Teisipäeval on täispuhutud universumimudel Karksi-Nuia gümnaasiumi aulas

Planetaarium on kummist täispuhutav kuppel, mille kõrgus on 4 ja diameeter 5,5 meetrit. Sfäärilisele ekraanile projitseeritakse digitaalne pilt ja kõlab lugu kosmosemaailmast koos rahuliku muusikaga. Programmi kestus on umbes 25 minutit. Planetaariumisse mahub kuni 25 last või kuni 20 täiskasvanut. Lapsed saavad kupli sees istuda või lamada (põrandal on suured pehmed padjad). Spetsiaalne arvutiprogramm lubab näha praktiliselt kõiki taevakehi, tutvuda päikesesüsteemis asuvate lähimate planeetidega ning nende kaaslastega. Samuti saab aimu udukogudest ja erinevatest tähtkujudest, mida on näha Põhja- ja Lõunapoolkeral. August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi õpilastele on külastus tasuta vastava tunniplaani alusel (vaata kooli kodulehelt). Kell 16.00 vaatlevad planetaariumis tähistaevast lasteaialapsed. Huvilised väljastpoolt kooli saavad planetaariumi külastada kell 17.00 algaval seansil, pileti hind 3.20 eurot.

Allikas: karksi.ee

Foto: threesneakybugs

Tahkuna tuletornist saab veebruaris teatritorn

Suvepäev Tahkunas

Veebruari lõpus toob Theatrum Tahkunas publiku ette oma uue lavastuse. Kaasaja ühe huvitavama näitekirjaniku Jon Fosse „Üks suvepäev“ Lembit Petersoni lavastuses on esmakordne talveteatri sündmus.

Tahkuna tuletorni ühe mängukohana valima julgustas teatrit 2010. aasta suvine kogemus, mil majaka all etendati Marcel Pagnoli „Tuulesaari“

Esietendus leiab aset 24. veebruaril. Mängitakse veel 25., 26. veebruaril ja 3., 4., 5. märtsil algusega kell 19.

Teatriprojekti korraldamiseks sai MTÜ Arhipelaag Leader-programmist 8900 eurot (139 846 kr) toetust.

Allikas: Hiiu Nädal

Foto: Mart Keerutaja

Neljapäeval peavad koosolekut Otepää valla külavanemad

27. jaanuaril 2011 kell 16.00 toimub vallavanema Andres Visnapuu kutsel Otepää vallavalitsuses Otepää valla külavanemate ümarlaud.

Vallavanem Andres Visnapuu teeb lühikokkuvõtte vallavalitsuse suundumistest kodanikuühiskonna teemadel ning oma ametiajal juba tehtud ja alles plaanis olevatest tegevustest vastavas valdkonnas.
Arutatakse alljärgnevatel teemadel:
Vallavalitsuse ja külavanemate vaheline koostöö
Milline on külavanemate infovajadus ja kuidas saab vald neid aidata
Külavanemate valimine – millal toimus viimati ning millal on vaja teha uued valimised
Külavanematele koostatud vihikute tutvustamine
Külavanema käsiraamat I ja II
Külalood
Küla arengukava koostamine
Partnerluskogu poolt jaotatavad ning muude finantseerimisorganisatsioonide poolt jaotatavad rahad MTÜ-dele


Täiendav info: Annika Jaansoo 505 1457

Allikas: 

Monika Otrokova
Otepää Vallavalitsus

Ringhäälingumuuseum ootab külla!

23. jaanuaril kell 11.00 ootame kõiki huvilisi  muuseumisse konkursi infopäevale, kus Raadioteatri vastutav toimetaja Virko Annus, Järvamaa muuseumi programmijuht Elle Näppo ja Ringhäälingumuuseumi teadur Tarmo Kannik jagavad teadmisi legendide kogumisest, kuuldepildi stsenaariumi koostamisest, kuuldemängu lavastamisest ning salvestamise võimalustest.

www.rhmuuseum.ee

Mulgi Kultuuri Instituut otsib juhti

Mulgi Kultuuri Instituut võtab tööle juhatuse esimehe.

MULGI KULTUURI INSTITUUT on Mulgimaa omavalitsuste moodustatud mittetulundusühendus, mille ülesanded on Mulgimaa kui ühtse majanduspiirkonna ja elukeskkonna arendamine ning sellele iseloomuliku murdekeele ja kultuuri elushoidmine. Esimehe tööülesanded on instituudi tulemuslik juhtimine, Mulgimaa arenguprogrammide planeerimine ja kavandatu elluviimise korraldamine.

