musta-valget värvi ratturi spordikostüümi ja punast T-särki. Kiiver oli beež, sini-mustade triipudega, jalas olid mehel Nike tossud ja valged sokid. Jalgratas oli hõbedavärvi Nishiki, musta värvi pakiraamiga.

Politsei ootab kõnesid hukkunu tuvastamiseks telefonides 730 8814 või 110.

Õnnetuse üksikasjad on selgitamisel.

Mõisamängude kontserdisari jätkub Hummuli, Rogosi ja Kõpu mõisas

Kontserdid toimuvad 27.septembril kell 10:20 Hummuli mõisas ja kell 14:00 Rogosi mõisas ning 28.09 kell 11:00 Kõpu mõisas. Esineb ansambel Una Corda koosseisus:  Kristi Mühling (kannel), Liis Viira (harf), Ene Nael (klavessiin).
Kavas: Peeter Süda, Raimo Kangro, Cyrillus Kreek, Mirjam Tally, Ester Mägi, Arvo Pärt – originaallooming ja seaded.

Ansambel Una Corda (itaalia keeles „ühel keelel“; nime võib mõista ka sõnademänguna kui „üks akord“) on üks omanäolisemaid ja kindlasti ainulaadne, väga erilise kõlavärviga pillikooslus. 2009ndal aastal kokkutulnud ansamblisse kuuluvad kolm erinevat näppepilli – klaveri eelkäija klavessiin (klavessiini keelte pihta ei löö mitte haamrikesed nagu klaveril, vaid keeli tõmbavad väikesed konksukesed), suursugune „jumalate pill“ harf ja eesti rahvamuusikast tuttav kannel. Kõigi nende pillide kõla on õrn ja läbipaistev, delikaatne ja helisev, ent ometi üsna erinev – nagu ka nende pillide ajalugu ja kasutusala. Ansambli liikmed, tuntud-tunnustatud muusikud, inspireerivad üksteist mitmeti. Ka heliloojana tunnustatud Liis Viira kaasaegset, improvisatsioonilisusesse kalduvat muusikatunnetust täiendab Ene Naela teadmistepagas varajase muusika maailmast ning rahvusliku värvingu lisab triole Kristi Mühlingu kandlekõla. Siiski pole tegemist rahvapilliansamblitest pärit lihtsa 5 või 7keelse kandlega, vaid Kristi tellimusel konstrueeritud erilise, tänapäevastele nõudmistele vastava kromaatilise kandlega. Ansambli repertuaaris kaalukaimal kohal on eesti muusika, mis hõlmab nii seadeid kui ka spetsiaalselt Una Cordale kirjutatud muusikat. Kavas on meie klassikute Peeter Süda ja Cyrillus Kreegi, aga ka uuema aja heliloojate nagu Raimo Kangro, Arvo Pärdi, Ester Mägi ja Mirjam Tally muusika.

Hoolimata vähesest tegutsemisajast on ansambli Una Corda kontserdikalender olnud väga tihe. Esinetud on nii erinevates kontserdisarjades kui ka festivalidel, mille korraldajateks on olnud Eesti Kontsert, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Kandleliit ja Muusikasõprade Selts. Koostöös Klassikaraadioga on Eesti Raadio muusikafondi salvestatud rohkem kui plaadijagu eesti muusikat, mille hulka kuuluvad nii ansambliseaded (Peeter Süda, Heino Eller, Cyrillus Kreek, Ester Mägi, René Eespere), heliloojate seaded (Helena Tulve, Mirjam Tally) kui ka originaalteosed ansamblile (Elo Masing, Liis Jürgens, Märt-Matis Lill).

