naiste tantsupidu

Üle-eestiline naiste tantsupidu peetakse taas Jõgeval

Jõgeva kultuurikeskuses toimunud Eesti naisrühmade esindajate ümarlauas pälvis üksmeelse heakskiidu folklooriselts Jõgevahe pere sõnum valmisolekust korraldada Jõgeval 2016. aasta 12. juunil II Eesti Naiste Tantsupidu.

Jõgeval otsustati moodustada ka rahvatantsuga tegelevate Eesti naisrühmade alaliit. Oluliseks sündmuseks suurpeo ettevalmistamisel on 2014. aasta mais toimuv naisrühmade võistutantsimine. Sama aasta novembriks selguvad ka naistetantsude konkursil paremaks valitud tantsud. See on võimalus naiste tantupeo repertaari rikastamisel.

2011. aastal Jõgeval peetud I Eesti Naiste Tantsupidu kandis pealkirja NaiseLugu. Vahetekste luges Jõgevalt võrsunud näitleja Hele Kõrve. Peo pealavastaja ja kunstiline juht Ülo Luht avaldas arvamust, et järgmise tantsunaiste suurkogunemise läbiv teema võiks olla ”Mehe lugu”, läbi tantsu tutvustakse naisi meeste vaatevinklist ja vahetekstide lugejaks võiks olla mees.

Arutelul jäi kõlama mõte, et naiste ja meeste tantsupidu peavad toimuma erinevatel aastatel. Nii ongi välja kujunenud, et mehed peavad oma peo Rakveres 2015. aastal ning naised 2016. aastal Jõgeval.

Jõgeval toimunud naisrühmade esindajate mõttevahetusele järgnes ka parimate naisrühmade galakontsert ”Siit nurgast ja sealt nurgast Kesk-Eestisse kokku”.

Jaan Lukas

Eesti naiste oma tantsupidu jutustab NaiseLugu

Täna toimub Jõgeval I Eesti naiste tantsupidu, kus oma lugu jutustavad 3500 tantsijat, kes annavad Jõgeva linna staadionil kaks etendust: kell 15 algab I etendus ja kell
19 algab II etendus.

Naisrühmi on Eestis üle 200 , suurtele tantsupidudele pole kõik mahtunud. Jõgeval on
enamus naisrühmadest koos ja nii mõnigi saab esmakordselt kogeda suurel
tantsumurul tantsimise erilist tunnet.

Tantsupeo stsenaariumi läbivaks teemaks on mõtisklus eesti naisest ja tema saatusest siin tuulepealsel maal nähtuna läbi naise silmade ja südame. Tantsides otsitakse vastust küsimusele, kui palju on tänapäevases ärinaises alles veel seda looduslast, kes kord kuuvalgel allikal silmi pesi ja ussisõnu teadis.
Pealavastaja Ülo Luht usub, et naised suudavad mehed oma südamest tantsitud tantsudega vaimustusest aplodeerima panna.
Aga tantsumurul ei olegi ainult naised, vaid ka neiud,väiksed nukuemad ja vahepeal ka mehed. Ütleb ju eesti vanasõna, et naine ilma meheta on kui lill ilma leheta. NaiseLoo kirjutas kokku Leelo Tungal.

Jõgeval toimuva I Eesti naiste tantsupeo
patrooniks on Evelin Ilves

Tantsupilt DSC_0357 — Evelin Ilves koos naiste tantsupeo korraldustoimkonna liikmetega. Fotod: Klaire Ründva

Eile, kolmapäeval toimus Jõgeva kultuurikeskuses 12. juunil Jõgeval toimuva I Eesti naiste tantsupeo “NaiseLugu” presentatsioon, kus osales ka kultuurisündmuse patroon Evelin Ilves.

Evelin Ilvese sõnul on naiste tantsupeo pealkiri ja läbiv teema “NaiseLugu” väga õnnestunud valik.

„Lugude jutustamine on enda eest seismisel üks vanimaid ja praeguses maailmas ka kõige moodsamaid mooduseid. Väga meeldiv, et Jõgeval teevad seda naised tantsu kaudu. Ma arvan, et tants on universaalseim vahend väljendamaks oma rõõmu, kodumaa-armastust, hoolimist üksteisest, aga samuti head meelt tervisest ja liikumisest,” lausus peo patroon.

Jõgeva maavanem Vikto Svjatõšev kinkis Evelin Ilvesele tantsijat sümboliseeriva rahvarõivas nuku. „Olen veendunud, et korraldajad, tantsijad ja nende juhendajad annavad endast kõik selleks, et pidu edukalt teoks ja “NaiseLugu” jutustatud saaks,”lausus ta.

tantsupilt DSC_0346 — Maavanem Viktor Svjatõšev I Eesti naiste tantsupeo üldjuhti Airi Rütterit eduka korraldustöö eest tunnustamas.

Peo saamislugu tutvustasid üldjuht ja pealavastaja assistent Airi Rütter ja korraldustoimkonna liige Valdi Reinas. „Mõnes mõttes algas selle peo ettevalmistamine juba sajandeid tagasi, sest Eesti naine on alati armastanud tantsida ja olude su

nnil teinud seda ka ilma meesteta. Eesti naiste tantsupeo korraldamise idee käidi esmakordselt ametlikult välja 1988. aastal. Siis polnud aga selle teostajat. 2009. aasta augustis otsustasid esimest Eesti naiste tantsupidu hakata korraldama folklooriselts Jõgevahe Pere, Laiuse rahvatantsuselts Meie Mari, Põltsamaa kultuurikeskuse naisrühm Uhka ja Jõg

eva linna segarühm Kaaratsim ning sama aasta novembris sõlmiti koostööleping nr „1“ ja moodustati korraldustoimkond,” rääkisid nad.

12. juunil Jõgeva linna staadionil toimuvale peole on tulemas 250 tantsurühma 3200 tantsijaga.

Jaan Lukas