Külauudised

Eesti Rahva Muuseumi omakultuuride osakond sai Nordenilt toetust

Omakultuuride osakonna taotlus projekti „Development of knowledge exchange and transfer of know-how of museum reform and innovation between Nordic and Baltic countries: structural changes, economic incentives and new solutions in communication services“ läbiviimiseks sai Põhjamaade Ministrite Nõukogult (Norden) toetusraha 10 tuhat eurot.

Eesti Rahva Muuseumi töötajad ja maakonnamuuseumite esindajad Iisaku Muuseumist, Valga Muuseumist, Mõniste Muuseumist, Mahtra Talurahvamuuseumist ja Hiiumaa Muuseumist saavad projekti käigus omandada kogemusi muuseumireformi ja innovatsiooni valdkonnas nii Islandil, Taanis kui ka Norras.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Maanteemuuseum otsib maanteede uhkust

Eesti Maanteemuuseum kutsub märkama ja tunnustama meie maanteedel liikuvaid erilisi sõiduvahendeid ja kuulutab sellega seoses välja fotokonkursi “Maanteede uhkus”.

Kuigi meie teedel ringi vurav masinapark on aasta-aastalt aina mitmekesisem ja liigirohkem, leidub siiski piisaval hulgal neid hakkajaid inimesi, kes massist eristuda soovides on oma sõidumasina visuaalselt silmatorkavaks muutnud. Olgu siis ümberehitamise, -kujundamise, kaunistamise või isevalmistamise teel. Et märgata ja tunnustada erilisi sõiduvahendeid meie maanteedel, kutsume üles oma kahe-, kolme- või neljarattalisest sõbrast pilti tegema ja meile saatma.
Konkurss kestab 31. juulini. Fotokonkursi parimad kutsutakse koos oma erilise sõiduvahendiga 20. augustil Eesti Maanteemuuseumisse.

Täna avatakse kartulitrüki näitus ja töötuba

Täna, 5. juunil avatakse Narva Muuseumi Kunstigaleriis näitus: “POTATOPRINT V” kus on näha valik viiendal rahvusvahelisel kartulitrüki festivalil valminud töödest.

Näituse avamisel toimub kartulitrüki töötuba, kus saab katsetada kartulitrükki tekstiilil.
Kohapeal olemas kartulid, kangas, noad, švammid, pintslid, pliiatsid ja siiditrükivärvid.
Osalejad võiksid soovi korral kaasa võtta särgi, püksid vms riideeseme, millele trükkida
(siiditrükivärvid on vesialuselised, et trükitud kujutis säiliks ka peale pesemist, triigi see
eelnevalt üle).

Allikas: Narva muuseum

Narva muuseumi kunstigaleriis peetakse täna kunstnikupäeva

Pühapäeval, 5. juunil peetakse Narva muuseumi kunstigaleriis Kunstnikupäeva ning avatakse kartulitrüki näitus.

Tänavuse aasta Kunstnikupäev on pühendatud Narva muuseumi kunstigalerii 20. aastapäevale. Kahe kümnendi jooksul on kunstigaleriist saanud Narva linna tähtsaim kunstikeskus, kus regulaarselt avatakse uusi näitusi, toimuvad loometunnid nii lastele kui ka täiskasvanutele, korraldatakse kontserte, pidusid, kohtumisi tuntud kunstnikega ning loenguid kunstiajaloo teemadel.
Kella 11-14 saavad kõik huvilised tutvuda Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve, Tallinna ja Jaanilinna kunstnike loominguga. Galerii lavadel saab näha varjuteatri ja teatristuudio „16. tuba“ etendusi, tantsustuudio „Varjud“ koreograafilist flash mobi ning akustilise bändi M.O.R.A etteastet.
Lapsed on oodatud osalema Narva kunstnike Katri Kuuse ja Lilli Jefimova meisterklassides, kus saab katsetada kartulitrükki.
Kunstnikud Jana Botsarova ja Tatjana Sonina esinevad oma kontseptuaalsete performance’itega ning Mainori kõrgkooli disainistuudio esitleb oma uut kostüümikollektsiooni. Soovijad saavad riietuda ajaloolistesse kostüümidesse ja lasta end neis pildistada.
Kunstnikupäevaks avatakse Kunstigaleriis korraga viis näitust. Kunstigaleriisse sissepääs on sellel päeval tasuta.
Üritust toetab Eesti Kultuurkapital.