Värskas alustab kolmas tantsuklubide hooaeg

Sügis käivitab tantsuklubide hooaja. Tartu tantsuklubi alustas septembri alguses, järgmisel esmaspäeval saavad  kõik tantsuhuvilised jälle kokku tulla Värska kultuurikeskusesse, kus 26. septembril avatakse kolmas tantsuklubide hooaeg. Kell 19 algava tantsuklubi muudavad eriliseks kaks tuntud muusikut Tarmo Noormaa ja Lauri Õunapuu. Tegemist on Lõuna-Eesti rahvamuusikutega, kelle pillilugude ja laulude taustal tore jalga keerutada. Kindlasti tuleb meeldejääv õhtu täis laulu, tantsu ja pillimängu. Lisaks sellele on tantsuklubi hea võimalus saada kokku sõprade-tuttavatega.

Jätkuvalt on oodatud kõik pillimehed, kes soovivad tantsulugude esitamises kaasa lüüa. Ühisele teelauale võib kaasa tuua midagi maitsvat!

Sügis algab hanekurja ilmaga

Täna, kell 12.04 algab sügis. Sügisele eelnenud nädalall täheldati kogu Eestis hanekolmnurkade ilmumist taevasse. Haned lähevad – hallad maas, nii ütleb vanarahva tarkus. hanede uurija Aivar Leito seletab vanasõna: “Tõsi ta on sest hanede massränne vallandub külmade saabudes pesitsusaladele ja see külm jõuab sageli koos hanedega ka meile. Aga vahel ei jõua ja siis võib nende massilist minekut näha ka soojade ilmadega. Esimesed suur-laukhaned ja rabahaned saabuvad meile sügisel Põhja-Venemaalt enamasti septembri alguses, kusjuures rabahaned tulevad enamasti enne suur-laukhanesid. Arvukam sügisränne algab neil sõltuvalt sügise arengust ja ilmast (esimesed hallad ja soodne rändeilm seal) septembri keskpaigast alates.

Hanede massränne toimub Leito sõnul tavaliselt mitme lainena septembri lõpust oktoobri lõpuni. Mõnel aastal on paari päevaga nähtud sadu tuhandeid hanesid. Osa neist rändab meilt peatumata läbi osa aga jääb ka sügisel siia paariks nädalaks nuumatoidule.

Linnu-uurijad on märganud, et kui varem koondusid hanedest valgepõsk-lagled enam rannikualadele, siis viimastel aastatel on tuhandeid laglesid vaadeldud ka kaugel sisemaal. “Sel sügisel on nii hanede kui laglede ränne juba alanud, ehki massrännet pole seni veel täheldatud,” lisab Leito. “kuidas neil pesitsemine läks saab selgeks siis, kui rändeparvedes olevaid noorlinde on piisavalt kokku loetud, esialgu tundub, et aastal polnud viga.”

Käesolev aasta on hanede riikliku seire aasta ning nende vaatlusandmed on teretulnud. Andmed võib kanda elurikkuse andmebaasi http://elurikkus.ut.ee/index.php?lang=est või mailiga hanede seire koordinaator Aivar Leitole (aivar.leito@emu.ee)

Ettevõtlikud naised otsivad Aasta Naist 2011

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon kuulutas välja Aasta Naise 2011 valimised ja kutsub üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama Aasta Naise kandidaate – Eesti Vabariigi kodanikke, ühiskonnaelu aktiivseid mõjutajaid, väljapaistvaid ja oma ametis pädevaid naisi äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal.

Aasta Naine 2011 tehakse teatavaks 10. novembril Tallinna Raekojas. Samas antakse esmakordselt  BPW Estonia Noorte poolt üle Noore Naisettevõtja auhind.

