Varblas tuletatakse meelde heinamaarjapäeva

Varbla looduskeskuses tähistatakse 2. juulil heinamaarjapäeva.

Heinamaarjapäev, nagu ka heinategu, on olnud vanade eestlaste elus olulisel kohal, kuid on praeguseks unarusse vajunud. Mõnel pool tähistati sel päeval suve algust, tehti tuld ja vihtasid. Ajapikku on heinamaarjapäeva kombed jaanipäeva tavade ja tegemistega ühte koondunud.

Laupäeval kell 11 oodatakse aga kõiki huvilisi Varbla looduskeskusesse, et koos Thulega elavdada vanu kombeid ja tavasid.

Päevakava:

• kogunemine ja tutvumine Varbla looduskeskusega,
• sõit Leesojale (vajalik oma sõiduk),
• saab teha ise tervendava viha või pärja,
• valmistatakse väekakku.

Üritus on tasuta. Palutakse registreeruda telefonidel 507 7369, 676 7161 või varbla.looduskeskus@rmk.ee.

Juulis peetakse Kihnus merepidu

Merepäevad juhatab sisse regilaulu õpituba 6. juulil. Tihedam tegevus algab reedel, 8. juulil. Pidu avatakse hommikul saare lõunatipus. Külastuseks on taas avatud ka Kihnu tuletorn. Kihnu rahvamajas toimub seminar „Avamere tuulepark ja pärimuspiirkond” ja muuseumis avatakse näitus teemal „Hülgepüük”. Õhtul esinevad sadamas Audru Jõelaevanduse Punt ja Järsumäe Virve pereansambel.

Laupäeval, 9. juulil jätkub pidu Kihnu sadamas esinemistega. Samal ajal on avatud käsitöö- ja rahvusliku toidu laat, meistrite õpitoad (võrgukudumine, varrastel kudumine jms), kohvikud. Toimuvad mitmesugused võistlused. Õhtuse tantsupeo sisustavad ansambel Kukerpillid ja Iiukala bänd.

Pühapäeval, 10. juulil peetakse surnuaiapüha.

Seto muuseumid kutsuvad külastusmängule

Saatse muuseum, Seto talumuuseum Värskas ja Obinitsa Seto muuseumitare käivitasid jaanilaupäevast külastusmängu, millega soovitavad Setomaa külalistel suve jooksul läbi käia kõik kolm muuseumi. Külastusmäng kestab augusti lõpuni.

Külastusmängus osalemine on lihtne. Külastades üht muuseumi, saab piletiga kaasa järjehoidja, millele tuleks järgmistes muuseumides piletit ostes küsida tempel. Kui järjehoidjale on kogunenud kõigi kolme muuseumi templid, saab viimases muuseumis väikese üllatuse.

Hargla külast koostati näitus

23. juunil pidas Taheva valla Hargla kant järjekordset külapäeva.

Külapäev avati Hargla lipu heiskamise ning Hargla hümni laulmisega. Külapäeva tähtsaimaks sündmuseks oli aga Hargla kandi külade – Kalliküla ja Hargla majapidamistest koostatud fotonäituse avamine kultuurimajas.

Fotodele on jäädvustatud 80 piirkonna majapidamist koos pererahvaga. Talud pildistasid üles Hargla küla noored Kätlin Mannas, Iivika Ploom ja Mariin Tikk 2010. aastal. Külapäevaks said fotod raamitud ning talude ja pildil olijate nimedega varustatud. Näitus jääb kultuurimajja üles ning kõik huvilised on oodatud seda uudistama.

Pikemalt loe külapäeva kohta Valgamaa infoportaalist.

 

Järgmisel nädalal on Kosel ELFi reostustõrje väljaõppus

Bänner8.–9. juulil korraldab Eestimaa Looduse Fond vabatahtlikele kahepäevase õppuse Harjumaal Kosel.

8. juuli:

11.00 Õppuse avamine Kose logistikakeskuses, sissejuhatus, koolitusplaani tutvustus

Päästeamet, Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon tutvustavad oma rolle naftareostuse likvideerimisel.

Kose logistikakeskuse lao funktsioonide üldtutvustus.

12.30 Lõuna

13.00 Jagunetakse kahte gruppi, valitakse grupijuhid ja vaatlejad

1. grupp. Isikukaitsevahendite ladu: lahti pakkimine, tutvustamine, riietumine, varustuse jagamine, töölõiku suundumine.  Registreerimise ankeet, instruktaaž, ohutusjuhend.

2. grupp. Olmetelgi püstitamine (elekter, voodid, valgustus jne) ja uuesti kokku pakkimine.

Gruppide vahetus ja sama tegevus uuesti. Loe edasi: Järgmisel nädalal on Kosel ELFi reostustõrje väljaõppus

Algas hoiatusaktsioon uue jahiseaduse ja maaomanike õiguste nimel

Foto: 24tundi.ee

Eesti Erametsaliit kutsub kõiki maaomanikke osalema hoiatusaktsioonis, mille kohaselt keelatakse jahipidamine üheks kuuks septembris 2011. Selle aktsiooniga nõuab Eesti Erametsaliit uue jahiseaduse kehtestamist, mis tunnustaks maaomaniku põhiseaduslikku õigust vabalt oma maad kasutada.

