Täna toimus Strand Spa & Konverentsihotellis Pärnu kolledži Väärikate ülikooli lõpuaktus, kus 431 lõputunnistust ootas elukestvatele õppuritele väljajagamist.
Henn Vallimäe tänab Pärnu Väärikate ülikooli vabatahtlikke abilisi. Foto: Urmas Saard
Ligemale paar tuhat aastat tagasi
Pärnu kolledži direkor Henn Vallimäe meenutas pöördumises õppurite poole esimese aastasaja lõpul ja teise alguses elanud Vana-Rooma poeeti Decimus Iunius Iuvenalis’t (ingliskeelsena Juvenal), kes kirjutas kuulsa teose ”Satiir” ning on paljuski inspireerinud oma järeltulijaid. Juvenal toonitas, et rikkuse ja võimu tagaajamise ning ilukõnede pidamise asemel peaks tegelema ka oma vaimuga. Sellest ka ütlemine: terves kehas terve vaim (mens sana in corpore sano). ”Täna on siia tulnud kõik need, kes oma vaba aega ei sisusta vaid kulinaaria ja meelelahutusega! Siin hinnatakse ärksat vaimu ja vaimutoitu,“ ütles Vallimäe.
Tänane tutipidu lõdvestas Sindi gümnaasiumi abituriente eelseisvate eksamite pingelisest ootusest.
Esimese klassi õpilased Villem Saarse ja Handro Krünbek helistavad Sindi gümnaasiumis viimast koolikella. Foto: Urmas Saard
Värviliste õhupallidega kaunistatud sõiduautod lubati täna erandlikult kooliõuele. Mõned pallid olid pääsenud õuele ka vabalt lendlema, aga ülemeelikud poisid ja tüdrukud polnudki justkui 12. klassi lõpetamas. Vastupidi, esimese klassi õpilased Villem Saarse ja Handro Krünbek andsid peakohtuniku rolli täites päris elutarkusest pakatavate meeste mõõdu välja mitte üksnes musta ametirõivast kandes, vaid ka leidlike küsimustega. Abiturientidele ja nende klassijuhatajale Ain Keerupile nuputamiseks esitatud küsimused pidid antud vastuste põhjal selgitama kuivõrd valmis eksamiteks ollakse. Kahekümnele lihtsale küsimusele polnudki kerge vastata. Nutikad Villem ja Handro ei jäänud ka õigesti antud vastustega väga rahule, sest neil oli alati varuks veelgi õigem vastus. Raske kui mitte võimatu oli nendega millegi üle vaielda. Ja mida sa kostadki, kui küsitakse näiteks: mis on suuremast väiksem? Kohtunike laua taga istujatel muidugi vastus varrukast varuks: tagurpidi pööratud 9! Kõik need küsimused ikka samas vaimus, aga auväärne peakohtunike kolleegium oli väga armuline ja lubas abituurimi lahkesti eksamitele. Kohtunike otsust toetasid 1. A ja 1. B õpetajad Eneli Arusaar ja Ene Alunurm.
2015. aasta esimesel koolipäeval alustas õppimist sada noort keenialast, kelle õpingutele aitavad kaasa eestlaste tehtud annetused. Lääne-Aafrikas asuvas Ghanas jätkas eestlaste toel kooliteed 140 põhikooli õpilast.
Eestlased on saanud MTÜ Mondo kaudu noorte aafriklaste haridusesse panustada juba alates 2009. aastast. Kui esimesel aastal astus eestlaste abiga kooli mõnikümmend õpilast, siis tänaseks on see kasvanud juba 240 lapseni. Kogutav toetus on vaid 40 eurot lapse kohta, kuid sellest jätkub lisaks õppemaksu tasumisele ka kohustusliku koolivormi ning esmatähtsate õppevahendite jaoks.
“See, mis meie jaoks siin on üsna väike summa, aitab aga ühel noorel inimesel astuda suure sammu oma haridusteel edasi ning tänu sellele ka vaesusest eemale” ütles MTÜ Mondo toetusprogrammi juht Riina Kuusik-Rajasaar.
MTÜ Mondo toetusprogramm on suunatud nendele noortele, kes on jäänud kas orbudeks või kelle vanemad on ühel või teisel põhjusel jäänud tööta. Noored pärinevad väga vaestest perekondadest ning pahatihti sõltuvad vanematest õdedest-vendadest, kelle abiga koolimakse tasutakse. Õed-vennad maksavad selle eest aga omaenda hariduse hinnaga.
Peale 240 koolitoetust saava põhikooliõpilase pälvisid sel aastal väljapaistvate õppetulemuste eest MTÜ Mondo Tarkusefondi stipendiumi ka 37 gümnaasiumiõpilast Keenias ja Ghanas. Tarkusefond aitab oma unistused teoks teha headel õppuritel, kes soovivad jätkata kooliharidust kesk- või kutsekoolis. Loe edasi: Eestlaste toel käivad koolis enam kui 250 noort ghanalast ja keenialast
Järgmisel nädalal algab Eesti koolides Mate Talgud nimeline võistlus, mille eesmärgiks on motiveerida lapsi õppima matemaatikat ja edendada tehnoloogiliste õppevahendite kasutamist.
Mate Talgud on mänguline võistlus, mille jooksul võivad osalejad kasutada 10monkeys Math World rakendust tasuta. Võistluse periood on 2.2.-24.4.2015. Osaleda võivad kõigi Eesti koolide 1.-4. klasside õpilased. Praeguseks on võistlusele registreerinud ligi 1000 klassi, milles õpib üle 15 000 õpilase. Kampaania korraldaja eesmärgiks on saada osalema vähemalt 50% algkooliealistest õpilastest.
