kultuur

Tartu on neljapäeval hullumas

Neljapäeval, 18. novembril toimub interdistsiplinaarne festival “Hullunud Tartu”. Festival algab kell 14 Tartu endise psühhoneuroloogiahaigla (Staadioni 48) II korruse õppeköögis ja individuaalpalatites ning jätkub kell 20.30 Genialistide klubis (Lai 37).

Festivali nimevalikul said määravaks nii ürituse peamine toimumiskoht kui ka programm ise oma jõulisuses ja mitmekesisuses. “Hullunud Tartu” on osa hilissügisese Tartu pöörasest kultuurielust, tuues siia külalisi mujalt Eestist ja välisriikidest ning pakkudes osalejatele eri kunstiliikide simultaansest toimimisest tekkivat sünergiat.

“Hullunud Tartu” kuraatoriks on Jaan Malin (fotol), festivalil astuvad üles kirjanikud Doris Kareva, Triin Soomets, Peter Sragher (Rumeenia), Karl-Martin Sinijärv, Peter Waugh (UK/Austria), Aare Pilv, Hasso Krull, Philip Meersman (Belgia), Tobi Kunze (Saksamaa), Andres Ehin, Kristiina Ehin, Hanane Aad (Austria/Liibanon), Olavi Ruitlane, Igor Kotjuh, Katja Malin (Rootsi), Jürgen Rooste, Anti Saar, Jaan Malin, Jan Kaus, Erkki Luuk.

Muusika vallas kõlavad esmaettekanded Margo Kõlarilt ja Manus Johannes Oleskilt. Esineb ansambel Kreatiivmootor, dj rollis on Berk Vaher, Janika Kronberg, Aare Pilv, fs ja Triinu Ojamaa.

Festivali toimumise ajal on Staadioni 48 II korrusel näitused, kus on esindatud Ilmar Malini, Enn Tegova, Ahti Seppeti, Kristina Viina, Raivo Kelomehe, Elo Järve, Jüri Kase, Vello Vinna, Enn Põldroosi, Markus Kasemaa ja Andrus Kasemaa looming.

Festival korraldajateks on peale Jaan Malini Eesti Kirjanduse Selts ning Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond. Festival on osa Lugemisaasta programmist. Kultuurisündmust toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn.

KAVA:

Staadioni 48 II korrusel:
14 – näituste avamine
14.45 – Doris Kareva, Triin Soomets, Peter Sragher, Kristiina Ehin
16 – Manus J. Oleski muusika
17 – Hanane Aad, Andres Ehin, Olavi Ruitlane, Karl-Martin Sinijärv, Philip Meersman
18 – Margo Kõlari muusika
18.45 – Igor Kotjuh, Hasso Krull, Tobi Kunze, Katja Malin, Jürgen Rooste
20 – ansambel Kreatiivmootor

Genialistide klubi I korrusel (Lai 37 taga):
20.30 – DJ-d Berk Vaher, Janika Kronberg
21.30 – Anti Saar, Peter Waugh, Jaan Malin koos Jan Kausi ja Aare Pilvega
23 – Erkki Luugi ettearvamatu performatiiv-kirjanduslik ülesastumine
23.30 – DJ-d Aare Pilv, fs, Triinu Ojamaa

Täna avatakse restaureeritud Saka mõis

Täna, 5. novembril kell 16 avatakse restaureeritud ajalooline 17. sajandil ehitatud Saka mõis. Ligi kümme aastat tühjana seisnud maja on korda tehtud ja külalistele avatud.

Avamisel esineb barokkansambel Corelli Music. Kontserdile järgneb pidulik vastuvõtt ja majaga tutvumine. Tööde tellijaks oli Tõnis Kaasik sihtasutuse Saka-Ontika Pank kaudu.

Saka mõisa fassaaditööd tegi Ida-Virumaa ehitusettevõte OÜ Ferdmaster, sisetöödel oli peatöövõtjaks AS Restor. Muinsuskaitsealuse hoone arhitektideks olid Fredi Tomps ning Kalle Rõõmus ja Kristiina Renter Kalle Rõõmuse Arhitektuuribüroost. Sisekujunduse tegid Tiiu Lõhmus ja Kristiina Renter. Mõisa restaureerimisse andsid oma panuse ka Tartu Kunstikooli tudengid Heli Tuuksami ja Kristjan Bachmani juhendamisel.

Värskelt restaureeritud mõisahoones asuvad restoran ning saal pidulike vastuvõttude ja kontserdite tarvis. Pakutakse ka luksuslikku majutust.

Saka mõis, maailmakuulsa balti klindi väravas, on tõeline maiuspala nii kultuuri- kui looduspärandi austajatele.

Tõnis Kaasik

Kas ja milleks Eestile teater?