„Uue, maaomanikke arvestava jahiseaduse menetlemine on jäänud toppama, ehkki seaduse koostamise algatas keskkonnaministeerium vahetult pärast jahinduse arengukava vastuvõtmist 11. mail2010. Vaatamata sellele, et protsess on tänaseks kestnud juba üle aasta, ei ole seaduseelnõu jõudnud valitsuse otsuseni ega Riigikogu menetlusse. Samas on valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2011-2015 märgitud jahiseaduse eelnõu tähtajaks III kvartal 2011,“ ütles Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane.

„Kutsume ka teisi maaomanike esindusorganisatsioone ühinema avalikkusele ja poliitikutele suunatud hoiatusaktsiooniga, mille sõnumiks on: jahindusvaldkond vajab kiiret ümberkorraldamist ja õigusriigi põhimõtetega kooskõlla viimist. Meie eesmärk on jahimeeste ja maaomanike kokkulepetele ja koostööle rajatud jahindus,“ lisas Varblane. „Oleme valmis hoiatusaktsioonist loobuma, kui meie muret teadvustatakse ja jahiseaduse kiire menetlemine võetakse prioriteediks.“

Eesti Erametsaliit (asutatud 1992) on metsaomanike kohalike organisatsioonide esindusorganisatsioon, mille peamiseks ülesandeks on metsaomanike huvide kaitsmine. Lisainformatsiooni saab aadressilt www.eramets.ee või metsaomanike kohalikest organisatsioonidest.

Regina Hansen

ERMi töötajad taas Muhu saarel Pääsukese radadel

Juba kolmandat aastat võtavad Eesti rahva muuseumi töötajad Tiina Tael ja Piret Õunapuu ette sarnase rännaku, mida omal ajal tegi ERMi lähetusel Johannes Pääsuke koos Harri Volteriga. Esimesel aastal käidi Narva-Jõesuust Jõelähtme kirikuni, kust teisel aastal jätkati ning jõuti Lihula kirikuni. Tänavu jätkub matk teisipäeva keskpäeval Lihula kiriku juurest ning suundutakse Muhu saarele.

Esimese päeva matkarada viib vana Rapla-Virtsu raudteetammi pidi otse Virtsu ning õhtuks jõutakse saarele, nädala lõpuks on plaan jalgsi Muhule ring peale teha ja külastada kõiki Pääsukese pildistatud külasid.

98 aastat tagasi, juunis 1913, alustas fotograaf ja filmimees Johannes Pääsuke (1892–1918) koos reisikaaslase Harri Volteriga Eesti rahva muuseumi ülesandel oma ligi kahekuist rännakut, mis algas Narvast ja viis mööda Põhja-Eesti rannikut Keila, Haapsalu ning Lihula kaudu Muhu- ja Saaremaale. Suur osa teekonnast käidi jalgsi, kaasas raske filmi- ja fotovarustus ning muu reisiks tarvilik. Muuhulgas korjati veel vanavaragi ja Pääsuke ei unustanud oma kirjades lisamata näpunäiteid tulevastele korjajatele.

Johannes Pääsukese fotopärand on hoiul ERMis (1134 fotot ja veidi vähem klaasnegatiive). Pildistused on näiteks maainimestest ja ehitistest mitmelt poolt Eestist ning ka Tartu kesklinna- ja agulivaateid aastast 1914.

Pääsukese radadel kõndijate tegemistest ja leidudest saab lugeda nende ajaveebist: http://jalgsieestimaal.blogspot.com/

Lisainformatsioon Johannes Pääsukese kohta: http://www.erm.ee/?node=386

Reimo Rehkli

ELFi suvistele talgureisidele on veel vabu kohti

Sellest nädalast saab hoo sisse Eestimaa Looduse Fondi talgureiside suvehooaeg. Tule tee oma heategu looduse ja iseenda heaks!

Vabu kohti leidub veel järgmistele talgutele:

Sookuninga talgud Pärnumaal
30. juuni–3. juuli 2011
Vabu kohti: 4
NB! Algus juba selle nädala neljapäeva õhtul!
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/sookuninga

Talgud Karula rahvuspargis
10.–13. juuli 2011
Vabu kohti: 4
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/karula

Nahkhiiretalgud Harjumaal
12.–15. juuli 2011
Vabu kohti: 6
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/harjumaa

Loopealsetalgud Kuresel
2.–5. august 2011
Vabu kohti: 6
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/kurese

Kõretalgud Luitemaal Võidukülas
3.–5. august 2011
Vabu kohti: 7
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/luitemaa-2

Palupõhja pikad talgud
9.–17. august 2011
Vabu kohti: 2
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/palupohja-3

Kuusnõmme talgud Vilsandi rahvuspargis
25.–28. august 2011
Vabu kohti: 7
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/kuusnomme

Lisaks loetletutele mahub mõnel talgul veel ootelehele. Reedel, 1. juulil avaneb aga registreerimine uuele talgule Piusa jõe ürgorus 19.-21. augustil. Lähemalt saab talgureiside kohta küsida alltoodud kontaktidel!

Tarmo Tüür, ELFi talgute projektijuht, tel 5341 1020, tarmo@elfond.ee

Rõuge noorte ideekohvikus on Gruusia nädal

Fotol Gruusia maiustus churchxela. Foto: wapforum.ge

Kõik huvilised on oodatud osa saama Gruusia kultuurist sel nädalal Noorte Ideekohvikus Rõuge keskuses. Gruusia kultuuri tutvustavad vabatahtlikud Zviadi ja Giga.

Teisipäeval, 28.juunil kell 18.30  – Gruusia esitlus ja tantsud (noortekeskuses)

Kolmapäeval, 29.juunil kell 13-15 – menüüs “khachapuri”

Neljapäeval, 30.juunil kell 13- 15 – menüüs magusad koogid ja “churchxela”

Reedel, 1.juulil kell 13-15 – menüüs “xinkali” ja šašlõkk.

