Silt: kultuur

Põllumajandusmuuseum saab kolm uut hoonet

Tartumaal Ülenurmel asuvas Eesti Põllumajandusmuuseumis avati rohelise investeerimisskeemi vahenditest rekonstrueeritud kolm hoonet. Suve hakul avatakse värske ilme saanud linamajas uued lina- ja linnukasvatust ning põllumajandustehnikat tutvustavad ekspositsioonid.

Rekonstrueeritud hoonete kasutuselevõtuga avarduvad oluliselt eksponeerimisvõimalused muuseumis. „Näiteks saame luua avatud fondi, kus näeb ka neid esemeid, mis on seni olnud peidus muuseumi hoidlates,” rääkis Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Rohelise investeerimisskeemi vahenditest lõpetati Ülenurme mõisaansambli peahoone remont ja rekonstrueeriti endine tõllakuur, linamaja ja osaliselt laut. 

Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis asuv põllumajandusmuuseum koondab museaale Eesti põllumajanduse ja maaelu kohta. Muuseumil on 15 hoonet, millest viimase seitsme aastaga on rekonstrueeritud üheksa.

Muuseumi veebileht www.epm.ee.

Eesti keele e-õppe kursus Keeleklikk ingliskeelsetele õppijatele

Eesti keele algtaseme e-õppe kursust Keeleklikk on võimalik kasutada ka ingliskeelsetel õppijatel. Keeleklikk on kaasaegne internetipõhine eesti keele kursus algajatele, mis sobib nii iseseisvaks õppeks kui ka neile, kes käivad keelekursustel ning soovivad e-kursust kasutada lisamaterjalina. Keeleklikk on ennekõike suunatud täiskasvanud õppijatele, kes soovivad omandada igapäevakeelt. E-kursus on kõigile huvilistele kättesaadav aadressil www.keeleklikk.ee.

Algselt venekeelsetele õppijatele mõeldud kursusel on tänaseks üle 12 000 kasutaja ning selle raames on õpetajale saadetud 4300 kodutööd. E-kursus Keeleklikk võimaldab õppida kõigil soovijatel eesti keelt tasuta ja piiramatult, vajalik on vaid arvuti ja internetiühenduse olemasolu.   Rein Joamets

Aasta betoonehitis on Tallinna Lennusadama vesilennukite angaar

Parim betoonehitis.
Parim betoonehitis.

Eesti Betooniühing kuulutas välja konkursi „Aasta betoonehitis 2012” võitjad.

Aasta betoonehitis 2012 – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine (Vesilennuki 6, Tallinn). Konkursi peaauhind – konstruktorid Karl Õiger ja Heiki Onton. Tellija auhind – Eesti Meremuuseum, arhitektuuri auhind – KOKO Arhitektid OÜ: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, konstruktori auhind (uued konstruktsioonid) – Neoprojekt OÜ: Priit Luure, Riho Märtson, ehitaja auhind – Nordecon AS, betoon – Sika Baltic SIA Eesti filiaal, Rudus AS.

Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone.
Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone.

Eriauhind arhitektuurse kontseptsiooni eest – Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone (Raekoja plats 2, Narva) – Arhitektituuribüroo Kavakava OÜ: Siiri Vallner, Indrek Peil, Katrin Koov.

Eesti Ehitusinseneride Liidu eriauhind – Karl Õigerile ja Heiki Ontonile – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide restaureerimise eest.

Eesti Ehitusinseneride Liidu diplomid pälvisid:

Priit Luure ja Riho Märtson – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari rekonstrueerimine, konstruktsiooniosa projekt;

Maari Idnurm ja Siim Randmäe – Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone konstruktsioonide projekt;

Kaido Sooru – Muuga sadama idaosa viadukti projekt.

Ajakirja Ehitaja eriauhind – AS-ile Nordecon – Tartu Pauluse kiriku krüpti ja kolumbaariumi ehituse eest.

Tänavu kolmeteistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja vormitavat betooni. Tänavusele konkursile laekus 16 tööd. Konkursile sai esitada 2012. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.