Võistluse korraldajateks on hariduslikke rakendusi arendav 10monkeys, kes on loonud ka talgutel kasutusel oleva Math World rakenduse, ja tehnoloogiaettevõte Lenovo kes on tuntud muu hulgas Yoga tahvelarvutite ja ThinkPad sülearvutite poolest. Võistlus kulmineerub Lenovo poolt välja pandud peaauhinna loosimisega. Lisaks loositakse igal nädalal välja kaks õppimist motiveerivat auhinda Taibula kauplustest.
Vastav üritus korraldati esimest korda Soomes 2014. aasta sügisel. Matikkatalkoot-nimelisest võistlusest võttis osa 80 000 õpilast. Talgud said Soome meedias laialdaselt tähelepanu. Ka koolid andsid ürituse kohta palju positiivset tagasisidet. Küsitluse tulemuste kohaselt peab 96% õpetajatest matemaatikavõistlusi suurepäraseks lapsi õppima motiveerivaks meetodiks. 95% õpetajatest soovitab julgelt Math Worldi ka teistele õpetajatele. Kuna esimesi talguid saatis suur edu, korraldatakse võistlus sel kevadel ka Eestis ja teistest põhjamaades.
“Õppimine ei pea olema tingimata igav ja töömahukas, selleks et olla tõhus. Mängud ja mängulised rakendused on üheks innovatiivseks arengusuunaks, mille abil õppimist edendada,” ütleb 10monkeys’i tegevjuht Katri Björklund.
Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnutsi võttis riik endale kohustuse avada aastaks 2020 riigigümnaasiumid kõikides maakonnakeskustes. Raplasse ja Viimsisse rajatavate koolidega suureneb maakondlike riigigümnaasiumide arv kolmeteistkümneni. Viimsis ehitatakse riigigümnaasiumi tarbeks Haabneeme alevikku Tammepõllu tee äärde uus hoone. Raplas hakkab riigigümnaasium tegutsema Kooli tänav 8 hetkel tühjalt seisvas koolimajas, millele lisandub juurdeehitus. Mõlema hoone ehitust korraldab Riigi Kinnisvara AS, rahastavad Eesti riik ning Euroopa Regionaalarengu Fond.
Raplas asutakse ajaloolises koolimajas. Rapla Ühisgümnaasiumi, Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi ja Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumi baasil luuakse riigigümnaasium, mille juures saab haridust omandada ka mittestatsionaarses vormis. Käesoleval õppeaastal on Raplas 305 gümnasisti- ehk 10.–12. klassi õpilast, kellele lisanduvad 147 õpilast mittestatsionaarses õppes. Tulevasse riigigümnaasiumisse on planeeritud 360 õppekohta. Õpilaste arv Raplas väheneb, 2018. aastaks 10. klassi jõudvaid ehk täna veel 6. klassis õppivaid noori on Raplas praegu 109.
Haabneemes töötav Viimsi Gümnaasium jätkab pärast riigigümnaasiumi starti põhikoolina. Rajatavas riigigümnaasiumis on planeeritud õppekohad 540 õpilasele. Käesoleval õppeaastal on Viimsis 196 10-12. klassi õpilast, kuid õpilaste arv Viimsi vallas on viimastel aastatel järjekindlalt kasvanud, näiteks on 2018. aastaks kümnendasse klassi jõudvaid lapsi ehk praeguseid 6. klassi õpilasi täna Viimsis 192 ehk pea sama palju kui praegu kõiki gümnasiste kokku.
Loodavate riigigümnaasiumide eesmärk on pakkuda kvaliteetset gümnaasiumiharidust mitte ainult Viimsi ja Rapla, vaid ka kogu Harju- ja Raplamaa noortele.
Võru linnavalitsuse korraldatud konkursi asutatava Võru põhikooli direktori ametikoha täitmiseks võitis Vana-Võrumaalt pärit, praegu Missos koolidirektori ametit pidav Kaider Vardja.
Põlvamaal sündinud ja keskkooli lõpetanud, Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti keele ja kirjanduse alal magistrikraadi ning koolijuhi kvalifikatsiooni omandanud Vardja kandideeris uude ametisse, kuna peab kooli juhtimist oma kutsumuseks.“Esimese valiku, jätkamise gümnaasiumi- või kutseõppes, teeb õpilane kohustusliku hariduse omandanuna põhikooli lõpetades. Soovin, et Võru põhikool, mis tekib kahe käigus oleva kooli integreerumise tulemusena, oleks edukas ja ajakohane kool, kus õpiksid ja töötaksid koos minuga õnnelikud õpilased ja pedagoogid ning oleksid parimad koolitöötajad. Kooli lõpetaksid edaspidises elus edukalt toime tulevad inimesed,” seisab tema motivatsioonikirjas.
Tuleval nädal 47-aastaseks saava mehe sõnu ja renomeed kinnitab tema senine teenistuskäik: Rapla ühisgümnaasiumi direktor (2001-2004), Tabasalu ühisgümnaasiumi direktori asetäitja (2004-2010) ja Misso kooli direktor (alates 2013).Paljudes hariduselu valdkondades pädev ja töökogemust omav Vardja pooldab demokraatlikku juhtimisstiili ning on uuenduslik. “Soovin tagada kooli pideva arengu, samas olen ka traditsioone ja akadeemilisust hoidev,” rõhutab ta.Uues ametis tahab ta kooli töötajatele ja õpilastele luua võimaluse koolielu puudutavates küsimustes aktiivselt sõna sekka öelda, erinevate töölõikude eest vastutada ning osaleda erinevates ettevõtmistes, kaasates kooliellu ka lastevanemad ja teised huvirühmad.