Laupäeval, 2.juulil onkohvik suletud seoses Rõuge veepeo ja paadiralli toimumisega.

Pühapäeval, 3.juulil on kohvik avatud.

Rõuge Noorteklubi
Info: Kerli Kõiv, tel 5560 3988.

Soomaal valitakse parimat vikatimeest

Soomaa Sõprade Selts korraldab laupäeval, 9. juulil 2011.a juba traditsiooniks kujunenud vikatimeeste jõukatsumise.

Fotomeenutus 2008. aasta vikatimehe võistlusest. Foto: Aivar Ruukel

Üritus toimub Soomaa Rahvuspargis Tipu külas Kaabaka sauna juures, samas paigas, kus eelmine aastagi. Kogunemine ja kohapealne registreerimine alates kell 8. Võistlus algab kell 8.30 niitmistükkide loosimisega. Võistlejate osavõtt piiratud ja seetõttu vajalik eelregistreerimine http://www.soomaa.net/?id=321 või telefonil 5280 402 Tõnis. Samast saab ka lisainfot.

Külastajatel palutakse autod parkida Tipu kooli juures või Tipu teel viisil, mis ei häiri liiklust. Hindamist juhib peakohtunik Sulev Viies, kes ka ise on pärjatud Soomaa Vikatimehe tiitliga.

Täna algab XI noorte laulu- ja tantsupeo nädal

    Täna algab Tallinnas noortepeo nädal. Esimesed peolised tulevad täna ja viimased peolised saabuvad    Tallinnasse laupäeval.
    27. juunist kuni 3. juulini toimub Tallinnas XI noorte laulu- ja tantsupidu Maa ja ilm, mis toob Tallinnasse tantsupeole ligikaudu 820 võimlejat ning 6730 rahvatantsijat.

     Laulupeole on saabumas ligikaudu 22 200 lauljat, 21 rokkansambli noort pillimeest, 320 rahvamuusikut, 710 noorte sümfooniaorkestri – ning 1190 puhkpilliorkestri muusikut.

Täna saabuvad Tallinnasse kõik tantsijad ja võimlejad välja arvatud esimeste klasside rühmad. Teisipäeval liituvad rahvatantsijatega ka esimeste klasside tantsurühmad. Kolmapäeval algavad rahvamuusikute ja peol osalevate rokkansamblite proovid ning neljapäeval puhkpilliorkestrite ja noorte sümfooniaorkestrite eelproovid. Reedel saabuvad kõik vanemad lauljad ning laupäeval mudilaskooride lauljad. Kõik kaugemalt tulnud peolised majutatakse nädala jooksul 52 Tallinna koolimajas.

Nädala alguses harjutavad tantsupeolised mitmel pool Tallinnas. Esmaspäeval ja teisipäeval toimuvad rahvatantsijate eelproovid kaheksal harjutusväljakul: Wismari staadionil, Pae tn staadionil, Maarjamäe staadionil, Rannavärava staadionil, Kadrioru staadioni abiväljakul, Hipodroomi AS Norfolki väljakul, Kalevi staadioni varuväljakul ning selle peo põhiväljakul Lauluväljaku tantsuplatsil.

Nii lauluväljakul, harjutusväljakutel kui ka kõigis ööbimispaikades abistab osalejaid vajadusel peo meditsiiniteenistus ning turvalisust tagab turvateenistus.

Alates kolmapäevast toimuvad kõik proovid juba Tallinna Lauluväljakul, samas on osalejate päralt ka Eesti Näituste territoorium, kuhu paigutatakse peol osalejate bussid. Sealsamas on suurimas-hallis avatud osalejate välisöökla, mis korraga suudab vastu võtta ligikaudu 2000 peolist. Hommiku- ja õhtusöögi saavad osalejad ööbimiskohtades. Teises suuremas näituste hallis toimuvad nädala jooksul mitmed erinevad liigiproovid ning seal on ka tantsijate pesapaik.

Nädal lõpeb laulu- ja tantsupeoga:
1. juulil kl 19  toimub Tallinna LauluväljakulXI noorte laulu- ja tantsupeo ühine avamine, mis jätkub tantsupeo 1. etendusega.
2. juulil kl 20 on tantsupeo 2. etendus.
3. juulil kl 9 algab laulu- ja tantsupeo rongkäik marsruudil Vabaduse väljak-Pärnu mnt-Narva mnt-Pirita tee-lauluväljaku Merevärav.
3. juulil orienteeruvalt kl 13 algab siis, kui rongkäik lõpeb, laulupidu.

Laulupeo kunstiline juht on Veronika Portsmuth, tantsupeo kunstiline juht on Märt Agu ning XI noorte laulu- ja tantsupeo programmijuht on Raul Talmar.
Tänavune laulu- ja tantsupidu on Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi üks selle suve suursündmusi.

Võrumaa kaunid kodud on välja valitud

Nostalgiatalu Uue-Saaluse külas Haanja vallas.

Võru maakonna “Kaunis kodu 2011” konkursile esitasid kohalikud omavalitsused kokku 19 kaunist koduaeda ja muud objekti. Mõniste vald esitas viis objekti, Võru vald ja Võru linn mõlemad kolm objekti, Sõmerpalu vald kaks, Haanja, Lasva, Meremäe, Misso, Urvaste ja Varstu vallad ühe objekti.