Nõuded juhatuse esimehele:
• kõrgharidus
• mulgi kultuuri ja Mulgimaa sotsiaalmajandusliku olukorra tundmine
• väga hea suhtlemis- ja esinemisoskus, kohustetundlikkus,
eesmärgikindlus, algatus- ja analüüsivõime
• projektitöö kogemus

Konkursil osalemiseks palutakse saata avaldus, elulookirjeldus koos soovitajate kontaktandmetega, haridust tõendavate dokumentide koopiad ja instituudi tulevikuvisioon ühel lehel hiljemalt 15. veebruariks 2011 Mulgi Kultuuri Instituudile aadressil:
Viljandi mnt 1, 69104 Karksi-Nuia
või e-postiaadressil arvo.maling@karksi.ee.
Lisainfo telefonil 528 4740.

Ees on talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 29. ja 30. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel. Oodatud on kõik, kes tunnevad või tahavad tundma õppida talvel koduümbruses esinevaid linde.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitatavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses, ning leida 29. või 30. jaanuaril tund vaba aega, et valitud kohas lindude tegevust jälgida.

Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kas või toast läbi akna, seda võib teha nii üksi kui ka koos pere või sõpradega. Tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida vaid kõige suurem korraga nähtud isendite arv.

Tulemused tuleb sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse on-line ankeeti; kui internetti pole, võib vaatluatulemused saata postiga Eesti Ornitoloogiaühingusse (Veski 4, 51005 Tartu).

Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab veebilehelt www.eoy.ee/talv.

Noarootsi, Nõva ja Oru vald vaagivad ühinemist

Noarootsi vallavanem Aivar Kroon ja Nõva vallavanem Enn Laansoo esitlesid üleeile, 20. jaanuaril Noarootsi vallavolikogus ühtse Rannarootsi valla ideed, mille järgi liituksid Nõva, Noarootsi ja Oru vald, kirjutab Läänemaa infoportaal.

Lähemalt vaata ühinemisideed siit:
http://www.facebook.com/?ref=home#!/album.php?aid=326300&id=328198567525  


Huvilised on oodatud arvamust avaldama suhtlusportaali Facebook Noarootsi lehele. 


Pühapäeval avatakse metsa-aasta „Kohtume metsas!”

Tänavu tähistatakse rahvusvahelist metsa-aastat deviisi all „Kohtume metsas!”, et pöörata tähelepanu inimese positiivsele tegevusele metsas. Metsa-aasta avaüritus toimub homme, 23. jaanuaril, kuid üritusi jagub kogu aastasse. Metsa-aasta patroon Eestis on president Toomas Hendrik Ilves.

„Alanud ÜRO rahvusvahelisel metsa-aastal peame mõtlema inimese ja metsa suhetele, eelkõige inimese targale tegutsemisele metsas. Saagu see aasta ka mõttetalgute aastaks! Hoiame ja kasutame Eesti metsa targalt!” ütles Eesti riigipea. Loe edasi: Pühapäeval avatakse metsa-aasta „Kohtume metsas!”

Puulaevaselts Vikan tutvustab oma tegemisi

Puulaevaselts Vikan kutsub kõiki 28. jaanuaril kella 13-16 Haapsalu raudteejaama kaubaaita avatud uste päevale, teatab Läänemaa infoportaal.

Kavas on tutvustada puulaeva ehituse õpivõimalusi. Uus kursus algab märtsi lõpus ning praegu on võimalik sellele registreeruda. Oodatud on ka ettevõtjaid, kes otsivad oma tegevuse laiendamiseks väärt tööjõudu.



Eelmisel aastal käivitas puulaevaselts Vikan Euroopa Liidu ja Euroopa Sotsiaalfondi toel kolmeaastase projekti „Läänemaa edu” eesmärgiga pakkuda piirkonna töötutele puulaeva ehituse õpet.

 Väljaõpe algas suvel raudteejaama kaubaaidas. Üks teema, mida selts nüüd edasi arendab on lamedapõhjaline paat.

„Lahtiste uste päeval demonstreerime „õpilaste” esimesi töövilju ehk lumestame ühe traditsioonilise ruuba ehk lootsiku,” ütles projektijuht ja Vikani esimees Alar Schönberg. „Võiks ju ka veesata, aga jää on Haapsalu lahe kinni katnud ja vahest on kindlam lume peal testida.”

