Silt: jaanipäev

Aasta tähtsaim tuli kaitseb kurja eest

JaanipäevJaanilaupäeva tähtsaim osa on läidetav jaanituli. Vanad eestlased uskusid, et kuhu jaanitule kuma paistab, sinna kuri ligi ei pääse, kirjutab C. R. Jakobsoni talumuuseumi museaalse osakonna juhataja Pille Perner.

Paljudel rahvastel on jaanituli olnud algselt seotud päikesepüha ja -kultusega. Nii ka eestlaste puhul. Jaanituleks hakati aegsasti valmistuma ja põletusmaterjali koguma. Ajalooliselt on Eesti eri paikades tuletegemise traditsioonid erinenud aga põhjalikult.

Tuli künkale või ridva otsa

Tänapäeval tehakse jaanituli enamasti maa peale. Vanasti oli Lääne-Eestis ja saartel aga tavaks süüdata tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis või laasitud puu otsa viidud katlas. Sellisel tulel oli oma nimi – „leedutuli“. Tähtis oli, et tuli kaugemale paistaks – kuhu jaanitule kuma paistis, seal kasvas vili hästi ja ümbrus oli kurja eest kaitstud.

Mereäärsetel aladel, aga ka Peipsi rannikul, on olnud ja on kohati tänapäevalgi tavaks viia vanad paadid jaanitulle. Ruhnu saare elanikud tegid jaanituld ikka ainult kokkukuhjatud vanadest kalapaatidest. Taoline põletamine on ühtlasi ka ohvrilõke.

Sellegi kohta, et jaanituli tehti otse maha, on teateid üle Eesti. Tavaliselt valiti mõni kõrgem koht või küngas, et tuli ikka paremini paistaks – seepärast kannavadki paljud meie väiksemad mäed Jaanimäe nime. Vahel tehti lõke ka suure kivi otsa.

Loe edasi: Aasta tähtsaim tuli kaitseb kurja eest

Kaitseliitlased süütasid Pahnimäel taas muistse märgutule

Võidupüha õhtul kogunesid Viru maleva liikmed Kloodi Pahnimäe
muinaslinnusesse, et süüdata võidutulest lõke ja veeta üheskoos jaaniõhtu.
Südaöö paiku süüdati muinaslinnuses teist aastat järjest muistne märgutuli,
mille vaadet käidi uudistamas ja fotografeerimas Rakvere linnuses.

Märgutulesid kasutati muistsel ajal kodutee näitamiseks neile, kes merel,
kui ka sõnumite edastamiseks. Vanimad kirjalikud andmed tuledega teadete
edastamisest Läänemere regioonis pärinevad viikingite ajast. Siis toimis

Eesti, Rootsi ja Soome ranniku laevateede ääres ühtne, ulgumerelt sisemaani
ulatuv sõnumite edastamise süsteem.

Kogunemine ühisele jaaniõhtule ja talgute laadsed tegevused on Viru maleva
vabatahtlike arvates need tegevused, mis liidavad inimesi. „Hea, et on
koht, mis on oluline ja kuhu tahetakse tulla,“ rääkis Viru ringkonna
naiskodukaitsja Velli Ehasalu. „Jaanipäeva ja talgute võlu Pahnimäel on
seltskond, kes seal kokku saab. Ikka parimad jõuavad sinna,“ lisas Ehasalu,
kelle arvates peakski Kaitseliidus olema ühtsuse tunne, sünergia ja usaldus.
Loe edasi: Kaitseliitlased süütasid Pahnimäel taas muistse märgutule

Jaanik aasta külas: kuidas hoida naist?

Paljud parema ilmaninaga külad-linnad pidasid jaanisimmani ära reede õhtul, mil oli nädala soojem ja ilusam päev. 2011 Aasta Küla tiitli pälvinud Prandi võttis heast ilmast viimast, rahvas ummistas tantsuplatsi ja õppis muude rahvamängude käigus ära ja tähtsa oskuse: kuidas hoida naist.

“Kas tuleb naisega? Ei, tuleb pudeliga!”

Ei olnud kerge tugevaid mehi koos naisega lavale meelitada, aga just seda rahvatantsurühm “Seltskond” teha püüdis.

Muude rahvamängude seas tuli ometi meeste jõud proovile panna ja seekord  ei tulnud hoida sirgetele kätel mitte õllekasti vaid hoopis naist.

“Sirgetel kätel, naise selg vastu mehe kõhtu ja rinda! Naise jalgu pole vaja pigistada! Ja hopp!”

