Külastusmängu “Unustatud mõisad” vältel avavad kümned mõisakoolides tegutsevad koolid kuuel päeval suve jooksul oma uksed kõigile külastajatele ja huvilistele. Räpina Muusikakool on Eesti Mõisakoolide Ühenduse ainus huvikool – tulge uudistama!
16. juunil 2012 on mõis avatud 10.00 kuni 18.40, igal täistunnil toimub giidiga jalutuskäik, avatud on miljonivaatega rõdukohvik.
Kell kolm on muusikasõbrad oodatud kella kolme kontserdile!
Külastustasud: pered 3,20, täiskasvanud 1,60, õpilased ja pensionärid 0,90.
Meil on hea meel teatada, et Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) toel on õige pea algamas kogukondlik terviseedendusprojekt UUS TERVIS ja me kutsume seega kõiki tervise teemadest huvitatuid selles kaasa lööma!
Juba praegu on võimalik kõigil, kel on huvi terviseedenduse ja tervisenõustamise vastu oma kogukonnas, projektile eelregistreeruda. Selleks palume endast teada anda tervemaailm@gmail.com kuni 17nda juunini. Osalejate arv on kuni 25 inimest (erinevatest kogukondadest) ja registreerime inimesi kuni grupi täitumiseni.
Täpsemat teavet projekti kohta saab lugeda alates 7. juunist projekti kodulehelt uustervis.ee.
Täna kell 16 avavad haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Rapla maavanem Tiit Leier Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli renoveeritud tehnikamaja ja õpilaskodu.
Kahe hoone renoveerimine ja sisustamine maksis 6,9 miljonit eurot, sellest 5,6 miljonit eurot andis Euroopa Regionaalarengu Fond ning ülejäänu Eesti riik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu.
Tehnikamaja on Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli kõige olulisem hoone, sest õppeasutus on ainsana Eestis spetsialiseerunud raskemasinate, veokite, busside ja liikurmasin ate tehnikute ettevalmistamisele. Tehnikamajas saavad õppida tulevased maamõõtjad, ehitajad, erinevate masinate tehnikud ja juhid. Korrastatud õpilaskodus saab majutada 210 õppurit.
Põlva külje all Rosmal peeti laupäeval, 19. mail IV kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kogukond”, kus arutleti kogukonna ja kooli suhete ning kogukonnakooli olemuse üle. Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu korraldatud konverentsist võttis osa 185 inimest, kes päeva lõpuks sõnastasid teesid terve kogukonna kooli kohta.
Konverentsi lõppdokument meenutab lapsevanematele, haridusametnikele ja omavalitsustele, et toetavat ja hoolivat kasvukeskkonda pakkuv kool saab tegutseda, kui kogukond sellist kooli soovib ja vajab. “Terve kogukonna ja kogukonda toetava kooli loomine ning hoidmine algab meist endast – igaühe panusest ja teadlikest valikutest. Selle õnnestumiseks on väga oluline koostöö, samuti omavalitsuste ja riigi esindajate hea tahe ning toetus. Kogukonnakoolis peitub meie ühine võimalus teel hoolivama ja tasakaalukama ühiskonna ning elukeskkonnani,” seisab dokumendis (vt konverentsi lõppteese teksti lõpus).
Neljandat aastat peetud kogupere konverentsi eesmärgiks oli vaadata terve pilguga haridusmaastikul toimuvale ning kutsuda kaasa mõtlema ja tegutsema rohkem lapsevanemaid. Esimesel korral oli konverentsi fookuses terve laps, teisel aastal terve pere, kolmandal terve kool ja nüüd terve kogukond. Konverentsil osales koos vabatahtlikega rekordarv – kokku 185 inimest: 101 täiskasvanut ja 84 last. Loe edasi: Rosma kogupere konverentsil kõneldi kogukonnakoolist
19. mail toimub Põlva külje all Rosmal IV kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kogukond”, mis võtab sel aastal vaatluse alla kooli ja kogukonna. Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu korraldatavast kogupere konverentsist plaanib osa võtta 170 inimest.
Neljandat aastat peetava kogupere konverentsi eesmärk on vaadata terve pilguga haridusmaastikul toimuvale ning kutsuda kaasa mõtlema ja tegutsema rohkem lapsevanemaid. Esimesel korral oli konverentsi fookuses terve laps, teisel aastal terve pere, kolmandal terve kool ja nüüd terve kogukond.
Kogukonna ja kooli suhetest on viimasel ajal palju juttu olnud. Konverents püüab lahti mõtestada kogukonnakooli olemust ja käsitleda võimalusi, kuidas kool tagaks lastele parima kasvukeskkonna ning kujuneks terve kogukonna arengu keskuseks.