Maakonna konkursikomisjon koosseisus Eino Peedel, Peep Hollas, Mirjam Salvet, Marika Parv, Anne Vahtla ja Tiiu Kutti, sõitis 7. juunil maakonnas ringi ja vaatas piirkonna kaunimad kodud üle. Valikut oli päris raske teha, kuna ilusast Võrumaa loodusest inspireeritult on kodude omanikud oma majade ümbrusi hoole ja armastuse ning suure fantaasiaga kaunistanud. Välja tuli valida neli parimat, et need esitada autasustamiseks vabariigi presidendile.

Võrumaalt valis komisjon presidendile esitamiseks järgmised kodud:

  • Ilona Kalinskaja ja Mati Põder – Nostalgiatalu Uue-Saaluse külas Haanja vallas
  • Raul, Evi ja Aadu Kurg – Kalda talu Kassi külas Urvaste vallas
  • Ludmilla Bogdanova ja Genadi Kasemaa – Tiigi talu Võrumõisa külas Võru vallas
  • Ruth ja Meelis Raami kodu Kalmuse tn 18 Taara linnaosas Võru linnas

Loe edasi: Võrumaa kaunid kodud on välja valitud

Aadu-Peetril tuleb perelaager suurtele ja väikestele

8.-12. augustini toimub Harjumaal Kuusalu vallas Turbuneemes Aadu-Peetri Perelaager suurtele ja väikestele, kuhu on oodatud ni ivanad olijad kui uued tulijad.

Elame mõnusat laagrielu: lisaks ühissöömistele ja lõkkeõhtutele käime metsas, teeme korrastustöid, mängime palli, jutustame muinasjutte ja etendame ühe neist, teeme muusikat, maalime, ehitame onni, käime ujumas, tutvume taimedega ja valmistame neist midagi sissevõtmiseks või pealemäärimiseks ja naudime lihtsalt suve. Laagri läbiviimisel on ametis Illinor Siebold, Jane Tiidelepp, Kati Kolk, Maret Meigo, Eve Soosalu ja Siiri Veensalu.

Laagrisse on oodatud kogu pere – väikesed ja suured, ka need, kes lihtsalt talvisest väsimusest puhata soovivad. Lastel vanusega alates 10 eluaastast on võimalik tulla laagrisse üksi, st ilma vanemateta. Kui laps tuleb laagrisse üksi, palume lapsevanematel ühendust võtta ühe laagri läbiviijaga, kelle hoolde laps ka laagri ajaks jääb. Läbiviijate kontaktandmed saab registreerumisel Maret Meigo käest. Loe lähemalt siit.

Tulekust anna palun teada hiljemalt neljapäevaks, 30. juuniks tel 5291778 või maret.meigo@gmail.com

Lilli küla korraldab mälestustepäeva

16. juulil toimub Harjumaal Anija vallas Lilli küla mälestustepäev ja seltsimaja-spordihoone nurgakivi paigaldamise pidu.

Kõiki, kellel on mälestusi Lilli külast, oodatakse neid teistega jagama. Hiljem on kogutud materjali põhjal kavas kokku panna raamat tulevastele põlvedele. Sama ürituse raames pannakse ka nurgakivi seltsimaja-spordihoonele, mis valmib külarahva suurel soovil piirkonna arengule kaasa aidata. Ehitust toetab PRIA meede 3.2.

Kuna omaosalussumma ehituse juures on üsna suur, otsib külaselts ka täiendavalt toetajaid. Kõik toetajad kantakse hiljem küla raamatusse ja garanteeritud on ka muud hüved. Loe edasi: Lilli küla korraldab mälestustepäeva

Tartus on täna Väga Vaba Vaba Turg

Täna kell 11-16 toimub Tartus Küüni tänaval selle aasta esimene Tartu Väga Väga Vaba Turg!

Vaba Turg on kõigile avatud ajutine turg, mis põhineb taaskasutusel ja kinkemajandusel, nii et asjad ja teenused liiguvad inimeselt inimesele kinkimise või vahetamise teel. Kinkimiseks sobivad näiteks raamatud, riided, tehnika, kodutarbed – turule võib tuua kõike, mida enam ise ei vaja. Ainukeseks tingimuseks on, et pakutav oleks veel kasutuskõlbulik.

Lisaks on turule oodatud kõik, kes soovivad möödujaid lõbustada demonstreeridas oma oskusi ükskõik millisel alal. Kutsume inimesi muusikat mängima, žongleerima või muid trikke tegema.

Esimesed aktsioonid nimega Väga Väga Vaba Turg (Really Really Free Market) korraldati aastal 2004, kui mitmes USA linnas toimusid alterglobalistide aktsioonid FTAA (Ameerika Vabakaubandusala) tippkohtumise vastu. Tartus on sellist antikapitalistlikku üritust tehtud juba kolmandat aastat ning seekord proovime suvekuudesse mahutada tervelt kolm turgu: 26. juunil, 31.juulil ja 28. augustil.

Schilling 2011 – Ilusa Muusika Festival

Eesti mahedaim agrosugemetega muusikafestival “Schilling” toimub tänavu viiendat korda. Edela-Eesti tõmbekeskus Kilingi-Nõmme võõrustab juuli esimesel laupäeval (2. juulil) taaskord parimaid bände nii Eestist kui välismaalt.