See, mis tantsijatel ettenäitamisel ilusti välja tuli, oli rammukatsujatel järgi teha palju raskem, aga hakkama mehed said. Naise hoidmine ongi ju kunst!

Rahvatantsurühma juhendatud mängud käisid Prandis vaheldumisi Seelikuküttide laulmisega.

“Meie rahvas tantsuplatsi ääres niisama ei vahi, alati minnakse kohe,” kiitis Prandi külaseltsi liige Õnne Põllumets pidulisi ja vuhises ka ise mehega jalga keerutama. Loe edasi: Jaanik aasta külas: kuidas hoida naist?

Jaanipäev on ennustamiste aeg

Paul Kondase maal "Sõnajalaõis". Foto: Viljandi Muuseum

Jaanipäeva juurde kuulub rida maagilisi, kuid igal juhul romantilisi ettevõtmisi. Näiteks sõnajalaõie otsimine. Sõnajalaõit tuli otsida metsast üksinda. Sõnajalg õitseb uskumuse järgi kord aastas jaaniööl ja õnnelik leidja on hoobilt rikas, valdab erilisi oskusi ja salakeeli. 20. sajandil oli jaanitulelt tavaks minna kahekesi sõnajalaõit otsima. Ikka koos kalli kaaslasega.

Varasemate romantiliste ennustustavade hulka kuulub ka üksinda salaja jaaniõite korjamine. Erinevaid õisi peab olema kokku üheksa. Korjatud kimp pannakse padja alla, öösel nähakse unes kallimat. Eestis on üsna palju inimesi, kes kinnitavad, et nad nägid oma tulevase kaasa ära just sel viisil toimides. Muide, ka mõne folkloristiga on nii juhtunud.

Kuna tegemist on aasta lühima ööga, siis oli tavaks olla päikesetõusuni ärkvel. Üldlevinud arvamuse järgi on suur õnn, kui jaaniööl ei saja. Jaanikastel on läbi paljude sajandite usutud olevat maagiline tervistav ja ilu andev jõud, mistõttu sellega pesti nägu. Veel sajand varem oli tava jaanikastes kukerpalli visata, mis pidi vältima seljahaigused – talurahva nuhtluse – ja aitama olla terve.

Erilisi omadusi oli teistelgi jaanilaupäeval leitud esemetel või sooritatud toimingutel. Näiteks jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita.

Viimast korda oli võimalik nõiduda naabrite piimaõnne endale, edendada karja- ning viljakasvu.

Kunagistest ohvripaikadest ja -kommetest on säilinud üksnes jaanipäeval Meeksi kirikust paremal, Meeksi oja teisel kaldal asuvale Jaanikivile andide viimise tava. Legendi järgi olevat kivil istunud ja jalgu puhanud püha Jaan. Jaanikivi kohta räägib vana hoiatusjutta, et kohalik mõisnik olevat lasknud kivi tükkideks lõhkuda ja tükid karjalauda sisse müürida. Selle järel olid alanud õnnetused, loomad surnud ja mees ise jäänud haigeks. Viimaks lasknud ta kivitükid vanasse kohta tagasi viia. Rahvaluulearhiivis on mitmeid fotosid Jaanikivile ohverdamisest. Tänapäevani käivad haiged vigastatud kätt või jalga kivi vastu surumas ja sinna ande viimas. 

Kylauudised soovivad kõikidele toredat jaanipäeva!

Allikas: BERTA

Paide linn sai uued kuningad

Paide endised kuningad. Foto: jarva.ee

Paide tehisjärve ääres toimunud jaanipäevapidustuste kulminatsiooniks oli uute Paide kuningate ametisseastumine. Sedakorda kinnitati jaanipidulise silme all ametisse juba kaheksanda kuningate põlvkonna esindajad, meenutamaks eestlaste muistseid vabaduspüüdlusi ning nelja kuningat, kes Paide ordulinnusesse läbirääkimistele tulnuna ordu käe ja mõõga läbi hukati.

Senised Paide kuningad Murulaid V (kodanikunimega Lauri Lipp), Tõeleid V (kodanikunimega Enn Sõmer), Ivo VIII (kodanikunimega Tõnis Elmik) ja Jüri V (kodanikunimega Gabriel Rikberg) andsid auväärt ametipostid üle järgmise põlvkonna kuningatele.