Esinejatena astuvad üles Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Viive-Riina Ruus, Tallinna waldorfkogukonna üks eestvedajaid Aivar Haller, Pühajärve Haridusseltsi juhatuse liikmed Ene Reedi ja Margit Prede, Rosma Haridusseltsi lapsevanem Indrek Maripuu ning Võru uue waldorflasteaia idee käivitajad Pille Sõrmus ja Mari Peetsalu. Paralleelselt ettekannetega toimuvad tegevused nii kooliealistele lastele kui noorematele, kelle päralt on waldorflasteaed.
Johannese Koolis Rosmal peetavale kogupere konverentsile tulevad osalejad koos peredega. Konverentsirahvale valmistavad tervislikku toitu Seto sõsarad. Päeva lõpetab fantaasiapillimees Silver Sepp. Ajakava leiab veebist (www.rosma.edu.ee). Konverentsil osalemine on tasuta, omapoolse toetuse saab toidu ja korralduse eest anda kohapeal annetuse korras. Loe edasi: Laupäeval toimub Rosmal IV kogupere konverents
Haridus- ja teadusministeerium on välja käinud taaskordse reformikava, mille suhtes täpsustatakse sihtrühmade arvamusi maikuu jooksul. Käesolevaga esitan iseenda seisukoha, mis on muuhulgas kujundatud hariduse mõttekoja interaktiivsetel kokkusaamistel.
Gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealuste slõuganiks on „Igast gümnaasiumist hea haridus!“ Koostatud projekt on kui järjekordne ideevälgatus, millel puudub läbi mõeldud strateegia erinevate sihtrühmade kaasamiseks ja seega ka veenev sisu. Ainukeseks selgelt väljendatud eesmärgiks on koolivõrgu kiire reorganiseerimise vajadus raha kokkuhoiu eesmärgil. Käesoleva artikli taotluseks on selgitada, miks vajame hariduse süsteemset reformi ja et muutused peavad seekord algama meist endist.
Paljudele meist on selge, et meie lapsed vajavad tähendusrikkaks kasvamiseks ja arenguks avatud kaasavat kooli. Mis on kaasav kool? Kaasamist saab mõista mitmes võtmes. Esiteks koolielu otsustusprotsessidesse kaasamine. Kas õpilased, lapsevanemad, õpetajad ja kogukond saab kohalikes haridusotsustes kaasa rääkida, osaleda otsustamisel? Kas nende arvamused on seisukohtade kujundamisel tähtsad ja omavad kaalu? Kas kõik asjaosalised on osalema kutsutud? Kas informatsioon on kättesaadav ja kõikidele mõistetav?
Kaasamist saab mõista ka kui suutlikkust integreerida kõik meie tuhanded personaalsed erivajadused sellisel moel, et igaüks meist tunneks oma kohta ja oleks aksepteeritud. Lõppude lõpuks on meil Eestis ainult loetud arv inimesi, kelle hariduse eest hoolt kanda. Kui paneme igale kolmandale mingi diagnoosi või arvame ta iseendast väljaspool olevaks, siis jäämegi lõpuks kolmekesi ja sajad tühjad koolimajad maakondadesse.
Seoses lähiaastatel toimuva haridusuuendusega kuulutab Jõgeva Linnavalitsus välja avaliku nimekonkursi loodavale põhikoolile. Konkursil võivad osaleda kõik üksikisikud, kollektiivid, sõpruskonnad ja muud huvigrupid. Konkursi lõpp-tähtaeg on 24. mai 2012.
Põhikooli nimekonkursil osalemiseks tuleb saata oma nimeettepanek koos vabas vormis selgitusega Jõgeva Linnavalitsuse e-postiaadressile konkurss@jogevalv.ee või läbi Jõgeva linna kodulehe.
Tartus Athena konverentsikeskuses peetakse täna Avastustee aastakonverents „Minu võimalused uue õppekava rakendamisel“.
Uue riikliku õppekava valguses sobib Avastustee metoodika kõikidele koolidele, iseäranis, kui projektist areneb kogu õppetegevust toetav institutsioon.
Avastustee ei ole ainult huvitavate katsete ning tegevuste lisamine õppetöösse, vaid see hõlmab süsteemset ja õpilase eakohasust arvestavat teemaplokkide süsteemi, kus õpetaja on suunaja ja juhendaja, õpilane aga aktiivne avastaja ja õppija.
