Silt: haridus

Vormsi kultuuripäev 2013

 Vormsi kultuuripäev 2013 ,Vormsi hariduselu, toimub laupäeval, 9. märtsil Vormsi rahvamajas.
9. märtsil korraldatakse Vormsi saarel Vormsi Lasteaed– Põhikooli, mitme ühingu ja paljude vormsilaste koostöös kuuendat korda ülesaareline üritus, mille eesmärgiks on Vormsi kultuuripärandi tutvustamine, väärtustamine, säilitamine ja edendamine ning läbi ühise tegevuse kogukonna tugevdamine.
 I kultuuripäev keskendus saare ajaloole, II teemaks oli käsitöö, III elulaad ja keskkond, IV kultuuripäeva läbivaks teemaks oli muusika ning sellega pandi alus Vormsi muusikafondile, V kultuuripäeva teemaks oli koduküla.
 Sel aastal räägime Vormsi hariduselust.

Millega seletada waldorfkooli populaarsuse kasvu?

Külli VolmerKülli Volmer,
õpetaja

Mida tempokamaks, kirjumaks ja virtualiseeritumaks muutub elu meie ümber, seda enam lapsi leiab tee waldorfkoolide juurde. Miks? Sest täiskasvanuina võime me eelkirjeldatud maailmaga enam-vähem hakkama saada, laps aga ei saa sellega hakkama, sest inimtaime kasvamine vajab rahu, soojust, järjepidevust, käegakatsutavat tegelikkust ning täiskasvanute selget arusaamist sellest, kuidas areng toimub.

Näiteks – et liigvarasele intellektuaalsele arengule rõhudes maksame hiljem lõivu nii nõrga eluhuvi kui tervisehäiretega. Waldorfkoolid ja lasteaiad panustavad rahulikult ning kivi kivi haaval kõigepealt baasoskustesse, seejärel pealisehitusesse. Waldorfkooli õpetaja julgeb võtta aega ning olla olulises põhjalik. Muuseas, mitte ükski tööga seotud Eesti vanasõnadest ei kinnita vastupidise toimimisviisi mõistlikkust!

Waldorfkool on tegutsev kool. Terve laps on eelkõige tegutseja, kelleni praktilised maailmatõed jõuavad läbi tegutsemise. Tegutsemisviisiks on ka oma käega kirjutatud – illustreeritud ainevihiku koostamine, selmet ettetrükitud töövihikus lünki täita. Kool on ajast aega lastele pakkunud seda, milleni kodu ja lähiümbrus ei küüni. Näiteks agraarühiskonnas kirja- ja rehkendusoskust ning laiemat maailmapilti. Seejuures ärgem unustagem, et vahetu kontakt maailmaga nii nagu ka praktilised eluoskused olid neil lastel loomulikul viisil olemas. Loe edasi: Millega seletada waldorfkooli populaarsuse kasvu?

Alustab Tartu ülikooli talveülikool „Aeg ja vaim”

Esmaspäeval, 21. jaanuaril alustab Tartu ülikooli talveülikool „Aeg ja vaim“. Kolmanda hooaja avab kell 16 Philosophicumi ringauditooriumis (Jakobi 2, Tartu) religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar, rääkides ajast, vaimust ja igale ajastule omasest ajavaimust.

21. jaanuarist 10. veebruarini toimuv talveülikool pakub vaimu turgutamiseks täiendusõppe võimalusi oma ala tunnustatud õppejõudude ja pikaajalise kogemusega praktikute kursustel.

Õppijatel on võimalik veel liituda näiteks suhtlemisõpikute autori lektor Heiki Kripsi kursusega „Suhtlemisoskused”. Uue toote lansseerimisest ja tarbijakäitumisest ning neuroturundusest räägivad majandusteaduskonna õppejõud Andres Kuusik ja Kalev Kaarna kursusel „Uue tootega turule”. Kõiki neid, keda huvitab hea tervise ja une alused, oodatakse tervisehuviliste talvekooli ”Aeg iseendale”. Osalejad saavad Tartu ülikooli tunnistuse koos hinnetelehega. Täiendusõppes kogutud ainepunkte on võimalik kasutada tasemeõppe õppekavade täitmisel sobiva õppeaine olemasolul kõrgkoolis.

Talveülikooli kursused, täpsem info ja registreerimine koolitustele ning tasuta avaloengule aadressil www.ut.ee/talveulikool.

Virge Tamme

Narva Kutseõppekeskus alustab talvist vastuvõttu uutele õpilastele

Narva Kutseõppekeskuses (Narva KÕK) alustatakse esmaspäevast, 14. jaanuarist avalduste vastuvõttu veebruaris õppega alustavatesse õppegruppidesse. Esmakordselt hakatakse Narvas uue õppekava alusel automaalreid välja õpetama.