Toomas Kään

Vanemuise bussiga teatrisse

Vanemuise teater kutsub Lõuna-Eesti teatrisõpru mugavalt ja soodsalt Tartusse teatrisse!
Vanemuise uus kahekorruseline teatribuss toob huvilised järgmisi etendusi vaatama vaid teatripileti hinnaga:
15.03 operett „ LÕBUS LESK“ (viimane etendus!).
Teatribuss sõidab marsruudil: Otepää-Rõngu-Elva-Nõo-Tartu. Teatripaketi hind 11€.
22.03 suurejooneline kontsert-lavastus „ÕHTU STRAUSSIGA“.
Teatribuss sõidab marsruudil: Räpina-Mooste-Ahja-Võnnu-Tartu. Teatripaketi hind 15 €
28.03 draamalavastus „MUSTA PORI NÄKKU“.
Teatribuss sõidab marsruudil: Võru-Kanepi-Saverna-Kambja-Tartu. Teatripaketi hind 15 €.
Teatripaketi hinnas sisaldub teatripilet ja edasi-tagasi bussisõit.
Infot teatripaketi tellimise ning bussi väljumiskellaaegade ja peatuste kohta
saab Vanemuise teatrikassast: kassa@vanemuine.ee või telefonil 744 0165.

Näitleja arendab väikelinna kohvikus kultuurielu

Veikko Täär on sealsamas Otepää kesklinnas kohvikrestorani l.u.m.i eestvedajana korraldanud kultuuriõhtuid üle kahe aasta.

Esimene neist oli esimesel tegutsemiskuul, detsembris 2010. Esimeseks külaliseks oli otepäälaste omainimene Kristina Šmigun-Vähi, raamatu «Kristina» üks autoreid.

Täär on kutsunud kultuuriõhtutele oma kolleege, kuid et ta peab väga lugu ka kirjandusest, maalikunstist ja muusikast, siis on olnud sedagi näha senistest külalistest.

«Kultuuriõhtutel sellises pisikeses kohas nagu Otepää ei käi väga palju rahvast, alati võiks rohkem käia,» ütles Täär Tartu Postimehele. «Aga need, kes tulevad, on kindlasti rahul. Me täiendame mingil moel kohalikku kultuurielu, kui pakume võimalust kohtuda suurte isiksustega.» Loe edasi: Näitleja arendab väikelinna kohvikus kultuurielu

Lennusadamas esietendub «20 000 ljööd vee all»

20000 ljööd vee all

Täna esietendub meremuuseumi Lennusadamas «20 000 ljööd vee all». See on erakordne lugu saladuslikust kapten Nemost ning tema enneolematust veealusest ümbermaailmareisist. Samuti on see lugu kolmest mehest, kes satuvad saatuse tahtel vangideks kapten Nemole kuuluva allveelaeva Nautilus pardale. Loe edasi: Lennusadamas esietendub «20 000 ljööd vee all»

Ugala nime all püüab teatriauhinda kuus inimest

Eile teada antud teatriauhindade nominentide hulgas on rõõmustavalt palju Ugalaga seotud inimesi ja töid.

Lavastaja auhinnale kandideerib külalisena Viljandis «Ukuaru» lavastanud Madis Kalmet, naispeaosalise auhinda püüab samas lavastuses Minna rollis üles astuv Carita Vaikjärv.

Meeskõrvalosa auhinna kandidaat on Tarvo Vridolin koguni mitme rolliga. Need on Griffin Montgomery lavastuses «Ööhaigur», Lebedev lavastuses «Idioot» ning osatäitmised lavastustes «Ameerika piison» ja «Õed nõiduses».

Salme Reegi nimelise auhinna vääriliseks võib osutuda Oleg Titov lavastusega «Tuul pajuokstes», mida lastelavastuse žürii pidas kunstiliselt terviklikuks säravate näitlejatöödega kogupereteatriks.

Algupärase dramaturgia auhinda 2011. ja 2012. aasta loomingu eest püüab Ott Aardam «Mee hinnaga». Žürii hinnang sellele kõlas: argielu poeetiline pusle.