Eestis on Avastustee nime all tegutsetud aastast 2009 ning projektiga liitunud üle 300 lasteasutuse, kolmandik neist koolid
Konverentsi raames toimuvad töötoad ja arutelu, mille eesmärgiks on tutvustada õpetajatele ning haridusjuhtidele uurimusliku õppega seonduvaid aspekte koolitöös ning leida võimalusi selle ellurakendamiseks.
Lähem teave: http://avastustee.ee/
Foto: pikapk.edu.eeÜhing Pikakannu Kooli Areng on pärast Lasva Vallavolikogu otsust lõpetada Pikakannu Põhikooli tegevus alates 31.07.2012 otsustanud asutada Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse. Keskusel saab olema neli üksust: lastehoid, kool, huvikool ja abiteenistus. Nii alus-, põhi-, kui huvihariduse õppekavad on seotud pärimuskultuuriga.
Kolmapäeval, 25. aprillil kell 14.00 toimub Pikakannu Koolimajas keskuse arengukava seminar “Pärimuskultuur kui päriselu osa”. Arutusele tulevad ja vastuseid ootavad küsimused on: Mis on kultuur? Mis on pärimuskultuur? Mis on vaimne kultuuripärand? Millised kombed, tavad, teadmised ja oskused oleme saanud vanemalt põlvkonnalt? Milliseid kombeid, tavasid, teadmisi ja oskusi anname edasi nooremale põlvkonnale? Kas pärimuskultuur ja kultuuripärand sobib paremini muuseumi või maksuametisse? Kuidas kultuuripärand väärtushinnanguid kujundab?
Seminaril osalevad Võru Instituudi esindajad, õpetajad, hoolekogu ja ühingu liikmed ning huvilised. Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse arengukava koostamiseks toimuv seminar on rahastatud Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt. Loe edasi: Pikakannu Pärimuskultuuri Keskus asutab uue kooli
Sihtasutus Metsaülikool (SA MÜ) kuulutab välja haridusteemalise esseekonkursi gümnaasiumiõpilastele, kutsudes üles aktiivselt kaasa mõtlema haridusreformist ning kooliga seotud arengutest Eestis. Konkursil võivad osaleda kõik gümnaasiumiastme õpilased. Tähtaeg on 30. aprill. Essee teemaks on “Tuleviku kool” ja võistlustöölt oodatakse arutelu praeguse ja tulevase Eesti kooli teemal.
Esseekonkursi žüriisse kuuluvad Rein Taagepera, Priit Perens, Halliki Harro-Loit, Toivo Maimets ja Kuldar Rosenberg. Parimad tööd saavad auhinnatud ning avaldatakse Metsaülikooli kodulehel.
Esseekonkurss on sissejuhatus tänavusele metsaülikoolile teemal “Haridus. Haritus” 8.-12. augustini Käärikul.
Laupäeval, 17. märtsil Viljandi maavalitsuse saalis peetud hariduskonverents “Valikuvabadus — hariduse loomulik osa!” tõi kokku paarsada haridushuvilist, neist pooled väljapoolt maakonda.
Hariduskonverentsi korraldasid Eesti Vabade Waldorkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EWLÜ) ning Viljandi maakonna alaealiste komisjon.
Konverentsi juhtisid EWLÜ juhatuse liige Meelis Sügis ja Tartu Waldorfgümnaasiumi projektijuht Katri Tammekand.
“Konverentsi juhtmõte oli esile tõsta inimene ning tema elu laiemalt, mitte ainult akadeemilised oskused, mida tänane kool valdavalt rõhutab,”
ütles Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi. “Eesmärk on neid ideid Eesti haridusmaastikul rohkem kõlama panna.”
Üks konverentsi korraldajatest, Katri Tammekand ütles usutluses Eesti Rahvusringhäälingule, et õpetajal peaks olema rohkem julgust õppekava
ise rohkem läbi mõtestada; kasutada erinevaid meetodeid, mitte ainult üksi klassi ees seistes rääkida; ning lisada õppetöösse erinevaid nüansse. Tema hinnangul on waldorfkoolis õpetajatel julgus asju teistmoodi teha praegu mõnevõrra suurem kui tavakoolis.
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis rääkis konverentsil teemal “Kuhu tüürib Eesti hariduslaev?”. Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor ning Eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop käsitles oma ettekandes väärtuskasvatust. Pedagoogikaekspert ja lapsevanemate koolide üks eestvedaja Norrast Godi Keller kõneles teemal “Kool kui elupädevuste õpetaja”. Veel tutvustati konverentsil Eesti waldorfkoolide vilistlaste hulgas tehtud uuringu tulemusi; räägiti palju poleemikat tekitanud õppekavadest ning arutleti selle üle, kas Eesti hariduses on olemas valikuvabadus.