Narva KÕK-is võetakse sel talvel uusi õpilasi vastu viiele erialale – automaalri (pindade töötleja ja värvija), kelneri, müügikonsultandi, tarkvara arenduse tugitehniku ja turismikorralduse õppesse. Kõigile viiele erialale saavad kandideerida keskhariduse omandanud isikud.

Esmakordselt alustatakse Narva KÕK-is automaalrite õpetamist, õppeajaga üks aasta.

„Meie õppekeskuse traditsioonilisel talvisel vastuvõtul on valdavalt lühema õppeajaga erialad,” ütles Narva Kutseõppekeskuse õppedirektor Riina Veidenbaum. „Erialade õppekavade arendusega oleme aasta-aastalt suurendanud erialade valikut ja õppimisvõimalusi. Kooli õppekavadega saab tutvuda kooli kodulehel,” lisas Veidenbaum.

Loe edasi: Narva Kutseõppekeskus alustab talvist vastuvõttu uutele õpilastele

Konkurss kandideerimaks GLEN 2013 vabatahtlikuks on avatud

GLEN on Euroopa noortele suunatud maailmahariduslik koolitus- ja praktikaprogramm, mis hõlmab ettevalmistuskoolitust, kolmekuulist projektipõhist tööd mõnes Aafrika, Aasia või Ida-Euroopa riigis ning teavitustööd ja maailmahariduse edendamist kodumaal. GLEN Eesti programmi eesmärgiks on kasutada osalejate isiklikku töökogemust inspiratsiooniallikana arengukoostöö ja maailmahariduse edendamiseks Eestis. 2013. aastal lähevad GLEN Eesti vabatahtlikud Keeniasse HIV / AIDS ennetustööd tegema, Etioopiasse Etioopia Naiseksportööride Assotsiatsiooni naisettevõtlust edendama, Kameruni väntama dokumentaalfilmi arengukoostööst, Aserbaidžaani toetama maapiirkondade arengut, Malawisse arendama naisettevõtlust ning Ghanasse tegema keskkonnaalast teavitustööd.

GLEN Eesti projektidesse kandideerimine kestab 4. veebruarini. Intervjuud toimuvad 9. ja10. veebruaril ning tulemused selguvad 11. veebruaril.

Lisainfot kandideerimise ja varasemate GLEN vabatahtlike kohta leiad aadressilt www.terveilm.ee/glen/

Piret Hirv

Rosma vanemakoolituse järgmiseks teemaks kõne ja kiri

Rosma koolLaupäeval, 12. jaanuaril toimub Põlva külje all Rosmal lapsevanemate ja õpetajate ühiskoolituste sarja järjekordne koolituspäev, kus seekord teemaks lapse kõne ja kiri. Oodatud on kõik huvilised – nii need, kes varem juba osalenud kui ka need, kes tulevad esimest korda.

Koolituspäev toimub kell 10.00-17.00 Johannese Koolis ja Lasteaias Rosmal, päeva ülesehitus:
• Rütm mängus ja liikumises / Marika Nurmsalu
• Kõne ja keele areng. Sõrmesalmid. Lugema ja kirjutamine ilma treeningu ja töövihikuta / Heli Kudu
• Kõne areng koolis; suuline ja kirjalik tekst / Tiina Juhanson
• Kujutav geomeetria / Maaja Kalle

Osalustasu 10 eurot, sisaldab kohvipausi ja lõunasööki. Rosma Haridusseltsi liikmetele tasuta. Võta kaasa liikumiseks mugavad vahetusjalatsid. Info ja registreerimine johannes@net.ee. Vaata ka www.rosma.edu.ee

Eesti eduka haridussüsteemi õpilased saavutavad PISA testides häid tulemusi, aga mitmete uuringute alusel on meie koolilapsed maailmas konkurentsitult kõige õnnetumad ning ka meie õpetajad on kolmes valdkonnas( rahulolu õppekavaga, õpilastega, kooli ja kodu koostöö osas) maailmas kõige rahulolematumad. Sellel probleemil palju erinevaid põhjuseid. Üks neist on lapsevanemate ja õpetajate vähene kontakt, erinevad väärtushinnangud ning vastastikused nõudmised. Oluline on laste arenguloogika teadvustamine ning sellest lähtumine nende kasvamisel ja õpetamisel.

Koolituste sari ühendab vanemahariduse ja õpetajate täiendkoolituse ning aitab luua terviklikku väärtussüsteemi. Tekib ühine arusaamine õpilaste vajadustest ja õpetamise alustest. Mõistmine loob koostöövõimaluse ja tagab lastele turvalise arengukeskkonna. Lektoriteks on meie kooli ja lasteaia kogenud õpetajad. Loe edasi: Rosma vanemakoolituse järgmiseks teemaks kõne ja kiri

Rae vald tõstab lasteaednike palkasid ja ehitab juurde 420 lasteaiakohta

Rae vallavolikogu võttis vastu 18.detsembri istungil valla 2013. aasta eelarve, mis on vallavanem Mart Võrklaeva sõnul suunatud haridusvaldkonda nii investeeringute kui tegevuskulude osas.