Elamusterohke ja rahvusvaheline kava toob laululavale (kohalikus kõnepruugis Suveaeda) kokku ka hulganisti eripalgelist publikut. Kuigi muusika on muusikafestivali puhul kõige olulisem, ei saa Schillingu puhul alahinnata toimumiskoha olulisust. Kohalesõitnule mõjub kummastavalt ja tervistavalt rohelusse mattunud Kilingi-Nõmme atmosfäär; kohalikud uurivad põnevusega kirevais riietes kohalesõitnuid ja on uhked oma linnakese üle. See on kultuurivahetus, parimal võimalikul moel.

Laval: Oddfellows Casino (UK), If We (RUS), Ultima Thule (EST), Design A Wave (UK), Starmetis (LAT), Imandra Lake (EST), Pastacas (EST), Superliustik (EST).

Festivali jätkuüritusel Kilingi-Nõmme kultuurimajas ootab publikut hommikusse kanduv programm: live-esinejad Kreatiivmootor (EST) ja Laulan Sinule (EST), neile lisaks Yön Syke DJ-d (FIN) ning DJ Super Luks (EST). Avatud ka Rando Sule Hausituba.

Krutskilinõ kanamiis

Pulga Jaan. Foto: Uma Leht

Ei tiiä, kos tuu Pulga Jaan jäänü om? Niimuudu olõ mitu kõrda mõtõlnu. Siist-säält om ütte-tõist iks kuulda. Kõgõ ands’akamb jutt om sääne, et Jaan om mitmit esi sortõ kannu üle ilma kokko otsnu, pidä ja kasvatas noid.

«No ja mis sis. Määnegi aoviidüs piät olõma, mõni korjas markõ, ma kogu kannu,» seletäs Pulga Jaan mu suuri silmi pääle. Tulõ vällä, et küläjutu omma õigõ olnu. Ümbre maja omma egäl puul võrgu ja puuri, egäsugumaidsi kirivit tsirkõ juusk aian ja moro pääl. Nigu Riia eläjäaian.

Om kikkit ja om poigõga kannu. Osa omma pikä hannaga, osa ilma hannalda. Rassõ om arvo saia, kas naa iks omma kana ja kikka, vai määndsegi muu vällämaa tsirgu. As’a tege rassõmbas tuu, et hani jalotas säälsaman, lumbi pääl omma pardsi, puurin omma vuti, koskil mar’a-aian puhmõ all pidävät faasani kah olõma.

Sumatra, Yokohama…
«Ega kana sul pildi pääle ei jää,» ütles Pulga Jaan, ku proovi mõnt pildistä. Ja õigus täl om: iist är juuskva. Seo kanasordi nimi ollõv Sumatra. «Musta, ligi maad kerega. Harja piaaigu ei olõ. Kikkal om mitu paari kannussit ja häste suur hand. Hää umahus om tuu, et ei põe Mareki viirust.”

“Muna omma valgõ. Tuu om imelik, selle et täl omma kõrvalapi verevä. Muidu om nii, et verevä kõrvalapiga kannul omma pruuni muna, valgõ kõrvalapiga kannul valgõ. A ei olõ väega munakana, om dekoratiivkana rohkõmb. Ku tä mar’a-aian uma pojakurnaga ümbre hulk, sis om tedä lihtsäle kinä kaia. Tä kõnd piaaigu faasani muudu.”

“Mul om naid hää pitä tuuperäst, et mul oll’ kats suurt vainlast: rebäse ja kulli. A nä vahisõ kõik aig taivalõ ja andva uma signaali ja ku kull om, sis mindäs puhma ala ja haina sisse, ja ku repän om, sis linnatas üles. Naa omma tõisilõ kannulõ iinkujus kah, hindä alalõhoitmisõ instinkt om kõva. Tuu sakslanõ, kelle käest ma naa tõi, ütel’, et ega ma naist vallalõ inämb ei saa. Naid vast Eestin kellelgi muul ei olõ ku mul.» Loe edasi: Krutskilinõ kanamiis

Kaerajaani lood ja tantsud saavad raamatusse

Raamatukaaned

 Noorte laulu- ja tantsupeoks annab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts välja meie tuntuima rahvatantsu – kaerajaani – raamatu.

Vaid vähesed teavad, et selle toreda tantsu ja sõnade taga on oma lugu ning prototüüp. Friedebert Tuglas on kirjutanud, et Kaera-Jaanile nime andnud mees oli Lääniste küla sepp Jaan Matson. Lugu, mis andis tõuke nime populaarsusele, juhtus tõenäoliselt aastal

1889 ja on seotud muidugi naistega.  Uuest raamatust leiad sulesepa Contra kirjutatud lustliku loo Kaera-Jaani seiklustest.

Kaerajaani tantsust ning sõnadest on aegade jooksul tekkinud palju erinevaid versioone. Raamatusse on kogutud ühtekokku 22 erinäolist kaerajaani – 14 pärimustantsu ning 8 autoritantsu. Et kaerajaani erinevaid versioone lõbusam tantsida oleks, leiad lisaks kirjeldustele ning nootidele raamatu vahelt CD-plaadi 13 kaerajaani looga.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts alustas 2009. aasta lõpus projektiga Kaerajaan Euroopasse, üks selle taganttõukajatest on   Eesti Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk:

„Kui rahvatantsukauge kirjanikuhärra Hans Luik seenior poetas mulle 2009. aasta sügisel mõttekese kaerajaani Euroopasse viimisest, oli see lihtsalt hulljulge mehe hulljulge plaan seada me maavillane kargamine samale pulgale jenka või lambadaga. Esialgu oli see siiski pigem ilus unistus kui konkreetne kavatsus. Idee oli lihtne – tantsida ise kaerajaani ja õpetada oma välismaa sõpradele ning anda sellest teada. Aga see, mis sündis tänu Eesti rahvatantsijaile ja rahvamuusikuile, oli imeline ja enneolematu“.