Plaan on selliseid aluseid propageerima ja tootma hakata, et elavdada liiklemist Läänemaa madalatel ja roogukasvanud veekogudel, kus on samas palju vaatamisväärset.

Ruuba kui lihtsa ja taskukohase paadi tutvustamiseks korraldab selts suvel ruubaralli. 


Rohkem infot: tel 527 9641 (Alar Schönberg).

Jahta ehitamine.
Foto: www.vikan.ee

Vorstilinnas Tapal toimub suvel vorstifestival

Vorstifestival algab pühapäeva, 7. augusti hommikul Tapa linna keskväljakul, kus toimuvad rahvakogunemine ja vorstiteemalised kihutuskõned. Seejärel liigutakse Tapa linna orkestri saatel vorstifestivali südamesse Tapa muusikakooli parki.

Festivalil toimuvad vorstiteemalised publikumängud, vorstikontserdid. Koostöös Eesti Grilliliiduga korraldatakse esimest korda Eesti meistrivõistlused vorstigrillimises, kuhu oodatakse võistlema huvilisi kõikjalt Eestist. Vorstifestivalile sissepääs on tasuta.

Eesti meistrivõistlustel vorstigrillimises võisteldakse kahes voorus – vorstivoorus ja fantaasiavoorus. Lisainfot saab võistluse kohta kodulehelt http://vorst.grillfest.ee.

Tapa varasemas majanduselus oli liha- ja vorstitööstusel suur tähtsus. Tapa vorstidel olid kõrged kvaliteedinäitajad ja sellest tulenevalt sai noor alevik hüüdnimeks Vorstilinn. Alates 1889. aastast kuni 20. sajandi 40ndate aastateni oli Tapal üle viieteistkümne vorsti- ja lihatööstuse, lisaks eksporttapamaja. Praegu töötab Tapal üks vorstitootja – OÜ Peetmark LH Tapa lihatööstus.

Rohkem infot: www.tapa.ee

Otepää vallavanem kohtub külavanematega

27. jaanuaril kell 16 toimub Otepää vallavalitsuses vallavanem Andres Visnapuu eestvõttel Otepää valla külavanemate ümarlaud.

Andres Visnapuu teeb lühikokkuvõtte vallavalitsuse suundumustest kodanikuühiskonna edendamisel ning oma ametiajal juba tehtust ja plaanis olevast selles valdkonnas.

Arutletakse teemadel: vallavalitsuse ja külavanemate koostöö; milles näeb vallavalitsus koostööd ning milline on külavanemate ettekujutus koostööst vallaga; millist infot külavanemad vajavad ja kuidas saab vald neid aidata; külavanemate valimine; partnerluskogu ning muude finantseerimisorganisatsioonide MTÜdele jaotatav raha jne.

Rohkem infot: www.otepaa.ee.

Tahkunas näeb talveteatrit

Veebruari lõpus toob Theatrum Hiiumaal Tahkunas publiku ette oma uue lavastuse, kirjutab Hiiu Nädal.

Tänapäeva ühe huvitavama näitekirjaniku Jon Fosse „Ühe suvepäeva” lavastab Tahkuna tuletornis Lembit Peterson.

Tuletorni mängukohaks valima julgustas teatrit 2010. aasta suvine kogemus, mil majaka all etendati Marcel Pagnoli „Tuulesaari”.

Esietendus toimub 24. veebruaril. Teatriprojekti tarvis sai MTÜ Arhipelaag Leader-programmist 8900 eurot toetust.

Setomaal tunnustati tublimaid

Setomaa Valdade Liit ja Seto Kongressi vanematekogu tunnustasid aunimetusega üheksat inimest, kes 2010. aastal andsid olulise panuse Setomaa heaks, vahendas Setomaa.ee.

Aunimetused anti välja kuues kategoorias. Aunimetuste kandidaadiks esitati kokku 30 isikut, kõige enam kandidaate esitati Setomaa aasta sõbra aunimetuse saajaks.

Setomaa aasta inimeseks kuulutati Margus Linnamäe, kes on juba aastaid toetanud Setomaal mitmesugusied ettevõtmisi.

