Anglas avas uksed paepalee

Laupäeval pärast päeva selgroo murdmist kihas Saaremaa Angla tuulikumäe esine kõiksugu rahvast – oli võimukandjaid ja -andjaid, uudishimulikke saarlasi ja mitte vähem huvitatud turiste, hüüdis pill ja kõlas lauluhääl. Toimus Angla pärandkultuurikeskuse avamine, milles osales Eesti vabariigi president Toomas-Hendrik Ilves.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Presidendipaar istutas Angla pärandkultuurikeskuse avamise puhul tamme. Foto: Irina Mägi

“Mul on hea meel täna siia tulla,” kõneles president, “läbi aastate oleme siit Anglast mööda sõitnud ja imetlenud neid tuulikuid.” Ta rääkis sellest, et meie esivanemad teadsid, millist jõudu kujutas tuul ja seda, kuidas seda enda kasuks pöörata. Seejärel õnnitles ta kõiki suure vaeva nägijaid.

Pärandkultuurikeskuse perenaine Anu Noor juhatas Anna Haava luuletusega “Meie” sisse Alver Saguri, keskuse peremehe sõnavõtu, kes rääkis sellest, kuivõrd oluline on pärandkultuur, sealhulgas meie esivanemate poolt Angla tuulikumäele ehitatud tuulikud. “Inimene, kellel on hea vaist ja tugev vaimujõud, see inimene peab endast rohkem anda ja olema teistele eeskujuks,” sõnas ta. “Täna kaks aastat ja neli päeva tagasi hakati seda maja ehitama. Maja on ehitatud paekivist, ehk meie Eesti rahvuskivist. Julgen öelda, et see maja on valminud käsitööna. See tähendab, et kõik töölised jätsid siia oma hinge ja soojuse, sest käsitööd ei saa teha niimoodi, et teed ära ja lahkud. Siin majas on umbes 1000 ruutmeetrit pinda. Selle maja mõte on tuua rahvale ligemale meie esiisade kombed.”

Seejärel said sõna Saare maavanem Toomas Kasemaa, Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep, “paevana” ehk Rein Einasto ja külavanem Jaak Oks. Einasto sõnul on hoone näol tegu paepaleega, sest see on ehitatud ühestainsast maardlast saadud kivist: Selgase dolomiidist. Muuseas, majas pole ühtegi sarnaselt kujundatud tuba: igaüks neist on omamoodi eriline, samas ei kalduta ühtsest stiilist kaugele. Maja sisekujunduse eest seisid head koostöös majaperemehega Helje Ool ja Marina Kipper, kes nimetasid 8 kuud kestnud tööd unistuste pakkumiseks. “Sellist teist me vaevalt enam teha saame,” sõnasid nad üksmeelselt.

Pärast sõnavõtte istutas Alver Sagur üheskoos presidendiga tamme. Seejärel oli kord tutvuda tuulikute ja tuulikumäega, pärast mida pani proua Evelin Ilves pärandkultuurikeskuse ahju küpsema kolm leiba. Alver Sagur nimetas leiavaahju maja südameks.

Kui piiratud osavõtjad, kelleks olid eesotsas presidendipaariga Saare maavanem, Kuressaare linnapea, vallavanem ja nii mõnedki riigikogulased, maja ülemisel korrusel saanud mekkida hääd-paremat, oli kord “lihtrahva” käes. Niisiis, alates poole kahest päeval võis iga uudishimulik pista oma nina maja arvukatesse tubadesse ning soppidesse, uudistada töötubasid ja imetleda sisekujundust.

Väljaspool maja esinesid kohalikud tantsulapsed ning kõigile pärandkultuurikeskuse avamist vaatama tulnutele pakuti liha ja leiba.

Ene Kallas, Meie Maa