Viljandis peetakse täna, 17. märtsil kell 12–17 konverents ”Valikuvabadus – hariduse loomulik osa!”, et käsitleda laiemalt inimese elu ning valikuvabadust kui hariduse loomulikku osa. Konverentsi korraldavad Eesti Vabade Waldorkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EWLÜ) ning Viljandi maakonna alaealiste komisjon.
Viljandi maavalitsuse suures saalis (Vabaduse plats 2, III korrus) toimuva konverentsi avaettekande peab haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes räägib teemal „Kuhu tüürib Eesti hariduslaev?”.
Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop kõneleb väärtuskasvatuse teemal. Väitlust ”Kas hariduses on valikuvabadus?” juhib Tartu Waldorfgümnaasiumi vilistlane Inga Jaagus.
Ministrid tõstsid esile ka Narva koorikooli tegu „Eestikeelse repertuaari omandamine ja osavõtt noorte laulupeost „Maa ja ilm““ ning tunnustasid Heli Laanekase ja Ellen Niidu Wiedemanni eesti keele grammatika tõlget saksa keelest eesti keelde. Narva koorikool sai ka riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ juhtkomitee eriauhinna.
Rahvaauhinna vääriliseks hääletati (180 häält) „Võro keelepesä käivitamine ja arendamine“, tegijaiks Mariko Faster, Triin Rõõmusoks ja Egle Vodi.
Tihedat konkurentsi pakkusid võitnud teole „Ajakiri National Geographic eesti keeles“ (Erkki Peetsalu; 167 häält) ja „Austraalia eesti keele õpetajate koondamine, internetipõhise keeleõppesüsteemi käivitamine ja eestikeelse mudilasringi asutamine“ (Tiiu-Ann Salasoo; 160 häält). Hääli said ka kõik ülejäänud parimate hulka jõudnud keeleteod: „Elektrooniline õigekirjakäsiraamat „Sõnar“ (Martin Ehala; 153), Wiedemanni grammatika tõlge (136), „Kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele“ (130), eestikeelse repertuaari omandamine (103), „Eesti-keskne raamatumess Helsingis“ (Eesti Kirjanduse Teabekeskus; 81) ja „Leksikon „Majandusarvestus ja rahandus““ (Jaan Alver; 71). Hääletamisel osalejaid oli 768, hääletada võis ka mitme keeleteo poolt. Loe edasi: Aasta keeletegu on kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele
Terve Pere Kooli tund Võrus. Foto: erakoguAasta alguses Võrus kodanikualgatuse korras tegutsemist alustanud Terve Pere Kooli loengusari „Eelkooliealine laps“ on olnud sedavõrd menukas, et esialgse plaani järgi peetud kolm loengut saavad täiendust. Kogenud pedagoogi, ema j avanaema Heli Kudu loeng lapse kõne arengust toimub 17. märtsil Võru Loovuskooli ruumides (Lembitu tn 2) algusega kell 11. Kevadveerand lõpeb 31. märtsil Rosmal.
Terve Pere Kooli koolipäevad on olnud rahvarohked ning sisutihedad, tõstatades palju erinevaid väikelaste kasvamisega seotud teemasid ning küsimusi, millest mitte kõik ei ole ajanappusel oma vastuseid saanud. Seekordsel kohtumisel pöörataksegi eritähelepanu just loengutes üles kerkinud küsimustele ning arutelule. Lisaks lapse arengut käsitlevatele küsimustele ootavad Terve Pere Kooli eestvedajad ka aktiivset arutelu Võru waldorflasteaia loomise teemal.
Jätkame siinkohal tagasivaatega eelmisele Terve Pere Kooli loengule, mis toimus 25. veebruaril. Kui esimese tunni teemaks oli matkimine ja õppimine ning teine koolitund keskendus teleri ja arvuti rollile ning mõjule. Õppimine eelkoolieas toimub kaudsel viisil läbi matkimise ja eeskuju. Koolipäeval esinenud Heli Kudu sõnul toimub viljakas õppimine lastel peamiselt alateadlikult, sest väikelapse mõtlemine, tundmine, tegutsemine pole eraldiseisvatena koolitamiseks veel kättesaadavad. „Eelkoolieas on laps üleni oma keha kujundamises. Alles peale hammaste vahetumist ja kehalist sirgumist vabanevad lapses jõud, mida saab otseseks õppimiseks kasutada,“ jagab Heli Kudu. Loe edasi: Tegu õpetab, mitte sõna
Olen õpetaja ja ma streigin, lausa kolm päeva järjest. Streigi põhjustest on kirjutatud ja kirjutatakse kindlasti lähiajal väga palju. Seetõttu mõtlesin heita pilgu hoopis medali teisele poolele. Jah, ma teenin oma sõbrannast, kes töötab Norras õpetajana, mitmeid kordi vähem. Jah, mul on üsna suur töökoormus ja minu tööpäevad on sageli tunduvalt pikemad kui lihtsalt kaheksa tundi. Jah, õpetaja amet pole selline, mille peale ümisetakse – tubli, vägev, edukas. Aga mitte sellest ei taha ma kirjutada.