Uuteks Paide kuningateks on Murulaid VI (Rein Oselin), Tõeleid VI (Kristjan Kõljalg), Ivo IX (Tiit Schvede) ja Jüri VI (Hillar Priks).

Paides on alates 2005. aastast kombeks igal aastal jaanipäeva paiku määrata ametisse neli Paide kuningat, kes vapralt ja väärikalt nii Paide linna kui tema austusväärset linnarahvast esindaksid kodulinnas kui ka väljaspool.

1343. aastal 23. aprillil alanud Jüriöö ülestõus, mis julmalt ordu poolt maha suruti tõmbas eestimaalaste omariikluse- ning vabaduspüüdlustele kriipsu peale lausa mitmesajaks aastaks. Üks Jüriöö ülestõusu sümboolseid lõppe toimus ka Paides, kus 4. mail 1343. aastal hukati julmalt ordurüütlite poolt Paide ordulinnusesse läbirääkimistele kutsutud eestlaste neli kuningat.

Allikas: www.jarva.ee

Jaanilaupäeval sajab tavapäraselt vihma

Tõeliselt sooja ja kuiva jaanipäeva tuleb Eestis harva ette, ikka langeb kas või kohati väike sabin vihma. Nii ka sel aastal.

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmaennustuse kohaselt levib jaanilaupäeval 23. juunil vihmasadu üle Eesti. Ilma teeb jaanilaupäeval Poola kohalt üle Eesti kirdesse liikuv tsüklon, mis toob kohati tugevat vihma. Pühapäeval jääme selle tsükloni tagalasse ja sajab hoovihma.

Laupäeva öösel pilvisus tiheneb ja peale keskööd hakkab edela poolt alates vihma sadama, seisab EMHI ilmaprognoosis. Puhub ida- ja kirdetuul 3-9, saartel ja rannikul puhanguti 12 m/s. Sooja on 9-14 kraadi.

Homme päeval on pilves selgimistega ilm. Vihmasadu levib üle Eesti ja sadu võib olla kohati tugev. Puhub valdavalt ida- ja kirdetuul 4-10, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s. Sooja on 13-19, Ida-Virumaal kuni 21 kraadi.

Laupäeva öösel pilvisus tiheneb ja peale keskööd hakkab edela poolt alates vihma sadama. Puhub ida- ja kirdetuul 3-9, saartel ja rannikul puhanguti 12 m/s. Sooja on 9 kuni 14 kraadi.

Laupäeva päeval on oodata pilves selgimistega ilma. Vihmasadu levib üle Eesti ja sadu võib olla kohati tugev. Puhub valdavalt ida- ja kirdetuul 4-10, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s. Sooja on 13 kuni 19, Ida-Virumaal kuni 21 kraadi.

 

Jaanipäev jõuab ka Ungarisse

Homsel jaanilaupäeval peetakse Budapesti kuulsas Millenárise pargis tõelist põhjamaade-stiilis jaanipäeva!
Aasta kõige pikema päeva ja lühema ööga seotud ühist kultuuritausta, sarnasusi, aga ka erinevusi tutvustavad Ungari publikule Põhja- ja Baltimaade kultuuriinstituudid ja saatkonnad.
Loomulikult ei puudu jaanituli ning sellega seotud maagilised tavad ja kombed, näiteks sõnajalaõie otsimine, pärgade punumine jms.
Juba aastaid Ungaris elav eesti sepp Anti Antik teeb koha peal ka sepiseid, mida kaasa osta.
Soomest saabub peopaika mobiilne disainsaun. Saunaskäimisest, saunajuttudest ning soome meeste hingeelust saab selgema pildi (muuhulgas ka Pärnu filmifesivalil auhinna võitnud) soome dokumentaalfilmist “Meeste kord” (“Miestern vuoro”).

Kavast ei puudu ka eri maade stilistiliselt kirju muusika – teiste seas lõbustab ungari jaanipäevalisi ansambel Svjata Vatra.

Ungarlaste jaanipäevaks häälestamine algas aga juba kolmapäeval, kui vabaõhukohvikus Fogas Kert sai vaadata kahte filmi: “Püha tuli”, mis räägib Svjata Vatrast ja “Talvine valgus” Lofoteni saartest.
Põhjamaine jaanipäev saab teoks EUNIC-i (Euroopa Liidu Rahvuslike Kultuuriinstituutide Ühenduse) egiidi all.
Eesti programmi pani kokku Eesti Instituut Ungaris, üritust toetab Eesti Suursaatkond Ungaris.