Täna avab Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm Urvaste Kooli põhjalikult uuendatud koolimaja. Ehituse ja sisustamise eest maksid Eesti riik ja Euroopa Regionaalarengu Fond 2,1 miljonit eurot, ehitas SemuEhitus AS, korraldas Riigi Kinnisvara AS.
Urvaste Kooli keskkond on nüüdsest igati kaasaegne, õpilaste ja õpetajate käsutuses on valgusteraapia ja muusikateraapia kabinetid, majas on ka kauaoodatud tõstuk. Urvaste Kooli värsket õpikeskkonda elavdab kunstnike Tiiu Pirsko ja Mati Veermetsa pannoo „Vikerkaar“, mis kaunistab koolimaja fuajeed.
Riigi hallatavas Urvaste Koolis õpivad hariduslike erivajadustega õpilased, kelle areng nõuab erilist tähelepanu või toetust ning kooli ülesanne on laste arendamine ja ettevalmistus võimalikult iseseisvaks eluks. Koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskusega saavad Urvaste Kooli õpilased toimetuleku õppekava järgi kutseõpet kodumajanduse ning puhastusteenindaja abilise erialal. Kokku on Urvaste Koolis 77 õpilast, neist 25 kutseõppes.
Hariduslike erivajadustega laste koolidest on tänaseks Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Riigi Kinnisvara AS-i koostöös korda saanud Kammeri, Kallemäe ja Porkuni koolid, töös on Ahtme, Konstantin Pätsi, Kaagvere ja Tapa koolide uuendamine.
Asso Ladva
Foto: Terve Pere KoolVõrumaal alustab järjekordset õppeaastat Terve Pere Kool, kuhu on oodatud kõik huvilised. Esimene loeng “Kõrvalekaldest tasakaalu” toimub neljapäeval, 6. novembril kell 17.30-20.00 waldorflasteaias Terve Pere Aed, mis asub Parksepa lasteaia majas (Kesk 9, Parksepa). Loeng on tasuta.
Terve Pere Kool otsib ja jagab innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks. Ka sel aastal kutsume rääkima lektoreid, kes aitavad meil lapse kasvamise ja toetamise müsteeriumit paremini mõista.
Pikaaegse waldorfkasvataja kogemusega Heli Kudu räägib väikelapse kõne ja liikumise seostest, mänguasjadest ja mängudest. Heli viitab uuringutele ja jagab innustavaid mõtteid, kuidas me vanematena igapäevaselt saakisme oma lapse kõne arengut toetada,
Muu hulgas tuleb jutuks:
– Kui palju peab laps liikuma?
– Milline on väikelapse arengut toetav ruum?
– Millised mängud arendavad kõnet?
Loengule järgnevas töötoas meisterdame kepphobuseid ja pulgamehikesi.
Loeng on tasuta. Pausi ajal on avatud kohvik MTÜ Terve Pere Selts toetuseks, kus pakutakse Terve Pere Aia lastevanemate poolt valmistatud suupisteid.
Anna enda tulekust teada tervepereaed@gmail.com, et teaksime valmistuda töötoaks ning arvestada kohvikus pakutavate suupistete koguseid.
Järgmine loeng “Pingevabad jõulud ja sünnipäevad” toimub 4.detsember 2014.
Vanemate Kool toimub Põlva külje all Rosmal. Foto Rosma HaridusseltsRosma Haridusseltsi eestvedamisel seitsmendat õppeaastat alustav Vanemate Kool kutsub sel laupäeval, 8. novembril kell 11-16 kõiki vanemaid ja teisi huvilisi koolipinki. Seekordse päeva teema on “Koostöö või võitlus? Muinasjutud, valmid. Puutöö”.
Vanemate Kool on mõeldud täiskasvanutele, kes kasvavad koos lastega ning on huvitatud waldorfpedagoogikast.
MTÜ Rosma Haridusseltsi Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal asuvad Põlva võrupoolse külje all, Rosma külas, Päkamäe kõrval. Koha vaimu on kujundanud siia 19. sajandil rajatud külakool, selles majas 1885. aastal sündinud kooliuuendaja Johannes Käis ning 1990. aastal loodud waldorfkool.
Aastast aastasse on kasvanud lapsevanemate hulk, kes küsivad: Mis kool teil on? Mida te lasteaias teete? Kuidas te lapsi kasvatate? Mis on hea minu lapsele? Kuidas mina saan olla hea lapsevanem? Kas on ka teisi võimalusi peale riikliku koolisüsteemi ja õppekava? Kas waldorfpedagoogika on kaasaegne pedagoogika? Mis nendest lastest tulevikus saab?
Meie lapsevanemad asuvad juba alates 2008. aastast sügisest ise „koolipinki“, et südame äratundmine saaks toeks teadmisi ja kogemusi: kuidas õpitakse waldorflasteaias ja –koolis? Miks just niimoodi? Miks ja kas see on hea? Läbi aastate on Vanemate Koolis olnud palju huvilisi ka väljastpoolt. Loe edasi: Rosma Vanemate Kool kutsub vanemaid taas koolipinki
Seo kooliaasta lätt Võro liinan vahtsõ riigigümnaasiumi luumisõ tähe all – liinajuhi tahtva hääd ja ummamuudu gümnaasiummi.