Eile tööle minnes astusin klassi, panin ära oma riided, nagu tavaliselt. Laua juurde tagasi jõudes avastasin sealt šokolaadi. „Õpetaja, keegi on sulle siia šokolaadi pannud,“ märkis üks tüdrukutest. Vaadates kõrvalseisva poisi kavalatesse silmadesse taipasin ütlematagi, kes selle sinna pani. Seesama poiss, kellega pidevalt pean kurjustama, sest ta ei pane tähele, sest ta ei taha vahel tööd teha, sest tal vahel lihtsalt tuleb isu tunnis juttu ajada. Veel mitu tundi hiljem küsis ta, kas šokolaad mulle ikka maitses. Maitses, muidugi maitses.
Teine klass käib basseinis ujumist õppimas ja et lapsi ergutada ning isiklikku eeskuju näidata, hüppasin minagi nendega koos karastavasse vette. Esialgu jälgisin eemalt, kuidas minu lapsed (nii armastavad õpetajad ikka oma õpilasi nimetada) treeneri käe all ujumistarkust kogusid. Trenni lõpus anti neile traditsiooniliselt vaba aeg ujumiseks, siis ujusin minagi lähemale. Võtsin vastu ühe poisi kutse ujuda võidu. Pole ma vees sugugi saamatu, aga kui jõudsin basseini teise otsa ja pea veest välja pistsin, patsutas minu pead seesama poiss, kes oli jõudnud teise otsa, veest välja roninud ja mind oodanud. See oli väga õnnelik ja võidurõõmus nägu, mida seal basseini veerel nägin. Loe edasi: Streigin, aga raske südamega
Rosma kool. Foto: Rosma HaridusseltsPõlvamaal tegutseva MTÜ Rosma Haridusseltsi lapsevanemad otsustasid toetada õpetajaid kõrgemate palkade püüdluses sellega, et annavad streigipäeval, 7. märtsil Rosma koolis vabatahtlikena ise tunde. Koostöös õpetajatega lepiti kokku streigipäeva tunniplaan.
„Streik ei ole meie nägemuses küll kõige konstruktiivsem suhtlemise vorm oma nõudmiste esitamiseks, ent kuna seekordne õpetajate streik on nii ulatuslik ja toob „ühe mütsi alla“ kokku kõik õpetajad eri koolidest üle Eesti, otsustasime seda toetada,“ selgitas Rosma kooli õpetajate kolleegiumi liige, muusikaõpetaja Riina Velmet. Otsust kergendas asjaolu, et vanemad pakkusid end ise selleks päevaks õpetajateks.
Waldorfkoolides teevad lapsevanemad kooliga igapäevaselt väga tihedat koostööd ja vanemate toetus annab Riina Velmeti sõnul hea võimaluse ka streigipäeval tavapärase koolielu jätkamiseks. „Meile õpetajatena tundub see hädavajalik ja normaalne, seepärast on meil ka väga hea meel vanemate vabatahtliku panuse üle kolmapäevase koolipäeva tunniandjatena,“ märkis ta.
Sisulised muutused haridusmaastikul saavad Velmeti sõnul toimuda ainult koostöös lapsevanematega ja loodame, et see streik on aitab luua nii õpetajate kui vanemate seas laiemalt ühist eneseteadvust. „Lapsevanem on õpetajale kõige olulisem sisuline partner, kes saab kodanikuna panustada haridusmuutuste elluviimisse ning aidata tõsta ka õpetaja positsiooni ühiskonnas,“ lisas ta. Loe edasi: Rosma koolis annavad streigipäeval tunde vanemad
Põlva külje all Rosmal tegutsev Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal kutsub sel sügisel 1. klassi astuvaid lapsi ja nende lapsevanemaid, samuti kõiki waldorfpedagoogikast huvitatuid kohtuma klassiõpetaja Raili Toomega ja tutvuma kooliga. Sel kolmapäeval algab eelkool, lisaks on planeeritud lähiajal veel mitmeid sündmusi.