Teatritöötaja auhinnale lavastust ettevalmistavas kategoorias pretendeerib juurdelõikaja-modelleerija Tiiu Palmiste, kes on Ugalas töötanud üle 30 aasta. Selle aja jooksul on ta õmmelnud kostüüme rohkem kui 180 lavastusele. Teatrikunstnikud ja kolleegid hindavad tema loomingulist ja meisterlikku tööd kõrgelt. Mitmel korral on ta valitud koduteatris aasta parimaks lavastust ettevalmistavaks töötajaks.

Kaarel Saha preemia saavad Evald Kampus ja Paavo Nõgene

Kaarel Saha preemia tänavused laureaadid on teatriloolane Evald Kampus ning endine Vanemuise teatri direktor Paavo Nõgene. Preemiad antakse üle reedel, 22. veebruaril Vanemuise väikeses majas draamalavastuse “Paplid tuules” esietendusel, üleandjaiks Kaarel Sahk juunior ja Vanemuise teatrijuht Toomas Peterson.

Saha-nimeline eraalgatuslik preemia on mõeldud teatri etendusi teenindavale ja lavastusi ettevalmistavale töötajaskonnale­. Traditsiooniliselt antakse igal aastal välja kaks preemiat: üks on Vanemuise teenekale töötajale, teine läheb väljapoole Vanemuist. Loe edasi: Kaarel Saha preemia saavad Evald Kampus ja Paavo Nõgene

Pastaca pastakajoonistused MoKSi galeriis

Ramo Teder koolis kohtumas.
Ramo Teder koolis kohtumas.

Mooste KülalisStuudio (MoKS) galeriis saab kuni 24. veebruarini vaadata muusiku ja kunstniku Pastaca pastakajoonistusi läbi aastate. Pastacas, passinimega Ramo Teder, on Viljandis sündinud eesti muusik ja kunstnik, kes praegu elab Soomes. Ta on studeerinud Eesti Kunstiakadeemias maali ja Georg Otsa Muusikakoolis flööti.

Nii kunstniku kui ka muusikuna tegutsev mees on tuntud rahvusvahelises alternatiivmuusikaringkonnas. Ta on kirjutanud heliloomingut filmidele ja teatrietendustele, tema muusikat on antud välja plaatidel ja ta on esinenud live’is nii siin- kui sealpool piiri. Kujutava kunstnikuna on ta illustreerinud raamatuid, korraldanud näitusi, kujundanud CD-sid, teinud seinamaale jm.

MoKSi galeriis saate temalt näha üht parajat portsu pastakajoonistusi. Filigraansetelt kritseldustelt vaatavad vastu erisugused olevused omailmadest: mehed ja naised, kassid ja jänesed, linnud ja muud elajad. Natuke murelike ilmetega teile unistades vastu vaatamas ja kaasa kutsumas.

MoKSi galerii asub Moostes, Põlvamaal.
Näituse külastamine on tasuta. Avatud K-P 12-18

 

Aeg on valida mullune keeletegu

Igal aastal valitakse üks emakeelt ja eesti kultuuri edasi viinud tegu – keeletegu. Ka sel aastal on inimestel võimalik öelda, milline oli nende meelest mullune tubli keeletegu.
Tavapäraselt teevad Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium keeleteo teatavaks emakeelepäeval, 14. märtsil. Välja antakse kaks auhinda, peaauhinna saaja otsustavad ühiselt kõik taasiseseisvunud Eesti haridusministrid, rahvaauhinna saajat võivad valida kõik. Oma lemmikkandidaadile saab poolthääle anda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehekülje, välkposti või kirja vahendusel.
Tänavused keeleteo kandidaadid on: sõnavaraloend „Põhikooli ainetundide sõnavara“; Eesti keele e-õppe kursus “Keeleklikk”; sõnaraamat „Eesti keele sõnapered“; eestikeelsete helisalvestiste leidmine, teemakohase kogumiku koostamine ja toimetamine; eestikeelne Anni lasteaed Helsingis; „Eesti etümoloogiasõnaraamat“; eesti murrete ja sugulaskeelte avalik digitaalarhiiv; eestikeelne laul Eurovisioni lauluvõistlusel; käsiraamat „Keelemeel“; metoodiline kogumik „Keelemängud“; „Võõrsõnade leksikon“; kaheosaline eesti keele riigieksam; eesti punktkirja käsiraamat; Vikerraadio „Kihnukielsed uudisõd“ ning kokkuvõttevõistlus „Tuum“.
Hääletamine lõpeb 6. märtsi südaööl ning oma häält saab edastada posti teel (Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, 50088 Tartu, märgusõna „Keeletegu“); välkpostiga (keeletegu@hm.ee) või Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel (www.hm.ee/keeletegu2012).