Haanja vallas toimub omanäoline jaanipäeva tähistamine

Tuleval reedel, 22. juunil 2012 toimub Haanja vallas Ruusmäel nostalgiline Ruusmäe sovhoosi töötajate kokkutulek, millele järgneb Haanja valla jaanituli.

Ajakava:
Kell 10-12 OÜ Loydes ja OÜ Meislis linnarahvale sovhoosiaegsed tööd (töösoovist etteteatamine tel +372 516 5728, Sirje),
kell 13-14 Rogosi mõisa õues sovhoosi kokkutuleku osalejate registreerimine,
kell 14 Rogosi mõisa pargis kokkutuleku ametlik osa,
kell 16 lõunasöök, ekskursioonid, jutlemised.

Oodatud on kõik endised Ruusmäe sovhoosi töötajad ja huvilised!
Soovitav eelregistreerimine tel +372 516 5728, Sirje.

Kell 20 Rogosi mõisa pargis Haanja valla jaanituli. Esinevad kohalikud isetegevuslased ja armastatud laulja Voldemar Kuslap, peaesineja Marko Matvere & Väikeste Lõõtspillide Ühing.

Rõivastus ajakohane! Päevapilet 7 €.
Avatud on Rogosi mõisa kohvik, ööbimisvõimalus Rogosi Mõisa Külalistemajas (broneerimine tel +372 505 1547, Anneli).

Info: Sirje Pärnapuu tel +372 516 5728.
Toetajad: OÜ Loyde, OÜ Meisli, Haanja Vallavalitsus, OÜ Lilywhite.

Ka jaanilaupäeval tohib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades

Laupäeval, 23. juunil on jaanilaupäev. Tuletame meelde, et looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Lõkke tegemisel ja grillimisel on soovitatav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse lõkkekohti, mille asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee. Erametsades paiknevad lõkkekohad on üles loetletud Erametsakeskuse kodulehel info all. Soovitatav on jälgida EMHI tuleohu kaarti.Lõkke tegemisel nii metsas, maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega, seejuures tuleks tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei tekiks kulupõlengut.
Eesti Metsaselts

Meeldejääv jaanipäev

Ella Kraav, pensionär Rakverest

Polnud tükil ajal oma kodukandis käinud. Kuna jaanipäev ja jõulud on eestlaste suurimad pühad ja need veedetakse enamjaolt sugulaste ringis, otsustasin minagi sammud Avinurme seada.

Tünnilaat, surnuaiapüha ja koduküla jaanilõke – need kõik mahtusid kahe-kolme päeva sisse. Rakveres elades näen alati tublisti vaeva, et kaseoksa tuppa leida. Seevastu kodumetsad on kaskedest rikkad. Õde on rajanud omale maja juurde imeilusa pargi, kus need valgetüvelised iludused aukohal on.

Kõigepealt käisime vanemate ja teiste lähedaste kalmudel. Panime vaasidesse karikakraid ja süütasime mälestusküünlad. Vend hooldekodus rõõmustas samuti meid nähes.

Tünnilaada melu juba käis. Avinurme koolistaadion võis linnalennult paista ehtsa telklinnakuna, sest vaba pinda polnud kusagil. Ümberringi autoparklad, mis olid samuti täis kiilutud. Et sealsed puutöömeistrid olid kuulsad juba vanal ajal, siis see üritus minu arvates erilist reklaami ei vajagi. Siin oli koos rahvast kogu vabariigist. Punutud korvid, pütid, tünnid, aiaskulptuurid jm käsitöö, pudi-padi, taimed, kurgid-tomatid, maasikatest rääkimata, singid, juustud, vorstid, õlu, kali jm ootasid ostjaid. Kaupa oli igale maitsele.

Pärastlõunal meelitas punastest tellistest uhiuue tsinkplekk-katusega kirik huvilisi kontserti kuulama. Tegemist-sagimist kui palju. Kes veel puiduaidas polnud käinud (otse kiriku vastas), suundus sinna. Raudteejupil sai lapsed ka väikese suslaga pisut sõita.

Õhtuks olime küll väsinud, aga minu koduküla – Teadussaare külas – juba mitmendat aastat elavad Tartu noored, kes seal mahajäetud talu taastavad, ootasid meid kõiki, st selle küla endisi ja praegusi elanikke oma krundile, kus süüdati uhke jaanilõke. Kes oli viletsa tervisega, toodi autoga kohale. Oli kodus tehtud head värsket salatit ja lihagrilli ning naabrinaise kollastest kanamunadest suus sulav tort. Nii lapsed kui ka vanad võtsid osa võistumängudest ja nautisid sumedat jaaniõhtut pisikeses Teadussaare külas Ida-Virumaal.

Täna on jaanipäev

Eile põlesid jaanituled. Foto: Elina Kononenko

Jaanipäeval vaatasid neiud lõokesi. Kes kõige enne nägi kaht lõokest ligistikku taeva all lõõritamas, sel oli õnne oodata. Oli jaanipäev seljataga, hakkas linnulaul metsas ja põllul vähemaks jääma. Lõo laulis nüüd vaid leinalaulu ning käol läks odraokas kurku.

Jaan ise on rahvauskumuste järgi viljakasvataja haldjas, Mardi vend, kes ilmub jaaniööl kõigi teiste haldjate ja surnute hingedega kodukoha hiitesse, põldudele ja koplitesse. Ta on kõige õiglasem haldjas, kes annab igale inimesele saaki tema töö järgi ja karistab laisku ning loodreid vaesusega.

Vanarahval oli palju ennustusi heinaajaks ja sügiseseks viljasaagiks. Kui päike jaanipäeva hommikul selgesti tõuseb ja õhtul selgesti loojub, siis tuleb ilus ja kuiv heinaaeg. Kui jaanipäeval vihma sajab, tuleb märg rukkilõikus ja talvel palju lund. Jaanikuu vihm puistab põllule kulda ja rammutab mulda. Ennejaanine vihm on suureks kosutuseks põlluviljale, pärastjaanine aga kaotuseks heinatööle. Ennejaanine vihm on rohkem väärt kui Riia linn.

Kui rukis enne jaanipäeva õitseb, tähendab see head saaki. Jaanipäeval peabki rukkipeas juba teraalgus sees olema, tähendab ivitsemine peab olema alanud, et jaagupipäevaks (25. juuliks) uudseleiba saada.

Kohe pärast jaanipäeva algas vanasti päris heinaaeg. Jaanipäev ütles põllumehele: nüüd võta vikat varnast ja reha rehe alt ning mine heinamaale! Aga heina tehti ka juba enne jaani, sest muistse põllumehe tõekspidamise järgi on enne jaani heinakõrre küljes nael mett, pärast jaani aga nael vett. Üks sületäis ennejaanipäevast heina on niisama palju väärt kui kaks sületäit pealejaanipäevast.

Allikas: looduskalender.ee

Muretut jaanipäeva!

Lõuna-Eesti Päästekeskus soovib kõigile muretut jaanipäeva ning jagab mõned praktilised soovitused, kuidas jaaniõhtu võimalikult ohutult mööda saata.

Jaanilõke

Lõkke põletamisel on tähtsaim, et tuli ei leviks ümbrust süütama. Selleks tuleb lõkkeaseme ümbrus puhastada taimestikust ja ümbritseda ümberkeeratud mätaste- või kivivalliga. Lõke peab asuma hoonetest ja küttepuude hoiukohtadest kümmekonna meetri kaugusel ning metsast tuleohtlikul ajal vähemalt 20 meetri kaugusel. Ühtlasi tuleb lõkke põletamisel arvestada tuulega, mis sädemeid eemale kannab. Lõkke tegemine on lubatud kuni nõrga tuulega, mis liigutab ainult puulehti ja peenikesi puuoksi.

Käepärast peaks olema lõkke suurusele vastavalt üks või mitu ämbrit vett, tulekustutid või aiavoolik veega. Lahtist tuld ära jäta kunagi järelevalveta, lase sel lõpuni põleda, kustuta veega või summuta näiteks liivaga. Loe edasi: Muretut jaanipäeva!

Käes on aasta kõrghetk

Foto: Elina Kononenko

Käes on aasta kõrghetk, mida maakeeles kutsutakse suurteks päevadeks, suviseks päevapesaks, leedoks ning uuemal ajal jaaniks. On aasta pikimad päevad ja lühimad ööd.

Pööripäevast (21.06.) kuni leedolaupäevani (23.06.) taevaharjal pesas istuv päike täidab kõik elava erilise väega ja paneb inimesed rõõmsalt pühi pidama. Suurte päevade kõrghetk on leedolaupäeva õhtul ja öösel enne suurt päevapööret. Leedopäeval, 24. pärnakuud pöörab päike pesast välja. Päevad hakkavad taas lühemaks jääma ning veerevad talvise päevapesa ehk jõulude poole.