Eelkool kolmapäeval, 7. märtsil kl 16.00 – 17.30
Teema: “Inimese neli sündi” – õpetaja Külli Volmer
Ettekanne mõeldud vanematele ja kõigile waldorfpedagoogika huvilistele. Inimese füüsiline sünd on vaieldamatu fakt. R.Steiner kirjeldab lisaks sellele veel kolme sündi, mis on küll vähem märgatavad, aga mitte vähem tähtsad. Mitu sündi on läbinud kooli tulev laps?
Samal ajal toimub lastele, kes alustavad sügisel 1. klassis, esimene kohtumine klassiõpetaja Raili Toomega.
Järgnevate sündmuste kava:
Ootame huvilisi Keilasse Erakool Läte Avatud uste päevale. Tutvustame waldorfpedagoogika põhimõtteid, näitame mida õpilased Lättes teevad ja räägime, kuidas meie argipäev välja näeb. Lätte uksed on avatud 16. märts kell 16.00- 20.00
Avatud uste päevale on oodatud lapsevanemad, kes kaaluvad võimalust, et nende laste koolitee võiks alata Lättest. Samuti ootame inimesi, keda huvitab hariduse teema laiemalt ning kasvatus ja waldorfpedagoogika kitsamalt.
Lätte külaliseks on mitukümmend aastat Norra waldorfkoolis õpetajana töötanud Godi Keller. Pea kõik, kes temaga kohtunud (nii täiskasvanud kui õpilased), iseloomustavad teda vitaalse, vaimuka ja sooja inimesena, keda ikka ja jälle kuulata sooviks.
Avatud kohvik, mida peavad seekord Erakool Lätte õpilased ning lastehoid, kus lastega tegelevad Lätte lastehoiu loomise initsiatiivgrupp. Täna õpib meie kooli neljas klassis kokku 60 õpilast ning neid õpetab 6 õpetajat. Loe edasi: Erakool Läte korraldab avatud uste päev
Konverents ”Valikuvabadus – hariduse loomulik osa!” peetakse laupäeval, 17. märtsil kella 12–17 Viljandi maavalitsuse suures saalis (Vabaduse plats 2, III korrus).
Hariduskonverentsil vaetakse inimese elu ning valikuvabadust kui hariduse loomulikku osa. Konverentsi korraldavad Eesti Vabade Waldorkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EWLÜ) ning Viljandi maakonna alaealiste komisjon.
Konverentsi avaettekande peab haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes räägib teemal „Kuhu tüürib Eesti hariduslaev?”. Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop räägib väärtuskasvatuse teemal. ”Kas hariduses on valikuvabadus?”- väitlust juhib Tartu Waldorfgümnaasiumi vilistlane Inga Jaagus. Pedagoogikaekspert ja lastevanemate koolide eestvedaja Norrast Godi Keller kõneleb teemal ”Kool kui elupädevuste õpetaja”. Talle sekundeerib Tartu Waldorfgümnaasiumi õpetaja, lapsevanem Mati Valgepea ettekandega ”Elupädevused koolist – ilus idee, aga tegelikkus…” Ettekanne on koostatud Eesti waldorfkoolide vilistlaste hulgas tehtud uuringu põhjal.
Konverentsil võetakse jutuks Eesti hariduses palju poleemikat tekitanud õppekavad. Rocca al Mare kooli esimene direktor Rein Rebane käsitleb teemat ettekandes ”Õppekava arendamine – püüdlused ja impulsid”.
Hariduskonverentsi juhivad EWLÜ juhatuse liige Meelis Sügis ja Tartu Waldorfgümnaasiumi projektijuht Katri Tammekand.
Konverentsil osalemine on tasuta, kuid korraldajad paluvad huvilistel registreeruda hiljemalt 9. märtsiks e-postiaadressil: sydamegakool@gmail.com.
Rosma koolipere ootab külla nii vanemaid kui kõiki teisi huvilisi. Foto: Rosma HaridusseltsRosma Haridusselts kutsub kõiki huvilisi Vanemate Kooli järjekordsesse tundi täna, 22. veebruaril algusega kell 18.00. Rosma koolis toimuva Vanemate Kooli seekordseks põhiteemaks on kooliküpsus ja esimene klass. Seepärast oodatakse eriti neid vanemaid ja vanavanemaid, kelle peres hakkavad lapsed kooliikka jõudma.
Käsitletavad teemad: Milline on õpetus waldorfkooli I klassis? Miks joonistatakse ja kuulatakse palju muinsjutte? Korduma kippuvatele küsimustele vastavad praegune ja tulevane I klassi õpetaja. Võimalus külastada I klassi ruumi ja vaadata väikest näitust õpilaste töödest.