„Hea on see, et 2013. aastal ootab Rae valla koolide ja lasteaedade õppe- ja kasvatusala töötajaid ees palga tõus. Kui riiklikult rahastatavate koolide pedagoogide palga alammääraks saab 715 eurot, tagame ka valla lasteaedade pedagoogidele sama palgataseme“, kõneles Võrklaev.

Vallavanema sõnul on 2013. aasta investeeringute mahuks eelarves ette nähtud 11,0 miljonit eurot. Investeeringuteks kavandatud summast suunatakse haridusse ligi 7,9 miljonit eurot, millest laenuraha on 4,5 miljonit eurot. Sellega leevendame oluliselt meie valla noorte perede suurimat probleemi, milleks on lasteaiakohtade puudus.

Käesoleval hetkel laiendatava Peetri Lasteaed- Põhikooli lasteaia osa kasvab 2013.aasta sügiseks 240 lasteaiakoha võrra ja kooli osa saab lisaruumid üheksale klassile. Lasteaiakohtade suure puuduse kiiremaks likvideerimiseks plaanib vallavalitsus alustada tuleval aastal veel ühe ligikaudu 180- kohalise lasteaia ehitusega Peetrisse. Täiendavad ehitused toovad Peetri piirkonda kokku 2014.aastaks ligikaudu 420 uut lasteaiakohta.

Tuleval aastal saab alguse samuti Jüri Gümnaasiumi laiendus. Haridusvaldkonnast teisele kohale jäävad Võrklaeva sõnul 2013. aasta eelarves investeeringud teedeehitusse, milleks on planeeritud kulutada 2,3 miljonit eurot.

2013.a. eelarve tegevuskulude ja investeeringukulude kogusumma on 25,5 miljonit eurot, tulude summa on 17,8 miljonit eurot. Vahe kaetakse olemasolevate jääkide ja laenuga.

Uue aasta jaanuarist käivitub väärikate ülikool ka Türil.

Viimastel aastatel on populaarsust kogunud täiendusõpe,mida tuntakse VÄÄRIKATE ÜLIKOOLi nime all. Alguse sai selline õppevorm TÜ Pärnu kolledžist ja töötab nüüdseks veel Tallinnas, Tartus, Kuressaares.

Õppima on oodatud teadmishimulised Järva- ja Raplamaalt alates 50 eluaastast ja vanemad. Koos hakatakse käima endises TÜ kolledži hoones üks kord kuus. Kavas on kuulajaile pakkuda kaasaegset teavet tervise, juriidika, keskkonna, psühholoogia jt aktuaalsetel teemadel.

Projekti rahastas Hasartmängumaksu nõukogu, omaosaluse katab Järva maavalitsus.

Projekti koostas SA Kesk- Eesti õppe- ja kompetentsuskeskus ja see  viiakse ellu koostöös TÜ Elukestva õppe keskusega.

Kevadest projekti ideed kandnud projektijuht Kristina Gudinas rõõmustab, et nüüd saavad sellest toredast õppevormist osa ka meie ja Rapla maakonna väärikad! Loodame, et meid võetakse sõbralikult vastu ja soovijaid leidub.

Ülikoolis osalemine ei eelda mingeid varasemaid eelteadmisi, küll aga on põhjus kodust välja tulemiseks ja loodetavasti rõõmustamiseks teadmiste uuenemisest, lektorite ja teiste kursuslastega suhtlemisest…

TÜ Elukestva õppe keskuses väärikate ülikoolidega tegelev Karmel Tall on jaganud kogemusi, kuidas töötatakse mujal. Ta on eriti rõõmustanud selle üle, et igal pool on väärikate ülikoolis end täiendada soovijate arv algusega võrreldes igal järgmisel aastal kasvanud. Ta kiidab osalejaid ka aktiivsuse ja heatahtlikkuse eest. Ta usub, et väärikate ülikool Järva- ja Raplamaa inimestele võetakse vastu positiivselt ja see saab töötama mitmeid aastaid.

Järva- ja Raplamaa Väärikate Ülikooli registreerimine kuni 31. detsembrini  2012. aastal : tel. 50 39 073, Kristina.Gudinas@ut.ee

 

 

Laupäeval arutletakse Pühajärvel muutuste üle koolis

Sel laupäeval, 24. novembril toimub Pühajärve põhikoolis seminar “Muutused koolis”.

Seminari märksõnadeks on “tõhus kool = hooliv kogukond”. Jutuks tuleb osapoolte koostoime ja tähtsus, kommunikatsioon ja kaasamine. Lisaks räägitakse uue õppekava põhimõtetest ja neist tulenevatest muutustest (õpetamine, hindamine, suhted), õppeainete lõimumisest ja kujundavast hindamisest.