Tartumaal tuleb homme suur pulmalaat

Tartumaa kultuuripärandi aasta avapeol “Pulmalaat: pakulõhkumisest titemähkimiseni” tutvustavad  Tartumaa vallad tutvustavad alanud aasta olulisemaid sündmusi, põnevaid kohti ja inimesi.  Suur pulmapidu toimub homme Tartus Tasku keskuses kell 11 -16.

Laadale omaselt pakuvad oma kaupa Tartumaa käsitöömeistrid, põllu- ja muidumehed. Pakutakse rahvuslikus stiilis riideid ja kodutarbeid, puidust käsitööd ja omapäraseid aksessuaare.

Pulmalaada vaatemängulisemaks osaks on aatriumi keskel toimuv eesti pulmakombestiku läbimäng. Kell 12.00 algab ühtseks lavastuseks koondatud pulmamäng, kus Tartumaa vallad tutvustavad pulmakombestiku erinevaid osi, kõrvutades oma piirkonna vanu ja praeguseid traditsioone.

Päeva juhivad Astrid Hallik ja Ants Johanson
Pulmalaat toimub Tartumaa Kultuurikoja eestvedamisel, korraldab Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.
Pulmalaadaga seotud tegevusi aitavad jäädvustada Tartumaa noored kultuurikajastajad juhendaja Tiit Helmi käe all.

Seminar “Ruhnu eraldatud maailm – kultuur ja inimesed”

Eesti Rahva Muuseum kutsub 8. veebruaril kell 12.00-15.00 toimuvale seminarile „Ruhnu eraldatud maailm – kultuur ja inimesed“. Seminar toimub ERMi näitusemaja loengusaalis (J. Kuperjanovi 9, Tartu).

Seminari eesmärk on pöörata tähelepanu Ruhnu elu eripärale ja näitusel „Ruhnu eraldatud maailm“ esile toodud märgiliste objektide lugudele.

12.00 – 12.20 Märt Kapsta „Ruhnu saare ajalugu“

12.30 – 12.50 Piret Õunapuu „Ruhnu Eesti Rahva Muuseumis“

13.00 – 13.20 Kristjan Bachman „Ühe kauni kapi lugu“

Kohvipaus

13.45 –14.05  Taavi Pae „Eestlaste kohaidentiteedist läbi etnonüümide väikesaarte näitel“

14.15 – 14.35  Ehti Järv “Internet Ruhnus – vahend saare eraldatuse ületamiseks ”

Lõuna (osalejate kulul)

15.00    Vestlusring

Toimub ka vestlusring, millest võtavad osa Ruhnus sündinud, kuid nüüdseks mandrile kooli tulnud noored. Teemaks identiteet, selle kujunemine ja tunnetus. Vestlusringi juhib Ave Viirma.

Nii seminari kui vestlusringi vahendatakse Ruhnu Skype’i abil.

Lisainfo: Saale Randaru, programmide koordinaator, e-post  saale.randaru@erm.ee, tel  7350 428

Kust algab meie kultuuri allakäik?

2012 einareilandEinar Eiland,
kodanik

Kultuuri allakäik hakkab sealt, kus lõppeb ühiskonna huvides toimiva keele ja kirjasõna levik. Ehk sealt kus kirjasõna ei täida kultuuriruumise enam sellele kultuurile omast harivat rolli ja seega ei täide enam ellujäämiseks vajalike kogemuste edasikandja rolli. Seega lakkab meie klassikaline kirjandus toimimast kultuurilise regulaatorina, rääkimata ajakirjandusest, mis suunaks ja tagaks inimese ja ühiskonna arenguprotsessi. See lõhub meie ajaloopärandist arusaamist ja võimalust õppida minevikust. Tulemusena lõhestab seega ühiskonna kultuuritraditsioone kui kogemuste kogumit ellujäämise eesmärgil.

Meie oleme aga loonud haridussüsteemi, mis süsteemselt hävitab eesti rahvusriiklust. Sest kuidas muidu suudame rahumeelselt pealt vaadata orjandusliku korra legaliseerimist, kus naabrimees peab Soomes tööl käima ja noored on õnnelikud kui saavad järgida sama käitumisstereotüüpi. Et olukorra moraalset vastuvõetavust leevendada tuleb aga Oksanenist kujundada eesti rahvuskultuuri kandja. Vabandan väga kuid see on saama hea kui asendada Vigala Sassi õigeusu preestriga või vastupidi.

Selle allakäigu peamine põhjus seisneb selles et kui me räägime Eesti kultuurist ja ühiskondlikust arengust, siis me ei saa enam aru, millest me räägime, mida me tahame ja mida tuleks teha et olukord muutuda või areneda saaks. Seega me ei suuda enam tuvastada, mis meie ümber toimub ja ümbritsevast arusaamine puudub ! Kui arusaamine puudub, puudub ka vastutusvõime ja protsesse iseloomustab paratamatu isekulgemine. On vaid rida mõttekilde, kes kõik karjuvad et temal on õigus. Seega ei saa kultuur kui kogemuste kogum ellujäämise eesimel enam tekkida. Loe edasi: Kust algab meie kultuuri allakäik?

Eesti kauneimad raamatud selgunud

untitledReedel kuulutatakse Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis välja 2012. aasta kauneimad Eesti raamatud.
Traditsioonilistel raamatudisaini konkurssidel „25 kauneimat Eesti raamatut” ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut” sõeluvad asjatundlikud žüriid läbi suure osa aastasest raamatutoodangust, et välja selgitada kauneimatest kauneimad. Tänavu esitati 25 kauneima raamatu võistlusele 168 raamatut 77 kirjastajalt, 5 kauneima lasteraamatu tiitlit taotles 49 raamatut 22 kirjastajalt.
”Hinnatud 2012. aasta valim oli ühtlaselt tugev, iga korraga jääb vigaste kujunduste osakaal väiksemaks. Hea käsitööoskuse kinnistumine teeb rõõmu, aga vähe oli silmatorkavaid, uusi kujundussuundi avavaid teoseid,” kommenteeris 25 kauneima raamatu žürii esimees Dan Mikkin Eesti Kujundusgraafikute Liidust.
„Lasteraamatute puhul hinnatakse terviklahendust, pidades olulisimaks illustratsioonide taset. Sõelale jäänud raamatud on kõik ilusad, esindades erinevaid stiile ja käekirju. Väljavalitute hulka jõudis lisaks nimekatele tegijatele mitu uut illustraatorit nauditavate debüütraamatutega,“ ütles 5 kauneima lasteraamatu žürii esimees Piret Niinepuu-Kiik.
Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis on koos 2012. aasta Eesti kauneimate raamatutega avatud näitus Eesti Kirjastuste Liidu liikmete menuraamatutest 2012. ja Soome Instituudi vahendusel Eestisse jõudnud Soome kauneimatest raamatutest 2011. aastal. Väljapanekut saab näha 28. veebruarini.
Esimene kauneimate raamatute võistlus toimus Eesti Riikliku Kirjastuse 1956. ja 1957. aasta toodangust 25 kunstiliselt kujunduselt ja polügraafiliselt teostuselt parima raamatu selgitamiseks. Selle korraldas Eesti Vabariiklik Polügraafiatööstuse ja Kirjastuste Teaduslik-Tehniline Ühing.
Alates 1999. a. korraldavad kauneimate raamatute konkursse Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjastuste Liit ning eelmisel aastal korraldajana lisandunud Eesti Lastekirjanduse Keskus. Toetavad Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Antalis, Altia Eesti, Heidelberg Baltic Finland, trükikojad Pakett ja Printon, Soome Instituut, Rahva Raamat.

Tallinnas toimub rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica eelfestival

26. jaanuaril toimub Tallinnas Nõmme kultuurikeskuses Baltica eelfestival, mis toob kokku üle 300 pärimuskultuurikandja Tallinnast, Harjumaalt ja kaugemaltki.
Tallinna eelfestival kannab pealkirja ”Paavlipäeva pidu pealinnas”. Korraldaja ja peo perenaise Sandra Suurkase sõnul on oodata kogu päeva kestvat pidu, kus saab näha nii eesti, seto kui ka Eestis tegutsevate vähemusrahvuste pärimust. Eelfestivalil osalevad lisaks eesti rühmadele ja pillimeestele ka tšuvaši, mordva, vene ja ukraina folklooriseltsid. Paavlipäeva pidu pealinnas tõotab tulla üks mõnus päev täis omakandi ja kaugemate nurkade folkloori, uusi tutvusi, värskeid ideid ja toredaid äratundmisi. Samuti võib ühisele lauale midagi maitsvat kaasa võtta. Loe edasi: Tallinnas toimub rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica eelfestival

Kaarli kirik ajas ja ruumis läbi fotosilma

Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatud näitusel „Kaarli kirik. 100 aastat läbi fotosilma” saab teha väikese rännaku ajas ja ruumis ning tutvuda Tallinna Kaarli kiriku sise- ja välisvaadetega postkaartidel ning fotodel.
Vanim foto on tehtud enne 1882. aastat ning vanim postkaart pärineb aastast 1889, uusimad 21. sajandi algusest. Näitus on koostatud EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse arhiivimaterjalide põhjal, mitme foto originaal on pärit Filmiarhiivist või Ajaloomuuseumist.
Fotode ja postkaartide reprod on teinud Mati Mõttus. Fotod ja postkaardid on rühmitatud periooditi, mis annab võimaluse jälgida nii kirikuhoone kui ka seda ümbritseva linnaruumi muutumist.
Kaarli kirikule pandi nurgakivi 1862. aastal ja esimene teenistus peeti 1870. aastal.
Näitus jääb avatuks 5. veebruarini.
Kõiki näitusel olevaid raamitud reprosid saab hiljem osta Kaarli kirikust.

Kutsetunnistuse said seitse uut pärimuskultuuri spetsialisti

Äsja lõppenud pärimuskultuuri spetsialisti kutse taotlemise voor, järjekorras teine, tõi juurde seitse värsket kutseomanikku. Oma spetsialistioskusi tõendasid kutsekomisjoni ning eriala ekspertide ees pärimuskultuuris igapäevaselt tegutsevad sädeinimesed üle Eestimaa.
Erialase pühendumise eest tunnustati kutsetunnistustega sel korral väljapaistvate teadmiste ja oskustega kogukonnaelu eestvedajaid:
-Valgamaal tegutsev rahvamuusikaõpetaja ja -muusik Koidu Ahk
– pärimustantsuõpetaja, Karksi valla kultuuritegelane Anneli Arraste
– rahvamuusikauurija, -muusik ja –õpetaja, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Helen Kõmmus
– rahvalaulik ja -muusik, sõrve keele aktivist ja eestkõneleja Mari Lepik
– Pärnumaal tegutsev folklooriõpetaja ja ringijuht Grete Tammalu
– Põlvamaal elav lõõtsameister ja -õpetaja, lõõtspilli ehituse eestvedaja Heino Tartes
– Tallinnas ja Harjumaal tegutsev pärimuskultuuriõpetaja, tantsuspetsialist ja kultuurikorraldaja Mari Tomp

Illikule kerkib omanäoline peokeskus Kultuuriladu

Uus peokeskus

Tuntud popansambli Onud peokeskus, mis kannab nime Kultuuriladu, valmib tasapisi. Orissaares Illiku laiul kerkiva ehitise müürid on püsti, lagi peal ning ka teisest korrusest on veidi müüri laotud.

“Ehitus seisab praegu aastaaja taga,” ütles Onudes elektrikitarri mängiv Orissaare muusikakooli direktor Martti Nõu. Ehkki keskuse piduliku avamise täpset tähtaega Nõu veel lubada ei julenud, kuid saaliosa suve teiseks pooleks, kui hoonesse on sündmusi planeeritud, valmis olema. Loe edasi: Illikule kerkib omanäoline peokeskus Kultuuriladu

Avaldus eestikeelse kirjasõna kaitseks

Kirjastuste liit, kirjanike liit, raamatukoguhoidjate ühing ja emakeeleõpetajate selts väljendavad täna tehtud avalduses muret kultuuriministri viimasel ajal tehtud avalduste pärast raamatute käibemaksu kohta.

Meie, allakirjutanud, oleme mures Eesti Vabariigi kultuuriministri Rein Langi avalduste pärast, mis võivad viia eestikeelsele kirjasõnale ja seeläbi kogu meie kultuurile kahjulike otsusteni.

Kultuuriminister on 2012. aasta lõpus vabariigi valitsuse pressikonverentsil ja äsjastes intervjuudes väitnud, et raamatute käibemaksusoodustus on tarbetu ning riik ei peaks rahvaraamatukogusid üldse toetama. Loe edasi: Avaldus eestikeelse kirjasõna kaitseks

Viljandimaa tunnustab reedel kultuuri- ja spordipärleid

Viljandimaa seitsmes „Pärlipidu“ ehk maakonna parimate kultuuri-ja sporditegijate austamisõhtu peetakse reedel, 4. jaanuaril Viljandi Sakala Keskuses. Kutsetega peole oodatakse täissaali jagu rahvast ehk umbes 350 inimest.

Tänavuse „Pärlipeo“ projektijuht, Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Anneli Kundla ütles, et peo teema on seekord ajendatud Tammsaare Andresest ja Pearust ning pühendatud meie maakonnale oluliste inimeste, ehk pärlite märkamisele, nende üles leidmisele. „Selle otsimise käigus jõuame koos Viljandimaa kultuuri- ja spordielu 2012. aasta eriliste ning oluliste inimeste ja sündmusteni, kellele ja millele me saame kõik üheskoos tagasipilgu heita,“ selgitas Anneli Kundla.

Õhtu piduliku osa algul tervitavad kokkutulnuid maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar.

Auhindamine algab UNICEF Eesti Sinilinnu preemia väljaandmisega Hurma Kinnas-Naaritsale. Sellele järgneb Viljandimaa Spordiliit, kes tunnustab aasta parimaid sportlasi ja võistkonda, spordialade edukamaid, tublimaid eestvedajaid ja säravamaid ettevõtmisi.

Seejärel antakse kätte kuus rahvakultuuri auhinda, mille on valmistanud Viljandimaa 2012. aasta rahvakunstimeister Riina Salm. Rahvakultuuri auhinna kandidaate esitati kokku 15.

Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia laureaate on 12. Aastapreemia määratakse aasta jooksul enim silma paistnud kultuuri- või sporditegelasele ja sündmusele.

Õhtu tähtsaim hetk on aga 2012. aasta Kultuuripärli saaja väljakuulutamine. Sellele tiitlile esitati seitse kandidaati. Kultuuripärliga tunnustatakse ja innustatakse loomeinimeste erialast pühendumist Viljandimaal.

„Pärlipeo“ teine osa on tantsimiseks ansambli saatel. Tantsuplokkide vahel on aga Anneli Kundla sõnul ootamas tore üllatus.

Seekordse „Pärlipeo“ korraldavad Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp, Viljandi Maavalitsus, Viljandimaa Spordiliit, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi Linnavalitus ja Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud. Peo lavastuse on kokku pannud Kristjan Kaarjärv.

Möödunud aastal pälvis Viljandimaa Kultuuripärli Viljandi tantsu- ja kultuurielu rikastaja Maie Tammemäe.

Allikas: Viljandi Maavalitsus

Aasta muusik 2012 on Paavo Järvi

Eesti Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks 2012 dirigent Paavo Järvi kõrgetasemelise kontserttegevuse ja Eesti muusikaelu arendamise eest. Paavo Järvi kütkestab oma kontsertide ja salvestustega publikut kogu maailmas ning võidab klassikalisele muusikale kõikjal uusi sõpru ja järgijaid. Tema eestvedamisel ja kunstilisel nõustamisel Pärnus toimuv Järvi suvefestival ning suveakadeemia toob välismaal tegutsevad muusikud, Eesti talendid, musitseerima koju.   

Aasta muusiku tiitel antakse Paavo Järvile üle 1. jaanuaril Estonia kontserdisaalis toimuval pidulikul uusaastakontserdil, mille vahendavad otseülekandes ETV ja Klassikaraadio.  

Tänavu kuulutakse aasta muusiku tiitel välja juba 31. korda.

Paavo Järvi (1962) on maailmahaardega dirigent, üks nimekamaid oma põlvkonnas. Tunnustatakse tema laia ja avastuslikku repertuaarivalikut, väljapaistvaid suurte romantikute teoste esitusi ning Eesti ja Põhjamaade heliloomingu tutvustamist. Paavo Järvit hinnatakse kõrgelt noore publiku kaasamise eest. Väga oluline koht kuulub Järvi tegevuses Eesti heliloojate teoste esitamisele ja jäädvustamisele, tema repertuaaris on Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Helena Tulve, Lepo Sumera, Eduard Tubina, Tõnu Kõrvitsa jt helitööd.

Kultuuriministeerium ootab taotlusi eesti kultuuri tutvustamiseks maailmas

Kultuuriministeerium kuulutas välja programmi „Eesti kultuur maailmas” 2013. aasta esimese taotlusvooru, taotluste esitamise tähtaeg on 21. jaanuar.

Programmi eesmärk on soodustada eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, tutvustada Eestit maailmas ja luua Eesti loovisikutele, kultuurikollektiividele ja loomeettevõtjatele võimalusi rahvusvahelisele areenile jõudmiseks.

Toetatakse osavõttu Eestile olulistest rahvusvahelistest kultuuriüritustest ning välisriigis toimuvate  kultuuriprojektide, sh kontsertide ja turneede, etenduste, näituste, väljapanekute, esitluste jms korraldamist. Samuti toetatakse välismaal toimuvate Eesti kultuuripäevade ja -festivalide  korraldamist ja neist osavõttu. Ühtlasi saab toetust taotleda osalemiseks rahvusvahelistel messidel, esitlusfestivalidel ja teistel eksporti soodustavatel üritustel; osavõtuks rahvusvahelistest konkurssidest ja võistlustest ning eesti kultuuri tutvustavate veebilahenduste ja mobiilsete rakenduste väljatöötamiseks.

Kultuuriministeerium kavandab 2013. aasta eelarvest Eesti kultuuriekspordi toetusprogrammile ligi 535 800 eurot.

Täpsema info toetusprogrammi kohta leiab SIIT

Elu kahe maailma piiril

Osale Lõuna-Eesti avastamisväärt paikade leidmise ideevoorus. Ootame teie ettepanekuid kuni 10. jaanuarini 2013!

Projekt “Elu kahe maailma piiril” jutustab lugu ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm.

Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid (Tartumaa Arendusselts, Piiriveere Liider, Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu ning Võrumaa Partnerluskogu) ja partnerina Tartu linn alustavad 2013. a suvel rahvusvahelise koostööprojektiga, mis viiakse läbi koos National Geographicu ja Lõuna-Eesti turismiarendajatega. Projekti raames kerkivad Lõuna-Eestis maastikule ligi 6m kõrgused National Geographicu aknakujulised raamid.

Projekti aeg: mai 2013 – detsember 2014.

Projekti eesmärgiks on:

  • tugevdada piirkonna identiteeti;
  • tuua piirkonnale tuntust ja külastajaid;
  • tutvustada Lõuna-Eestit nii sise- kui välisturistile.

Projekt on alguse saanud Hollandist Ida-Groningenist, kus maastikule paigaldatud akende eesmärgiks on juhtida külastajate tähelepanu paikadele , mis kõige paremini jutustavad piirkonna lugu ning selle kaudu suurendada siseturismi. Eesmärki on see projekt siiani väga hästi täitnud, sest turistide hulk on pooleteist aastaga kahekordistunud. Tuleval suvel lõppeb projekt Hollandis ning idee koos heade kogemustega rändab Lõuna-Eestisse.

Temaatilised valdkonnad, mida akende asukohaga Lõuna-Eestis rõhutada tahame, on:

  • loodus;
  • kultuur ja ajalugu;
  • tervis ja aktiivne puhkus;
  • innovatsioon väikeettevõtluses;
  • säästvad ja jätkusuutlikud lahendused.

Lisainfo: Triin Lääne projektijuht, triin@tas.ee, 53029203