Täna, 2011. aasta juunis, kuus kuud enne kampaania lõppu, on kaerajaani tantsinud enam kui 53 000 inimest 24 riigis. Rahvaid, kes kaerajaanist osa saanud, on 34. Ja seda mitte ainult Euroopas, vaid ka Austraalias, Indoneesias, Uus- Meremaal, USA-st ja Kanadast rääkimata.

Kui kaks aastat tagasi oli Youtube‘i interneti videokeskkonnas näha viit kaerajaani, siis täna on neid üle 270. Kõige populaarsemat videot on vaadatud 16 000 korda.

Raamat ilmub täpselt noortepeoks Maa ja ilm ja seda saab uudistama ning ostma tulla Lauluväljakul ERRSi telgist. Pärast pidu saab raamatu kätte ERRSI kontorist.

Võrumaal elavad tublid niitjad

Võrumaal Plaanil peetud käisistsi heinaniitmise võistlusel osales jaanipäeval 17 niitjat, kes niitsid siledaks tubli künkaharja Haanjamaal.  Iga võistleja sai loosiga maatüki, mille mõõtudeks oli 25 x 7 meetrit, ajapiiranguks oli kaks tundi.  Võistlejate seas oli lisaks kolmeteistkümnele mehele kolm naist ja üks 11aastane noormees.

Nüüd juba 14. käsitsi heinaniitmise võistlusel näidati erinevaid niitmisstiile, kiirust ja oskusi. Võistluse reeglistikus nähti ette, et niitjal peavad endal kaasas olema vikat, luisk ja vikati parandamise riistad. Samuti lubab võistluse juhend, et niitjaga võib kaasas olla abiline, kes märgistab mullahunnikud ja mättad ning võib abistada võistlejat vikati teritamisel ja parandamisel. Abiline ei tohi niita võistlusrajal ega korrastada juba niidetud heinakaari.

Kahetunnise võisltuse järel selgus, et parim niitja on ero Lukk, kes edestas napilt, vaid kolme punktiga oma isa Ülo Lukku. Ülo Lukk on olnud võistluse staažikaim võitja. Lukkude perest oli võistlustules ka peretütar Eda Lukk, kes pälvis naistest teise koha ja üldkokkuvõttes tuli kuuendaks.

Üllatuslikult ( vähemalt  meeste jaoks) võttis auväärse kolmanda koha ja ühtlasi parima naisniitja tunnustuse Aili Sarik, kes pälvis muu tunnustuse kõrval kingiks ka elusa kuke. Noorim niitja oli 11aastane Martin Tuusis.

Kohalikul lambakasvatustalu peremehel Sulev Kraamil tuli aastaid tagasi mõte sellist võistlust korraldada. Põhjuselks see, et eks Haanjamaa kuplite vahel on künkanõlvadel ja kraavipervedel raske suurte masinatega niita. Linnarahval ja nooremal põlvkonnal on aga huvitav vaadata, millega maarahvas ja esivanemad tegelenud on.
1998. aastal toimunud esimesel võistlusel võitis Mati Udu Haanja vallast. Mullu võitis võistluse tänane riigikogulane Ülo Tulik.
Heinaniitmisvõistluse kõrval toimus ka vikatile varre panemise ning pinnimise töötuba ja õpetati tegema saunavihtasid.
Koos heinaniitmise meistri selgitamisega tähistab korraldaja MTÜ Plaani Kotus sel  moel ka  heinateo algust.
Võitja Ero Lukk
saunaviha tegemine
IV koha omanik Ats Mee

Laiska peremeest märkavad ka herilased

Herilasepesa vikatil

Üks Võrumaa talumees märkas sel nädalal kuuri minnes, et herilased on ta vikati külge pesa teinud. Ju oli tegu vihjega, et aeg on vikat varnast võtta ja niitma hakata.

Tegelikult on talumehel suur heinamaa juba niidetud, aga selleks kasutati niidukit ja murutraktorit. Võib olla protestisid herilased sel moel hoopis kaasaegsete niitmisvahendite vastu, seda ei osanud talumees herilastelt küsida.

EMSL ootab õpetlikke lugusid

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) ootab eestkosteorganisatsioonide õpetlikke lugusid poliitika kujundamises, et muuta värvikamaks koostatavat eestkostekäsiraamatut.

EMSL on suveperioodil koostamas käsiraamatut eestkostest, mis annab praktilisi soovitusi, kuidas vabaühendused võiks paremini oma häält kuuldavaks teha, millised on levinumad eestkostemeetodid ja kuidas eestkoste edukust hinnata. Eestkoste all me ei mõtle sotsiaalhoolekande mõistet, vaid teatud sihtrühma huvide ja väärtuste kaitset suhetes avaliku võimuga (vahel kasutatud ka mõistet “huvikaitse”, inglise keeles advocacy).

Paremate näidete kokkukogumiseks on meil hea meel kutsuda katusorganisatsioonide ja võrgustike esindajaid oma kogemusi jagama. 29. juunil kl 10 toimub arutelu “Eestkostelood”, kus jagatakse omavahel häid ja õpetlikke lugusid Eesti eestkostepraktikast. Lisaks lugude jutustamisele viitab lood ka seisundile – arutelu tulemusena selgub, kas Eesti eestkostekultuur on liiga kaldus. Kindlasti tuleb huvitav ja õpetlik kolmapäev nii algajatele kui edasijõudnud poliitikakujundamises osalejatele.