Seminari juhib kogemustega õpetaja, psühholoog, nõustaja, superviisor ja koolitaja Meedi Neeme Rocca al Mare koolist. Meedi Neeme on haridustemaatikas aktiivne kaasamõtleja ja rääkija, tema juhitud kursused on väga populaarsed.

Koolitus algab kell 10 ja kestab neli tundi. Koolitusest osavõtt on tasuta, soovi korral saab teha kohapeal annetuse MTÜle Pühajärve Haridusselts.

Kõik huvilised on väga oodatud!

TÕN-i tunnustused Käina ja Kärdlasse

Tänavusel XV täiskasvanud õppija nädala neli aunimetust jagasid omavahel Käina vald ja Kärdla linn, esimene neist sai ka aasta koolitussõbralikema omavalitsuse tunnustuse. Käina vallavalitsus on algatanud mitmeid koolitusi. Euroopa Liidu programmide toel haritakse oma piirkonna töötuid ja tööturule naasnuid, koostöös Hiidlaste koostöökoguga ja LEADER programmi toel said koolitust valla allasutuste töötajad. Käina valda läks ka aasta õppija tiitel – valla huvikooli muusikaõpetaja Astrid Nõlvak sai selle ettevõtlushariduse omandamise eest Hiiumaa ametikoolis. Hiiumaa 2012. aasta koolitaja tiitli viis saare pealinna Kärdla ühisgümnaasiumi õpetaja Ain Jepišov. Hiiumaa tänavuse koolitussõbralikuma organisatsiooni aunime sai Kärdla plastiettevõte AS M ja P Nurst.

Kärla vald jagas preemiaid

Eile otsustas Kärla vallavolikogu kinnitada tänavused tublid vallakodanikud, keda Kärla valla lipupäeval tunnustada.

“Kõik esitatud nominendid, kes kvalifitseerusid, on väga tublid,” ütles volikogu eilsel istungil Kärla vallavolikogu aseesimees ning haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Toomas Raun, kelle sõnul tuli ka tänavu tublide noorte seast valida parim sportlane, aktiivseim noor ja parim õppur. Ka täiskasvanud saavad hariduspreemia, kultuuripreemia ja tunnustatakse ka valla parimat sportlast.

Esitatud kandidaatide seast valis preemiasaajad välja haridus- ja kultuurikomisjon ning esitas nimed vallavolikogule kinnitamiseks.

Kärla valla noortepreemia “Hea sportlane” läheb tänavu Stella-Liisa Lõhmusele. Aktiivse noore preemia saab Katariina Õunpuu.

Peeter Südda nimeline kultuuripreemia otsustati anda Maive Õispuule. Hariduspreemia pälvib Katrin Mesila ja Suure Tõllu spordipreemia saajaks valiti Urmo Talistu.

Kahjuks jäi tänavu esmakordselt välja andmata noortepreemia “Hea õppur”, oli küll esitatud üks kandidaat, kes kahjuks ei kvalifitseerunud, sest ei vastanud preemia statuudi nõuetele. Kuigi esitatud kandidaat oli kõikide volikogu liikmete arvates igati tubli ja preemia vääriline Kärla kooli õpilane, ei olnud võimalik teda kinnitada, kuna ta ei ole valla elanike registris. Volikogu liikmed tõdesid, et statuut tuleb järgmise aasta alguses üle vaadata.

Vallavanem Villi Pihli sõnul antakse preemiad pidulikult üle Kärla valla lipupäeval, 6. detsembril.

XV täiskasvanud õppija nädal

XV täiskasvanud õppija nädala raames toimub 01. novembril kell 13 Räpina Aianduskoolis mõttekoda ,, Kuidas teha täiskasvanuharidus enam nähtavaks ja kättesaadavaks?”

Mõttekojas arutatakse, kas Põlva maakonnas on piisavalt täiskasvanute õppimisvõimalusi, kas koolitajad on nähtavad, kas koolitajate vahelise koostöö parandamine aitaks täiskasvanuid senisest rohkem õppima, kuidas annaks ühendada riikliku, era- ja kolmanda sektori panust täiskasvanuõppe propageerimisel ja edendamisel.

Samas toimub Põlvamaa tunnustamisüritus.

Mõttekojas osalevad POL-i hariduskomisjoni liikmed.

Mõttekoda korraldab ETKA Andras koostöös Põlvamaa TÕN-i koordinaatori Tiina Kalvikuga.

Täna tunnustab minister Aasta Õpetajaid

Laupäeval, 6. oktoobril kell 12 tunnustavad Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Sven Rondik Aasta Õpetajaid, vastuvõtule on kutsutud 31 pedagoogi.