29.-30. oktoobril toimuvad Vanalinna Hariduskolleegiumis (Vene tn 22, Tallinn) kõnekoosolek ja töötoad teemal „Teater/väärtus”. Esimese päeva kõnekoosolekul antakse ülevaade väärtuste toimimisest teatris ja ühiskonnas ning kehtivast eesti kultuuripoliitikast, teisel päeval toimuvad töötoad, mis püüavad vastata küsimusele: milleks Eestile teater? Reedel, 29. oktoobril aset leidval kõnekoosolekul esineb teiste seas Kultuuriministeeriumi arendusosakonna nõunik Jorma Sarv, kes räägib väärtustest ja hoiakutest kultuurivaldkonna arengukavade koostamisel.
Vaata lisaks: www.teater.ee

Krista Aru kaitses doktoritööd Tallinna Ülikoolis

Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi doktorandi Krista Aru doktoritöö „Eesti toimetajakeskne ajakirjandus kodanikuühiskonna kujundaja ja omakultuuri kandjana ajalehe Postimees (1886–1935) näitel“ avalik kaitsmine toimus 22. oktoobril.

Väitekiri on kirjutatud autori poolt varem avaldatud monograafia „Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom“ (Tartu, 2008) põhjal. Analüüsi läbiv seisukoht on, et eestikeelne ajakirjandus oli 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses seltsiliikumise kõrval üks neid jõude, mis kandis ühiskonna moderniseerumisprotsessi ja kodanikuühiskonna kujunemist ning aitas kaasa Eesti Vabariigi sünnile ja kujunemisele. See, kuivõrd oli ajaleht mingil konkreetsel ajalõigul nimetatud ideede arendaja, sõltus Postimehe kui tugevalt toimetajakeskse väljaande puhul toimetaja suutlikkusest toimetada ajalehte vastavalt iseenda oskustele ja soovidele ning ühiskonna ootustele, vajadustele ja poliitilistele võimalustele. Väitekirja autor võtabki peamise vaatluse alla kahe Postimehe toimetaja – Karl August Hermanni ja Jaan Tõnissoni – rolli kodanikuühiskonna ja omakultuuri kujundajate ning edasikandjatena ajavahemikus 1886–1935.

Doktoritöö juhendaja on TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriloo professor Rein Veidemann. Oponendid on Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi dotsent Maarja Lõhmus ja TLÜ Ajaloo Instituudi vanemteadur Toomas Karjahärm.

Maiki Voore, Tallinna Ülikooli pressiesindaja

Pärnumaa mõisas tulid ilmsiks uhked seinamaalingud

Pärnumaal Voltveti mõisas tulid siseviimistluse uuringute käigus ilmsiks arvatavalt Eesti mõisakultuuri ühed lopsakamad seinamaalingud, kirjutab Eesti Päevalehe onlineväljaanne. Uuringute põhjal valmib novembri lõpuks restaureerimiskava.
1830. aastal valminud Voltveti mõisahoone kuulus kuni selle võõrandamiseni von Stryckide suguvõsale, pärast seda on kuldsete lõvide valvatud majas maa ja metsaga seotud kutseõpet jagatud.

Oratooriumile “Peko esä” on sündinud järg

Helilooja Erki Meister on valmis saanud juba teise Setomaast inspireeritud teose “Seto Sümfoonia Peko”, mis on jätkuks kahe aasta eest ette kantud oratooriumile “Peko Esä”.

“Peko Esä kirjutamiseks tegi mulle ettepaneku sünnipärane seto Aivar Piirisild. Mõte oli kujutada ühe seto tsura elutee tähtsamaid sündmusi läbi muusikalise vormi. Aivari jaoks oli Peko Esä justkui heliline kummardus kohale, kus asuvad tema juured. Teose vastuvõtt oli aga siin niivõrd soe ja südamlik, et Setomaa teema jäi mu hinge helisema ning nüüdne suurvorm on esimesele üsna loogiliseks jätkuks,” lausus helilooja Erki Meister.

Selle teose aluseks on seto rahvaluuletekstid rüütatuna tänapäevasesse helikeelde. Kasutatakse ka seto rahvaviise. Esituskooseisuks on kammerorkester, millele lisatud rahvamuusika instrumente ning laulavad neli tenorsolisti ja segakoor.

Seto Sümfoonia Peko on umbes tunnipikkune neljaosaline teos. Loogiliselt jätkab ta oratooriumis “Peko Esä” alustatud liini, ehk siis Seto mehe elukäigu kujutamist. Erinevuseks on see, et seekord ei keskenduta vaid mehele, vaid pigem mees-naine suhtele. Selleks on ideaalselt kasutatavad seto rahvaluule värsid.

Erinevalt Peko Esäst on Seto Sümfoonia kirjutatud naturaalpillidele. Kasutusel on traditsioonilised sümfooniaorkestri pillid ja lisaks seto rahvamuusika instrumendid.

Teose esiettekanded 2010. aasta novembri lõpus:
* 26. novembril kell 19.00 Värska Kultuurikeskuses
* 27. novembril kell 19.00 Tartu Ülikooli aulas
* 28. novembril kell 19.00 Tallinna Lauluväljaku Klaassaalis

Ettekandeid juhatab dirigent Hirvo Surva, kellega Kalevi Kammerkooril on ka varasemast hea koostöökogemus. Sümfoonia on plaanis ka salvestada ja loodetavasti valmib muusikast järgmise aasta alguses CD-plaat.

Allikas: kalevikammerkoor.ee