Niisiis ootame katusorganisatsioonide (kelle liikmeteks on juriidilised isikud) esindajaid oma õpetlike lugudega 29. juunil kl 10-16 Eesti Puuetega Inimeste Koolituskeskusesse (Toompuiestee 10).

Arutelul osalemine on tasuta, kuid oma osalust kinnitatakse registreerimisvormiga.

Plaanis on võtta koostatav raamat ette peatükkidekaupa:

Eestkoste vabaühenduses, selle eripära
Vabaühenduse legitiimsuse tagamine
Võrgustiku loomine ja arendamine ja selle kasutamine eestkostes
Toimivad eestkostemeetodid
Eestkoste tulemuslikkuse hindamine
Arutelu juhatab Elina Kivinukk. Täpsem ajakava saadetakse registreerunutele.

Kohtumine toimub projekti “Katused korda” raames ja KÜSKi ning Siseministeeriumi toel on see osalejatele tasuta.

Lisainfo EMSLi Elinalt, elina@ngo.ee, tel 513 3607.

23. Kaika Suvõülikuul tulõ 12.-14. põimukuul Kanepin

23. Kaika Suvõülikuul tulõ 12.-14. põimukuul Kanepin (12.-14.08) 2011 Kanepin. Suvõülikoolin peetäs loengit, kaias Kanepi kandin ümbre (tulõva nii  bussi- ku jalareis), om kultuuriprogramm (kerigukontsõrt Kait Tamralt,  Kanepi segäkoori kontsõrt, õdagunõ simman ja regilaulutsõõr). Muidoki  tulõ latsikoolitus, kon väiksembile suvõülikooli opilaisilõ opatas võro  kiilt, rahvalaulõ, -mänge ja -tandsõ ja joonistadas ja tetäs  luudusliidsist matõrjaalõst asju. Kaia saa mitmit näütüisi (Kanepi  kihlkunna käsitüü, Toomas Kalve foto, Epp Margna maali jne) ja kohaligu  perimüse ja legende pääle kirotõdu Jan Rahmani näütemängu, midä mäng  Kanepi näütering. Viil tulõ filmiõdak Vaidu Vidili dokumentaalfilmega  Kanepi kultuuriluust ja Võromaast.

Suvõülikooli teema pututasõ ütest jaost Kanepi kihlkunna ao- ja  kultuuriluku. Tõsõst jaost kullõldas kultuuri ja kirändüse teemasid
laembalt, kaias võrokeelist vahtsõt kirändüst ja võrokeelitse  kultuuriruumi edenemist Eesti kultuuripildin. Eräle teema om pühendedü
luudusõlõ ja perimüsele, nii luuduse ku perimüse hoitmisega köüdetüle.

Suvõülikooli rektor om Kalle Eller. Ettekandit ja loengit pidävä nii  kohaligu koolioppaja ku muialt kutsutu esinejä: Milvi Hirvlaane, Marju Kõivupuu, Olavi Ruitlane, Lauri Sommer, Urmas Sellis, Jaanus Paal jne.

Suvõülikuul om Kanepi seldsimajan. Kõrraldaja omma Kanepi Laulu Selts, Kanepi Raamatuküla, Võro Selts VKKF ja Kanepi vallavalitsus.

Üüd olla saa Kanepi gümnaasiumin. Egä üümajatahtja piät üten võtma madratsi ja muu magamisõs tarvilidsõ kraami. Seltsimaja taadõ saa ka telgi üles panda. Niisamatõ või egäüts otsi hindäle hää üümaja mõnõn Kanepi kandi turismitalon.

Süvvä saa Kanepi gümnaasiumi sööklan. Süvvätahtja piät hindäst ette teedä andma. Ette teedä andjilõ mass kolmõ päävä süük (7 söögikõrda) 15 eurot, latsilõ alla 10 aastaga 8 eurot. Noilõ, kiä hindäst ette teedä ei anna, mass kolmõ päävä süük kokko 17 eurot.

Suvõülikooli täpsemb aokava antas teedä juulikuun.

Kontakti:

Pääkõrraldaja Ülle Sillamäe ylle.sillamae@gmail.com , tel 55 61 24 27

Põltsamaal toimuvad suurejoonelised käsitööpäevad

25. ja 26. juunil toimuvad Põltsamaal XVI üle-eestilised käsitööpäevad, kus sel aastal on erilise tähelepanu saanud lapitööna valminud esemed, mis toovad Põltsamaale sadu käsitööhuvilisi nii Eestist kui ka naaberriikidest.