Aasta Õpetajate valimise eesmärk on tunnustada ja tutvustada õpetajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks, positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu.
Aasta Õpetaja 2012 vastuvõtule kutsutud õpetajad:

Tallinna Kadaka Lasteaia direktor Marianne Liiv
Haabresti Vene Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ülle Kõllo
Tallinna Reaalkooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ja õppealajuhataja Tiia Luuk
Lasnamäe Üldgümnaasiumi klassiõpetaja Eike Valgma
Tallinna Lasteaia Pallipõnn liikumisõpetaja Helgi Palm
Tallinna Saksa Gümnaasiumi inglise keele õpetaja ja klassiõpetaja Külli Arand
Hugo Treffneri Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Age Salo
Tartu Kutsehariduskeskuse pagar-kondiitri kutseõpetaja Sirje Jäär
Pärnu Koidula Gümnaasiumi vene keele õpetaja Viive Korb
Kose Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Rein Tint
Jüri Gümnaasiumi muusikaõpetaja Rutt Ridbeck 

Kärdla Ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja Timo Lige
Narva 6. Kooli vene keele ja kirjanduse õpetaja Tereza Filippova
Sillamäe Lasteaia Pääsupesa rühmaõpetaja Ilme Kriisk
Kohtla-Järve Kunstide Kooli ja Ahtme Kunstide Kooli õpetaja Valeri Antonov
Toila Gümnaasiumi muusika- ja karjääriõpetuse õpetaja Stella Müsler
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kunstiõpetuse, joonestamise, käsitöö ja kodunduse õpetaja Siiri Kõrv
Paide Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Erika Kranich
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi kunstiõpetuse õpetaja Tiiu Randmann-Mihkla
Sõmeru Põhikooli, Lasila Põhikooli ja Rakvere Reaalgümnaasiumi füüsika- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Toivo Reinsoo
Räpina Ühisgümnaasiumi autoõpetuse õpetaja Madis Punson
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse autote hniku eriala kutseõpetaja Priit Auväärt
Märjamaa Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Sirje Nootre
Saaremaa Ühisgümnaasiumi projektõppe õppealajuhataja ja füüsikaõpetaja Indrek Peil
Ülenurme Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Viive Peiker
Otepää Gümnaasiumi geograafiaõpetaja Ülle Kümmel
Viljandi Jakobsoni Kooli õppekoordinaator, kunstiõpetuse ja vene keele õpetaja Virve Kikas
Rõuge Lasteaia direktor Ene Mõttus
Tartu Emajõe Kooli rehabilitoloog Anne Kõiv
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse inglise keele õpetaja Sirje Tamm
Riia Eesti Põhikool eesti keele ja kultuuriloo õpetaja Anne Laur

Tarmu Kurm

Esimesest eestikeelsest maakeskkooli avamisest möödub 105 aastat

6.oktoobril tähistab Otepää Gümnaasium oma tegutsemise 105. aastapäeva juubeliüritustega. Tegemist ei ole ainult kooli juubeliga, 3.oktoobril möödub ka 105 aastat esimese eestikeelse maakeskkooli asutamisest.

Esimene eestikeelne keskkool, praegune Miina Härma Gümnaasium, asutati 1906. aastal Tartus. Esimese eestikeelse maagümnaasiumina alustas 03.oktoobril 1907 tegevust Nuustaku Kooli Seltsi II järgu erakool, kus tollal õppis 42 õpilast.

Hariduselu minevik Otepääl ulatub aga hoopis kaugemale – seda B.G.Forseliuse seminarini välja, mil üks seminari kasvandik tuli Otepääle vaimuvalgust jagama. Teada on, et 1688. aastal lõpetas kooli 31 last. 1905. aasta pöördelised sündmused tegid võimalikuks Vene impeeriumi territooriumil asutada erakoole, kus õpetada võis ka emakeeles. Seda võimalust kasutati kohe ära Tartus ja Pärnus.

Ka Otepää tuntud luuletaja ja aktiivne ühiskondliku elu tegelane Gustav Wulff-Õis algatas mõtte, et Nuustakule on vaja eestikeelset progümnaasiumi. Alustati üüritud ruumides, kuid 1909.aastal suudeti ehitada oma koolimaja. Kooli algus oli vaevaline  – Nuustakut peeti liiga väikeseks, et tagada kvalifitseeritud õpetajate kaader, kuid ometi saadi pärast läbirääkimisi luba gümnaasiumiklasside järk-järguliseks avamiseks.  Loe edasi: Esimesest eestikeelsest maakeskkooli avamisest möödub 105 aastat

Velisel meenutati kultuuritegelast Elmar Tootsi

Velise rahvamajas meenutati Elmar Tootsi.

Sombuse septembri pühapäevahommikul süüdati Vigala kalmistul mälestusküünlad kauaaegse Velise kultuuritegelase Elmar Tootsi 100. sünniaastapäeva  mälestuseks. Endise Velise seltsimaja saali kogunes 43 inimest, et ühises kohvilauas vestlusringis teda meenutada. Päeva juhatas Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsi juhatuse liige Jürgen Kusmin. Elmar Tootsi meenutasid vennatütar Reeda Toots, endine Velise kooli õpetaja Meida Nolling, Vello Vaarma jpt. Pikemalt jätkus juttu endistel kolleegidel. Vanim kohaletulnu ja kunagine töökaaslane Ester Niin (88) Vaimõisast. Rahvamaja ette avati legendaarsele seltsielu edendajale nimeline mälestuspink.

Siinse seltsielu edendaja ja hilisem Velise rahvamaja juhataja Elmar Toots sündis Velisel Ligeda külas Oja talus 23. septembril 1912. Velise Algkoolis õppides oli Elmar Toots aktiivne seltsitegelane, osaledes näitemängudes ja piduõhtutel. Hiljem võttis aktiivselt osa 1929. aastal loodud Velise algkooli karskusringi vilistlaskogu tööst. Kaks aastat Tartumaal Vahi aianduskoolis õppinud Elmar Toots osales assistendina 1936. aastal Velise Rahvaraamatukogu Seltsi (asutatud 1891) juurde loodud  aianduse-mesinduse ringis. Ta tegi ära suure töö siinse paikkonna talude iluaedade kujundamisel ja korrastamisel: korraldati hoonete välisvärvimise kursusi, istutati ilupuid ja põõsaid. 1936. aastal püstitati Velise kirikaeda Elmar Tootsi kujundatud mälestussammas 1905. aasta sündmuste ohvritele. Hiljem töötas Toots Velise rahvamaja juhatajana kuni surmani 1983. aastal.

Meenutuspäeva korraldasid MTÜ  IIDA Kursused, Sillaotsa Talumuuseum, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts

Ave Kusmin, Märjamaa raamatukoguhoidja

Türi vald tähistab hariduse andmise sünnipäeva

Käesoleval aastal täitub 325 aastat hariduse andmise algusest Türi kihelkonnas. Türi vald tähistab seda tähtpäeva septembrikuu viimasel nädalal erinevate üritustega.

Täna kell 16.00 avatakse Türi Muuseumis koolilooline näitus „OH, kooliaeg!“, mis jääb avatuks novembrikuu lõpuni. Lisaks näitusele pakub muuseum sel perioodil ka juhendatud muuseumitunde, tundide aeg tuleb huvilistel kokku leppida.

27. septembril on Türi Kultuurimajas hariduskonverents, mis kannab pealkirja „Eilsest homsesse“ ning on pühendatud hariduse eesmärkide ja õpetaja rolli muutumisele ajas. Üritus toimub kell 13.00-18.00, ajakava on kättesaadav Türi valla veebilehel Internetis www.tyri.ee. Konverentsi ajal on kultuurimaja fuajees oma toodangut müümas ja tutvustamas kirjastus Atlex.

Samal päeval on võimalik lahendada Türi valla hariduselu puudutavat veebipõhist viktoriini ning väiksematel huvilistel (algklassilastel) on võimalus lahendada kooliloolist ristsõna. Parimatele loositakse auhindu.

Haridusnädala üritused lõpetab Türi Vallavalitsuse vastuvõtt valla õpetajatele läheneva õpetajate päeva puhul.

Külle Viks, Türi Vallavalitsuse haridusspetsialist.

Võtted algasid: koostamisel on vana Võrumaa pärimuskaart

2008. aasta sügisel kutsus toonane Põlva maavanem Priit Sibul kokku töörühma maakonna haridusstrateegia väljatöötamiseks. Rühma juurde moodustati ka pärimuskultuuri töörühm, arutamaks pärimuskultuuri kaasamise
võimalusi ja vajadust õppeprotsessis. Üks ilus idee, mis töörühma mõttetalgutest välja kasvas, oli pärimuskultuuri atlase ehk seinakaardi koostamine koolidele ja teistele õppeasutustele.

Neli aastat on küll möödas, kuid Põlvamaa haridusstrateegia pärimuse töörühm ei ole lasknud ideel õhku haihtuda – läinud pühapäeval said Põlva Talurahvamuuseumis teoks esimesed “võtted” vana Võrumaa pärimuskultuuri
seinakaardi tarbeks.

Projektijuht Kati Taal: “Toimus pildistamine Põlva kihelkonna kaardi jaoks. Põhimõte on selles, et igat kihelkonda esitletakse rahvariiete ja ühe kindla, sellele paigale omase teema kaudu. Põlva teemat polnud just raske leida – lõõtspill.”