Esimene Aasta Naine valiti 1993. aastal ning selleks kuulutati turismifirma Tallintuur tegevdirektor, Eesti Turismifi rmade Liidu president
Daisy Järva. 17 Aasta Naise seas on näiteks kunagine Tallinna linnapea Ivi Eenmaa, Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja Liis Klaar, kultuuritegelased dirigent Tiia Loitme, tantsujuht Maie Orav, laulu- ja tantsupidude korraldaja Aet Maatee, ärinaised Kehra Tselluloosi ja Paberi Aktsiaseltsi Horizon juhaaja Žanna Botvinkina, AS Samelin juht Leida Kikka, teadlased Birute Klaas, Heidi-Ingrid Maaroos ja Marika Mikelsaar jne.  Mullu pälvis aunimetuse suusataja  Kristina Šmigun-Vähi.

Samuti on kolmel korral valitud Aastate Naise. Selle aunime on pälvinud näitleja Salme Reek ( 1993), professor Marju LAuristin (1997) ja näitleja Ita Ever (2007).

Kandidaate saab esitada kuni 14. oktoobrini kodulehel http://www.bpw-estonia.ee/

Suure-Jaanis tuleb Ernst Idla liikumisfestival

Eesti kuulsa võimlemispedagoogi Ernst Idla 110. sünniaastapäeva tähistamiseks toimub  Suure-Jaani Gümnaasiumi spordihoones 5.-6. novembril Idla päev. Sellega tutvustatakse Eesti ajaloo ühe tunnustatuma võimlemisõpetaja ja tantsupidude alguse juures olnud mehe liikumisõpetust ja harjutusvara. Eesmärk on populariseerida kehasõbralikku ja esteetiliselt kaunist  liikumisharrastust erinevas eas harrastajate seas ja innustada kasutama liikumisvahendina palli.

Idla päevale oodatakse kõiki võimlemisrühmi – nii noori kui vanu nais- ja meesvõimlejaid. Võimeldakse Ernst Idla vanade originaalkavade järgi ja saatemuusikaks kasutatakse võimlemislegendi abikaasa Leida Idla saatemuusikat.  Ühisvõimlemise käigus õpetatakse  ka päris uusi harjutusi.  

Ühisliikumise päev Suure-Jaanis algab 5. novembril kell 12.00 ja lõpeb 17.00. Kõik huvilised saavad väikestele ja suurtele võimlejatele kaasa elama tulla, sissepääs vaba.

 Kes aga soovib Idla liikumissüsteemiga sügavamalt tutvuda, saab seda samas teha  järgmisel päeval, 6. novembril.  Koolitusel on kavas Idla liikumissüsteemi metoodika ja harjutusvara ning palliharjutused erinevatele vanuserühmadele – 3-6- aastastele, 7-10- aastastele, tütarlastele, noorukitele ja täiskasvanutele.

Sündmuse korraldaja on Idla Eesti Selts koostöös TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Spordiselts Kalevi, Suure-Jaani Kultuurimaja ja  Rootsi Idla Ühinguga. Täpsem info ja registreerimine kodulehel www.idlaselts.ee

Rahvusvaheliselt tunnustatud eesti võimlemispedagoog Ernst Idla sündis Oisu mõisas Särevere vallas Hariduse sai Ernst Idla Tallinnas Wagneri erakoolis, Tallinna Peetri Reaalkoolis ja Tallinna Õhtukoolis. Kooliaastatele järgnes osavõtt vabatahtlikuna Eesti Vabadussõjast. Pärast sõda töötas ta võimlemisõpetajana Tallinna erinevates koolides ning tegutses Eesti Spordi Seltsis „Kalev“, kust lähetati ta Berliini Kehalise Kasvatuse Ülikooli. Naasnud 1925. aastal Berliinist, lülitus Ernst Tallinnas aktiivselt vabariigi kooli- ja spordiellu. 1930. aastal avas ta võimlemiskursused, korraldas 1934 ja 1939 Eesti Mänge.

 1940. aasta algul jõudis Idla kümme aastat varem püstitatud eesmärgile – ta rajas iseseisva Ernst Idla Võimlemise Instituudi. Sama aasta aprillis toimunud esinemine „Estonias“ jäi Idla viimaseks suuremaks võimlemisesinemiseks Eesti Vabariigi päevil. 1944 lahkus ta Rootsi, kus jätkas oma võimlemisõpetaja tööd. Idla võimlemisselts tegutseb siiani Rootsis.

