Kuu: september 2011

Täna tuleb Teadlaste Öö

Tänasel Teadlaste Ööl toimub enam kui kolmsada põnevat teadussündmust üle Eesti. Näiteks  Paide vallitorni Wittensteini ajakeskuse üheksal korrusel on elamuslik ekspositsioon eesti ajaloo erinevatest perioodidest. Kukrusel vahetavad Tartu Ülikooli teadlane Erki Tammiksaar ja dokumentalist Riho Västrik vahetuid muljeid hiljutisest Herman Walteri põrmu ümbermatmisest Siberis, Kotelnõi saarel. Samuti esitletakse katkendeid seda teekonda kajastavast filmist. Viljandi Kultuuriakadeemias tegeldakse eksperimentaalarheoloogiaga, Pärnus tutvustatakse ettevõtlust internetis ja uusimaid trende turundusmaastikul.

Tallinna Ülikooli teadlased kergitavad Tallinnas Vabaduse väljakul tähistataval Teadlaste Ööl saladuseloori kaslaste nurrumiselt ning
selle ravivõimelt, samuti tutvustatakse politsei kiirusmõõturile sarnanevat georadarit, mis aitab näiteks arheoloogidel leida maapinnast vanu matmispaiku. Tallinna Ülikooli teadlased korraldavad Teadlaste Ööl teadustube ka Viimsi keskkoolis.

Huviliste meeli köidab ilmselt eriti helifenomen – nurrumine, madalsageduslike helivõngete genereerimine. Uurijad usuvad, et eneseravi võib olla see põhjus, miks nurrumine ei ole kadunud evolutsiooni minevikku. Missugustele tulemustele on teadlased aga uurimustes täpsemalt jõudnud, selgub töötoas. Osalejad saavad proovida vibroakustilise voodi lõdvestavat ja ravivat nurrumist, lisaks on võimalus õppida ise kassi moodi kaasa nurruma ning olla aktiivne osaleja enesetunde parandamisel. 

Teadlaste Öö on Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud üleeuroopaline erinevaid teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboratooriume jt akadeemilisi organisatsioone – ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul toimub palju atraktiivses teadust populariseerivaid ettevõtmisi. Eesti tähistas Teadlaste Ööd esmakordselt 2006.

Teadlaste Öö kavaga saab lähemalt tutvuda http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2011

Õunamahla valmistamise perepäev Luke mõisas

Pühapäeval, 25. septembril kell 12 toimub perepäev Luke Mõisas „Kuidas valmistati õunamahla mõisates?“. Lisaks sügisesed meisterdamised. Tasuta õppepäevale võib tulla perega. See on selle aasta viimane perepäev, teevusi toimub kogu päeva jooksul. Perepäeva ajal on avatud kärnerimaja kohvik.

Lisainfo telefonil 50 88 359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.

Saaremaal hukkus tulekahjus vanem mees

Täna ennelõunal hukkus Saaremaal Leisi vallas puhkenud tulekahjus vanem mees. Tulekahju sai ilmselt alguse hooletust suitsetamisest.

Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 10.32. Päästjate kohale jõudes oli ühekorruseline puidust maja seest suitsu täis ja põles üks tuba. Päästjad sisenesid kohe majja ning tõid välja vanema meesterahva. Tema elu päästa ei õnnestunud. Päästetöö juhi sõnul oli põlemine üpris intensiivne, tuli oli osaliselt levinud ka kööki.

Vastupanu pimedusele

Homme on pööripäev, kust alates kuni kevadise pööripäevani on meie ümber pimedust rohkem kui valgust. Me oleme valguse lapsed, igas elusolendis on killuke Kõiksuse alguse tähesärast. See sära püsib meis koos unistamisvõimega. Just sügistalvine pimenemine on läbi aegade olnud lugude vestmise, mõistatamise ja unistamise ajaks. Nii heidame oma unistuste kiired edasi läbi sajandite, toetades nendega meist sündivaid sugupõlvi. Just samuti, nagu meid toidavad meist eelnevate sugupõlvede unistused ja lood.
Täna on rahvusliku vastupanu päev, millega mälestame 1944. aasta sügisest omariikliku valitsuse moodustamist Otto Tiefi juhtimisel. Eile oli sügisene madisepäev, kui möödus 794 aastat madisepäeva lahingust. Madisepäeval on põnev mõelda võimalikule madisepäeva needusele, mis viis 1217. aasta madisepäeval toimunud lahingus kahe juhi – Kaupo ja Lembitu hukkumisele ja millest alates möödus 700 sügisest madisepäeva, ennekui 1918. aasta kevadisel madisepäeval (esimesel needusest vabal madisepäeval) end taas iseseisvaks kuulutada saime. Nagu oleks keegi sajatanud, et kui te mehed kokkuleppele ei jõua, siis hukkute mõlemad ja teie rahvad jäävad seitsmeks sajandiks teiste rahvaste juhtida.

Sarvesaare Rein ehk Leo Sepp avaldas 1937. aastal näidendi “Kaupo” 11 pildis, kus ta värvikalt kirjeldab Lembitu ja Kaupo kohtumist enne madisepäeva lahingut. Kaupo pakub näidendis Lembitule võimaluse saksa röövvallutusele vastu seista kristliku riigi rajamisega, milleks tal ka paavsti toetus oli. See oleks meile ehk võimaldanud teiste euroopa kristlike väikeriikide taolise arenguloo. Paraku ei jõua mehed näidendis ja ilmselt ka tegelikkuses kokkuleppele kummast saab tulevase riigi valitseja ja hukkuvad mõlemad 1217 madisepäeval…

Samas oli paavsti toel meie maile tekkiv kristlik ja rahvuslik omariik sakslastele äärmiselt vastumeelne. Palju kasulikum oli õigustada alistamist ja röövimist, rääkides endalt pidevalt ristimist mahapesevatest ohtlikest ja verejanulistest pärismaalastest. Kummaline on vaid see, et me sakslastele meelepärast lugu tänase päevani oma ajaloona edasi räägime. On sellel rahval alles vägi ja meediamõju, mida me endilt raputada ei suuda!
Sama vana plaat pandi täie hooga uuesti käima 1343, kui Rootsi kuningas Magnus Erikssonile alluvate Turu ja Viiburi foogtide laevad olid eestlaste ülestõusu turvamas Tallinna reidil. Kümmekond aastat varem ostis kuningas saksa võlavangist vabaks Lundi piiskopkonna Skoones. Tallinna ja Lundi vahel oli tihe side, Tallinna piiskop Olav, kes koos nelja eestlasest kuningaga Paides vangi võeti, käis poolteist aastakümmet varem Skoones Ystadis kirikut sisse õnnistamas, nagu raidkiri kiriku õuel tõendab.
Aga saksa kroonikud edastasid ajaloomeediasse sõnumi verejanulistest, süütuid kloostrivendi hukkavaist ning ilmselgelt haldussuutmatutest paganatest, kes hädasti vajavad Liivimaa ordu karmi kätt maa ja rahva ohjes hoidmiseks. Ja seda sõnumit edastame tänapäevani oma ajalooõpikuis…
Küllap on õige võtta ajalugu oma kätesse ja kõnelda sellest nõnda, et see meid edasi kannaks.
Pimenemise ajal on meie tegemiseks unistada meie rahvast läbi järgmise seitsmesaja aasta ning kõnelda lugusid, mis meid sinna kannavad.
Autor: Mikk Sarv

Waldorfkool otsib toitlustajat

Tallinna Vaba Waldorfkool Tuulemaa tänaval otsib oma koolile toitlustajat või kokka, et lapsed saaksid tervislikku ja võimalusel taimset toitu. Kooli toitlustamise korraldamine on hetkel veel arengujärgus, kuna soovitakse pakkuda oma lastele ja õpetajatele parimat. Hetkel tuuakse valmistoit kohale ja serveeritakse, kuid puudub võimalus menüü osas kaasa rääkida seal hulgas tellida taimset toitu ja magustoitu. Ka praegune toidu jagaja töötab koolis ajutiselt. Seega head ideed on teretulnud. Huvilistel võtta ühendust kooli direktoriga Kaili Nurgaga (kaili@nurk.eu).

Vana mees pääses tulest eluga

Kolmapäeva õhtupoolikul Järvamaal Albu vallas puhkenud tulekahjus õnnestus päästjatel põlevast majast välja tuua 71-aastane mees.

Teade Albu vallas Järva-Madise külas asuva elumaja põlengust tuli häirekeskusele kell 16.38. Päästjate saabudes põles kahekordne kivimaja juba lahtise leegiga. Kustutustööde käigus toodi majast välja 71-aastane mees, kelle kiirabi toimetas haiglasse.

Põleng kustutati kella 21.07-ks. Süttimise põhjus on selgitamisel.

Liivimaa Mihklilaat ja pidu

Valga Linnavalitsus, Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus, Valga Muuseum, MTÜ-d segakoor Rõõm, Valga Käsitöökelder ja Roosi Käsitöö kutsuvad kõiki Liivimaa Mihklilaadale ja peole Valga kesklinna 1. oktoobril kell 9-16.

Laat toimub Kesk tänaval ja muuseumi hoovis ning meelelahutusprogramm kultuuri- ja huvialakeskuse esisel platsil. Tutvu ajakavaga!

Laadale oodatakse müüma aiasaaduste, taimede ja loomade kasvatajaid, käsitöömeistreid, meemüüjaid, puidust mööbli valmistajaid, erinevate toiduainete müüjaid, ehete valmistajaid jne. Müügiplats tasuta, kauplejatelt ootame kaubavalikust annetust suurele loteriile.

Müügikohtade registreerimine kuni 30. septembrini telefonil +372 766 9970, e-post info@valgakultuurikeskus.ee

Lisainfo: Valga Linnavalitsuse kultuurinõunik Merce Mäe telefonidel +372 5345 3457 või +372 766 9914

B. Kangro kirjanduspreemia saab lastekirjanik Grethe Rõõm

Bernard Kangro kirjandusauhinna komisjoni ettepanekul saab tänavuse kirjanduspreemia lastekirjanik Grethe Rõõmu raamatu „Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek“ eest.

Grethe Rõõm (34) elab Võrumaal Rõuges Tindi külas. Rõuges sündisid ja jõudsid raamatukaante vahele „Lohe Lembitu lood: pahandus Ööbikuorus“ (2009), „Lohe Lembitu lood: kitserööv“ (2010) ja „Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek“ (2010). Praegu on kirjanikul käsil Lohe Lembitu lugude kolmas raamat.

Võru maavalitsus annab B. Kangro nimelist kirjandusauhinda välja 1990. aastast, et teadvustada ja väärtustada Võrumaaga seotud kirjanike loomingut. Preemia esimene laureaat oli väliseesti kirjanik Bernard Kangro, kelle sünnist möödus 18. septembril 101. aastat. Mullu pälvis auhinna kirjanik Rein Põder raamatu eest “Unustatud”.

Tänavuse preemia nominentide loendi koostas Võrumaa Keskraamatukogu, valides vahemikus septembrist 2010 kuni septembrini 2011 ilmunud kirjanduse seast Kangro-preemia statuudile vastavad teosed. Auhind antakse laureaadile üle 14.oktoobril kell 16 Võru Avatud Ateljees täiskasvanud õppija nädala maakondlikul lõppüritusel.

Britt Vahter
britt.vahter@mv.werro.ee
+372 786 8318

Üle-eestiline fotokonkurss “Märka mind!”

Foto: Rivo Tarum “See on minu karjamaa”, mullu peaauhinna võitnud

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus kutsub osalema fotokonkursil “Märka mind!”

Osaleda saab kolmes vanuseklassis: kuni 11-aastased, 12-16-aastased, 17-aastased ja vanemad. Konkursi eesmärk on märgata ja jäädvustada looduses ka väiksemaid elus või eluta looduse elemente. Olgu need siis putukad, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed või midagi täiesti eriskummalist. Oluline on, et see, mida pildistad, nõuab eraldi märkamist või millel on eriline saamislugu.

Eriauhinnad Elva puhkepiirkonnas ja VVV matkaradadel pildistatud fotodele ning parimale talvisele fotole.
Konkursil osalemise tähtaeg on 1. oktoober 2011.
Zürii töös osalevad loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes.

Tutvu konkursi tingimustega.
Info tel +372 525 4172 või triinu@vvvs.ee
Ootame rohket osavõttu!

Fotokonkursi läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Suvel laineid löönud jutuvestja esineb oktoobris taas Viljandis

Pärimusmuusika sõbrad on oktoobri keskel oodatud Viljandisse traditsioonilisele lõikuspeole. Teiste seas astub lavale maailmakuulus Jamaika juurtega jutuvestja Jan Blake, kelle esinemist hindasid paljud tänavusuvise Viljandi pärimusmuusika festivali kõrghetkeks. 14. ja 15. oktoobril Pärimusmuusika Aidas peetava lõikuspeo programmijuht Tarmo Noormaa rääkis, et kahte päeva on mahutatud kümmekond kontserti, mis aitavad meenutada XIX Viljandi pärimusmuusika festivali eredaimaid elamusi, aga toovad publikuni ka täiesti uusi muusikaelamusi.

“Meil õnnestus tagasi kutsuda jutuvestja Jan Blake, kes suvises Viljandis sadadesse inimestesse positiivsust. Nüüd tuleb ta uute lugudega ja võtab endaga kaasa Elevandiluuranniku dodomängija ning jutuvestja Kouame Sereba. See saab kindlasti olema lummav paarisesinemine,” sõnas Noormaa. Suvel silma jäänud esinejate kõrval tähtsustab tänavune lõikuspidu ka soome-ugri rahvaste pärandit, tuues koostöös Fenno-Ugriaga peo esimesel õhtul publikuni hõimupäevade suurkontserdi ning udmurtide ansambli Ekton Korka tantsuõhtu. “Tahame kontserdieleamuste kõrval pakkuda vahetuid tantsulisi elamusi, sest pärimusmuusika esmane funktisoon on enamasti olnud just tantsu saatmine,” selgitas Noormaa.

Eelpool nimetatute kõrval esinevad pärimusmuusika lõikuspeol energilist folkrokki viljelev bänd Nikns Suns, näppepillide meister Gjangstas Päradais, traditsioonilist tantsumuusikat mängiv noortepunt VEM ning kanneldajad Kadri, Lepasson, Kati Soon ja Ann-Maria Piho.Ühisnimetaja Vetelkõndijad all tuntust kogunud luuletaja Kristiina Ehin ja muusik Sofia Joons tulevad kuulajate ette uue kavaga “Vormsi perestroika”, mis räägib legendaarsest Vormsi usujuhist ning hiiukannelde põletajast Lars Johan Österblomist. Lõikuspeo kulminatsiooniks annavad Eesti Pärimusmuusika Keskus ja Raadio 2 tänavustele rahva lemmikutele kätte etnomuusika auhinnad ehk Etnokulbid.

Lõikuspeo programm
Pildid Jan Blake`i esinemisest suvisel festivalil (fotograaf Ülar Mändmets)

Lisainfo:
Rannar Raba, Eesti Pärimusmuusika Keskuse avalike suhete juht
rannar.raba@folk.ee
+372 527 6915, +372 434 2055

Siseministeerium otsib kodanikupäeva aumärgi kandidaate

26. novembril tähistatakse Eesti Vabariigis kodanikupäeva, mille raames tunnustatakse kodanikuaumärgiga inimesi, kes on andnud märkimisväärse panuse ühiskonna elu ja kodanikukasvatuse edendamisele. Siseminister kuulutas välja konkursi kodanikuaumärgi kandidaatide leidmiseks.

„Kodanikupäev on pühendatud kõigile Eestis elavatele inimestele. Sellel päeval on saanud traditsiooniks tunnustada vastutustundelisi ja kaasinimeste suhtes hoolivana silma paistnud Eesti kodanikke,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher.

Siseministeeriumile esitavad kodanikuaumärgi kandidaate maavanemad, Eesti Linnade Liit, Eesti Mittetulundusühingute- ja Sihtasutuste Liit ning Eesti Kaitsevägi. Kandidaatide ettepanekuid võivad esitada nii üksikisikud kui ka organisatsioonid eelnimetatud asutustele kuni 24. oktoobrini.

Kandidaatide ettepanekud vaatab läbi siseministeeriumi juurde loodud komisjon, mis valib välja 17 auväärset kodaniku. Komisjoni kuuluvad esindajad Riigikogust, Riigikantseleist, siseministeeriumist, kultuuriministeeriumist, haridus- ja teadusministeeriumist, Eesti
Linnade Liidust ning Heateo Sihtasutusest. Kodanikupäeva aumärgi üleandmise tseremoonia toimub 25. novembril.

Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tähistamaks tema õigusi ja kohustusi 26. novembril – Eesti Vabariigi kodanike dokumenteerimise aastapäeval. 26. novembril 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta, millega loodi esmakordselt juriidilises tähenduses mõiste „Eesti kodanik“ ning sisuliselt oli tegemist Eesti riigi esimese kodakondsusseadusega. Kodanikupäeva tähistamise ning aumärkidega tunnustamise traditsioon sai alguse 1998. aastal.

Valeria Jegisman
Siseministeeriumi pressinõunik
Tel +372 612 5227, +372 529 3885
valeria.jegisman@siseministeerium.ee

Tartus avab taas uksed rahvarõivakool

24. septembril on Eesti Rahva Muuseumis esimene koolikell neile, kes on pääsenud rahvarõivakooli kaheaastasele kursusele. Rahvarõivakool on Tartus tegutsenud aastast 2004 ja muutumas aina populaarsemaks. Juba on olemas ka nimekiri neist, kes nõus ootama kaks aastat, et järgmisele koolitusele pääseda.

Rahvarõivakool on kaheaastane koolitus, tegutsemas seekord neljapoolse koostöölepingu alusel. Koostööpartneriteks on Eesti Rahva Muuseum, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Jõgevamaa Koostöökoda. Jõgevamaa Koostöökoda on saanud toetusrahad PRIASt.

Rahvarõivakoolis valmistavad kahe aasta jooksul ühe rahvarõivakostüümi ja lisaks laiendavad oma rahvarõiva-alaseid teadmisi pikaajalise kogemusega õpetajate ja etnograafide abil.

Koolituse üheks eesmärgiks on lõpetajatest saada oma piirkonnas laia silmaringiga inimene, kes aitab ja nõustab vajadusel rahvarõivaste kandjaid (tantsu,- laulu jm kollektiivid) valida rahvarõivaid, teab ja oskab juhendada nende tellimise keerulist protsessi jms.

Õpetajateks on Rahvarõivakoolis Silvi Allimann, Virve Valtmann- Valdson, Piia Rand, Reet Piiri.

Vahekokkuvõtteid tehakse Rahvarõivakoolis Rahvarõivapäeval, mis on traditsiooniline kevadine õppepäev ERMis ja kuhu on oodatud kõik, kel huvi.

Lisainfo: Janne Vaabla, tel +372 510 6341

Ansambel Triskele esitleb oma uut albumit “Kodavere laulud”

Foto: Triskele.ee

Tartu ansambli Triskele kuuenda plaadi “Kodavere laulud” esitluskontsert algab 24. septembril kell 15 Liivi Muuseumis. Liivi muuseum on Alatskivi vallas tegutsev vaimukeskus.

Ansambli liige Toivo Sõmer rääkis, et plaadi projekt sündiski tänu Liivi muuseumile, mille direktriss Mari Niirta kutsus ansambli kohalikku pärimust tutvustama. Ansambel otsiski arhiivist materjale ja leidis, et Kodavere kihelkond on olnud omal ajal kohalik keeleline ja kultuuriline keskus. Nii loodigi programm Kodavere keelest ja muusikast ning sündis ka idee jäädvustada see heliplaadile.

Sama plaadi esitlus Tartus on kavas 7. oktoobri õhtul Tartu Folgiklubi raames Vilde I korruse kohvikus.

Ansambel Triskele on siiani otsinud arhiividest, seadnud ja esitanud vaimulikke rahvalaule. Plaat “Kodavere laulud” on aga keskendunud regilauludele, leidub ka uuemaid refräänilisi rahvalaule. Ansambli stiilis sulanduvad erinevad elavad muusikatratsioonid, algmaterjalid on leitud rahvaluule arhiivist.

Heliplaadi valmimist toetasid kultuurimisteeriumi Peipsiveere programm, Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Tartumaa ekspertgrupp ning Alatskivi vald. Heliplaadi salvestas helistuudio Helikodu, mille tehnika on soetatud Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusel, Helikodu on sotsiaalne ettevõte, mille eesmärgiks on Tartumaa rahvamuusika salvestamine ja plaadistamine.

Helinäited ja plaadi kujundus!

Lisainfo: Toivo Sõmer, tel +372 5567 1134

Skulptor Endel Taniloo on oma mõtted ja mälestused raiunud raamatusse

Foto: Sille Annuk

Laupäeval, 24. septembril kell 14 esitletakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) skulptor Endel Taniloo elulooraamatut „Teekond muusa juurde“. Raamat annab nauditavas keeles ülevaate iginoore ja elurõõmsa kunstniku põnevast elukäigust.

“Monumentalist jumala armust“ ja lugematute kunstiajalukku läinud tööde autor, õppejõud, tulihingeline kunstielu korraldaja ja kultuurielu edendaja on alati olnud uudishimulik elujälgija – talletatut jagab ta nüüd lugejatega. „Elu on ime“, kinnitab Endel Taniloo ja jutustab oma teose lehekülgedel elu heledamatest ja ka tumedamatest päevadest.

Raamat on illustreeritud rohke pildimaterjaliga ning sisaldab Endel Taniloo tööde ja näituste täieliku nimestiku.

Väljaande esitlusel räägib Endel Taniloo elust, kunstist ja kivi hingest, vaatamiseks on väljas tööd „Mehhiklanna“ (1957), „Emarõõm“ (2011) ja „Viltuse suuga“ (2011). Musitseerib mitu Taniloode põlvkonda ja loomulikult ka maestro ise.

Endel Taniloo elulooraamat „Teekond muusa juurde“ on alates esitluspäevast müügil Eesti Rahva Muuseumi poes. Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Rahva Muuseum ja korporatsioon Revalia.

Lisainfo:
Sirje Madisson, ERMi Sõprade Seltsi sekretär
E-posti sirje.madisson@erm.ee või tel +372 742 1428 , +372 5804 3394

Rogosi mõis kutsub sügislaadale

Laupäeval, 24. septembril 2011 algusega kell 12 ootab Rogosi mõis kõiki huvilisi Ruusmäele, et üheskoos veeta meeldiv päev ostes-müües-vahetades traditsioonilisel Rogosi sügislaadal!

Sündmuse Facebook’i leht!

Lisaks kauplemisele:
12.30 – muttide mokalaat rahvamajas
13.00 – õpituba: hanesulgedest padi veimevakka
14.00 – Lõuna prefektruuri korrakaitsebüroo narkokoera demonstratsioonesinemine mõisa õues
15.00 – Haanja valla üldplaneeringu arutlus rahvamajas
16.00 – autorehvi vahetamise võistlus naistele
Rogosi rammumehe võistlus

Perenaised! Tooge kaasa oma retsepti järgi valmistatud hapu-, soola- või marineeritud kurgid.

Kohalikud pillimehed! Teiegi olete oodatud mängima. Ning bänd “Rogosi” on kindlasti kohal!

Täpsem info:
Sirje, tel +372 516 5728
Mare, tel +372 514 7531
Ruusmäe Noorteklubi koduleht

Laulupealinna saatesarjas esinevad Otepää inimesed

TV3-s hakkab alates 25. septembrist pühapäeviti kell 19.30 jooksma uus saatesari “Laulupealinn”. Pühapäevases saates esineb Otepäält Otepää Gümnaasiumi 3. klassi tüdruk Liisabet Urm.

Selle aasta lõpuks saab Eesti endale laulupealinna ja seda tänu rahvale, kes laulupealinna TV3 ekraanile jõudvas suurejoonelises sarjas valima hakkab. Seitse tuntud ja armastatud lauljat pöörduvad oma kodukohta, et leida endale õiged laulupartnerid ning koos nendega veenda televaatajaid ja kohtunikke, et just see kodupaik on laulupealinna tiitli vääriline. Eestimaa erinevaid paiku esindavad publiku poolt armastatud lauljad järgmiselt: Kohila – Birgit Õigemeel; Otepää – Marju Länik; Kohtla-Järve – Tanja Mihhailova; Kärdla – Ott Lepland; Tartu – Toomas Lunge; Pärnu – Taimo Toomast; Laagri – Koit Toome.

Pühapäevastes uhketes ja ootamatusi täis otsesaadetes esitavad staarid ette antud teemadel muusikanumbreid koos oma vähem- ja enamtuntud partneritega. Paraku langeb igas saates televaatajate ja kohtunike otsusel üks paik konkurentsist välja. Muusikalisi esitusi kommenteerivad otsesaadetes erinevad eksperdid, teiste hulgas Anne Veski, Ivo Linna ja Zenja Fokin. Oma nõusoleku võimaluse korral eksperdina saates osalemiseks on andnud ka kultuuriminister Rein Lang.

TV3 sügishooaja lipulaevaks oleva saatesarja lõpuks selgub üks võitja, kes viib oma kodukanti ihaldatud tiitli ning 20 000 € kohalikuks heategevuseks. Põnevuse kõrval pakub saade “Laulupealinn” nauditavaid esitusi tunnustatud lauljate koostöös seni avalikkusele tundmatute muusikaannetega meie endi keskelt.

Avasaates tutvustatakse kõiki osalisi ning alates 2.oktoobrist näeb staare koos kohalike talentidega ka üles astumas.

Rosmal algab Vanemate Kooli neljas õppeaasta

Põlva külje all Rosmal tegutseva waldorfkooli ja -lasteaia tegevust korraldav MTÜ Rosma Haridusselts jätkab juba neljandat õppeaastat Vanemate Kooli tööd. Kolmapäeval, 21. septembril algava õppeaasta fookuses on looduse aastaringiga seotud pühad ehk pööripäevad ja lapsevanemate oma initsiatiiv, st tunnid „lapsevanemalt lapsevanemale“.

Inimene elab ja tegutseb kooskõlas maailma ja loodusrütmidega. Pööripäevad annavad aastaringile rütmi, toimub valguse kvaliteedi
muutus. Üleminekul ühest seisundist teise on alati arenguvõimalus. Vanamete Koolis tuleb lähemalt juttu sellest, mida kõnelevad meile
aastaringipühad, mis on tänapäeval nende pühade mõte, kuidas leida nende tähistamisest jõudu ning kuidas seda kõike vahendada lastele.

Vanemate Kooliga haakuv initsiatiiv „lapsevanemalt lapsevanemale“ sündis Rosma kooli ja lasteaia visioonipäeval ning seisneb selles, et lapsevanemad ise tutvustavad üksteisele omi töid ja tegemisi, hobisid, huvi pakkuvaid teemasid, reise või muidu põnevaid ettevõtmisi.

Neljanda õppeaasta esimese poolaasta tunnid on 21. septembril, 19. oktoobril, 2. ja 30. novembril. Esimene tund on kolmapäeval, 21.
septembril kell 18.00-20.30 ja toimub nagu ikka Rosma koolis:
– ühised mängud, Külli Volmer,
– ettekanne sügisesest Miikaeli-ajast ja selle tähendusest inimeseks olemisele, Heli Kudu,
– trumm ja retsitatsioon “Püha Miikaeli mõõk”, mida 29. septembri õhtusel etendusel „Miikaeli võitlus Draakoniga“ kooli õuel kaasa lugeda, Riina Velmet ja Külli Volmer,
– vahetund ehk üürike aeg kooli ja kodu vahel, kui süüakse võileiba, juuakse teed ja aetakse juttu.

Vanemate Kool on avatud kõigile lapsevanematele ja huvilistele, kellel on küsimusi lapse kasvamise toetamise ja waldorfpedagoogika kohta. Osalemine on tasuta, kuid Vanemate Kooli tegevust võib toetada annetuse korras.

Rosma kool on kujunenud aastatega tugevaks waldorfkooliks, mis pakub valikuvabadust hariduses tervele Kagu-Eesti piirkonnale. MTÜ Rosma Haridusselts, mis korraldab waldorfkooli ja -lasteaia tegevust, on tunnistajaks teadlike perede lisandumisele, kellest mõnigi on valinud elukoha just Rosma kooli või lasteaia pärast. Aastatega kogunenud Rosma hariduskogukond aga aina tugevneb ning vanemad soovivad üha rohkem panustada seltsi tegevusse ja arengusse.

MTÜ Rosma Haridusselts korraldab 21 aasta eest asutatud waldorfkooli ja kuus aastat tagasi loodud waldorflasteaia tegevust. Rosma seltsi pere elab laiali üle Põlvamaa ja Võrumaa – kooli ja lasteaeda käib lapsi kokku 11 omavalitsusest. Haridusseltsi juhatus koosneb vanematest ja õpetajatest ning teeb tööd vabatahtlikult. Tegemist on puhtalt kodanikualgatuse baasil tegutseva kooli ja lasteaiaga, õppetöö sisu ja vaimse kvaliteedi eest vastutab õpetajate kolleegium.

Johannese Kool Rosmal ja lasteaed Täheke on kujunenud Kagu-Eesti piirkonnaüleseks ning unikaalseks haridusasutuseks, mis pakub tavapärase koolisüsteemi kõrval võimalust õppida riiklikult tunnustatud waldorfõppekava alusel ja tagab soovijatele valikuvõimaluse hariduses. Kool ja lasteaed tegutsevad Eesti hariduse suurkuju ja haridusuuendajana tuntud Johannes Käisi sünnipaigas.

Waldorfharidust kirjeldatakse kui hetkel suurimat ülemaailmset sõltumatute koolide liikumist. Maailmas on 65 riigis ligikaudu 1000
waldorfkooli ning 2000 koolieelse hariduse asutust. Ligi 100-aastase traditsiooniga waldorfpedagoogikat viljeletakse Eestis juba 21 aastat. Kaks vanimat waldorfkooli on Johannese Kool Rosmal ja Tartu Waldorfgümnaasium. Eestis tegutseb hetkel seitse waldorfkooli, mis on kõik loodud lastevanemate initsiatiivil ja tegutsevad kodanikualgatuse korras.

Lisainfo:
Külli Volmer, MTÜ Rosma Haridusseltsi õpetaja ja kolleegiumi liige
Tel +372 530 22793
E-post kylli.volmer@mail.ee

RMK õppepäev “Vanast uus” Haanja teabepunktis

Riigimetsa Majandamise Keskuse Loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkond korraldab Haanjas pühapäeval, 2. oktoobril 2011 näputööhuvilistele õppepäeva „Vanast uus“.

Õppepäev algab kell 10 RMK Haanja teabepunktis. Päev lõpeb orienteeruvalt kell 15. Õppepäevast saab osa võtta kuni 30 inimest (igal täistunnil korraga 6 inimest). Tehakse paku- ja taimetrükki naturaalsest materjalist kangale (linane, puuvillane jms). Kaasa võtta puhas tekstiilese, mis ei ole enam uus (kott, põll, T-särk, padjapüür, lina jne). Mustri trükkimiseks kasutame puulehti ja trükipakke (templeid). Värv, millega trükime, on spetsiaalselt tekstiilile trükkimiseks, mis pärast kinnitamist on pesukindel.

Meilt on vajadusel võimalik osta ka kotte (a´5,00 EUR) ja rätikuid (a´1,60 EUR), millele peale trükkida.

Õppepäeva juhendab ja meisterdajaid vajalike materjalidega varustab Võrus asuva Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi tegevusjuht Marika Sepp.

NB! Kuna meisterdamisel saab korraga igal täistunnil kaasa lüüa maksimaalselt 6 inimest, siis soovijail tuleb kindlasti eelnevalt end õppepäevale registreerida hiljemalt 29.09.2011, kas telefonil +372 524 0187 (Krista Näkk) või e-postiaadressil: haanja.teabepunkt@rmk.ee.

Registreerida saab kellaajaliselt järgnevatele täistundidele: 10, 11, 12, 13, 14. Õppepäev on osavõtjatele TASUTA.

Kohtumiseni RMK Haanja teabepunktis!

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava ekspertarutelude kokkuvõte

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamise käigus viidi septembri keskpaigas kohapeal läbi ekspertarutelud, kus kohalikud elanikud said koos valdkonna ekspertidega arutleda looduspargi väärtuste üle, kaardistada probleeme ja välja pakkuda vajalikke tegevusi piirkonna väärtuste kaitseks.

Korraldati kolm arutelu – Rõuges, Haanjas ja Kütiorus. Igal koosolekul keskenduti eri teemale – Rõuges arutleti veekogudega seotud teemadel, Haanjas olid teemaks loodusmaastikud ja liigid ning Kütiorus niidud, sood ja kultuurmaastikud. Korraldajatel on hea meel, et lisaks kutsutud valdkonna ekspertidele jagus igale koosolekule ka kohalikke huvilisi, kes aruteludes aktiivselt osalesid ja sellega kaitsekorralduskavasse oma panuse andsid.

Iga koosoleku alguses tutvustati põgusalt kaitsekorralduskava olemust ja suvel läbiviidud töid ja inventuure, mis peatselt on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehelt internetist. Seejärel anti teemasse sissejuhatuseks sõna valdkonna ekspertidele – Rõuges rääkis järvedest Ingmar Ott Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskusest, Haanjas metsadest Anneli Palo Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudist, Tarmo Evestus Keskkonnaametist rääkis metsadega seotud liikidest ning Kütioru keskuses rääkis niitudest, soodest ja kaitsealustest taimeliikidest Eesti Maaülikooli botaanik Kaili Kattai. Peale ettekandeid asutigi arutelude juurde. Arutelude eesmärk oli  välja selgitada, mida kohalikud inimesed looduspargis väärtuslikuks peavad, kus näevad kitsaskohti ja missuguseid tegevusi peavad looduspargis tarvilikuks. Kaasarääkijate seas oli nii maaomanikke, turismitalunikke kui lihtsalt aktiivseid kodanikke, osalemas oli ka mitmete ametkondade esindajaid – lisaks Keskkonnaameti ametnikele lõid kaasa ka esindajad piirkonna omavalitsustest ja Riigimetsa Majandamise Keskusest.

Kõikidest aruteludest jäi kõlama, et kohalikud peavad looduspargi peamiseks väärtuseks just elulaadi koos kõige selle juurde kuuluvaga – kaunis ja korrastatud maastik, loodusväärtused ja Haanjamaa rahvas. Rõhutati, et kohalikud põliselanikud austavad ja oskavad Haanja loodusväärtusi hoida. Leiti, et  kohaliku kogukonna ja keskkonnaametnike vahel võiks olla rohkem koostööd, et looduspargis inimesi nõustada, kuidas nad oma igapäevaelu saaksid mõistlikult korraldada nii, et see ka looduskaitsereeglitega kooskõlas oleks. Väärtustena hinnati ka avatud vaateid, supluskohti ja maastiku mitmekesisust. Väärtustest enam toodi välja probleeme – veekogudega seoses räägiti palju supluskohtade kinnikasvamisest, muret tegid paisutamisega seotud küsimused. Metsade valdkonnas toodi välja ranged raiepiirangud sihtkaitsevööndis ning see, et tihtipeale metsaomanikud ei tea, kuidas metsa nii majandada, et see piirangutega vastuollu ei läheks. Niitudega seotud aruteludel tõusetusid peamiselt võsastumise ja purustamisega seotud probleemid.

Üheskoos püüti leida ka lahendusi ja pakkuda kaitsekorralduskavasse välja tegevusi, mis edaspidi olukorda parandaks. Näiteks leiti, et kindlasti tuleks ette näha paisutusrajatiste ja maaparandussüsteemide ülevaatamist ja korrastamist. Samuti sooviti, et keskkonnakaitseametnikud oleksid valmis metsaomanikke rohkem nõustama ja abistama, kasvõi üheskoos metsa läbi käima, et selgeks teha, mida on lubatud ja mõistlik ette võtta. Vajalikuks peeti niitmise ja purustamisega soetud tegevuste paremat korraldamist ning seada neile tegevustele kindlamad ajalised piirangud. Mitmel koosolekul käis läbi ka nii-öelda kohaliku järelevalve küsimus, leiti, et ka kohapeal on olemas teadmine heaperemehelikust käitumisest loodusväärtustega ning selleks puhuks võiks ellu kutsuda näiteks kohaliku pargivahi või nõuandva kogu, kes või mis oleks ametkondadele võrdväärseks partneriks. Juhul, kui kellelgi, kes aruteludel ei osalenud, on mõtteid ja ideid mida jagada soovitakse, siis tasub kindlasti need kava koostajatele edastada. Mõistagi võivad pöörduda ka need, kes aruteludel osalesid, kuid soovivad veel midagi täiendada või lisada. Peale ekspertarutelusid asuvadki kava koostajad kava projekti kokku panema, sellega saavad kohalikud tutvuda aasta lõpus, kui toimuvad avalikud väljapanekud ja arutelud, kus taas oodatakse igakülgsed tagasisidet.

Oma mõtteid, ettepanekuid ja küsimusi kaitsekorralduskavaga seotud küsimustes võib edastada Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistile Jaanus Tanilsoole (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon: 5322 9241) ja AS Kobras keskkonnaeksperdile Kadi Kukele (kadi@kobras.ee, telefon:  7300 316). Infot leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Kaitsekorralduskava koostamisega tegelevad Keskkonnaameti tellimusel Eesti Maaülikool, AS Kobras ja OÜ Vesterra, tööd rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Lilli Küla Arendamise selts pakub hobusesõnnikut

Käes on aasta parim aeg istutamiseks ja aia kevadeks ettevalmistamiseks. Seoses sellega pakub Lilli Küla Arendamise selts 24. ja 25. septembril Viimsis ja Rae vallas pakkuma kenasti pakitult parimat põllurammu – hobusesõnnikut.

Tegemist on puhta ökoväetisega (ilma saepuru või kõrrelisteta), natuke laagerdunud ja vänge haisu kaotanud. Ühes kotis on 30 l, hind 5 eurot. Sobib hästi roosidele, kurkidele, viljapuudele (vt www.lilliagro.ee). Kasvuhoonesse piisab kahest-kolmest kotist. Andke märku, kes kindlasti soovib! Toome teile kenasti koju kätte!