Registreerimine Metsaülikooli on alanud

Selle aasta teemaks oleme valinud elu võimalusest maal, ehk ametlikult “Seestpoolt suurem Eesti: regionaalne areng”. Metsaülikooli sihiks on Eestile oluliste teemade arutamine, kus lektorid viivad kuulajad oma ala sõlmpunktideni, selleks et siis asju edasi arutada ja mõnikord isegi lahendusi leida. Arutlused jätkuvad lõkke ääres, saunas ja ka peale Metsaülikooli.

2011. aastal toimub Metsaülikool 10. – 14. augustil (kolmapäeva õhtust pühapäeva lõunani) Käärikul. Lektorid on erinevate kogemustega eri aladelt, näiteks Jaan Kaplinski, Garri Raagmaa, Mikk Sarv, Tiit Vähi, Ivari Padar, Katri Raik jpt. On võimalus arutada asju inimestega, keda tavaliselt ainult kaugelt näeb ning ühtlasi ka enda maaelu visioon kujundada. Osavõtumaks on 160 eurot, peamiselt nelja päeva majutus ja toitlustus. On võimalik taotleda stipendiumit, mis langetab osavõtumaksu 45 eurole. Registreerimise tähtaeg on 30. juuni.

Registreerida saab MÜ kodulehel: http: www.metsaylikool.ee/

Tulemas Tallinna VI kitarrifestival

13.–19. juunini on oodata Eestisse tippkitarriste Brasiiliast, Hispaaniast, Ungarist ja Prantsusmaalt. Kontserdid toimuvad Mustpeade majas, Kumu Auditooriumis, Pärnu Raekojas ja Kuressaare Kultuurikeskuses. 14 .-17. juunini on Lauluväljaku klaassaalis võimalik kuulata Eesti kitarriste, kitarriorkestreid ja ansambleid. Kõlab palju uudisteoseid ja aegumatut kitarriklassikat. Lisaks kontsertitele toimuvad meistriklassid ja seminarid.

Brasiilia muusika üks eredamaid andeid, kitarrilegend, laulja, löökpillimängija, helilooja ja improvisaator Celso Machado esineb17. juunil KUMU Auditooriumis, 18. juunil Pärnu raekojas ja 19. juunil Kuressaares. See on suursündmus kõigile muusikasõpradele.

Igaühel Oma Festival

6.-11. juuni toimub Tallinnas OMA Festival, mille eesmärk on toetada salliva ja kaasava ühiskonna arengut ning tõsta inimeste teadlikkust seksuaalvähemustega seotud teemadel. Programm sisaldab filmilinastusi, näitusi, töötubasid, vestlusringe ja kontserte. Oma Maailma Avardamise Festival lõppeb tasuta kultuuripäeva ja vabaõhukontserdiga Rotermanni kvartalis.

Avatud Eesti Fond

Metsas tohib lõket teha vaid selleks ettevalmistatud platsil

Kuna puhkuste periood on hoogu võtmas, siis tuletab Erametsakeskus kõigile loodusesõpradele meelde, et telkida ja lõket tohib teha kohtades, mille metsaomanik on selleks ette valmistanud ja tähistanud, või tema loal.

Tule leviku takistamiseks puhastatakse lõkkekoha ja grillimise koha vahetu ümbrus vähemalt 0,5 meetri ulatuses kuivanud taimestikust, okstest ning muust põlevmaterjalist vältimaks selle süttimist lahtisest leegist, kõrgest temperatuurist ja sädemetest.

Parim paik metsas puhkamiseks ja vajadusel lõkke tegemiseks ning grillimiseks on selleks ettevalmistatud laagri- ja lõkkeplatsidel.

Erametsakeskus korraldab koostöös Päästeametiga Euroopa Liidu poolt rahastatava Life programmi raames sel aastal mitmeid koolitusi metsatulekahjude ärahoidmiseks.

Täpsem info: www.eramets.ee/life

Kuressaare põhikool kallistati ajalukku

“Meie Maa” kirjutab, et eile võttis Kuressaare põhikooli pere üksteisel käest kinni, moodustas ümber koolimaja keti ja korrates direktor Jaan Lemberi poolt teele saadetud lauset “Hüvasti, kool!”, jagati austust omale kalliks saanud majale.

18 aastat õpetajana ja sellest 10 aastat koolidirektorina töötanud Kuressaare linnapea Mati Mäetalu märkis, et kuigi järgmisest õppeaastast kool ei jätka, jäävad alles mälestused ja koos veedetud aastad, mida keegi ei saa ära võtta.

“Kindlasti ei olnud paari aasta tagune otsus kaks kooli liita kerge ei otsustajaile endile ega meeldiv ühelegi osapoolele. Paraku on elus nii, et kui me midagi tahaks ka tagasi keerata, siis ei saa. Peame oskama elada ja hakkama saada hetkes, kus me oleme, et sealt edasi liikuda,” lisas linnapea.

Mäetalu sõnul on aga kõik kindlasti põhikooli majja alati teretulnud ja oodatud, et vaadata, kuidas majal uues rollis läheb.

Lähemalt loe “Meie Maast”

Orissaare raamatukogule kingiti hinnalised raamatud

Neljapäeval kinkis Orissaare ajaloo toimkond kohalikule raamatukogule kaks kasti vanu kingitud raamatuid, millest vanim on 1816. aastast, vahendab organisatsiooni blogi.

Kolmapäeva õhtul andis militaaresemete koguja Joel Nõukas Orissaare ajaloo toimkonnale (OAT) üle kaks kasti vanade, peamiselt usuteemaliste raamatutega, mis kogumise käigus on siit-sealt pööningutelt leitud. Nõukase sõnul polnud tal südant neid maha jätta ja ta otsustas aastatega kogunenud vaimuliku kirjanduse ära kinkida.

Loe edasi “Meie Maast”

Europeade ja Tartu Hansapäevad otsivad veel noori abilisi vabatahtlikuks

Europeade ja Tartu Hansapäevad otsivad asjalikke noori, kes tahavad suursündmuste toimumisele kaasa aidata ning aktiivsenädala Tartus veeta. Vabatahtlikud on abiks festivali ajal 20.-25. juulil välisgruppide majutuskohtades, koolides.

Vabatahtlikud on asendamatu abi, kes
– jagavad infot ja lahendavad probleeme
– hoiavad korda
– hoiavad silma peal, et võõrad koolimajja ei satuks
– aitavad väliskülalistel end mugavalt sisse seada ja sujuvalt lahkuda
– avavad ja sulgevad ruumide uksi

Kui oled vähemalt 16-aastane ja soovid Tartu selle suve suurimale kultuurisündmusele kaasa aidata, anna endast kindlasti teada! Loe edasi: Europeade ja Tartu Hansapäevad otsivad veel noori abilisi vabatahtlikuks

Tartu suveniirikonkursi võitis linnajalgratta sadulakate

Tartu linnavalitsuse korraldatud suveniirikonkursile laekus üle poolesaja Tartu linna ja maakonda tutvustava eseme. Esikoha vääriliseks tunnistas žürii erksavärvilised Tartu sümboolikaga linnajalgratta sadulakatted.

“Julgelt kolmandik konkursile laekunud töödest olid originaalsed suveniirid, mida Tartu linn võiks oma külalistele kinkida ja nii end omanäolise linnana tutvustada. Konkurss andis ka väga hea ülevaate nendest ideedest, mis hetkel ühiskonnas aktuaalsed ja inimesi puudutavad – ehk siis ökoloogiline mõtlemine, käsitöö ja praktilised ning nutikad ideeleiud. Konkursi tulemusega võib rahule jääda,” kommenteeris linna avalike suhete osakonna juhataja Indrek Mustimets.

Konkursile esitatud tööde seast valis turismiasjatundjatest, disaineritest, ettevõtjatest ja linnaametnikest koosnev žürii välja 16 tööd, mille seast selgitati kolm auhinnalist kohta.

Esimese koha ja 500 euro vääriliseks hinnati MTÜ Iseseisev Elu linnajalgratta sadulakatted. Erksavärvilised sadulakatted on kergesti paigaldatavad ja puhastatavad ning igati sobivad jalgrattalinnaks pürgiva linna suveniiriks.

Loe lähemalt

Keskkonnauudised laiast ilmast

Homses KUKU Ilmaparandaja saates heidab keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen pilgu eelmise kuu keskkonnauudistele laiast maailmast:

Üks enim kajastust leidnud välisuudiseid möödunud kuul oli Saksamaa valitsuse radikaalne otsus sulgeda kõik riigi tuumajaamad 2022. aastaks.

Pärast Jaapani Fukushima tuumajaama õnnetust suleti Saksamaal mitmeid tuumajaamu ning neid ei plaanita enam kasutusele võtta, edastab Reuters. Ülejäänud tuumajaamad suletakse järgmise 11 aasta jooksul järkjärgult. Saksa keskkonnaminister Norbert Röttgen teatas tuumajaamade sulgemisotsusest pärast seda, kui valitsus selles küsimuses konsensusele jõudis. Enne Fukushima õnnetust sai Saksamaa 23 protsenti oma energiast tuumajaamadest. Kõige enam kasutatakse Saksamaal energia-allikana kivisütt- see katab riigi energiavajadusest 42 protsenti.

Saksamaa kantsler Angela Merkel on rõhutanud, et see otsus ei vii tulevikus kindlasti selleni, et Saksamaale hakatakse tuumaenergiat lihtsalt sisse importima. Merkel väitis, et vajaminev energia hakkab tulema teistest allikatest.

Saksamaa plaan on 2020. aastaks kasutada 25 protsendi ulatuses taastuvaid energiaallikaid, mis on pea kaks korda rohkem kui praegu. Eriti suur lootus on pandud tuuleenergia arendamisele. Kuigi samas on juba aktiveerunud mitmed Saksamaa Põhjamere äärsed looduskaitsjad, sest tõenäoliselt peab tuuleenergia laiendamise tõttu kaotama põhjapoolseid metsastunud alasid.

Saksamaa loodab järgmise kümne aasta jooksul oma energiatarbimist 10 protsendi võrra ka koomale tõmmata.

Tuumaenergiaga on lubanud lõpparve teha ka Itaalia, Tai, Malaisia ja Šveits. Loe edasi: Keskkonnauudised laiast ilmast

Põllumajandusmuuseumis algavad loovtöötoad

Eesti Põllumajandusmuuseum ootab nii väikseid kui suuri suve vaheaja alguse puhul loovtöötubadesse. Temaatilised töötoad toimuvad 4. – 10. juunini kell 11-16.

4. – 5. juunil valmistatakse taimedest anumaid ja õpitakse korvipunumist.
6. juuni on puutööpäev, mil voolitaksee puidust taluloomi, võinuga ja lõikelauda. Esemed kaunistatakse puidupõletustehnikas.
7. juuni – kartulitrüki päev. Saab meisterdada kartulist templi ning trükkida suvise ja omanäolise poekoti või T-särgi.
8. juuni – ehtepäev, valmistatakse vildist ja helmestest kauneid kaelakeesid ja talismane.
9. juuni – roigasmööbli valmistamine. Õpitakse valmistama looduslikust materjalist aiamööblit, mis sobib hästi nii aeda kui suvekodusse.
10. juuni – sepatööpäev, tutvumine sepatöö põhitõdedega, saab proovida sepistada naela või hobuserauda.

Osalustasu 5 eurot.

Info ja registreerimine: janika.turu@epm.ee, tel. 5379 8409.

Allikas ja pilt: www.epm.ee

Leisil avatakse moodne kiirtankla

Leisi alevikus avatakse 10. juunil tankla, mis on Saaremaa ainus automaat- ehk kiirtankla ja varustatud kõige moodsama tehnikaga, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Tanklas on kolm 10 000liitrist mahutit. Jaamas tulevad müügile bensiin 95, diislikütus ja erimärgistatud diislikütus.

„Praegu käib tanklas katsetamisperiood, leidmaks vigu, kui neid peaks esinema. Kuna kõik uued bensiinijaamad, mida ehitatakse, on tehnika viimane sõna, siis võib öelda, et nii tänapäevast jaama meil Eestis praegu rohkem ei ole,” lausus ASi Olerex suhtekorraldaja Maily-Maria Kiviselg.

Tankla, mille rajamist alustati 22. veebruaril, on varustatud lampidega, mis hakkavad, kui sõiduk saabub, eredamalt põlema ja muul ajal püsivad säästurežiimil.

Laupäeval mõõdetakse admiral Pitka auks kilomeetreid

Kaitseliidu Järva malev korraldab sel laupäeval, 4. juunil taas rattaretke Järvamaalt pärit admiral Johan Pitka mälestuseks.

Järva maleva staabiülema kapten Vello Popsi sõnul soovib malev pöörata rattaretkega tähelepanu Eesti ajaloo ühele kesksemale sõjamehele ning tema mälestusele. „Kuna igal aastal istutame admirali viimset puhkepaika tähistava mälestusmärgi juurde ka kõigi Järvamaa inimeste nimel tammepuu, siis loodan et võime kunagi öelda, et järvamaalased on admirali auks lausa pargi kohale viinud,” lausus ta.

Rattaretke start antakse 4. juuni varahommikul kell 7 ühel ajal nii Paide vana rahvamaja kui ka Järva maleva staabi juurest Türilt. Edasi liigutakse Väätsa kodanikumaja juurde, kus retkelised ühinevad ning jätkavad kokku 50 kilomeetri pikkusel matkal mööda kruusa- ning metsateid Harjumaale Alansi külla.

Ajaloolane Valdo Praust tutvustab teele jäävaid ajaloolisi paiku ning endiste aegade teedevõrku. Sihtpunkti plaanitakse jõuda kella 13 paiku. Ratturite järel sõidab ka toetusteenistus, kes korjab vajaduse korral väsinud üles ning aitab, kui tarvis, ka sõiduriista parandada. Kokku tuleb retkelistel läbida sadakond kilomeetrit.

Admiral Pitka mälestuseks korraldab Kaitseliidu Järva malev igal aastal ka 20kilomeetrise rahvamatka Jalgsemalt Peetrisse.

Lähem info: kapten Vello Pops, tel 5342 7256.

Järvamaa valib oma suveniiri

Järvamaa arenduskeskuse väljakuulutatud konkursile „Järvamaa suveniir 2011” laekus rohkelt töid ja neid saab 30 märgusõna all hinnata veebilehel www.jarva.ee. Võitjad kuulutatakse välja Järvamaa turismiinfokeskuse avamisel 17.juunil.

Konkursiga „Järvamaa suveniir 2011” soovitakse mitmekesistada Järva maakonda tutvustavate ja piirkonna mainet kujundavate suveniiride valikut ning ärgitada suveniiritootjaid looma piirkonda iseloomustavaid meeneid.

Konkursile laekunud tööde hulgast valivad võitjad Järvamaa arenduskeskuse kokkukutsutud hindamiskomisjon ja kõik konkursist huvitatud, kes hindavad töid Järvamaa infoportaalis.

Samuti saab anda häält oma lemmiku poolt Facebookis „Järvamaa – Eesti südamaa” lehel albumis „Suveniirikonkurss”. Internetis saab oma lemmikule hääle anda kuni 12. juunini.

Auhinnad on rahalised. Auhinnafond jaguneb järgmiselt: I koht 319 eurot, II koht 128 eurot ja III koht 64 eurot. Auhinnatud tööd võivad edaspidi kasutada märget „Järvamaa suveniir 2011”.

Järvamaa arenduskeskusel on suveniirikonkursi korraldamine teistkordne ettevõtmine, 2010. aastal laekus kaheksa tööd.

Olustvere õpilased näitavad, kuidas vanast uus teha

Täna, 3. juunil kell 16 avatakse Viljandi muuseumi näitusetoas Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli tekstiili eriala õpilaste väljapanek „Vanast uus”, mille ühendav teema on materjalide taaskasutus.

Tekstiili eriala õpilastel on igal semestril ülesandeks lahendada mõni teema taaskasutusmaterjalidega. Väljapandud esemete valmistamisel on kasutatud vanu villaseid kampsuneid, kostüüme, seelikuid, pükse, paelu, litreid, villast tekki.

2011. aasta alguses Viljandi muuseumi väljakuulutatud näituste konkursil osutus „Vanast uus” väljavalituks. Näituse on pannud kokku Ingrid Uus, Inna Raud ja Marvi-Liina Riid.

Näitus jääb avatuks kuni 2. juulini.

Lisainfo: www.muuseum.viljandimaa.ee

Vahtraoru talu avas oma seebipoe

Kolossova külas Vahtraoru talus eelmise aasta sügisel tegevust alustanud Vana Jüri seebikoda avas äsja Vahtraoru talus seebipoe Vana Jüri Puut, kirjutab Setomaa infoportaal.

Poes müüakse seebikojas valmivaid seepe, samuti on võimalik tutvuda seebi valmistamisega. Praegu toodetakse 20 seepi, mida talu müüb ka ümbruskonna müügikohtades. Mõned seebid sortimendist jäävad müüki ainult talupoodi.

Lisaks seebile on plaanis müüma hakata Setomaal valmivat käsitööd ja muud kaupa, samuti ürte, ürdisoolasid ja ravimtaimi.

Lisaks seebi valmistamisele ja müügile korraldab talu seebi valmistamise õpitube. Esimesena läbisid avapäeval õpitoa Euroopa Komisjoni Eesti esindus ning koostööna valmis Eurosiip.

Pood on lahti iga päev kella 12- 18. Õpitoad ainult ettetellimisel.

Käsmus peetakse viikinglaeva sünnipäeva

Käsmu meremuuseumis tähistatakse viikinglaeva Aimar esimest sünnipäeva pidulike meresõitudega. Keskkonnaamet ja Käsmu meremuuseum korraldavad sel puhul 4. juunil seminari “Lahemaa rannalaevandus”.

Kavas:

12.15. Raimo Pullat – raamatu “Viinameri” esitlus

12.45 Jüri Vendla – raamatu “Unustatud merereisid” esitlus

13.15 Andres Ehin – raamatu “Merelaule sajast suust ja sulest” esitlus

13.45 Peeter Peetsalu – “Rannameeste keel maamehe kõrvas”

14.15 Aarne Vaik – “Rannalaevanduse ajalugu”

Vestlusring.

Paadisõidud puupaatidega. Paadiehituse töötuba. Musitseerivad Astrid Böning-Nõlvak ja Eike Vellend.

Rohkem infot: www.looduseomnibuss.ee.

Värska vallavanem tervitas väikseid vallakodanikke

Eile, 1. juunil tervitas Värska vallavanem Raul Kudre lasteaia saalis Värska vallas 2010. aastal sündinud pisikesi vallakodanikke.

Kutse oli saadetud kaheksale lapsele, kohale oli neist koos emme-issiga tulnud neli. Esimene külaskäik lasteaeda näis kõigile pisikestele meeldivat. Eriti põnev tundus neile lasteaia- ja koolilaste esinemine.

Seejärel sai sõna vallavanem, kes rääkis tegutsemisvõimalustest Värska vallas. Samuti arvas ta, et juba lapseeas sõlmitud sõprus on kestev ja just need suhted jäävad püsima. Vallavanem julgustas vanemaid lapsi Värska lasteaeda tooma ning oli lootusrikas, et pärast seda jätkavad nad õpinguid kohalikus koolis.

Pärast sõnavõttu said kõik uued vallakodanikud käsitsi maalitud omanimelise tassi. Kooliperelt oli samuti pisike meene. Üheskoos söödi torti ja nauditi päikselist päeva. Kõik soovijad said lasteaia ruumidega tutvuda.

Meelike Kruusamäe

Foto: Triin Kaaleste

Võrust, nostalgiliselt

Kadri Koreinik,
külaelanik

Võru linna südamest, pargi veerest hakkasid elanikud linna teise serva Nöörimaa külje alla kolima 1970. aastate teisel poolel. Samasugused protsessid toimusid ka teistes linnades: valdavalt puitarhitektuuri ja aiakestega linnaosadest koliti korterrmajadega rajooni. Unustati puuküte ja brikett, solgiveekastid ja floksipeenrad. Elujõulisemad ja edasipüüdlikumad pered elasid Vilja tänavas, hiljem ka Koreli kandis, seal, kus võrulased olid varem porgandeid kasvatanud.

Koidula ja Karja tänavasse jäid need, kellele asutus korterit ei pakkunud, ja ka need, kelle jaoks oli elamine aguliks muutunud Koidula ja Karja tänavas armsaks saanud.

Need Võru linna kvartalid on minu lemmikud, minu lapspõlvemaa. Kui lõpuks uusrajooni kolisime, tuli valus lahkumine. Kohast, kus igal majaelanikul oli oma lillepeenar ja marjapõõsas. Kohast, kus naabermaja trepikojas oli põnev puunikerdustega trepikäsipuu ja kivitrepp ning tagaõues lagunenud lehtla. Kohast, kust lühikese jalutuskäigu kaugusel oli lilledesse mattunud salapärase nimega maja Villa Olga. Sealsamas kahekorruseline roheline juugendlik puumaja. Kohast, kus iga kell sai lipsata parki — ujuma, rattaga sõitma, tammetõrusid korjama. Loe edasi: Võrust, nostalgiliselt

Jaanipäeva eel tähistatakse Põhjala metsalillepäeva

Traditsioonilist Põhjala lillepäeva tähistatakse kõigis põhjamaades jaanipäevale eelneval nädalavahetusel.

Sel puhul kutsub Varbla looduskeskus 18. juunil kell 11 Nedrema puisniidule osalema metsalillepäevale. Selle käigus õpitakse tundma lilli koos Metsamoor iIrje Karjusega.

Kogunemine Nedrema puisniidu parkimisplatsil. Retk puisniidul. Lilled söögiks, joogiks, teraapiaks ja kosmeetikaks.

Võta sõbrad kaasa ning tule nautima Põhjamaa looduse mitmekesist ilu! Rada on kohati väga märg. Üritus on tasuta.

Vajalik eelregistreerimine. Info tel 507 7369, 676 7161 võivarbla.looduskeskus@rmk.ee.

Räpinas tulevad Hea Kodu päevad

10.-11. juunil kutsub Eesti aianduse kodu Räpina külla ja osa saama esimest korda peetavatest Hea Kodu päevadest, vahendab Põlvamaa infoportaal.

„Räpina on eestimaalaste seas tuntuks saanud oma kauni looduse ning hoolitsetud aedade ja parkidega,” viitas Räpina vallavalitsuse arendusspetsialist Liisi Varik ürituse idee tagamaadele. Tekib ainult küsimus: kas Räpina inimestel endil on aega seda ilu ja headust nautida? Seega oleksid Hea Kodu päevad eelkõige koht, kus vahetatakse teadmisi, oskusi ja kogemusi hea kodu rajamisel. Päevade ilmestamiseks on välja valitud ka üks vana talukompleks, mida hakatakse taastama.

Reedel, 10. juunil kujuneb keskseks sündmuseks Hea Kodu konverents Räpina aianduskooli saalis. Konverentsil käsitletakse oma kodu rajamise ja paremaks muutmise teemasid.  Osalemine on tasuta, kuid oma tulekust palutakse teada anda hiljemalt 6. juuniks e-posti aadressil vald@rapina.ee või telefonil 799 9500.

Kell 18 loovad Hea Kodu päevade avaõhtul vana muusikakooli aias meeleolu bigbänd ning Räpina muusikakooli lapsed.

Laupäev, 11. juuni on messi päralt. Sillapää lossi esimesel korrusel on avatud töötoad, aianduskooli parklas jagatakse õpetusi aianduse, lille- ja taimeseadete ning pookimise ja silmastamise õpitubades.   Mõisa talli ees kutsub MTÜ Vanaajamaja kaasa lööma palk- ja saviehituse, puitkatuste ning looduslike viimistlusmaterjalide teemalistes õpitubades, ametioskustes võtavad üksteiselt mõõtu palkmajaehitajad.

Kell 10 ja kell 14 stardib Räpina keskväljakult buss, mis viib huvilised Laasi tallu tutvuma vana maja taastamisega.

Kell 10-15 algavad igal täistunnil pargimatkad Sillapää lossi juures, Räpina aianduskooli kollektsioonaedades ning Räpina paberivabrikus.

Räpina Hea Kodu päevad toetavad aasta algul välja töötatud kohaturundusbrändi „Räpina – hea kodu koht”.

Ees on kolmas Võrtsjärve kala- ja käsitöölaat

Kõik huvilised on oodatud 11. juunil kella 11–17 Jõesuu puhkealale nautima ehtsat Eesti käsitööd ja Võrtsjärve kala kõikvõimalikul kujul.

Võrtsjärve kolmandat kala- ja käsitöölaata korraldab Võrtsjärve sihtasutus. Võrtsjärve külastuskeskuse juures peetaval laadal loovad meeleolu kauplejaid ja ostjaid igast ilmakaarest, Audru Jõelaevanduse Punt, Konguta segakoor ja noorte segarahvatantsurühm Tartumaalt.

Pakutakse kala kõikvõimalikul kujul, käsitöömeistrite loomingut ja kalepurjekaga sõite Võrtsjärvel. Kalaköögis on kavas räime rookimise meistrivõistlused, kõige suurema kiluvõileiva valmistamine ja ärasöömine. Saab teada väga hea kalasupi saladused jm.

Paadikuuri tegemistest on kavas puukoorepaatide valmistamine ja regatt, õnnekivide maalimine, näha saab puu- ja muu töö meistreid jm.

Vaata ka:http://www.vortsjarv.ee/vortsjarve-kala-ja-kasitoolaat