MTÜ Käsiteokoda korraldab koostöös Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu, Põltsamaa linnavalitsuse, Eesti Lapitöö Seltsi ja paljude Põltsamaal tegutsevate ettevõtetega suurejoonelise linna ehtimise – vabaõhugalerii. Terves linnas on kaunistatud 31. asutuse vaateaknad – mis on erakordne vaatepilt! Üle linna on erinevates paikades üles seatud 18 käsitöönäitust erinevatelt Eesti meistritelt.
Käsitööpäevadega samal ajal toimub ka Põltsamaa lossipäev, mille raames korraldatakse käsitöölaat ”Ehe ja eestimaine”. Käsitöölaat alustab täna, 25. juuni hommikul, müüakse käsitööd ja pakutakse Eestile omast toitu. Toimuvad erinevad töötoad, kus osalejad saavad valmistada ehte-aastale kohaselt tekstiilist ja lapitehnikas ehteid ning tutvuda uute nippidega lapitöös.
Keskpäeval saab ise osaleda lossijooksul või kaasa elada osavõtjatele.
Pealaval on lapirõivaste suur moedemonstratsioon, kus vaatajateni tuuakse igapäevarõivastust ja ka mitmeid auhindu võitnud õhtutualette.
Lossipäeval toimub Põltsamaa lossihoovis palju huvitavat, mida tasub järele proovida ja kogeda. Kuulutatakse välja parim kaupleja, toimub köievedu üle Põltsamaa jõe. Pakutakse põnevat kultuuriprogrammi, millest ei puudu rahvamuusika ja tants.
Õhtul toimub rahvapidu ansamblitega Ummamuudu ja Nukker Kukeke. Õhtu lõpetab tuleshow Põltsamaa jõel.
Käsitööpäevad lõpevad pühapäeval, 26.juunil Põltsamaa kultuurikeskuses Jõgevamaa II käsitöökonverentsiga ”Lapitöö- kunst või käsitöö?”. Ettekanded püüavad selgust tuua käsitöö ja kunsti piiridest.
Allikas: poltsamaa.ee

Põlvamaal valiti välja selle aasta kaunimad kodud

Meida Mõttuse kodu.

Konkursi „Kaunis Eesti kodu 2011“ maakondlik komisjon (esimees Marika Saks) esitas vabariigi presidendile autasustamiseks neli sel aastal enam silmapaistnud Põlvamaa kodu.

Meida Mõttuse kodu Pikareinu külas Valgjärve vallas. ”Kui suur pind niita!” on ilmselt esimene mõte, mis Meida Mõttuse kodu külastajat tabab. Ja kui korras on see kõik! Vesiroosirohket tehistiiki ääristavad lillepeenrad ja puud, sealhulgas leinavormid ja iidne tamm. Kogu haljastus sulandub imepäraselt ümbritsevasse loodusesse, moodustades väljapeetud terviku.

Eve ja Mati Kuklase kodu.

Eve ja Mati Kuklase kodu ja puidutöökoda Sõreste külas Kanepi vallas. See kodu asub sõna otseses mõttes metsa süles – mets piirab seda kolmest küljest. Uusehitised on rajatud põlistega samas stiilis, kogu kujundus järgib traditsiooni, säilitatud on ka endisaegsed puud ja kaev. Miski ümbruse heakorras ei viita puidutööstushoone olemasolule – ometi on tegu jõudsa tootmisettevõttega. I-le paneb täpi looklev lillepeenar.

Liidia Ojakivi kodu.

Liidia Ojakivi kodu Kahkva külas Mikitamäe vallas. Väike kinnine aed meenutab setode kindlustalusid. Muljet avaldab krunti piirav tihe kuusehekk. Kogu minimalistlik kujundus järgib põlistalu traditsiooni, ei midagi liigset, ometi kätkeb seegi endas suurt tööd. Tavakohaselt värvimata hoonete taustal tõmbavad tähelepanu lillede värvilaigud ning leidlikud detailid. Kogu kujundus on viimse detailini läbi mõeldud, sealhulgas ka elumaja terrassilt avanev vaade ümbritsevale maastikule. Pilkupüüdvad on ühesuguses stiilis rajatud suveköök ja -tualett, moodsa elumajaga harmoneeruvad sillutatud teerajad ja laternad, hoolitsetud muruvälja täiendavad valitud lilled ning ilupõõsad.

Eda Undritsa ja Andres Vijari kodu.

Eda Undritsa ja Andres Vijari kodu Himmaste külas Põlva vallas. Kogu kujundus on viimse detailini läbi mõeldud, sealhulgas ka elumaja terrassilt avanev vaade ümbritsevale maastikule. Pilkupüüdvad on ühesuguses stiilis rajatud suveköök ja -tualett, moodsa elumajaga harmoneeruvad sillutatud teerajad ja laternad, hoolitsetud muruvälja täiendavad valitud lilled ning ilupõõsad.
Lisaks pälvis Kauni Eesti Kodu konkursi vabariikliku eripreemia tervisespordirajatiste valdkonnas Mammaste tervisespordikeskus kui ilus, heakorrastatud ja mitmekülgseid tervisespordivõimalusi pakkuv ühtne spordikompleks. Tervisespordikeskus koosneb kõrgtasemel hooldatud radadest ja mugavast olmehoonest, mis pakub erinevaid teenuseid. Spordiklubi Serviti poolt hooldatud tervise- ja suusarajad vastavad kõrgetele kvalifikatsiooninõuetele, mis võimaldavad korraldada ka rahvusvahelisi suurvõistlusi.
Allikas: polvamaa.ee

Homme on Põlva Talurahvamuuseum laste päralt

Fotomeenutus kiigenädalalt.

Jaanijärgsel laupäeval, 25. juunil kella 11-15 on Põlva Talurahvamuuseumis lastepäev.
Mida tegi laps vanasti, siis, kui ei olnud veel arvuteid, telereid, polnud elektritki? Siis, kui sotsiaalvõrgustiku moodustasid naabri-, heal juhul külalapsed. Kui laadale- ja linnaminek oli lapse jaoks haruldane, põnevust- ja elevusttekitav ettevõtmine. Meisterdame käepärastest vahenditest mänguasju, mängime karjalapse mänge kivide ja puutükkidega.
Kõik on oodatud! Ette teatada ei ole vaja ja meisterdamise eest lisatasu ei võeta. Kehtib muuseumipääse.

Põlva Talurahvamuuseum