Leedolaupäeval tehakse pühadetoitu – saia, munavõid ja korpi. Koristatakse hoolikalt toad ja köetakse saun. Sauna minnakse loomulikult värske vihaga. Kui toad on puhtad, tuuakse sisse kaseoksad. Värskeid oksi võib pista majaräästasse ja peenarde ümber ning nendega võib ka kiike ehtida. Maasse pistetud kaseokstest saab teha kaitsva sõõri tule ümber.

Leedotule pidamine – seal selgel rõõmsal meelel kohal olemine – täidab meid tervistava väega.  Vanarahvas on teadnud, et leedotuli ravib haigusi ja õnnistab. Tule äärde minemata jätmine aga ennustab haigusi, ikaldust ning tulekahjusid. Sestap kogunetakse tule äärde terve perega. Varemalt on isegi kariloomad õnnistamiseks ümber tule aetud. Loe edasi: Käes on aasta kõrghetk

Eidaperes võisteldakse naistekärutamises

Naisekärutamise logo

Jaanilaupäeval toimuvad Raplamaal Eidaperes VI Eestimaa lahtised meistrivõistlused naisekärutamises. Võistluse reeglid näevad ette, et kärus istuv naine peab kandma kiivrit, olema üle 17 aasta vana ja  kaaluma vähemalt 52 kilo.

Võistlejad peavad läbima 160meetrise raja,mis koosneb ühest veetakistusest sügavusega 10 cm, kahest kolmemeetrisest poomitakistusest ning slaalomiväravatest. Takistused on kõik raja esimesel poolel, teine raja pool koosneb 80 meetrisest sprindist. Sõidutatava mahapillamise korral lisatakse ajale  trahvisekund. Senine rajarekord on 33,12 sekundit.

 Samas toimuvad ka Rapla maakonna lahtised karikavõistlused köieveos, üle võlli kiikumise võistlus Eidapere võll 2011 ning Eidapere jõumehe tiitli väljaselgitamine. Eidapere võlli auhinna pälvib võistluse kiireim kiikuja, jõumehe tiitel antakse välja mehele või naisele, kes on parim vägikaikaveos.
Õhtu algab kontserdiga ning lauldakse üheskoos 2010. aastal valminud „Naisekärutamise tunnuslaulu“.

Plaanil tuleb XIV käsitsi heinaniitmise võistlus

 Võrumaal Plaanil peetakse jaanipäeval taas käsitsi heinaniitmise võistlust, mis sai alguse juba 1998. aastal. XIV heinaniitmisvõistlus saab alguse Plaani kiriku juures kell 13.

Käsitsi heinaniitmise võistlus Plaani

 

Kohalikul lambakasvatustalu peremehel Sulev Kraamil tuli aastaid tagasi mõte sellist võistlust korraldada. Eks Haanjamaa kuplite vahel on künkanõlvadel ja kraavipervedel on raske suurte masinatega niita. Linnarahval ja nooremal põlvkonnal on aga huvitav vaadata, millega maarahvas ja esivanemad tegelenud on. Koos heinaniitmise meistri selgitamisega tähistab korraldaja MTÜ Plaani Kotus sel  moel ka  heinateo algust.

Niitjal peavad endal kaasas olema vikat, luisk ja vikati parandamise riistad. Samuti lubab võistluse juhend, et niitjaga võib kaasas olla abiline, kes märgistab mullahunnikud ja mättad ning võib abistada võistlejat vikati teritamisel ja parandamisel. Abiline ei tohi niita võistlusrajal ega korrastada juba niidetud heinakaari.

Võistlus kestab kaks tundi, seejärel hakkab kohtunikekogu hindama niitmiskaarte sirgust ja võrdsust, niitmise kõrgust ja puhtust, kaarte (eriti vastu- kaare) aluse puhtust.

 
 

 

1998. aastal toimunud esimesel võistlusel võitis Mati Udu Haanja vallast, enamus aastatel on võidumees olnud Ülo Lukk Plaani naaberkülast Suhkalt. Mullu võitis võistluse tänane riigikogulane Ülo Tulik.

 Käsitsi heinaniitmise võistlus algab kell 13, pealtvaatajatele pakutakse võimalust endal kätt proovida erinevatel jõukatsumistel ja õpitubades. Kell 14 algab saunaviha tegemise õpiutuba. Samas toimub ka vanakraami turg.