«Olõmi löüdnü riigigümnaasiumilõ vahtsõ direktri – Kurvitsa Karmo, nuur miis, kellest või pall’o luuta. A kooli ülesehitämine om iks seo aasta iin,» ütel’ Võro liinapää Allasõ Anti. Liinapää meelest tulõ vahtsõ kooli mainõt naada kujondama joba ette, õkva kõrraga.
Edimäne asi om koolitarõ kõrdategemine. «Kõrda tetäs illos ja aoluulinõ, Võro liina kõgõ vanõmb maja,» selet’ liinapää.
Järgmädse suurõ ettevõtmisõ omma oppajidõ ja kooli nime valiminõ. Liinapää taht nimme üten rahvaga märgotama naada joba seo sügüse.
Võro abiliinapääl Silla Sixtenil om silmi iin tsiht, et Võrolt saa hää ja ummamuudu haridusõ. «Tuu tähendäs, et ku olõt Võrol opnu, om su seen midägi esierälist,» selet’ tä. «Et su seen helises iks võro kiil, vaim ja vägi. Tuu piässi olõma koolin sügäväle seen.»
Allasõ Anti nägemise perrä piässi kooli hää nime luumisõs uma sisemidse väe kokko võtma nii oppaja, latsõ ku vanõmba. «Ku üts võtt iist ja pand hinge sisse, külh sis om perrätulõjit,» selet’ Allasõ Anti. «Ku om sändsit inemiisi, kes võro vaimu ja jõu mõistva latsi seest üles löüdä ja vällä tuvva, olnu tuu väega hää, ja latsõ omma egäl juhul võitja.» Loe edasi: Võrol luvvas ummamuudu gümnaasiummi
Põlvamaa aasta õpetajad maavanem Ulla Preedeni ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Kaido Kõivuga. Foto: Põlva Maavalitsus
Eile, 26. augustil toimus Põlva kultuuri- ja huvikeskuses Põlvamaa õpetajate augustifoorum, kus räägiti haridusteemadel ning tunnustati Põlvamaa aasta õpetajaid.
Päeva avanud maavanem Ulla Preeden rõhutas oma sõnavõtus, et huvitav ja ettevõtlik kool ei ole asi iseeneses, vaid nõuab julgust ja tahet.
“Ettevõtlik ja huvitav kool on meie kõigi soov, sest edu ei saavutata isolatsioonis. See kõik juhtub kui haridust väärtustavad inimesed töötavad koos, ühiselt ja teevad kõik, et parim saaks teoks. Kõige olulisem pole mitte ühe suurpärase inimese palkamine või leidmine, vaid meeskond, kes saavutab sihi üks teineteist toetades. Ettevõtlikkus pole asi iseeneses, vaid see on tahte ja valmiduse küsimus.”
Põlvamaa aasta klassijuhataja laureaat ja nominendid. Foto: Põlva Maavalitsus
Päeva esimene pool oli konverentsivormis. Ettekannete rivi tegi lahti Pille Liblik haridus- ja teadusministeeriumist, kes rääkis huvitava kooli algatusest ja selle eesmärkidest. Libliku sõnul on avalikus diskussioonis palju rõhku kooli hoonetel ja õpetajate palkadel ning lubamatult vähe on räägitud kooli sisust. Algatus huvitav kool püüab omalt poolt seda tühimikku täita ja võtta kokku ning sõnastada ühiskonna ootused koolile ning levitada koolide häid kogemusi.
Auditooriumi ajasid püsti ja panid aktiivselt kaasa mõtlema ja tegutsema MTÜ Ettevõtlusküla vedajad Evelin Rätsep ja Mehis Pärn. Läbi mänguliste tegevuste said kõik osalejad omal nahal tunda, et õppida saab ka lõbusate tegevuste kaudu.
Lühikese ülevaate augustist alustanud Põlvamaa Rajaleidja keskuse tööst tegi keskuse juhataja Monika Adamson.
Seejärel algas päeva pidulikum osa ning kuulutati välja Põlvamaa aasta õpetajad. Põlva maavanem Ulla Preeden ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv andsid laureaatidele ja nominentidele üle tänukirja ja lillkimbu.
Põlvamaa aasta klassijuhataja on Maie Karakatš Põlva Ühisgümnaasiumist.
Põlvamaa aasta lasteaiaõpetaja on Gerli Liiva Räpina Lasteaiast Vikerkaar.
Põlvamaa aasta klassiõpetaja on Karin Buhvestov Kanepi Gümnaasiumist.
Põlvamaa aasta põhikooliõpetaja on Olev Veberson Tilsi Põhikoolist.
Põlvamaa aasta gümnaasiumiõpetaja on Liia Vijand Põlva Ühisgümnaasiumist.
Põlvamaa aasta koolijuht on Ene Säinast Orava Põhikoolist.
Põlvamaa aasta õpetajad valitakse üleriigilise tunnustusürituse “Eestimaa õpib ja tänab” esildiste hulgast. 2014. aasta konkursil oli Põlvamaalt kokku 26 nominenti. “Eestimaa õpib ja tänab” üleriigilised laureaadid kuulutatakse välja 4. oktoobril Tartu Vanemuise Kontserdimajas toimuval tänuüritusel.
26. augustini saab Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkool EHTE-s kandideerida vabadele õppekohtadele. Õpilasi võetakse vastu kolmele põhisuuna õppekavale – reisikorraldusele, hotellimajandusele ja toitlustusteenuste korraldusele.Ain Hinsberg, EHTE kooli rektori kohusetäitja: “Sel aastal on EHTE rakenduskõrghariduse vastuvõtus osutunud kõige populaarsemateks reisikorralduse ja hotellimajanduse erialad. Hilistele soovijatele leidub aga ka neil õppekavadel veel vabu kohti. Kindlasti ootame täiendavaid sisseastujaid toitlustusteenuste korralduse päevasesse õppesse ja Hospitality Management Diploma inglisekeelsesse hotellimajanduse õppesse.”
Valides Hospitality Management Diploma hotellimajanduse eriala, on lõpetanutel võimalus ühe lisanduva aasta vältel omandada lisaks rakenduskõrghariduse diplomile rahvusvaheline bakalaureusekraad Bachlor of Hospitality Management Soome Haaga-Helia Rakenduskõrgkoolist. Nii on nelja aastaga võimalik saada kahe kõrgkooli diplomid.
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) pikendab 29. augustini dokumentide vastuvõttu mitmetel erialadel. Seni on IVKHK-sse avaldused esitanud 445 tulevast õpilast.
Põhikooli lõpetanule:
Tisler – eesti keeles;
Tarkvara ja andmebaaside haldus – eesti keeles;
Kokk – eesti keeles;
Juuksur – eesti keeles;
Elektrik – vene keeles;
Automaatik – vene keeles;
Mäetööd – vene keeles;
Laborant – vene keeles;
Tarkvaraarendus – vene keeles.
Gümnaasiumi lõpetanule:
Müügikonsultant – vene keeles;
Korteriühistu juht – eesti keeles;
Majandusarvestus – eesti keeles;
Rätsepatöö – vene keeles.
“Otsustasime sisseastumisperioodi veidi pikendada, et anda võimalus ka nendele, kes pole jõudnud veel oma õppima hakkamise otsust langetada,” sõnas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets. “Suvi on olnud puhkamist soosiv ja edasi õppimise otsused on jäänud viimasele minutile,” täiendas Mets.
Konkursi Võru riigigümnaasiumi direktori ametikoha täitmiseks võitis Jõgevamaalt Laiuselt pärit Karmo Kurvits (pildil), kes pälvis 9-liikmelise komisjoni üksmeelse toetuse.
Tartus sündinud ja sealses ülikoolis majandusteaduse magistrikraadi omandanud 28aastane Kurvits soovib saada asutatava Võru riigigümnaasiumi direktoriks, et olla kooli looja, vastutaja, eeskuju ja arendaja. “Võru riigigümnaasium võiks olla haridustempel, kuhu tullakse, mida usaldatakse ja armastatakse,” kõlab üks tema postulaate.
Karmo Kurvitsa sõnul ei saa Võru riigigümnaasium olema lihtsalt uus koolimaja linna vanimas muinsuskaitselises hoones, vaid loov ja ainuomase õhustikuga keskkond, kus väärtustatakse koolipere iga liiget ja tema individuaalset arengut, motiveeritud õppimist ja õpetamist ning traditsioone, ettevõtlikkust ja uuendusmeelsust. Ühtlasi väärtustab ta tihedat koostööd ja pühendumist ning kõigi – õpilaste, vanemate, vilistlaste, hoolekogu, koostööpartnerite ja kogukonna arvamusega arvestamist.
Oma noorusest hoolimata kogenud, aastaid Tartu kunstigümnaasiumis ja Tartu täiskasvanute gümnaasiumis õpetajaametit pidanud ning mitmete haridustööalaste preemiatega pärjatud Kurvits t öötab hetkel Miina Härma gümnaasiumis õppejuhina, Võru riigigümnaasiumiga seotud ülesandeid asub ta täitma esimesel võimalusel.
Riigigümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 360, õppetöö Seminari 1 renoveeritavas uues hoones algab 2015. aasta 1. septembril.
Ulis Guth
Võro maavalitsusõ haridus- ja sotsiaalosakunna haridusõ as’atundjaTiksi Aigi (44) luut, et vahtsõnõ Võro riigigümnaasium hoit opilaisi inämb kodokandin.
Määne tuu inspektri-pääspetsiälisti tüü teil om?
Tüül om kats puult: üts om kuulõ ja latsiaidu perrä kaeminõ. Tõnõ om haridusõ kõrraldaminõ: olümpiaatõ ettevalmistaminõ ja perän tulõmuisi kokkokorjaminõ-vormistaminõ. Riigieksämi, põhikooli lõpueksämi ja tasõmõtüü omma kah mu rida. Läbikäümist kuulõga om iks hulga. Ku om küsümüisi säädüisi kotsilõ, sis küstäs kah mu käest nõvvu.
Miä om timahavadsõ koolilõpõtamisõ man vahtsõt?
No seo kevväi om muidoki laulupido-hõngolinõ. Terve talv omma kooli tüüd tennü, et sinnä päsedä, ja koolõn om rõõm suur, ku sis peräkõrd suurtõ laulu- ja tandsupitto mindäs.
Tsipakõsõ esimuudu om tuu, et edimäst kõrda lõpõtõdas vahtsõ opikava perrä. Tuu pääle minti üle jupikaupa, kolm aastat. Vahtsõnõ opikava om parõmb, kooli saava umma opikavva inämb uma tahtmisõ perrä tetä.
Teeme Ära talgupäeva waldorflasteaias Terve Pere Aed. Foto: Terve Pere SeltsLaupäeval, 17. mail 2014 kell 10.30-14.30 korraldab MTÜ Terve Pere Selts Waldorflasteaias Terve Pere Aed Võrumaa esimese Terve Pere Hariduspäeva, kuhu on oodatud huvilised koos perega.
Päeva alustuseks pakutakse hommikukohvi ja waldorflasteaias Terve Pere Aed on avatud uste päev, kus huvilistele tutvustatakse waldorflasteaia toimimise põhimõtteid.