Kätlin Jäger, MTÜ Lilli Küla Arendamise Selts

A-hepatiidi leviku peatamiseks on tõhusaimad
ennetustöö ja vaktsineerimine

A-hepatiidi viirus. Foto: www.infectedby.us

Viljandimaal on leidnud ametliku kinnituse 38 inimese haigestumine A-hepatiiti. Haigestumus on kasvanud, kuid õnneks mitte hüppelisest.

Eile Viljandi maavanema juurde kogunenud tervise- ja veterinaarametiesindajate peamiseks kõnealuseks teemaks oli ennetustegevus kõige kindlama võimaluse – vaktsineerimise kaudu.
Kuna kõikidele vaktsineerida soovijatele ei ole praegu tagatud vaktsiini olemasolu, siis otsiti lahendust, kuidas tagada kindlustunne neile, kes ise on vaktsineerimiseks valmis.

“Olukord on mõneti väljunud meie ringist, edasisse koostöösse tuleb kaasata ravimiamet ning selgitada kõiki võimalusi vaktsiinide kättesaadavaks muutmisel”, sõnas Viljandi maavanem Lembit Kruuse.
“Apteegid kui eravõtted ei saa ju vaktsiinide olemasolu ja turvalisuse tagamise eest riigis vastutust endale võtta,” lisas ta. “Kui hulgilaos vaktsiini ei ole, siis ei saa ka apteek seda endale tellida.”

Terviseameti esindaja Jelena Sova sõnul panevad teda kõige rohkem muretsema inimeste hoiakud: “Iga euro, mis on tervisele kulutatud, on investeering tervemaks eluks” ning selgitas veelkord, et peamine on
ennetustöö tõhusus, mis algab sõna otseses mõttes meie puhastest kätest.

“Haigusel ei ole kindlat kodu, see käib mööda inimesi ning maakondi ja leviku peatamine on meie kõikide ühine mure”, sõnbas Viljandi maavanem Lembit Kruuse.

Tiina Pihlak, Viljandi maavalitsuse pressiesindaja

Algab konkurss „Aasta betoonehitis 2011“

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutavad täna välja konkursi „Aasta betoonehitis 2011”.

„Eesti betoonehituse maine on hea, betooni vastupidavus ja kergesti vormitavus annab arhitektidele ja inseneridele piiramatu tegutsemisvälja,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Mati Laurson (fotol). „2011. aastal on valminud ja valmimas mitmeid huvitavaid betoonehitisi, mis kõik võiksid ka
konkursil osaleda.“

Konkursiga soovitakse kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule, tõsta betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mainet.

„Betoon ühe olulisema ehitusmaterjalina on kodumaine ehitusmaterjal, mille kõik põhikomponendid saadakse Eesti maavaradest,“ sõnas Eesti Betooniühingu tegevdirektor Peeter Kokk. „Betoonehitise konkursi eesmärgiks on tutvustada ja tunnustada õnnestunud betoonehitisi ja nende loojaid ka laiemalt.“

Konkursile võib esitada ehitisi (hooneid ja rajatisi), mis antakse tellijale üle 2011. aasta jooksul ning mida ei ole antud konkursile varem esitatud.Esitada võib ka konstruktsioone ja menetlusi.

Võidab objekt või menetlus, kus oluline panus on olnud Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonmaterjalidel. Võidutöö valimisel arvestatakse ka objekti projekteerimise ja ehitamise professionaalsust ja nõudlikkusastet, kvaliteeti ja innovaatilisust.

Peaauhind kuulub võiduidee autorile – arhitektile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja ja betooni tarnija. Konkursile tööde esitamise tähtaeg on 1. detsember 2011. a.

Žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad. Žürii kokkukutsujana toimib konkursi korraldaja.

Võitja kuulutatakse välja 12. betoonipäeval 2012. aasta märtsis

2010. a. Betoonehitiseks tunnistati eramu Pirital. Peaauhind – arhitekt Andres Lember, Male Maja OÜ.
Tellija auhind – eraisik, konstruktori auhind – Inseneribüroo Ekoteh OÜ, ehitaja auhind – Ruul Projekt OÜ, betooni tarnija auhind – AS Rudus.

Lisainformatsioon: Mati Laurson, tel: 7309 830; 50 34 916: e-post: mati@savekate.ee; Peeter Kokk, tel: 648 1918; 51 87 198; e-post: betoon@betoon.org; Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor, tel: 648 1918; 51 82 662; e-post: eetl@eetl.ee
www.betoon.org
www.hot.ee/eetl

Piirivalvurid pidasid kinni neli meest 30 kasti salakaubaveoga

Foto: Lõuna prefektuur

Pühapäeval pidasid Saatse kordoni piirivalvurid Põlvamaal kinni neli meest 30 kasti Eesti Vabariigi maksumärgita tubakatoodetega, mille arvestuslik aktsiis moodustab üle 22 000 euro.

18. septembri öösel pidasid piirivalvurid Värska vallas kinni neli Eesti kodanikku vanuses 17-49 eluaastat, kellelt võeti ära 30 kasti. Kastides oli kokku kuni 300 000 EV maksumärgita sigaretti.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jane Pajus ütles, et kolm salakaubaveos kahtlustatavat meest on varem erinevate süütegude eest karistatud.

Asjaolude väljaselgitamiseks alustas Maksu- ja Tolliameti uurimisosakond kriminaalmenetlust karistusseadustiku salakaubavedu käsitleva paragrahvi järgi (§ 391 lg 2 p 2). Süüdimõistmisel saab selle kuriteo eest karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega.

Kristina Kostina, Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik