Täna kell 14 KUKU raadios algavas keskkonnasaates Ilmaparandaja võtab ajakirjanik Mirjam Matiisen kokku juunikuised keskkonnateated laiast ilmast:
BBC andis juunikuus teada brittide imekallist leiutisest, mis peaks teavet andma sellest, miks sealmaal kägude populatsioonid nii kiirelt kahanevad.
Briti ornitoloogid nimelt plaanivad kägudele hakata paigaldama pisikesi GPS seadmeid, et saada paremat aimu nende rändeteekondadest. Inglismaa on viimase 25 aasta jooksul kaotanud kaks kolmandikku oma käopopulatsioonist. GPSi saavad külge esialgu viis isast kägu. Üks seade kaalub 5 grammi ja maksab enam kui 2000 naela. GPS-seadme soolase hinna tõttu on ka katsealuseid esialgu nii vähe. Neil GPS seadeldistel on küljes pisikesed rihmad, mis kinnitatakse lindude tiibadele.
Projekti eestvedaja, teadlane Chris Hewson ütles, et praegu puudub ornitoloogidel üldse igasugune informatsioon selle kohta, mis saab kägudest siis, kui nad Inglismaalt lahkuvad- milliseid teid mööda linnud liiguvad ning kuhu nad välja jõuavad.
Inglismaal veedavad käod aastast vaid veerandi- aprilli keskpaigast kuni juuli keskpaigani. Teadlaste sõnul peaks nende ekperiment näitama, millised ohud linde on ähvardamas.
“Kui me ei saa aru, mis toimub, siis ei oska me ka nende lindude säilitamiseks midagi ette võtta,” ütles projekti eestvedaja Chris Hewson.
Päikesest energiat saavad imetillukesed GPS-seadmed peaksid lindude küljes vastu pidama kaks või kolm aastat. Teadlased arvavad, et tõenäoliselt mõned katsealused surevad selle aja jooksul. Seega võimaldaks seadmed näha ka seda, kus käod hukkuvad.
Mitmed uurijad on kahtlustanud, et kliimamuutused tõukavad kägusid rohkem põhjapoolsetele aladele, sest Shotimaal on kägude populatsioon ülejäänud Inglismaa osadega võrreldes palju stabiilsem. GPS seadmed peaksid kindlaks tegema, kuivõrd see vastab tõele.
Et olla täiesti kindlad selles, et GPS kägusid ei kahjusta, siis paigaldatakse need ainult selliste lindude külge, kes kaaluvad rohkem kui 115 grammi. Muide vaatlusaluste lindude teekondi saavad hakata jälgima kõik huvilised, sest GPS-ist tulevad andmed jõuavad kohe ka kõigile vaatamiseks internetti.
Juunikuu keskkonnauudistest võis lugeda sedagi, et toiduainefirma Nestlé pälvis Stockholmi Veeauhinna, mida jagatakse maailma kõige paremat ja keskkonnasõbralikumat veekasutuse süsteemi omavatele tööstusettevõtetele. Nestlé´i puhul toodi esile, et nad üritavad minimiseerida reostust ja vett mitte raisata. Auhinna jagajate sõnutsi võiks Nestle olla teistele maailma toiduainetööstustele oma veekasutussüsteemi poolest heaks eeskujuks.
Positiivsed uudised Nestle´i kohta on keskkonna-meedias tegelikult haruldased. Aastaid on firmat materdatud selle eest, et nad ignoreerivad sotsiaalseid ja keskkonna-alaseid kuritegusid, mida saadavad toime ettevõtet palmiõliga varustavad partnerid. Uute palmiõli istanduste tõttu jäävad orangutanid ilma oma metsas olevatest elupaikadest.
Juunikuusse mahtus ka mitmeid uudiseid selle kohta, kuidas kogukad loomad linnakeskkonda ära eksisid. Venemaal tapsid politseinikud karu, kes oli ringi jalutamas Omski oblastis Tara linnas. 27 tuhande elanikuga Tara linna keskusest leitud karu piirati politseinike poolt ringi ning lasti kohaliku linnapea palvel maha. Karu oli tulnud linna keskusesse asuvasse parki, mille kõrval asub ka lasteaed.
Uudiseid sellest, et karud satuvad Siberis inimasustuse ligidale, tuleb sealtkandist üsnagi tihti, eriti talvel. Just karmidel talvedel, kui napib toitu, tulevad karud seda teinekord küladesse otsima. Juunikuistele ekslemistele aga vaevalt on selgeid põhjuseid.
Lõuna-Indias asuvasse Mysore linna sattusid aga lähedalasuvast metsast juunikuu alguses seiklema kaks metsikut elevanti. Linna oli elevantidel kõndida umbes 35 kilomeetrit. Nende kolm tundi kestnud ringitrampimisel linnas olid aga palju karmimad tagajärjed: üks kohalik turvamees sai elevandiga peetud tapluses surma ning vigastatuid oli enamgi. Hommikul linna tunginud kahe elevandi tõttu jäid kõik linna koolid ja kolledzhid terveks päevaks suletuks. Ametnikud soovitasid kõikidel linnaelanikel selleks päevaks võimalusel siseruumidesse jääda ning elevantidega kohtumisel mitte mingil juhul loomi millegagi provotseerida. Peale kolm tundi kestnud jahti õnnestus kahte noorde elevanti lendsüstalde abil rahustit süstida ning nad seejärel kinni nabida.
Taolised intsidendid pole aga Indiaski üldse mitte haruldased. Kuna elevantide looduslikud elupaigad muutuvad aasta-aastalt väiksemaks, siis tungivad loomad üha rohkem oma söögiotsingutel inimasustuste lähedale.
Kui oma seekordset uudisterubriiki alustasin brittide murega kägude kadumise pärast, siis lõpetuseks räägin veidi sellest, mis paneb praegu muretsema austraallasi. Ajaleht The Guardian kirjutab, et Austraalia armastatud kukkurloomade- koaalade- arvukus on kolinal kukkumas, seda põudade, urbaniseerumise, põllumajanduse ja kuumalainete tõttu.
Koheva karva ja tillukeste silmadega koaalasid, kes veedavad pea kogu elu puu otsas, peaks paljude austraalia teadlaste hinnangul määratlema juba ohustatud liigina. Erinevatel andmetel peaks koaalasid alles olema 50 tuhande ja saja tuhande vahel. Kuid näiteks Austraalia kuldranniku piirkonnas on koaalade arvukus viimase 20 aasta jooksul kukkunud 80 protsenti.
Koaalad vajavad elamiseks eukalüptimetsasid, kuid just selliseid, mis kasvavad väga hea kvaliteediga pinnasel. Paraku on sellised viljakad maad ka inimeste jaoks kõige ahvatlevamad. Kui koaalade elupaigad vähenevad, on need loomad sunnitud elama inimasustuse lähistel. Seal aga satuvad nad tihti autode alla või rünnatakse neid näiteks koerte poolt. Koaalade populatsiooni ohustab ka kliima soojenemine, sest põuad ja kuumalained nendele loomadele ei sobi ning nad hukkuvad.
Austraalia looduskaitsjate hinnangul on vajalik koaalad ohustatud liigiks määratleda juba seetõttu, et see kaitseks loomade elupaiku kinnisvara arenduste eest.