Kell 11.00 algab haridusfoorum „Millist haridust me oma lastele soovime?“ Parksepa lasteaia saalis toimuval arutelul tutvustavad oma tegemisi Võrumaa haridusmaastikku rikastavad algatused: Leiutajate Külakool, Keelepesä, Krabi kool, koduõpet rakendav pere, Rosma Haridusselts, waldorflastead Terve Pere Aed.
Vestlusringis osalevad teiste seas Võru maavalitsuse, kohalike omavalitsuste ning Haridus- ja teadusministeeriumi esindajaid. Riigikogu poolt on lubanud vestlusringis osaleda Liisa Pakosta. Lõunaks pakutakse suppi ja pirukaid. Hariduspäeva lõpetab Anu Tauli muusikaline tervitus. Päeva jooksul on waldorflasteaia rühmatubades ja õuealal võimalik koos lastega mängida ja meisterdada. Osalemine on tasuta.
Kellele see päev mõeldud on? Eelkõige on see päev suunatud peredele, et anda lastevanematele ülevaade, millised on täna Võrumaal toimivad haridusvõimalused. Kindlasti saavad ühisest vestlusringist abi ka kohalike omavalitsuste esindajad, kellele see on hea võimalus kohtuda erinevate haridusalgatuste eestvedajatega oma koduvallast või selle lähiümbrusest. Ühtlasi avaneb hea võimalus uurida kooli/lasteaia loonud lastevanematelt, miks ja kuidas nad seda teinud on.
Ettevõtmist toetab Eesti Lastevanemate Liit. Info ja registreerimine e-posti aadressil tervepereaed@gmail.com
Hoones, kus praegu tegutseb Võru I põhikool, hakkab tulevikus pärast hoone renoveerimist asuma riigigümnaasium.
Mullu 28. veebruaril haridus- ja teadusministeeriumi ning Võru linna vahel sõlmitud kokkuleppega loodi eeldused Võru linna akadeemilise gümnaasiumi loomiseks. Praeguseks on koolivõrgu ümberkorraldamisega seotud osapooled jõudnud seisukohale, et nii Võru Kreutzwaldi gümnaasium kui ka Võru I põhikool tuleb likvideerida ning moodustada kaks uut kooli – klassikaline gümnaasium ja põhikool.
Ümberkorraldustega tahetakse luua maakonna õpilastele tänapäeva nõuetele vastav õppekeskkond ning ühtlasi rekonstrueerida Seminari tn 1 koolihoone ja selle lähiümbrus.
Projekti, mille kogumaksumus on 5 040 000 eurot, toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ning omaosaluse 15% katab vastavalt eespool nimetatud kokkuleppele haridus- ja teadusministeerium. Kui kõik läheb plaanipäraselt, alustatakse õppetööga Seminari 1 majja rajatavas riigigümnaasiumis alates 1. septembrist 2015.
Õpetajaks konkursi kaudu
Haridus- ja teadusministeerium on kogu aeg olnud seisukohal, et koolide ümberkorraldamise viis on linna enda otsustada, tulemuseks peab olema akadeemilise gümnaasiumi tekkimine ning selle üleandmine riigile. Vastavalt 12. detsembril 2012 tehtud Võru linnavolikogu otsusele oleks Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist saanud akadeemiline gümnaasium asukohaga Seminari tn 1 ning kooli põhikooli klassid oleks liidetud Võru I põhikooliga aadressil Kooli tn 7. Sellise otsuse puuduseks oli, et koolide töötajate koosseisud oleks komplekteeritud sisuliselt konkursita. See tekitas õpetajaskonnas rahulolematust ning olukorra lahendamiseks moodustas Võru linnavalitsus 30. veebruaril 2013 hariduskorralduse töörühma.
Tänasest kuni 15. detsembrini tähistatakse juba kolmandat korda üle-eestilist noorsootöö nädalat, mille fookuseks sel aastal on noorsootöö võimaluste tutvustamine noorte tööle aitamisel.
Noorsootöö nädalaga soovitakse tähelepanu pöörata noorsootöö kaudu loodavatele võimalustele töökogemuse omandamiseks, tööelu paremaks tundmiseks ning selliste oskuste ja teadmiste omandamiseks, mis aitavad noorel tööturul kindlamas seisus olla.
Noorsootöö nädala raames viiakse üle Eesti asuvates noortekeskustes, noorteühingutes ja huvikoolides läbi erinevaid temaatilisi teavitussündmusi, diskussioone ja muid noorsootöö-alased tegevusi. Täpsemad tegevused ja ajakava leiab noorsootöö nädala kalendrist www.entk.ee/kalender
Noorsootöö nädala üldeesmärk on anda noorsootöö tegijatele üleriigiline võimalus nende poolt tehtavat head tööd esile tõsta kohalikul ja riiklikul tasandil nii otsustajate kui ka laiema avalikkuse silmis. Noorsootöö nädal kulmineerub 13. detsembril toimuva noorsootöö inspiratsioonipäevaga, kus võetakse kokku lõppeva noorsootöö strateegia raames toimunud arengud, vaadatakse tulevikku ning samuti tunnustab haridus- ja teadusminister noorsootöö valdkonna parimaid tegijaid.
Noorsootöö nädalat korraldab haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus. Noorsootöö nädal on osa Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna algatatud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel elluviidavast programmist “Noorsootöö kvaliteedi arendamine”, mille üldeesmärk on tõsta noorte valmidust tööturule sisenemiseks ja seal toimetulekuks tänu noorsootöö teenuste kõrgemale kvaliteedile.
Järva maavanem Tiina Oraste autasustas Järvamaa teenetemärgiga Paide Täiskasvanute Keskkooli endist direktorit ja õpetajat Leo Schkiperovi ning matemaatikaõpetajat Mari Üürikest.
Leo Schkiperov (pildil) pälvis teenetemärgi kauaaegse südamega tehtud töö eest Järvamaa täiskasvanuhariduse edendamisel. Mari Üürikest autasustati kauaaegse pühendunud töö eest Järvamaa täiskasvanutele hariduse andmisel.
Maavanem annab autasud üle Paide Täiskasvanute Keskkooli 50. juubeli tähistamisel 23. novembril.
11. oktoobril avati Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis XVI täiskasvanud õppija nädal (TÕN), mis vältab 18. oktoobrini.
“Ühel hetkel mõistsin, et kaheksa klassi haridusega ei suuda ma mõista isegi neid raamatuid, mida lugeda tahaksin. Paljud ütlevad, et õppida pole aega. Kui see on prioriteet ja tõeline tahe, siis leitakse ka aeg. Kui ei õpi, pole järelikult tahtmist. Sain julguse unistada edasiõppimisest. Täna saan öelda, et minu unistused on realiseerunud ja õpingud jätkuvad – olen sügisest Tallinna Tehnikaülikooli majandustudeng ja palju põnevat on ees ootamas,” põhjendas aasta õppija 2013 Lauri Veso oma edasiõppimist.
Tänavuse täiskasvanud õppija nädala teema „Õige aeg on õppida“ tuletab kõigile meelde, et õige aeg õppimiseks on just nüüd ja praegu, paremat aega õppimise jaoks ei pruugi edaspidi tulla. Enesetäiendamine annab inimesele kindlustunde oma eluga edasi minna ja juba homme midagi uut ette võtta või kogeda.
TÕN-i avaüritusel tunnustatakse haridus- ja teadusministri tänukirjaga aasta õppijaid, koolitajaid, koolitussõbralikke organisatsioone ning omavalitsusi. Laureaatide ja kandidaatidega saab tutvuda siin.
TÕN-i lõpetab 18. oktoobril XVII täiskasvanuhariduse foorum teemal „Kui targad me oleme?”
Infot TÕN-i raames maakondades toimuvate tegevuste kohta leiab siit.
20. juulil kuulutati C. R. Jakobsoni talumuuseumis välja tänavused Jakobsoni preemia laureaadid. Pärnumaa parimaks põllumeheks pärjati Peeter Aassalu ning haridus- ja kultuuritegelaseks Pärnu-Jaagupi Muusikakooli direktor Elena Mägi.
“C. R. Jakobsoni preemiaga püüame väärtustada Pärnumaa põllumeeste ning haridus- ja kultuuritegelaste tööd, kes on andnud suure panuse oma valdkonna ning üldisemalt kogu Pärnumaa elu edendamisse. Tänavu anname preemiad välja juba 25. korda,” rääkis C. R. Jakobsoni muuseumi direktorMonika Jõemaa.
Pärnumaa 2013. aasta parima põllumehe tiitel omistati Are valla Tabria küla Uida talu peremehelePeeter Aassalule. “Uida talu on eesrindlik piimandustalu, kus peetakse üle saja lüpsilehma. Samuti on peremees aktiivne kohaliku elu edendaja,” ütles Monika Jõemaa.
Parima haridus- ja kultuuritöötaja tiitli sai Pärnu-Jaagupi Muusikakooli direktorElena Mägi, kelle juhtimisel on kooli arengus toimunud suur edasiminek. “Lisaks on Elena Mägi kohaliku kultuuri eestvedaja ja korraldab muuhulgas valla puhkpillifestivali,” lisas Jõemaa.
Ajalehe Pärnu Postimees maaelu väärtustava ja piirkonda edendava ettevõtja eripreemia läks Koonga valla Rabavere küla Tänavaotsa talu perenaisele ja Lõpe lubi juhatajaKristel Rohumägile.
Preemiad annab välja C. R. Jakobsoni Sihtasutus koostöös Pärnumaa Omavalitsuste Liiduga ja Pärnu Maavalitsusega. Esimesed Jakobsoni preemia laureaadid kuulutati välja 1989. aastal.
Neljapäeval, 23. mail kell 18 on Suure-Jaani gümnaasiumi aulasse oodatud kõik, keda huvitab valla haridusvõrgu tulevik.
Viimased viis kuud on haridusvõrgu arengustsenaariumitega tegelenud vallavalitsuse poolt moodustatud ajutine komisjon.
Töörühma ettepanekuid tutvustab Margus Nurk, Innovatiivne Arengupartner OÜ juhataja.
Suure-Jaani vald moodustus 2005. aasta oktoobris nelja omavalitsuse ühinemisel. Hetkel on vallas neli põhikooli ja gümnaasium. Viimase seitsme aasta jooksul on õpilaste arv vähenenud 352 võrra – omavalitsuste ühinemise ajal õppis valla koolides 859 õpilast, käesoleval ajal 507 õpilast. Õpilaste arvu suure vähenemise tõttu on vähenenud õpetajate koormused ja motivatsioon ning mis kõige olulisem – laste valikuvõimalused. Haridusvõrgu muutmise ettepanekud lähtuvad soovist pakkuda lastele parimat võimalikku haridust.