Et lõõtspilli saaks eksponeerida selle kõige loomulikumas keskkonnas, tuli pildistamise jaoks aga lausa väike külapidu lavastada. Pidulised, rahvariietesse riietatud modellid, olid “värvatud” nii Põlva Memmede kui Põlva Päntajalgade ridadest, lõõtsa tõmbas Heino Tartes ning taati kehastas Lootvina külateatri näitleja Tõnu Lumi. “On oluline, et esindatud oleksid kõik vanused ning nii mehed kui naised, sest nende kõigi rahvarõivad on väga erinevad. Modellid valisime aga meelega siitsamast Põlvamaalt, et kaarti vaadates oleks ka äratundmisrõõmu,” selgitas Taal kaardi tegemise tagamaid. Loe edasi: Võtted algasid: koostamisel on vana Võrumaa pärimuskaart

Viljandi Maavalitsus alustab haridusasutustes riiklikku järelevalvet

2012/2013. õppeaastal toimub Viljandimaal temaatiline riiklik järelevalve järgmistes haridusasutustes: Suislepa Lasteaed- Algkool, Viljandi Kaare Kool, A. Kitzbergi nim. Gümnaasium, Kõidama Lasteaed Traksik, Viljandi Lasteaed Männimäe, Viljandi Lasteaed Midrimaa; Tarvastu Gümnaasium. Juba 24. septembril 2012 alustab Viljandi maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakond temaatilist riiklikku järelevalvet Suislepa Lasteaed-Algkoolis.

Riikliku järelevalve teemaks on “Alushariduses lapse arengu toetamine ja andmete õigsus Eesti Hariduse Infosüsteemis, üldhariduses õpilase arengu toetamine ja andmete õigsus Eesti Hariduse Infosüsteemis”.

Maavanema korraldusega on järelevalvet teostavaks ametnikuks Viljandimaal määratud haridus-ja sotsiaalosakonna peainspektor Imbi  Suurpere. Imbi Suurpere sõnul jälgib ministeerium valimi kokkuseadmisel seda, et mingit liiki järelevalve haridusasutuses toimuks vähemalt iga 5-6 aasta järel. ” Järelevalve käigus sellel õppeaastal on kindlasti minu huviorbiidis seegi, kuidas tehakse tööd ja toetatakse tegevusi andekate lastega,” täpsustas Suurpere.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul peab hea ja nõuetele vastav riigi poolt rahastatav valitsemise teenus ühesuguselt hästi olema kättesaadav Mõisakülast Tallinnani. “Maavalitsus teostab järelevalvet paljudes erinevates valdkondades, sealhulgas ka haridusasutustes.

Vaata ka: Haridus- ja teadusministri määrus nr 17 16.04.2012 “Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve teostamise, selle tulemuste vormistamise ja tulemustest teavitamise kord 2012/2013. õppeaastal”.

https://www.riigiteataja.ee/akt/119042012001

Lisainfo:

Imbi Suurpere
haridus-ja sotsiaalosakonna peainspektor
tel 4330 437

Terve Pere Kool alustab loengusarja Viimsis

Terve Pere Kooli kevadine viimane koolipäev Põlva külje all Rosmal. Foto: Terve Pere Kool
Võrus kodanikualgatuse korras alguse saanud Terve Pere Kool laieneb Põhja-Eestisse – huvilisi oodatakse juba sel reedel, 14. septembril algusega kell 18 Viimsisse Harmoonikumi esimesele loengule teemal “Suhted ja suhtlemine”.

Loengusarja “Eelkooliealine laps” juhib 20-aastase kogemusega lasteaiapedagoog, Rosma Johannese Kooli ja Lasteaia pedagoog, kolme lapse ema ja vanaema Heli Kudu. Loengusarjas EELKOOLIEALINE LAPS saab kuulata, kaasa mõelda ning arutleda järgmistel teemadel:
– kuidas lapsed mängivad ja õpivad?
– millised mänguasjad toetavad lapse arengut?
– kas teler ja arvuti on lapse arengu toetajad või pärssijad
– millal on laps valmis lasteaiaks?
– mis on tervislik pedagoogika?
– millised on lapse arengu põhitõed?

Loengud toimuvad Viimsis Harmoonikumis üks kord kuus reedeti kell 18.00 – 20.00. Osalustasu: 10 €
Loe edasi: Terve Pere Kool alustab loengusarja Viimsis

Maaülikoolis alustas tegevust pereülikool

Maaülikoolis alustab tegevust pereülikool


Laupäeval, 8. septembril alustas Eesti Maaülikoolis tegevust pereülikool, kuhu on oodatud õppima lapsed koos vanemate ja vanavanematega.

Septembrist kuni juunini toimuvad iga kuu teisel laupäeval pereülikooli õppepäevad. „Samal ajal, kui täiskasvanutele toimuvad loengud, on lastel võimalus meisterdada, nuputada, mängida ja osaleda sarnasel teemal töötubades,“ rääkis Eesti Maaülikooli avatud ülikooli juhataja Riin Kikkas.

Iga kord räägitakse uuel teemal – toimub tervisliku toidu päev, energiapäev, lemmikloomapäev, mürapäev, rahapäev, metsapäev, kala- ja järvepäev. „Maaülikoolis uuritakse väga põnevaid teemasid ning pereülikoolis räägitakse sellest, mis mõjutab meie igapäevast eluolu, millele me muidu võib-olla ei oskagi tähelepanu pöörata. Lisaks antakse praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevast käitumist säästlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks muuta.“

Loenguid peavad Eesti Maaülikooli teadlased ja õppejõud ning lastega tegelevad sama eriala üliõpilased. Õppetöö toimub maaülikooli õppehoonetes, aga ka Järvseljal metsas, Rõhu katsejaamas ja Võrtsjärve ääres.

Pereülikooli toimumist toetavad Eesti Maaülikool, Hasartmaksumängu Nõukogu ja Tartu Linnavalitsus.

Valga Kutseõppekeskus hakkab koolitama Läti noori

Sellel õppeaastal alustavad Valgamaa Kutseõppekeskus õpinguid Lätist pärit noored. Esialgu pakutakse neile kahte eriala, gümnaasiumihariduse baasil saab õppida logistikuks ning põhihariduse baasil ehituspuusepaks.
Logistiku eriala õpivad noored inglise keeles, tulevased ehituspuusepad õpivad läti keeles ja omandavad keskhariduse Valka Gümnaasiumis.
Valgamaa Kutseõppekeskusel valmis möödunud aastal kaasaegne õppehoone, kus on kõik tingimused tasemeõppe ja tulevikus ka täienduskoolituse pakkumiseks. Kuna Valka piirkonnas kutseõppeas utusi pole, siis on igati loomulik, et kaasaegseid õpitingimusi saavad kasutada ka naaberriigi inimesed.
Asso Ladva

Eakad saavad tasuta käsitöökoolitust

Projektis «Vanemaealiste käsitöömeistrite lõimimine tööturule» saavad koolitusele registreeruda üle 50-aastased töötud ning 74-aastased ja nooremad käsitööoskajatest pensionärid. Kursus kestab üheksa kuud ning selle jooksul õpetatakse mitmesuguseid käsitöötehnikaid ja ettevõtlust. Õpingutega pakutakse vanematele tegijatele võimalust siseneda tööturule professionaalsete meistritena.

Koolituse eestvedaja on Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ning lisaks Viljandile luuakse 12-liikmeline õpperühm Pärnus, Tartus, Võrus, Rakveres ja kahes kohas Tallinnas. Loe edasi: Eakad saavad tasuta käsitöökoolitust

Obinitsas tuleb arheoloogiaõhtu

Neljapäeval algusega kell 18 toimub Obinitsa seto muuseumitarõs arheoloogiaõhtu.

Arheoloogiaõhtul räägivad arheoloogid Heiki Valk ja Anti Lillak Setomaa arheoloogiapärandist ning sellega seonduvatest uusimatest leidudest ja uuringutest. Kohapeal on võimalik tutvuda ka arheoloogi välitöövarustusega.

Üritus toimub Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi projekti “Arheoloogia, võim, ühiskond: koostöö arheoloogiapärandi kaitseks” raames.

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007-2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

Haridusportaal kutsub katsetama harivaid tasuta Android rakendusi

Haridusportaal Edudemic on valinud 10 lemmikut tasuta Android rakendust, mis lubavad jätkata õppimist ka suvel. Haridusportaal koolielu.ee kutsub valima oma lemmikuid ning jagama oma kogemusi ja soovitusi.

Arvutamine Lõbus viis liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise drillimiseks. Rakenduses on ka aja peale arvutamise režiim ja edetabelid, et õppeprotsessi mängulisust lisada.

TED Kaasahaaravad ettekanded tähelepanuväärsetelt inimestelt. Ametlik TED konverentsi rakendus võimaldab sul sisustada reisimist ja vaadata ettekandeid autos, bussis, rongis. Rohkem kui 1200 video- ja helisalvestust (kogu täieneb iga nädalaga) inspireerivate mõtetega haridusuuendajatelt, tehnoloogiagurudlet, meditsiinivaldkonna uurijatelt, ärigeeniustelt ja kõikvõimalikest muudest valdkondadest.

NASA Jahmatavad pildid, videod, info missioonide kohta, uudised, NASA TV, üksikasjalikud selgitused NASAs hetkel käsiloleva kohta, rakettide stardiloendurid, kaardid rahvusvahelise kosmosejaama (International Space Station) asukohaga, NASA Twitter voog, raadiokanal. Seda ja palju muud avastamist pakub NASA rakendus.

Mõista, mõista Riddle This (Mõista, mõista, mis see on?) pakub suurel hulgal mõistatusi, mis on jagatud seitsmeks erinevaks kategooriaks valdkondade ning raskusastmete järgi.  Loe edasi: Haridusportaal kutsub katsetama harivaid tasuta Android rakendusi