Kuu: september 2011

Algab kasupäeva korjandus

Maavalla koda kuulutab välja kasupäeva korjanduse, et koguda raha ja vara hiite uurimiseks ja hoidmiseks, kodulehe, teabevahetuse, trükiste, loengute jt sündmuste ning koja muude tegemiste tarvis.

Koja tegevuse aluseks on vabatahtlik töö ja peamiseks sissetulekuks annetused. Seepärast ollakse tänulikud igasuguse abi eest.

Annetada on võimalik Maavalla koja pangaarvele nr 333805270003 Sampo Pangas, samuti kodade kokkusaamistel ning eelneval kokkuleppel mujal.

Kasupäeva korjandus toimub 1.-30. septembrini. Rahvakalendris on kasupäev (29.09.) üks nn postipäevi, mis jagab majandusaasta talve- ja suvepooleks. Kasupäevast algab talviste tööde poolaasta.

Lähem teave: tel. 56 686 892, koda@maavald.ee, www.maavald.ee

Tunnustame hiie sõpra!

Maavalla koda kutsub üles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud.

Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata head eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi säilimisele. Hoides hiisi, hoiame oma rahva elujõu sügavamaid juuri.

Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud.

Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 porikuud (31.10.) Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51004.

Hindamiskogu tutvub esitatud andmetega ning määrab Hiie sõbra aunime. Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja 19.11. Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel.

Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo, Paluküla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo
Sepp ning Lehmja hiietammiku hoidja Mari-Ann Remmel. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.

Ajalooline looduslik pühapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pühad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit, samuti uuemad ristipuud.

Ligikaudu 2500 teada olevast ajaloolisest looduslikust pühapaigast on riikliku kaitse all vähem kui viiendik. Nendestki on paljud armetus seisundis, kuna neid pole osatud või tahetud kohaselt ja väärikalt hoida. Taunitavas käitumises on aga sageli süüdi vaid teadmatus. On ju paljude inimeste juured katkenud ning kooliõpikuis kõneldakse pühapaikadest napilt ja kohati vääralt.

Oktoobris saab Võrus õppida India pea- ja näomassaaži

Pühapäeval, 2. oktoobril 2011 kell 10-18 toimub Võrus aadressil Kreutzwaldi 34 (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor) India pea- ja näomassaaži meistri Vicky (Inderjit Parwana) baaskursus.

India peamassaaž hõlmab käsivarsi, selja ülaosa e õlavöödet, kaela, pea, kõrvu ja osa näost. Tehakse istudes ja õliga. Mõjutab kogu organismi, parandades verevarustust. Avab energiakanalid, paneb silmad, näonaha särama, vähendab kortse, vähendab juuste hallinemist, väljalangemist, paneb need vohama, leevendab stressi ja peavalusid. Soovituslik teraapiate arv 7 korda, 1- 2 korda nädalas.

Baaskursus sobib kõigile huvilistele, näiteks:

  • Emad-isad saavad õppida, kuidas oma lapsi ja teisi pereliikmeid turgutada, aidata neid näiteks stressirohketel õppeperioodidel, tõstes nende sooritusvõimet ja tasakaalustades organismi tegevust;
  • Massööridel on võimalus saada lisateadmisi- ja oskusi edasi arenduseks (kõrgeim tase on ICM Guru International – koolitab ICM metoodikat rahvusvahelisel tasandil);
  • Juuksurid ja kosmeetikud saavad igapäevatööks vajalikud massaaživõtted, millega oma klientidele kasulikud olla.

Hind osalejale Võrus on 60 eurot. Kui ühest organisatsioonist osaleb 3 või enam koolitatavat, siis on soodustus 20%. Vickyle on kõrvalkoolitajaks tema abikaasa Katrin Aedma, kes aitab keeleliselt koolituse arusaadavaks teha.

Koolitus koosneb 2 osast:
Teoreetilises osas räägib Katrin  india pea- ja näomassaaži ICM seosest metameditsiiniga, näo ja kaelalihastest.
Praktilises osas tehakse koos Vickyga  läbi kõik ICM sammud ja saab selgitusi, kuidas ja miks midagi teha just nii, nagu tehakse.
Vitamiinipauside ajal saab kosutada nii meelt kui keha.

Koolitusele tulles on vajalik:

  • pudel vett;
  • kirjutusvahend;
  • õhuke saunalina (rannalina), et mahub endale ümber keerata;
  • peakate (pärast õlisele peale);
  • selga mugavad riided, vahetusjalatsid;
  • puhtad juuksed;
  • hea tuju ja avatud meel.

Kõik koolituse läbinud saavad ka sellekohase tunnistuse.

Infot:
India pea- ja näomassaaž IMC
Idamaa.com
Katrin Aedma koolitused

Võru koolituse info ja registreerimine kuni  29. septembrini:
Helle Kivi, e-post hellekivi@hotmail.com või tel +372 5452 1962

 

Euroopa Liidu kosmoselaev saab Eesti lapse nime

1. septembril sai avalöögi Euroopa Komisjoni kosmoseteemaline lastejoonistuste võistlus, mille võitja nimi antakse ühele Euroopa Liidu Galileo võrgustiku satelliidile. Võistlus kestab 15. novembrini.

Joonistusvõistlus on mõeldud 9-11-aastastele lastele ja toimub Euroopa Komisjoni Galileo programmi raames. Galileo on Euroopa iseseisev satelliitnavigatsiooni süsteem, mille käigus lennutatakse kosmosesse vähemalt 27 satelliiti. Joonistusvõistlus toimub kõigis 27 Euroopa Liidu liikmesriigis 2011. aasta jooksul ning iga riigi võitja saab kosmosesse omanimelise satelliidi.

Joonistusvõistluse žürii liikme ja Tartu Ülikooli füüsika instituudi kosmose- ja militaartehnoloogia töörühma juhi Mart Noorma sõnul on tegemist väga haruldase võimalusega. „Ühe eesti lapse järgi nimetatakse ligikaudu 200 miljonit eurot maksev kosmoselaev, mis toob inimkonnale tulevikus palju kasu,“ ütles Noorma. „Galileo satelliitide võrgustik on Euroopa Liidu suur samm kosmosetehnoloogilise ülemvõimu suunas ja selle arendamises löövad kaasa ka Eesti spetsialistid.“

Võistlusel osalemiseks peab iga laps valmistama pildi teemal “Kosmos ja kosmoselend”. Pildil võivad olla näiteks tähed, raketid, planeedid või satelliidid. Kasutada võib mis tahes joonistamis-, maalimis- ja värvimismaterjale ning –tehnikaid ja loomulikult fantaasiat. Pildid tuleb seejärel sisse skaneerida või teha neist foto ja laadida üles Galileo joonistusvõistluse kodulehele.

Peale Mart Noorma kuuluvad võistluse Eesti žüriisse veel laulja Laura Põldvere ja riigikogu liige, endine kultuuriminister Laine Randjärv. Võitja kuulutatakse välja 2012. aasta jaanuaris toimuval auhinnatseremoonial, kus võitjale antakse üle diplom ja auhind, mis kujutab nende järgi nime saanud päris-satelliiti.

2011 ja 2012 aastal tähistatakse Eestis teadusaastat. Loe lähemalt!

Lisainformatsioon:
Kristine Mumma, Powerhouse OÜ
E-post: kristine.mumma@powerhouse.ee, tel: +372 699 8032

Pärnus toimub pühapäeval autovaba päev

Pärnu Linnavalitsus, MTÜ Pärnu Kahe Silla Klubi ning GoBus Pärnu korraldavad 4. septembril autovaba päeva. Päeva eesmärk on propageerida tervislikke eluviise ja alternatiivsete transpordivahendite kasutamist. Pärnu on jalgrattaga sõitmiseks ning jalgsi käimiseks sobilik linn.

3.-4. septembril on ratturite rõõmuks üles seatud tasuta valvega jalgrattaparkla. 3. septembril asub valvega rattaparkla Pärnumaa Rahvaspordituru ning Jüri Jaansoni Kahe Silla lastejooksu keskuses – Port Arturite vahelisel väljakul.

4. septembril asub valvega parkla Pärnu Sadama parklas vana silla kõrval. Parklad on avatud 3. septembril kell 10-16 ning 4. septembril kell 9.30-15. Rattaparklasse saab jätta rattaid, mis on lukustatud!

Autovabal päeval kutsutakse inimesi üles kasutama ka ühistransporti.

29. augusti linnavalituse istungil otsustati, et autovabal päeval on kõigil linlastel ja meie külalistel võimalik kasutada tasuta ühistransporti, sest mida rohkem me eelistame ühistransporti autodele, seda enam vähendame müra- ja heitgaasireostust linnas.

Pärnu linn on aastast 2002 WHO Euroopa Tervislike Linnade Võrgustiku liige ja 2010. aastal koostati Pärnu linna terviseprofiil, millest tulenevalt kavandatakse elanikkonna tervist väärtustavale hoiakule ja käitumisele ning eluviisi kujundamisele suunatud tegevusi. Järgides WHO Euroopa Tervislike Linnade Võrgustiku põhimõtteid ning arengustrateegiaid kogu Euroopas, on asutud tervist toetava linnakeskkonna sihipärasele arendamisele, väärtustatakse ümbritsevat linnakeskkonda ja elutingimusi.

Lisainformatsioon:
Tarmo Meresmaa, Kahe Silla jooksu peakorraldaja, info@2silda.ee

Eesti meistrivõistlused löögimängus toimusid Manniva külas

Meistrid Eero Sikka ja Merlin Palm. Foto: Mats Soomre

Golf on viimasel ajal Eestis üha enam populaarsust koguv spordiala. Tõsi ta on, et odav ala see just ei ole, kuid samas ei pea selleks ka miljonär olema, et mängida saaks. Tänase seisuga on meil Eestis kokku kaheksa golfiklubi ja enam kui 2000 aktiivset golfarit.

Selle aasta Eesti meistrid löögimängus selgitati aga välja möödunud nädalavahetusel Jõelähtme vallas Manniva külas asuvas Eesti Golfi ja Kantri Klubis. Võistluste peakorraldajaks oli Eesti Golfi Liit. Eriline on siinjuures asjaolu, et Jõelähtmel peeti meistrivõistlusi esimest korda, kuna möödunud 17 aastat on üritust korraldanud Niitväljal asuv Tallinna Golfiklubi.

Kolme pika ja põneva päeva jooksul selgusid ka meistrid, kelleks osutusid Eero Sikka Saare Golfiklubist ja Merlin Palm Tallinna Golfiklubist. Parim naiskond oli samuti Niitväljalt koosseisus Annika Meos, Merlin Palm ja Anastasia Kharchenko.

Parim meeskond aga EGCCst: Mait Schmidt, Janar Toomesso ja Jan Larsson. Tulemusi saab näha Golfboxi vahendusel siit.

Võistlustele registreerus 117 osavõtjat, kelle hulgas oli ka golfareid Venemaalt ning Rootsist. Välismaalt tulnud mängijad aga võistlesid väljaspool arvestust, kuna meistrivõistlusi peetakse vaid Eesti Vabariigi kodanikele.

Golfiliidu presidendi Peep Põldsammi sõnul oli väljak väga heas korras, sest äsja olid lõppenud Omega Mission Hills Euroopa kvalifikatsioonivõistlused. See oli juba teine kord, mil EGCC võitis õiguse antud prestiižset turniiri korraldada.

Fotosid meistrivõistlusest saab näha Eesti golfifotograafi Mats Soomre Facebooki lehel.

Rohkem uudiseid Eesti ja välismaa golfielust saab aga lugeda Eesti Golfi Blogi vahendusel.

Kohal käis Leo Siemann Kuusalu külast

PRIA kutsub maaelu mitmekesistamiseks investeeringutoetust taotlema

12. septembrini saavad mikro- ja väikeettevõtjad taotleda PRIAst toetust investeeringuteks, millega kaasajastada maapiirkondades ettevõtlust, luua töökohti ja pakkuda teenuseid väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist. Käimasolevas taotlusvoorus on maaelu mitmekesistamise väikeprojektidele toetuste maksmiseks 10,2 miljonit eurot, üks taotleja võib seda toetust programmperioodil 2007-2013 saada kuni 100 000 eurot. Nii jätkub seekord toetust rohkem kui sajale ettevõtjale.

“Kui enamasti on maaelu investeeringumeetmete puhul üsna konkreetselt piiritletud, mille jaoks ettevõtja toetuseraha kasutada saab, siis maaelu mitmekesistamise toetuse puhul on tegevuspõld väga lai,” märkis PRIA arengutoetuste osakonna juhataja asetäitja Sigmar Suu. Ka maainimene tahab kohapeal kasutada selliseid teenuseid nagu linlane – mitmesugused (remondi)töökojad, pesumaja, rätsep, kingsepp, iluteenused ja palju muud. Ka põllumajandustootjatele on selle meetme abil võimalik teenuseid pakkuda: viljakuivati, põhupelletite tootmine, heina rullimine, villaveski jne. Puhkajad ja külalised tahavad eest leida majutus- ja söögikohti, minna sauna ja ratsutama, osta kohalikku käsitööd ja sooja leiba. “Varasemad taotlusvoorud näitavad, et maaettevõtjatel on põnevaid ja originaalseid ideid: laste liikluslinnak, invakämping, sepikoda, autode tehnoülevaatuse keskus, kauplusauto, tuuleveski rekonstrueerimine, hambaravi-seadmete soetamine,” loetles Sigmar Suu.

Elluviidud projektid aitavad tõsta maaelu kvaliteeti ning toovad kohale tuntust ja uusi külastajaid. See omakorda suurendab kohalike inimeste võimalusi tööd leida, teenuseid ja kaupu müüa. Maaelu mitmekesistamise investeeringutoetuse abil saab rajada või parendada ettevõtluseks vajalikke hooneid, soetada ja paigaldada seadmeid, investeerida tootmise kaasajastamisse, turu-uuringutesse, litsentsi või patendi saamisse, bioenergia tootmisse turustamise eesmärgil. Toetuse saamise tingimustega saab põhjalikumalt tutvuda PRIA kodulehe vahendusel.

Taotlusi võetakse PRIA maakondlikes büroodes vastu 12. septembrini, seejärel algab dokumentide menetlemine ning toetuste määramise tähtaeg on 16. jaanuar 2012. Selle meetme käimasolev taotlusvoor on programmperioodil 2007-2013 viies. Aastatel 2008-2010 oli kaks taotlusvooru nn väikeprojektide rahastamiseks (toetuse piirmäär kuni 100 000 eurot) ning kaks taotlusvooru suurprojektidele (toetuse piirmäär 300 000 eurot). Kokku on neljas taotlusvoorus PRIAsse laekunud 972 taotlust 102,7 mln euro saamiseks. Toetusesoove on alati olnud rohkem kui vooru eelarves raha. Kokku on PRIA määranud 612 ettevõtjale 55 mln euro ulatuses toetusi.

Pärast toetuse määramist on ettevõtjatel kaks aastat aega oma projekt ellu viia ja PRIAle kuludokumendid esitada, pärast mida toetus välja makstakse. “PRIA soovitab siiski alustada projektide elluviimist võimalikult varakult, et kiiresti muutuvad turusituatsioonid- näiteks ehituses – ei saaks hiljem takistuseks. Tööde ja kaupade kallinemise puhul pole võimalik PRIAlt lisaraha saada,” märkis Sigmar Suu.
Maaelu mitmekesistamise meetme toetusi on PRIA seni välja maksnud kokku 23,2 mln eurot.

Üle 300 õpilase veedab muuseumiõppepäeva ERMis

Reedel, 2. septembril toimub ERMis suur koolipäev. Üle 300 õpilase Tartu Forseliuse Gümnaasiumist osaleb muuseumiõppe programmis. 2.–5. klass omandab mänguliste tegevuste käigus teadmisi Raadi ajaloost, samuti tutvustatakse neile põnevaid esemeid ERMi kogudest. 6.–12. klass tutvub ERMi näitustega giidide saatel, saades teada, kes on eestlane, millised toitumistavad on üheksas Euroopa riigis, lisaks ka lühiülevaade postiajaloost.

„See on põnev väljakutse nii muuseumile kui ka koolile,“ ütles ERMi giid-metoodik Virve Tuubel, kes loodab, et toimuv inspireerib ka teisi koole viima oma õppepäevi muuseumisse. Lisaks erinevatele teadmistele, mida on võimalik omandada näitusekülastuste kaudu, pakutakse õpilastele võimalust ka ise käed külge lüüa ja meisterdada endale meene. Vanemale koolieale näidatakse ka filme rahvakultuurist. Nooremad koolilapsed saavad teadmisi mänguliste tegevuste kaudu.

Lisainfo: Virve Tuubel, giid-metoodik, telefonil +372 735 0425 või e-posti aadressil virve.tuubel@erm.ee

SEB Tartu Rattamaraton kogub populaarsust

Foto: Kaimo Puniste

Rahva – ja tervisespordi jätkuvast populaarsusest annavad märku ka Tartu Rattamaratoni registreerimisnumbrid. Esimese vooru lõpuks oli end spordipeole kirja pannud 4463 inimest 11 riigist, mis tähendab pea 10-protsendilist kasvu võrreldes eelmise aastaga. Viimane päev end maratonirajale üles anda on 17. september.

Eelmisel aastal panid end esimeses voorus kirja 4103 ratturit. Kõikide aastate lõikes oli aga enim registreerunuid 2009. aastal, mil esialgne registreerimisvoor tõi maratonile üle 4200 osaleja. „Tänavune aktiivne registreerimine esimeses voorus purustas kõikide seniste  maratoniaastate rekordid,“ ütleb Indrek Kelk, SEB 14. Tartu Rattamaratoni võistluste direktor. „Ootame maratonirajale nii profirattureid kui ka harrastajaid. Juba praegu on maratonirada korrastatud ja tähistatud. Kõik kes soovivad, saavad sinna veel enne suurpäeva treenima minna,“ lisab ta.

Foto: Kaimo Puniste

Tartu Rattamaraton ületas 5000 osaleja piiri 2008. aastal, mil ürituse kõikidel distantsidel lõpetas kokku 5213 spordisõpra. Senine maratoni osalejaterekord pärineb aga eelmisest aastast kui finišijoone ületasid 6439 suurt ja väikest ratturit. „Kas möödunudaastane osalejatenumber saab sel korral ületatud, selgub juba vähem kui kolme nädala pärast,“ ütleb Kelk ning kinnitab, et korraldusliku poole pealt on maraton selleks valmis.

Maratoni põhisõidud distantsidega 89 km ja 40 km peetakse pühapäeval, 18. septembril stardipaigaga Otepääl Tehvandi Spordikeskuse staadionil ning finišiga Elva lähedal all asuvas Tartumaa Tervisespordikeskuses. Päev enne, 17. septembril ootavad lapsi Tartus Tähtvere Spordipargis toimuvad TILLUsõit ja MINImaraton. Samal päeval toimub spordipargi BMX-rajal ka 10. Tartu Maastikurattasprint.

Nädal enne põhisõite, 11. septembril, korraldab Klubi Tartu Maraton sarnaselt eelnevate aastatega soovijatele rajaga tutvumiseks ühistreeningu. Maratonile saab registreerida Klubi Tartu Maratoni koduleheküljel, Klubi Tartu Maraton büroos (Laulupeo 25, Tartu) ning Hawaii Expressi kauplustes üle Eesti.

Lisainfo maratoni ja ühistreeningu kohta!

Plektrum Festival 2011 uurib seekord ELU

Aastal 2011 toimub järjekorras üheksas Plektrum festival, seda 8.-18. septembril Tallinna erinevates paikades. Sel aastal on festivali kandvaks teemaks “Elu?”. Eluteemaline on ka 2011 aasta festivali programm, mida jagub kümneks päevaks.

Plektrum toob Tallinna maailma suurmetropolide vaimu ja ebatavalisi elamusi, esitledes ja uurides kaasaegse kultuuri, kunsti, muusika ja hariduse kokkupuutepunkte. Rahvusvaheline festival pakub juba 9ndat korda peateemast elust inspireeritud nüüdisklassika ja elektroonilise muusika kontserte ja pidusid, kohtumisvõimalust maailma tipptegijatest kunstnike ja mõtlejate, VJ-de ja DJ-dega, linnaruumi installatsioone, kunstiprojekte ja performance’eid, õpitube, tehnoloogiat ning keskkonnasäästlikku ja kogukonnapõhise koostöö mõtteviisi arendavaid sotsiaalprojekte.

Programm:

Vaata – Lúmine Ibrentum, Ludo ergo sum, Plektrum kino, Interaktiivne performance MÄLUPILT

Kuula – Meistriklass: Kuniyuki (JPN), Reinhard Flender (GER); Kontsert: Bareljeef – Helid ja kujundid, Prosthetic brain, Elu elektroonika – New Japanese Electronic Artists In Estonia, Egress – Glitterbug + Ronni Schendar live (GER/ISR), Plektrumi Klubiöö, Laste disco

Mõtle: Workshop: Uue eluorganismi sünteesimine Joe Davis (MIT, USA), Open P2P Design; Mõttemasin: Joe Davis, Alan N. Shapiro (USA), Ars Electronica FutureLab, Mõttemasin ja ÖÖÜLIKOOL

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas.
Lisainfo Plektrumi kodulehelt!

Parlamendi lugemissaalil täitub 20. tegevusaasta

20 aasta jooksul on parlamendi lugemissaal teenindanud ENSV Ülemnõukogu viimast koosseisu ja Eesti Riigikogu alates 1992. aastast.

Parlamendi raamatukoguna on Rahvusraamatukogu ülesanne õigus-, ajaloo- ja politoloogiaalase kirjanduse komplekteerimine ja andmebaaside loomine. Parlamendi liikmeid ja Riigikogu ametnikke teenindatakse Toompea lossis asuvas parlamendi lugemissaalis. Toompeal asuvat parlamendi lugemissaali külastab kuni 40 inimest päevas, aastas esitatakse ligi 2000 eri raskusastmega päringut.

Lugemissaalis on avariiulitel ligikaudu 6 000 trükist, peamiselt teatmeteosed ja nn parlamendivaldkondadesse kuuluvad teavikud, kõik Eesti maakonna-, päeva- ja nädalalehed ning välisperioodika. Kogu uuendatakse pidevalt infovajaduse muutumisest lähtudes. Tavapärastele raamatukoguteenustele lisaks pakutakse spetsiaalselt parlamendile suunatud infoteenuseid, koostöös Riigikogu Kantseleiga koostatakse Riigikogu tegevust kajastavaid väljaandeid ja näitusi, korraldatakse infootsingukoolitusi ja üritusi.

Eesti Rahvusraamatukogu avas Riigikogu teenindamiseks lugemissaali Toompea lossis 1. septembril 1991. Parlamendiraamatukogu ülesandeid täidab Rahvusraamatukogu alates selle asutamisest 1918. aastal Riigiraamatukoguna.

Lisainfo: Marju Rist, parlamendiinfo keskuse juhataja, tel +372 630 7308, Marju.Rist@nlib.ee

Nordecon alustab täna töödega Aruvalla-Kose teelõigu rajamiseks

Nordecon AS alustab homme välitöödega Tartu maanteel kilomeetritel 27-40 Aruvalla-Kose teelõigu rajamiseks, kus esmajärjekorras tegeletakse raadamisega, millele järgnevad septembri jooksul ka ehitustööd Pirita jõe piirkonnas.

„1. septembril tõmmatakse saed käima ning objektil alustatakse raadamistöödega. Samuti alustatakse septembris ettevalmistustöid Pirita jõe piirkonnas kogujatee silla ning kogujatee ehitamiseks,“ lausus Nordecon ASi teedeehituse direktor Jaanus Taro. „Sel aastal teostame töid vaid olemasoleva maantee kõrvale jäävatel aladel – nii häirib see liiklejaid kõige vähem.“

Jaanus Taro sõnul sõlmiti Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimis- ja ehitusleping tänavu 15. aprillil ning koheselt alustati ka täiendavate uurimustöödega ning projekteerimisega. Esimeses järgus valmisid projektid Pirita jõele rajatava kogujatee sillale ning samasse piirkonda rajatavale kogujateele, kuhu on ehitaja nende valmimisel planeerinud suunata olemasoleva Tartu maantee liikluse, et võimaldada põhimaantee vana Pirita jõe silla asemele rajada uued sillad. Projekteerimistööd kestavad paralleelselt ehitustöödega kuni järgmise aasta suveni.

„Kui eelnevatel kuudel toimus tegevus paljuski töölaua ja arvuti taga, siis nüüdsest hakkavad liiklejad ja kohalikud elanikud üha rohkem osa saama reaalsest ehitustegevusest objektil. Tulenevalt väga lühikesest ehitusperioodist tuleb ehituse käigus ette kindlasti liikluse ümbersuunamisi – samas on tööd planeeritud nii, et lõik on alati läbitav tavaliiklusele,“ selgitas Jaanus Taro.

Suuremaid liikluse ümberkorraldamisi on oodata järgmise aasta sügisest kuni objekti valmimiseni 2013. aasta augustis.

Jaanus Taro sõnul on Aruvalla-Kose teelõigu rekonstrueerimise põhieesmärgiks liiklusohutuse tõstmine, kus tähtis osa on kanda samatasandiliste ristmike kadumisel ning kohaliku liikluse ning kergliikluse eraldamisel põhitee liiklusest. Samuti paraneb tee kvaliteet. „Selle ehituse käigus rajatakse muu hulgas Eestisse esimene rohesild ehk ökodukt, mille kaudu saavad suuremad metsloomad ohutult maanteed ületada. Väikeloomade liikumiseks ja rändeks rajatakse tee alla spetsiaalsed truubid.“

Aruvalla-Kose lepingu käigus projekteeritakse ja ehitatakse olemasolev Tallinn-Tartu maantee 13,05 km pikkusel lõigul ümber 2+2 sõidurajaga ja eraldusribaga I klassi maanteeks. Vastavalt eelprojektile ehitatakse 2 eritasandilist liiklussõlme ja 2 ristet, kokku kolme viadukti (üks Kurena ristel ja kaks Kuivajõe liiklussõlmes) ja kahe tunneliga (Kolu liiklussõlm ja Liiva riste) põhimaantee sillad üle Pirita jõe ja Kuivajõe, rohesild, kogujateed ja kergliiklusteed koos neil olevate rajatistega, samuti ehitatakse müratõkked, paigaldatakse põrkepiirded ja maanteevalgustus, rajatakse haljastust ning paigaldatakse liikluskorraldusvahendeid.

Nordecon AS on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud auditeerimata käive oli 2010. majandusaastal ligi 100 miljonit eurot

Lisainformatsioon:
Jaanus Taro, Nordecon ASi teedeehituse direktor
Tel: + 372 616 1200, e-post: jaanus.taro@nordecon.com

Eesti Erametsaliit: maaomanike hoiatusaktsiooni ei toimu

Eesti Erametsaliit teatas oma eilsel pressikonverentsil, et alates 1. septembrist algama pidanud maaomanike hoiatusaktsioon jahipidamise keelustamiseks enam kui 170 000 hektaril jääb ära. Keskkonnaminister, kelle juhtimisel on toimunud läbirääkimised jahiseaduse eelnõu koostamisel, on püüdnud arvestada kõigi osapoolte huvidega ja olulisemad kokkulepped on saavutatud.

„Tänaseks on meie hoiatusaktsiooni alustamisel seatud eesmärgid olulises osas täitunud,“ põhjendas EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Läbirääkimised seaduseelnõu koostamisel on käivitunud ja olulisemad kokkulepped saavutatud.“ Ando Eelmaa märkis, et ehkki mõned kompromissid pole maaomaniku jaoks meeldivad, on aktiivsel maaomanikul uue jahiseaduse jõustumisel võimalik jahipidamist oma maal oluliselt enam mõjutada. „Lepingu nõue maaomaniku ja jahimehe suhete korraldamisel loob eeldused suhtlemiseks võrdsetel alustel. Samuti saavad maaomanikud tulevikus piisava üksmeele korral jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Väikeulukite jahi korraldamise õiguse saab maaomanik olenemata oma kinnistu suurusest. Ulukikahjustuste korral tekib seaduslik alus kahjustuste kompenseerimist nõuda,“ tõi Eelmaa välja maaomaniku jaoks olulised seadusemuudatused.

EEML juhatuse esimees lisas, et kindlasti ei saa maaomanikud rahul olla kahjustuste kompenseerimise korraga. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et kahjustused tuleb korvata piisaval ja õiglasel määral. Jahimeeste piisavalt põhjendamata soov igal juhul senised jahipiirkonnad säilitada jätab meie jahindusse alles probleemide allika, millest me ajapikku loodetavasti vabaneme.“

Ando Eelmaa avaldas, et edasiste aktsioonide vältimise eeldus on see, et tänaseks kokku lepitu lähiajal ka uue jahiseadusena realiseerub.

Eilse presskonverentsi küsimusi-vastuseid saate lugeda erametsanduse infoportaalist.

Uue Maailma tänavafestival toob aia tänavale

Tuleval nädalavahetusel, 3.-4. septembril 2011 toimub Tallinnas Uue Maailma asumis viiendat korda tänavafestival, mille teema on sel aastal “Aed tuleb tänavale”. Uue Maailma tänavafestival toimub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 raames.

Uue Maailma tänavafestivali eesmärk on tuua elu tänavatele ja laiendada inimeste arusaama tänavaruumi kasutusvõimalustest. Selle raames avavad kohalikud aedades kohvikuid, toimuvad tänavaturud, kontserdid, töötoad lastele ja täiskasvanutele ning palju muud.

Aiateemaga seoses ilmestavad festivali ajal Uue Maailma tänavaid taaskasutatavatest materjalidest valmistatud ajutised taimekonteinerid. Nii luuakse asumisse tavalise asfaldikõrbe asemele mitmekesine ja inimsõbralik tänavaruum. Uue Maailma aias on festivali ajal avatud kohvikud, plaate keerutavad DJ-d ning pühapäeval on seal tihe loengute ja töötubade programm.

Vaata täienevat kava siit!

Festivali esitleb Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011, korraldab Uue Maailma Selts.
Sündmust toetavad Tallinna linn, Euroopa Komisjoni Esindus Eestis, Bauhof, A le Coq, EcoOil.

Allikas: Bioneer.ee

Põlvamaal hukkus tulekahjus mees

Ööl vastu neljapäeva kell 1.43 sai häirekeskus teate tulekahjust Põlva vallas Aarna külas.

Päästjate saabudes põles silikaatvoodriga puidust talumaja lahtise leegiga ning osa katusest oli juba sisse kukkunud. Kiirabi toimetas sündmuskohalt haiglasse põletushaavadega mehe, kes oli süttinud majast iseseisvalt välja pääsenud. Kustutustööde käigus leiti majast mehe surnukeha, kelle isik on tuvastamisel.

Päästjatel õnnestus ära hoida tule levik saunahoonele, kustutustööd lõppesid kell 4.37. Tulekahju põhjus on selgitamisel.

Eesti häirekeskused said möödunud ööpäeval kokku 664 teadet, neist 631 kuulusid kiirabi ja 33 pääste valdkonda.

Tsiistre linamuuseumi õpitubades on päevakorral kangastelgedel kudumine

Tsiistre külakoda.

Kangastelgedel kudumise õpitoaga käivitub esimene Linamuuseumi õpitubade sarjast. Õpitoad koosnevad kuuest 2-päevasest tsüklist ja toimuvad nädalavahetusel septembri lõpust kuni detsembrini. Õpime nii maa- kui kirikangastelgede rakendamist, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, kangakudumise erinevaid tehnikaid – sõbakirja, repptehnikat ja kõladega kudumist – piirkonnale omaste etnograafiliste tekstiilide näitel, materjali arvestamist ja esemete viimistlemist. Igal osalejal valmib kursuse lõpuks sõba ja mõned erinevates tehnikates kangaproovid.
Õpitubade juhendajaks on MTÜ Iida Kursused koolitaja Eva-Liisa Kriis, kes on pikaajalise kogemusega tekstiilidisainer, erinevate kangakudumise õppematerjalide autor ja kangakudumise suvekooli käivitaja (vt http://suvekool.iidadesign.eu/).
Õpitubade maksumus ühe tsükli kohta on 15 €, kogu kursusemaksumus kokku on 90 €. Õpitubades osalejate arv on piiratud. Koha õpitubades tagab 2 tsükli ettemaks(30 €) hiljemalt 16. septembriks. Ettemaks palun teha: Prastuli Selts, Swedbank 221049559605.
Lisainfo ja registreerimine: kristina@lingua.ee või telefonil 503 1514.

Tulemas on suur jalgpallifestival Nõmmel

10. septembril korraldab Nõmme Kalju Hiiu staadionil “Kalju Jalgpallifestivali”, mille raames annab täispika kontserdi Getter Jaani.

Tegemist on suurejoonelise heategevusüritusega lastele ja kõigile huvilistele, mille tulu läheb Kalju noorsportlaste toetuseks. Oma panuse üritusele annavad mitmed Eesti ettevõtted ja erinevad avaliku elu tegelased, seal hulgas noor superstaar Getter Jaani, kelle kontsert jalgpallipäeva kroonib.

Jalgpallipäevale on osalema oodata üle 500 lapse nii Nõmme kui ka teiste linnaosade koolidest ning lasteaedadest, kes võistlevad omavahel Adidase auhindadele nii jalgpallis kui jalgpalli fännamises.

Lisaks Getter Jaani kontserdile ja laste jalgpallimängimisele on päevakorras ka Meistriliiga põnevuslahing kahe kuldmedali pretendendi Nõmme Kalju ja FC Flora vahel. Mängu kannab otse üle TV 6.

Koolidevaheline laste fännamisvõistlus toimub antud mängu raames, mille tarbeks paigaldatakse Hiiu staadionile spetsiaalne 500 kohaline lisatribüün.

Hiiu staadionil on avatud ürituse tarbeks ka eraldi lasteala “Sky Park”, kus saab hullata batuutidel ja lasta teha näomaalinguid. Lastega tegelevad mitmed lahedad karakterid ja batuutidelt ei puudu ka Kalju maskott Roosa Panter!

Mõeldud on ka lapsevanematele, koostöös Fittest spordiklubiga korraldatakse täiskasvanutele “Fittest Aeroobikatund”, mis tutvustab erinevaid aeroobikastiile.

Sportlikku päeva soovides,
Nõmme Kalju pressiteenistus