TUNNIPLAAN
18.00 – 18.30 Rütmiline osa / Diana Asur
18.30 – 18.45 Kooliküpsus / Heli Kudu
18.45 – 19.45 Täheõpetus, arvutamine, vormijoonistus. Esimese klassi õppeainetest waldorfkoolis. Miks ja kuidas neid õpetatakse? / Diana Asur ja Raili Toom
19.45 – 20.15 Vormijoonistus osalejatega / Raili Toom Loe edasi: Rosma Haridusselts kutsub täna Vanemate Kooli
Tiigrihüppe Sihtasutuse patroon, president Toomas Hendrik Ilves andis täna sihtasutuse 15. sünnipäevakonverentsil üle Tiigri Tegija 2011 auhinnad parimale õpetajale ja koolile.
President Ilves, kes oli aastal 1996 koos toonase haridusministri Jaak Aaviksooga Tiigrihüppe idee algatajaks, meenutas tänasel konverentsil 16 aasta tagust soovi, et meie noored saaksid õppida arvuti kasutamist ja seeläbi muutub ka väike riik suuremaks.
“Nüüd, 15 aastat hiljem võib öelda, et sellest projektist sündiski midagi suurt. Eesti on erinevate edetabelite järgi üks suurima arvutikasutusega riike ning meil on hästi arendatud e-teenused,” ütles president Ilves.
Eesti riigipea nentis, et kui me mitmetes küsimustes jälgime, mida Euroopa teeb, siis IT-vallas on paljudel riikidel just meie kogemusest õppida. President Ilves rõhutas konverentsil õpetajatele ja haridusjuhtidele reaalainete ja arvutikasutuse õpetamise olulisust.
2011. aasta Tiigri Tegija Kooli auhinna pälvis Konguta kool Tartumaalt, mis on teistele eeskujuks kaasaegsete õppemeetodite ja tehnoloogiate kasutamises. Tiigri Tegija auhinna võitnud kool saab võimaluse ajakohastada 10 000 euro eest kooli IKT taristut.
Tiigri Tegija 2011 Õpetaja auhinnale kandideeris mitukümmend õpetajat üle Eesti. Kõige uuendusmeelsemaks õpetajaks tunnistas zürii Valga gümnaasiumi matemaatika-, majandus- ja arvutiõpetaja Eva Tsepurko. Tiigri Tegija auhinna võitnud õpetaja saab võimaluse katta 2000 euro ulatuses enesetäiendamise kulusid välisriigis või IKT vahendite muretsemist. Loe edasi: Tiigri Tegija 2011 tiitli pälvisid Valga õpetaja Eva Tsepurko ja Konguta kool
Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal kutsub uue esimese klassi lapsevanemaid, lapsi ja kõiki waldorfpedagoogikast huvitatuid kohtuma klassiõpetaja Raili Toomega ja tutvuma kooliga. Selleks on planeeritud järgmised üritused.
Vanemate Kool 22. veebruaril, kolmapäeval kell 18.00 – 20.30. Teemaks kooliküpsus ja I klassi õppeained; täheõpetus, arvutamine ja vormijoonistus. Ringkäik koolis ja väike õpilastööde näitus. Oodatud on vanemad ja pedagoogikast huvitatud.
Eelkool 7. märtsil, kolmapäeval 16.00 – 17.30. Külli Volmer “Inimese neli sündi”. Ettekanne mõeldud vanematele ja kõigile waldorfpedagoogika huvilistele. Inimese füüsiline sünd on vaieldamatu fakt. R.Steiner kirjeldab lisaks sellele veel kolme sündi, mis on küll vähem märgatavad, aga mitte vähem tähtsad. Mitu sündi on läbinud kooli tulev laps? Samal ajal toimub lastele, kes alustavad sügisel I klassis, esimene kohtumine õpetaja Raili Toomega.
Lahtiste uste päev 31. märtsil, laupäeval 11.00 – 13.00. Näidistund I ja V klassis lastele ja vanematele. Vestlusring vanematega.
Eelkool 18. aprillil, kolmapäeval 16.00 – 17.30. Kooliarsti loeng. Teine eelkoolitund tulevaste I klassi õpilastega. Kooli vastuvõtuvestlused toimuvad mais.
Täpsem info kodulehel: http://rosma.edu.ee
Terve Pere Kooli teisest koolipäevast Võrus võttis osa nii suuri kui väikeseid huvilisi. Foto: Terve Pere Kool
Laupäeval toimus Võrus lastevanematele mõeldud loengusarja Terve Pere Kool teine loeng-vestlusring teemal “Rütm ja mäng”, millest võttis taas osa ligi 40 huvilist. Seekord peatus lektor Heli Kudu, kauaaegne waldorfkasvataja, rütmi toetaval mõjul lapse arengule ning pärast loengut jätkus vaba mõttevahetus.