12.-18.05 külastavad Pihkva oblasti Piskovitši Keskkooli õpilased ja õpetajad Otepää Gümnaasiumi. Külastus on osa suuremast pilootprojektist, mille eesmärgiks on vene keele õppe kaasajastamine Lõuna-Eesti gümnaasiumides ning eesti keele ja kultuuri tutvustamine Pihkva oblasti noortele.
Otepää Gümnaasiumi direktori kohusetäitja Margot Kerese sõnul on Otepää Gümnaasium ainuke Valgamaa kool, mis selles projektis kaasa lööb. “Piskovitši Keskkooli õpilasi võtavad vastu meie 10.klassi õpilased,” rääkis Margot Keres. “Õpilased viibivad nädala jooksul koolitundides, tutvuvad Otepää vaatamisväärsustega, külastavat Tartut, reedel on perepäev, kus õpilased ööbivad peredes.”
Teisipäeval, 14.mail, külastasid Piskovitši kooli õpilased ja õpetajad Otepää Vallavalitsust ning kohtusid vallavanema Merlin Müüriga. Kooli õpilaste sõnul meeldib neile Otepääl väga. Piskovitši kooli õpetajad märkisid, et Otepää Gümnaasiumi tehniline tase on väga hea – koolis tutvuti keeleõppevõimalustega ning käsitööpinkidega. Eakaaslastega suhtevad Piskovitši kooli noored inglise ja vene keeles.
Pihkva oblastis asuv Piskovitši Keskkoolis õpib 269 õpilast. Kool asub ligikaudu 10 km kaugusel Pihkva linnast.
Õpilasvahetuse näol on tegemist pilootprojektiga, mille eesmärgiks on vene keele õpetuse kaasajastamine Lõuna-Eesti koolides ning õpilastele vene keele praktiseerimise võimalusi pakkumine. Lisaks nädalasele osalemisele vene kooli õppetöös ja tutvumisele Venemaa koolisüsteemiga pakub projektis osalemine nii aine õpetajatele kui õpilastele võimaluse tutvuda Pihkva oblasti vaatamisväärsuste ja vene kultuuriruumiga.
Projekti algataja ja koordinaator on MTÜ Euregio Pskov-Livonia, seda toetavad haridus- ja teadusministeerium ning Põlva, Valga, Viljandi ja Võru maavalitsused. Projektis osalevad lisaks Otepää Gümnaasiumile veel Põlva Ühisgümnaasium, Viljandi Gümnaasium ja Vastseliina Gümnaasium.
Hetk ühelt varasemalt kogupere konverentsilt Rosmal. Foto: Rosma HaridusseltsRosma Haridusselts kutsub kõiki huvilisi laupäeval, 18. mail 2013 algusega kl 10.30 Põlva külje all Rosmal peetavale V kogupere konverentsile “Head valikud hariduses. Terve ühiskond”. Varem oleme rääkinud tervest lapsest, tervest perest, tervest koolist, tervest kogukonnast, nüüd siis tervest ühiskonnast. Ootame just Sind – haridushuviline kodanik – Rosmale koos perega!
Terve kooli ja terve ühiskonna teema puudutab meid kõiki. Milline võiks olla üks terve kool, mis toetaks terve ja tasakaaluka ühiskonna kujunemist? Millist kooli vajab muutuv ühiskond? Millist haridust vajab uus põlvkond, et muuta maailma paremaks paigaks? Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu konverents annab võimaluse sisukaks aruteluks, heaks suhtluseks ja uuteks tutvusteks.
Ootame Sind ikka koos perega. Vanematele ja lastele leidub nii ühistegevusi kui eraldi toimetamist. Ühise päeva lõpetame traditsiooniliselt helide maailmas – juubelikonverentsi muusikalise elamuse pakub Eesti Mandoliinide Orkester. Maitsvat sööki valmistavad taas meie oma seto sõsarad.
Konverentsil osalemise eest tasu ei küsita. Siiski innustame osalejaid lahkesti annetama kohapeal nii toidu kui korralduskulude katteks. Lastega tulijatel palume registreerumisel öelda laste arv ja vanused, et teaksime päeva planeerida.
Anna palun tulekust teada hiljemalt 14. maiks Rosma Haridusseltsi e-posti aadressil (johannes@neti.ee) või tel 56 881 409, kontakt Anu Kepler. Täiendav info: www.rosma.edu.ee.
Eesti keele algtaseme e-õppe kursust Keeleklikk on võimalik kasutada ka ingliskeelsetel õppijatel. Keeleklikk on kaasaegne internetipõhine eesti keele kursus algajatele, mis sobib nii iseseisvaks õppeks kui ka neile, kes käivad keelekursustel ning soovivad e-kursust kasutada lisamaterjalina. Keeleklikk on ennekõike suunatud täiskasvanud õppijatele, kes soovivad omandada igapäevakeelt. E-kursus on kõigile huvilistele kättesaadav aadressil www.keeleklikk.ee.
Algselt venekeelsetele õppijatele mõeldud kursusel on tänaseks üle 12 000 kasutaja ning selle raames on õpetajale saadetud 4300 kodutööd. E-kursus Keeleklikk võimaldab õppida kõigil soovijatel eesti keelt tasuta ja piiramatult, vajalik on vaid arvuti ja internetiühenduse olemasolu. Rein Joamets
Järgmisel nädalal algab Eesti koolides Mate Talgud nimeline võistlus, mille eesmärgiks on motiveerida lapsi õppima matemaatikat ja edendada tehnoloogiliste õppevahendite kasutamist.
26. augustini saab 
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) pikendab 29. augustini dokumentide vastuvõttu mitmetel erialadel. Seni on IVKHK-sse avaldused esitanud 445 tulevast õpilast.