 

 

Otepää naiskodukaitse pidutseb miinijahtijal

 

Miinijahtija Ugandi

Otepää naiskodukaitse tähistab täna oma 1. aastapäeva  külaskäiguga Otepää sõpruslaevale – miinijahtija Ugandile.

Mullu 19. septembril alustas 70 aasta järel taas tegevust Naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää jaoskond. Juhatuse esinaiseks valiti Helle Kuldmaa ja aseesinaiseks Inga Kotkamäe. Juhatusse kuuluvad veel Mari Mõttus, Kristel Daniel ja Nadezda Alliksaar.

Otepää sõprus miinijahtija Ugandiga on samuti pea aasta otsa kestnud – 28.oktoobril 2010 allkirjastasid mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede ja Otepää vallavanem Andres Visnapuu Tallinna Miinisadamas sõpruslepingu. Mereväe miinijahtija Ugandi kannab nüüd vööris Otepää vappi.

Tartumaa kultuurikoda kutsub arutelule

Projekti “Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal” tulemusel peaks aasta 2012 kevadel tööle hakkama toimiv Tartumaa kultuurikoda. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt kaasfinantseeritava projekti esimene kohtumine-arutelu toimub 27. septembril kell 15 Tartus Seltside majas (Pepleri 27) ja on avatud kõigile huvilistele.

Projekti “Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal” eesmärgiks on käivitada aprillis 2012 Tartumaa Kultuurikoda – maakondliku kultuurikorraldusele kaasa aitav kolmandat sektorit, avalikku võimu ja omavalitsuste kultuuritöötajaid ühendav koostöökogu. Projekti initsiaator on Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts. Augustis 2012 toimus avalik konkurss, mille abil pandi kokku kultuurikoja töögrupp. Töögrupp hakkab tegelema küsimustega: Miks kultuurikoda vaja on? Milline on loodav kultuurikoda? Millega hakkab kultuurikoda täpsemalt tegelema? Kes kuuluvad kultuurikotta? Milline peab olema valdkondlik ja piirkondlik esindatus kultuurikojas? Kuidas ja kui pikaks ajaks valitakse inimesed kultuurikotta? Milline on kultuurikoja suhe avaliku võimu – maavalitsuse, omavalitsuste – esindajatega?

Kokkusaamise kava on järgmine:
– Projekti “Kaasav kulturikorraldus Tartumaal” lühitutvustus (Margit Reinkubjas)
– Maakondliku kultuurikorralduse hetkeseisu analüüs (Astrid Hallik)
– Teiste maakondade kogemused (Järvamaa, Põlvamaa)
– Mis toimub kultuurikorraldusega riigi tasemel? (Eino Pedanik)
– Töögrupi liikmete ja konsultandi (Rait Talvik) tutvustamine
– Edasise tegevuskava kinnitamine

Konkursil osalesid ja töögruppi kuuluvad: Valter Haamer, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Vanemuise Selts,Merle Ilm, MTÜ TuleLoo,Liis Jaamets, Rannu rahvamaja, Tiina Konsen, Tartu käsitööklubi, Tiigi seltsimaja, Ülle Kool, MTÜ Amme Kannel, Eve Koort, Alatskivi keskkool, Meelis Külaots, Konguta rahvamaja, Kadri Leivategija, Tartu Heino Elleri nim. muusikakool, Madis Mikkor, Noor-Eesti loomekeskus, Mariliis Vanaisak, Rõngu rahvamaja, Kodukant Tartumaa, Toivo Ärtis, Kambja raamatukogu.

Vajalik eelregistreerimine kuni 26.9.11 kell 17, projektijuht Margit Reinkubjas 5226248 margit@infokratt.ee (Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige).