Vigastustesse suremise suurimaid põhjuseid on
alkoholi- ja narkomürgistused

Eestis hukkus 2014. aastal vigastuste tagajärjel aastas 936 inimest ehk 71,2 inimest 100 000 elaniku kohta. Kui vigastussuremus oleks Euroopa Liidu keskmisel tasemel, säästaks Eesti aastas pea 500 inimese elu, selgus eile valitsuskabinetile tutvustatavast ülevaatest vigastuste ja nende riikliku ennetuse kohta.

Suurimad vigastussurmade põhjused on Eestis enesetapud (ligi 25%) ja mürgistused (ligi 25%), mis suuremas osas on alkoholi- ja narkomürgistused. Kukkumised ja sõidukiõnnetused moodustavad kumbki ligi 10% kõigist vigastustest. Peaaegu pooled kukkumise, külmumise, enesetapu, uppumise ja tuleõnnetuse tõttu hukkunud olid alkoholijoobes.

Riik kavandab mitmeid ennetustegevusi.

“Esiteks, ellu tuleb viia alkoholipoliitika rohelise raamatu tegevusi, millega riik plaanib vähendada alkoholi kättesaadavust ja piirata alkoholireklaami. Samuti tuleb arendada alkoholitarvitamise häirega isikutele suunatud tugiteenuseid, rakendada joobetunnustega inimestele müügikeeldu ja toetada kohalike omavalitsuste alkoholipoliitikat,” sõnas sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski.

Samuti plaanib riik tegeleda enesetappude ennetamisega kõigis vanuserühmades. Tänavu on plaanis läbi viia enesetappude põhjusi käsitlev uuring, mille tulemustel hakkavad põhinema edasised tegevused. Tulevikus tuleb tegeleda perearstide, hooldajate, õdede ja sotsiaaltöötajate kompetentsi parandamisega depressiooni ja suitsidiaalsuse märkamisel kõigis vanuserühmades. Samuti tuleb parandada elanike esmaabi alaseid oskusi ja teadmisi ning teha kõigile kättesaadavaks vigastuste ennetamisega seonduv info.

Alkoholi ostmisel laiendatakse dokumendi küsimist kuni 30-aastastele ostjatele

Alates 5. juunist hakatakse kaubandusettevõtetes alkoholi ostul küsitama dokumenti ka täiskasvanud, kuni 30-aastastelt, noortelt. See on Eesti Kaupmeeste Liidu ja Tervise Arengu Instituudi koostöö tulemus, mille eesmärk onalko vähendada alkoholi kättesaadavust alaealistele.
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektori Marika Merilai sõnul on teavituse eesmärgiks valmistada alkoholiostjaid ette isikut tõendava dokumendi näitamiseks ning toetada müüjaid ja kassapidajaid dokumendi küsimisel, et vältida alkohoolsete jookide müüki alaealistele. “Seetõttu palutakse edaspidi esitada alkoholi ostul dokument kõigil, kel vanust kuni 30 aastat,” selgitas Merilai.
Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Mariliis Tael lisas, et teavituse vajaduse tingis asjaolu, et müüjatel ei ole alati lihtne noorte ostjate vanust hinnata. ” Kahjuks on nii, et pelgalt inimesele otsa vaadates ei ole aru saada, kas ta on 16, 19 või 24,” lausus Tael. “Kui meie müüjad küsivad aga vanust ka neilt, kes silma järgi 30-le lähenevad, on neil oluliselt vähem eksimisvõimalusi ning 16-aastastel ei ole põhjust katsetama minna.”
Samasugune ühiskondlik kokkulepe hakkas kehtima selle aasta jaanuarist ka Soomes ning on juba aastaid kehtinud USA-s ning Hollandis. Hoolimata sellest, et Eestis tohib alkoholi tarvitada ja osta alles 18-aastaselt ning seadusega on keelatud ka alkoholi pakkumine, võõrandamine ja üleandmine alaealistele, hindavad alaealised ise alkoholi kättesaadavust heaks. 15-16-aastaste noorte seas läbi viidud uuringu järgi peeti erinevate jookide lõikes kõige raskemini kättesaadavaks kanget alkoholi (54% noorte hinnangul) ja kõige lihtsamini siidrit (76% noorte hinnangul).
Hindamaks kui kättesaadav on alkohol alaealistele, korraldas Tervise Arengu Instituut 2012. aastal teist korda testostlemise uuringu. See näitas, et dokumenti küsiti vaid 34% juhtudest. Alaealistel oli lihtsam osta lahjat alkoholi – viina ostmisel küsiti dokumenti ca kaks korda sagedamini kui lahjat alkoholi ostes. Samuti näitas uuring, et tüdrukutelt küsiti dokumenti mõnevõrra sagedamini kui poistelt.
Sõnum, mis meenutab dokumendi näitamise kohustust ja palub alla 30-aastastel klientidel end dokumendi näitamiseks valmis panna, on nähtaval kassatsoonis enne ostu sooritamist, osades kauplustes ka alkoholi müügialal. Teavituskampaaniaga on liitunud: ETK, Rimi, Tallinna Kaubamaja, Selver, Prisma Peremarket, ABC Supermarkets, Maxima ja Keila TÜ kauplused.

Päästeamet alustas veeohutuskampaaniat

Päästeamet alustas sel nädalal veeohutuskampaaniat „Ära lase purjus sõpra vette!“, mis tuletab inimestele meelde, et alkoholijoobes vette minek on eluga riskimine.

Reklaam inimest suplema minekul ei peata, seda saab teha hooliv inimene, kes takistab parimal võimalikul moel napsitanud inimese vette minekut, märgib Päästeamet oma pressiteates.

Statistika näitab, et möödunud suvel oli iga viies uppuja alkoholijoobes 20-30 aastane meesterahvas. Hoolimata sellest, et ollakse teadlikud joobes vette mineku ohtlikkusest, kaob alkoholi mõjul ohutunne ning inimene läheb veekogusse oma võimeid proovile panema. Lisaks alkoholijoobest tulenevatele koordinatsioonihäiretele aitab uppumisele igati kaasa ka ebapiisav ujumisoskus. Eesti inimene hindab selgelt üle oma ujumisoskust ja ka võimet – täisealisest elanikkonnast 50 protsenti ei oska üldse ujuda või suudavad teha seda ainult vaid kuni 25 meetrit. Alkoholijoobes vette minek on eluohtlik ja väga hea ujumisoskusega inimesele.

„Paljudel juhtudel oleks kaaslased saanud veeõnnetuse ära hoida, kui oleks sõbral silma peal hoidnud ja õigel ajal sekkunud. Igaüks meist peaks tegema endast oleneva, et keegi alkoholijoobes vette ei läheks,“ leiab Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints.

Päästeamet tegeleb veeohutuse temaatikaga paar viimast aastat ning töö esimesed tulemused avaldusid 2011. aastal.

2010. aastal uppus 97 inimest, 2011. aastal 55 inimest.

Kampaania „Kui jood, ära uju!“ loovlahendused leiab siit.

Kõnõlõmisõga viinaviast vallalõ

Foto: Uma Leht
«29. eloaastas olli ma hinnäst peris sodis joonu. Lühkese püksi, lahkinõ Metallica-hamõ, pass: seo oll’ kõik, mis mul viil alalõ oll’. Kiäki es taha inämb mukka kokko saia ja eski imä ütel’, et parõmb ärku ma inämb tulku.» Nii õkvalt ja karmilt kõnõlõs hindä kotsilõ Priit (40). Kuis tä 11 aastaga iist pääväpäält kainõs jäi ja kuis elo päält tuud nigu nõiaväel kõrda juusksõ, tuud tiidmist tahtsõ Priit ka Uma Lehe lugõjidõga jaka.

Suurt süämehallu joodigu peräst tiidvä pall’o imä, naasõ, latsõ… Tüüandja vanva, ku päält palgapäivä poolõ tüümehe «kaoma» läävä. A sakõst arvatas, et tetä saa-i midägi ja joodik jääski juuma, nikani ku hinnäst koolnus juu.

Priit tunnistas väega õkva, et timä pruuvsõ tävve tiidmisega hinnäst koolnus juvva – elo es olõ inämb elämist väärt. A surm es tulõ: Priidul om hää tervüs ja peris noorõst pääst tekk’ tä kõvastõ sporti kah.

Sõs sai Priidulõ selges, et hirmsa joodigu elo või viil 20 aastakka edesi minnä. Priit otsõ api tohtri käest ja käve kats kõrda Villändin pendlimehe man. Lubasi hindäle, et võtt hinnäst kätte. A midägi avida-s. «Oll’ vallus teedä, et ma ei suta esihindäle antut lubahust pitä,» ütel’ Priit. «Pallõlsi jumalat, et hädäorg lõppõsi…» Loe edasi: Kõnõlõmisõga viinaviast vallalõ

Ärge reguleerige hansat euroviinaks!

Arved Breidaks,
ajakirjanik

Puskar on vastuoluline jook, mida sõltuvalt seltskonnast peetakse kultuurikandjaks, odavaks peatäieks või kuriteo asitõendiks. Mida hakata peale selle põrandaaluse joogiga, mis olemuselt on sama, mis Itaalia grappa või Briti saartel aetav viski?

Mu isa ajas puskarit suhkrupeedist. See oli paarkümmend aastat tagasi, mil teatud teenuste eest tasumisel oli pudel viina tugevam valuuta, kui rubla, aga rublade eest poest viina eriti ei saanud. Lõbuotsiva nolgina valasin verandas seisnud suurest klaaspudelist endale ja pinginaabrile koolipeo tarbeks paaril korral ühe õllepudelitäie, millest piisas, et kaks gümnasisti disko lõpuks enam kuigi hästi püsti ei seisnud.
 Loe edasi: Ärge reguleerige hansat euroviinaks!