Setomaa aasta ettevõtjateks kuulutati Aarne Kiviste (OÜ Kimeko), kes on oma ettevõtte arendamise kõrval aktiivselt osalenud Setomaa arendamises ning käivitanud Setomaa ettevõtlike inimeste klubi tegevuse, ning Urmas Jõgeva (AS Värska Vesi), kes on oma ettevõtet arendades leidnud ka ekspordivõimalusi.

Setomaa aasta talunikuks kuulutati Mart Uibokand (Mardimäe talu), kes on eeskujuks mahetootmise edendamisel ja noorema põlve kaasamisel talu majandamisse.

Setomaa aasta sõbraks kuulutati kolm inimest. Urmas Klaas on järjepidevalt tutvustanud Setomaa ja Eesti ettevõtteid ja organisatsioone Pihkva oblastis ning aidanud kaasa piiriülese koostöö edendamisele. Juhan Parts on toetanud piiriäärsete teede kordategemist. Tõnis Lukas on toetanud pärimuskultuuri edasiandmisega seotud tegevusi.

Setomaa aasta õpetajaks kuulutati Vello Jüriöö, kes on koostanud setokeelseid kooliõpikuid, õpetanud pärimuskultuuri, korraldanud hariduskonverentsi.

Setomaa aasta sportlaseks kuulutati Kaisa Raudkepp, kes on kolmekordne Eesti meister orienteerumisjooksus 18aastaste vanuseklassis, saavutas Balti meistrivõistlustel esikoha ja Euroopa meistrivõistlustel 18. koha.

Mart Uibokand. Foto: Igor Taro

Vormsil valmistutakse kultuuripäevaks

19. märtsil toimub Vormsil neljandat korda kohaliku kultuuripärandi tutvustamise, väärtustamise ja edendamise päev. Sel aastal on kultuuripäev pühendatud Maria Murmani 100. sünniaastapäevale.

Maria Murman oli üks vähestest pärast Teist maailmasõda Vormsile elama jäänud rannarootslastest. Oma eluajal mängis ta rõõmuga tuhandetele külalistele saarele omast pilli tsitrit ja laulis rannarootsi aladel levinud laule. Lisaks tutvustas endavalmistatud Vormsi rahvarõivaid.

Tänavusel kultuuripäeval tahetakse panna alus ka Vormsi muusika fondile, kuhu kogutakse saarega seotud materjale: noodid, laulusõnad, eri liiki salvestised.



Korraldajad jagavad päeva mõtteliselt kaheks. Esimene osa koosneb peamiselt kunagisest eestirootsi muusikast, mida tutvustab Sofia Joons. Selle raames toimub ka värske kogumiku „Rannarootsi rahvalaulud“ esitlus.

Teise osa teema on Vormsi muusikaelu Nõukogude ajast tänapäevani. Sinna oodatakse esinema kõiki Vormsiga rohkem või vähem seotud inimesi.

On avatud Vormsi käsitöö näitus. Päev on kavas lõpetada Vormsi tantsude õppimisega.




Ees on talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 29. ja 30. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel. Oodatud on kõik, kes tunnevad või tahavad tundma õppida talvel koduümbruses esinevaid linde.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitatavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses, ning leida 29. või 30. jaanuaril tund vaba aega, et valitud kohas lindude tegevust jälgida.

Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kas või toast läbi akna, seda võib teha nii üksi kui ka koos pere või sõpradega. Tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida vaid kõige suurem korraga nähtud isendite arv.

Tulemused tuleb sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse on-line -ankeeti, kui internetti pole, võib vaatlustulemused saata postiga Eesti Ornitoloogiaühingusse (Veski 4, 51005 Tartu).

Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab veebilehelt www.eoy.ee/talv.

Suusasõpru ootab pühapäeval Reiu puhkekeskus

Pühapäeval, 23. jaanuaril on suured ja väikesed suusasõbrad oodatud Reiu puhkekeskusesse, kus kell 11 antakse start  Reiu-Raeküla suusaretkele.

Osalema on oodatud nii klassikalise kui ka vabastiili harrastajad. Kolmetunnise ajalimiidi sees võib iga spordisõber valida just endale sobiva rajapikkuse.

Kõik saavad nautida Raeküla männiku radasid oma võimetele vastavas tempos. Tagasi Reiu puhkekeskusse oodatakse suusatajaid hiljemalt kell 14. Seal pakutakse sooja jooki ning algab võitude loosimine. Muu hulgas autasustatakse ka aktiivsemat kooli. Reiu puhkekeskus on omalt poolt välja pannud retke peaauhinna – tasuta saunaskäigu seltskonnale.

Tegevust jagub sel talvisel sportlikul pühapäeval neilegi, kes suusarajale ei lähe. Võimalik on teha saanisõitu, kelgutada, uisutada. Reiu puhkekeskuse kohvik pakub suppi ja muudki paremat. Pärast autasustamist tuleb aga „Tantsupidu suusabaasis”.

Reiu-Raeküla suusaretkega tähistatakse sümboolselt ka aasta möödumist sellest, kui Reiu vanal raudteesillal allkirjastasid Pärnu linnapea, Paikuse ja Tahkuranna vallavanem ning Pärnu maavanem ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille kohaselt arendatakse Reiu-Raeküla piirkond kogu regiooni jaoks oluliseks tervisespordikeskuseks.

Rohkem infot: www.reiupuhkekeskus.ee

Omavalitsuste liit toetab Mooste vallamaja taastamist

Põlvamaa Omavalitsuste Liit otsustas eilsel, 20. jaanuari koosolekul toetada Mooste vallavalitsust tulekahjus kannatada saanud vallamaja taastamisel 7500 euroga. Toetus eraldatakse liidu reservfondist, annab teada Põlvamaa infoportaal.

 Mooste ajalooline, 138aastane vallamaja süttis pühapäeval, 18. jaanuaril. Pritsimeestel õnnestus hoone küll mahapõlemisest päästa, kuid hävinud katusealune ning siseruumid on saanud tule-, vee- ja suitsukahjustusi. 



„Katus tuleb uus panna. Seinad ja vahelae talad on õnneks alles. Arvan, et enne jaanipäeva küll kuidagi tagasi kolida ei jõua,” ütles Mooste vallavanem Üle Needo maakonnalehele Koit.



Ajutise peavarju leiab vallavalitsus mõisahoovis asuva linakoja esimesel korrusel.

Räpinas on täna aianduskonverents

Täna toimub Räpina aianduskoolis konverents „100 aastat Adolf Vaigla sünnist”.

Adolf Vaigla (1911-2001) oli aianduskooli õpilane ja selle kauaaegne õpetaja. Ta aretas palju sirelisorte. Osa tema parematest sortidest võib leida ka sirelisortide rahvusvahelisest registrist.

Tänase konverentsi põhiettekande teeb Vaike Kivistik. Kaasettekannetega astuvad üles Tiina Luup, Jaan Kivistik, Tiina Tallinn, Ants Bender, Enu Mäela, Arnold Hannust, Andres Vaasa, Valdur Miller, Sirle Salmistu ja Indrek Kaeli.

Päev algab kell 12. Päevakavaga saab lähemalt tutvuda aianduskooli kodulehel.
Meeleolu loob Räpina meeskoor.

Eestlast soovib kallistada juba üle 12 500 inimese

Haruldane vaatepilt - eestlased kallistamas. Foto: www.eesti.ca

24. veebruaril soovib kasvõi ühte eestlast kallistada vähemalt 12 500 inimest, kallistamishimuliste arv suureneb iga päevaga.

Eestlase kallistamise päeva (Hug an Estonian Day) kampaania on välja kuulutatud menukas suhtlusportaalis Facebook. Päeva idee autor on 19aastane Jaanus Tõnisson. Tema laenas ettevõtmise mõtte rumeenlastelt, kes Facebooki vahendusel oma rahvusega seoses sarnast päeva korraldasid.

Peale eestlaste enda on andnud lubaduse eestlast kallistada ka kõikvõimalike teiste rahvaste esinejaid. Osa neist küll kurdab, et kahjuks pole ühtegi eestlast käepärast.

Linnalabor esitleb “Söödavat linna”

Linnalabor annab märku, et ilmunud on trükis “Söödav linn I”. Kahe aasta vältel on labor tegelenud linnas toidu kasvatamise rakendusvõimaluste uurimisega. Tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele on sadenenud teave kaante vahele saanud ja seda asutakse 26. jaanuaril kell 18 Talinnas Telliskivi loomelinnakus (kohvikus F-hoone) tähistama.

Kavas on linnas toidu kasvatamist puudutavad sõnavõtud ning teemakohased lühifilmid. Üheskoos saab arutada möödunud aastal saavutatut ja rääkida alanud aasta plaanidest.

Kohapeal on hea võimalus soetada endale “Söödav linn I”.