Heli Kudu rõhutas, et kogu elu toetub rütmidel. “On aeg sissehingamiseks ja aeg väljahingamiseks, aeg paljunemiseks ja aeg kokkutõmbumiseks. Kui me töös lastega seda põhimõtet järgime, aitab see nii lapsel kui vanemal väga palju jõudu säästa,” selgitas Heli oma kogemusele tuginedes.
Tänapäeva info- ning võimalusteküllases ühiskonnas on suur oht lapsi emotsionaalselt ülekoormata. Selleks, et saadud informatsiooni seedida, vajavad lapsed aega üksi olemiseks ja iseseisvaks mänguks. „Pidev pingeseisund, kus last ümbritsevad liiga kiiresti vahelduvad muljed, talle esitatavad paljud nõudmised, ootused lapse suhtes, kiirustamine, vaba elamuste läbielamise aja puudus, rahu ja vaikuse puudumine väsitab last. Selline elu peatab arengu ja kahjustab tervist,” rääkis Heli.
Igapäevarütm toetab lapse kasvamist
Soovides last tema „põhitöös“ ehk kasvamises parimal viisil toetada, peame meie lastevanematena kujundama lapse arenguks soodsad tingimused, lihtsaim viis seda teha on läbi rahuliku ning kindla igapäevarütmi. Lapsevanem ja kasvataja on need, kes saavad kujundada lapse päeva nõnda, et tal oleks piisavalt aega sissehingamiseks (uue informatsiooni ammutamiseks, täiskasvanu juhendamisel läbiviidud tegevusteks) ning ka väljahingamiseks (vabaks mänguks ning rahuajaks).
„See on tähtis, et mõlemad tegevused toimuksid vaheldumisi ja et vaba tegutsemise aeg, omaette tegutsemise aeg, oleks pikem kui korraldatud tegevus. Vanema poolt korraldatud tegevuse ajal peab vanem olema jäägitult keskendunud lapsele, sellest saab laps omaette olemiseks jõudu ja inspiratsiooni,“ rõhutas Heli. Loe edasi: Terve Pere Kool jagas soovitusi lapse arengu toetamiseks
Laupäeval, 11. veebruaril ootab Võrus huvilisi taas Terve Pere Kool, kus otsitakse ja jagatakse innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.
Kell 11.00-14.00 Lembitu tn 2 (II korrusel Võru Loovuskooli ruumes) toimub loengusarja “Eelkooliealine laps” teine loeng-vestlusring RÜTM JA MÄNG, mille teemadeks:
– Kindla päeva-, nädala- ja aastarütmi mõju lapse arengule.
– Ajataju kujundamine. Tervise ja vitaalsuse seos päevakavaga.
– Mängu tähendus ja olulisus eelkoolieas. Sekkumine mängu. Vabamäng. Mängu etapid.
– Kujutlusjõude äratavad lihtsad mänguasjad.
Loengu viib läbi kogenud pedagoog Heli Kudu. Osalema on oodatud väikelaste emad-isad, vanaemad-vanaisad, lasteaiaõpetajad ning kõik teised huvilised. Loengu tasu annetuslik (2-5 EUR). Lastel on võimalus iseseisvalt või koos hoidjaga mängida mängutoas. Loe edasi: Võrus tegutsev Terve Pere Kool kutsub teise koolitundi
Kylauudis.ee hakkab avaldama ülevaadet Võrumaa aineolümpiaadide ja -võistluste parimatest. Käesolevaga kirjutame 2011/2012. õppeaastal jaanuarikuus 2012 toimunud aineolümpiaadide ja -võistluste parimatest.
14. jaanuaril2012 toimus Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis üleriigilise füüsikaolümpiaadi maakonnavoor. Osales 21 õpilast 6st koolist.
Parimad füüsikaolümpiaadil:
Põhikooli arvestuses:
1. koht Andri Alliksoo, Mõniste Kool, õpetaja Eda Tuvikene
2. koht Meelis Perli, Haanja Kool, õpetaja Ülle Mõim
3. koht Liisa Anier, Antsla G, õpetaja Marietta Lõo
Gümnaasiumi arvestuses:
1. koht Anti Haugas, Võru Kreutzwaldi G, õpetaja Valdo Kalling
2. koht Eliise Hollas, Võru Kreutzwaldi G, õpetaja Tarmo Vana
3. koht Andrus Jaakson, Võru Kreutzwaldi G, õpetaja Tarmo Vana Loe edasi: Võrumaa aineolümpiaadide ja -võistluste parimad jaanuaris