Loe “Söödav linn I” kohta täpsemalt aadressilt http://www.linnalabor.ee/sissekanne/101

Trükist saab tellida aadressil http://www.linnalabor.ee/.

Hiiumaal kasvas suhkrumüük seitse korda

Hiiumaa kaupluste esindajad kinnitasid nagu ühest suust, et aasta algus tõi maakonnas ootamatult kaasa paanilise suhkru kokkuostmise, mida meediakajastus omakorda võimendas.

Rimi kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats ütles, et Kärdla Säästumarketit tabas aasta esimesel nädalal suisa suhkrupaanika. “Suhkrut osteti lausa plokkide kaupa,” kirjeldas Bats.
Kui tavaliselt ostetakse Kärdla Säästumarketis nädalas umbes 700 kilo suhkrut, siis Batsi kinnitusel hakati alates 4. jaanuarist suhkrut ootamatult kokku ostma ning kauplus müüs nädalaga ära 5233 kilogrammi suhkrut. Nädal hiljem oli kaupluses veidi rahulikum ja müüdi ligi 1160 kg suhkrut.

“Tundub, et hiidlased on nüüd küll pikaks ajaks suhkruga varustatud,” lausus Bats. Loe edasi: Hiiumaal kasvas suhkrumüük seitse korda

Saku Suusamaja ja uisuväljak on talispordinautijaile avatud

Detsembri lõpus avati Sakus Suusamaja. Esialgu küll ehitussoojaku näol, aga ka see on hea algus. Suusamaja asub Saku valgustatud suusaraja ääres (raudteejaama läheduses) ja seal pakutakse varustuse rendi ja kergemat suusahoolduse (määrimise) teenust, samuti ka sooja teed.
Lahkelt on nõus abi pakkuma hooldemeister Arne Zirk, kellelt saab asjakohast infot ka telefoni teel – 5287 459.
Suusamaja on avatud teisipäevast reedeni kella 18-21 ning laupäev-pühapäev 11-16. Esmaspäeviti on suletud. Valla koolide suusatundide toimumise ajad palutakse hooldemeistriga eelnevalt kokku leppida.
Saku Suusamaja avamist toetasid kohalik Lionsi klubi, Saku vald ja valla spordikeskus.

Kõigile on avatud ka Saku uisuväljak, väljak on valgustatud kell 17-23.

Paavo Nael, Saku Suusaklubi

Halliste rahvamaja on saanud uueks

Laine Pedaja võib rõõmustada kraanist voolava vee üle.
Foto: Elmo Riig, Sakala.

Halliste rahvamaja juhataja Laine Pedaja (fotol) aastatepikkune vaev on vilja kandnud: projektiraha abiga on lagunema kippunud hoone saanud uueks. Jõuludest alates on seal ka kraanivesi, mida oli oodatud aastakümneid.

«Vee ja kanalisatsiooni saamine oli mulle ja koristajale tõeline rõõm,» ütles Laine Pedaja. «Praegu, kui lumehanged on räästani, oleks 200-300 meetri kauguselt kelguga vett vedada ikka päris ränk töö.»

Nüüd, kui majas on ka dušinurgad, saab hakata seal laagreid korraldama.

Eelmine aasta oli rahvamajale uus algus. «Jaanipäevaks saime projektirahaga uue katuse,» kõneles juhataja. «Kui seda poleks sündinud, oleks vana katus tänavuse lumega arvatavasti kokku kukkunud.»

Katusevahetuseks sai Halliste elu arengu selts Leader-programmist projektitoetust 22 369 eurot (350 000 krooni) ning vee ja kanalisatsiooni majja toomiseks põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt 29 271 eurot (458 000 krooni). Laine Pedaja kirjutas projektid valmis ja viis nad ka ellu. Mõlemal juhul tasus vald kümneprotsendilise omaosaluse. Ehitustööd tegi aktsiaselts Pärlin.

Juba paar aastat varem oli saalis tehtud projektirahaga põhjalik remont ja vahetati ka maja aknad. Nüüd on saal väga ilusate rahvuslike mustritega dekoreeritud.

Hoone tulevikust kõneldes ütles juhataja, et nüüd on jäänud korda teha veel fassaad ja  väikesed kõrvalruumid. «Helesinine unistus on teha maja taha õhtusteks kontsertideks terrass, kus päike hästi peale paistaks.»

Autor: Egon Valdaru, Sakala