Jõulukuuse saab tuua ka erametsast

Erametsaomanikud pakuvad kõigile võimalust tuua omale jõulukuusk erametsast. Jõulupuude pakkujad asuvad erinevates piirkondades üle Eesti. Eesti Metsaselts kogub andmeid nende metsaomanike kohta, kes pakuvad jõulupuid, allolev nimekiri on pidevalt täienev. Loe edasi: Jõulukuuse saab tuua ka erametsast

Raplas näeb kondiportselanist tööde näitust

Rapla Keskraamatukogus avati eile kunstnik Merike Halliku isiknäitus “Teekond”. Näitus on kunstniku käesoleva hetke loominguline ülevaade ja kajastab kunstnikuna teekonna keskpunkti jõudmist ja autori viimase viie aasta seotust Raplamaaga eelkõige õpetaja ja kunstnikuna.

Tööd on teostatud suures osas kondiportselanis, kuid kasutatud on ka kõva portselani ning lisaks kõrgkuumussavi. Välja on pandud muuhulgas tööd, mis olid eksponeeritud 2009. aasta isiknäitusel Horvaatias. Samuti eksponeeritakse Kohilas valminud suurevormilisi töid.

Merike Halliku  sõnul on elu teekond, mis seotud meie ette kerkivate raskustega, nende ületamisega ja jõudmisega järgmisesse punkti. “Kuidas teekonda läbida, see sõltub nii inimesest endast. Teekonnal kohatud inimesed jätavad jälje ja tihtipeale saadetakse teele häid soove nii oma sõpradele kauge maa taha kui ka uutele tuttavatele,” lisas ta. 

Viieaastane Nabala Keskkonnakaitse Ühing teeb senisest tööst kokkuvõtted

Viis aastat tagasi Harju ja Raplamaa 16 küla poolt loodud Nabala Keskkonnakaitse Ühing tuleb teisipäeval üldkoosolekuks kokku, et arutada oma senise tegevuse üle.

„Üks periood meie ühingu töös on selgelt läbi saanud,” tõdes Nabala Keskkonnakaitse Ühingu juhatuse liige Tanel Ots. „ Käesolevaks sügiseks on kätte võidetud täiendavad uuringud Nabala maardla aladel ja ümbruses. Oleme nende aastate jooksul aktiivsete kodanikega kogunud kahel korral suure hulga allkirju, Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu toetuseks on novembri keskpaigaks andnud oma toetuse ca 62 400 inimest. Algatatud on kaitsealade loomine,” tõi Ots välja ja lisas, et on korraldatud üritusi ja teemaõhtuid, kirjutatud artikleid ja välja antud tutvustavaid materjale ning palju muud.

Kogu tööperioodi jooksul on ühingul olnud hea koostöö ka kõigi vallavalitsustega. Neljas vahetult karjääriga kokkupuutuvas vallas on algatatud kaitsealade moodustamine, et tulevikus liita need kokku üheks Nabala maastikukaitsealaks.

Tanel Otsa sõnul nähakse, et Nabala KÜ liikmeskonda moodustavate külade, ühingute ning aktiivsete kodanike ring võiks laieneda.

Nabala Keskkonnakaitse Ühing asutati novembris 2005, asutajateks oli 16 küla Kohila, Kiili, Saku ja Kose vallast. Rohkem lugemist hetkeolukorrast ja Nabala maardlas uurimise ajaloost leiab kodulehelt: www.tuhalanoiakaevuleappi.com  .

Heategevuslik jõuluootusõhtu puudustkannatavatele peredele

Täna, 5. detsembril toimub Kohilas heategevuslik jõuluootusõhtu puudustkannatavatele peredele.

illustratsioon
Foto seeriast "Ilus Raplamaa".

Möödunud aasta detsembris esmakordselt toimunud omaalgatuslik ühisettevõtmine näitas, et kogukond koos kogudusega suudavad annetuste ja vabatahtlike abiga luua hoidva ja hooliva meelolu, ning anda puudustkannatavatele peredele jõudu tulla toime ka majanduslikult rasketel aegadel.
Annetustest koguti 16 tuhat krooni. Lisaks on kingipakke tulnud kauplusteketist „Sõbralt-Sõbrale”, kingipakke on toonud ka paljud vallakodanikud. Ürituseks valmis 60 kingikotti, milles kogu pere tarvis pühademaitselisi toiduaineid ja maiustusi, aga ka üllatusi ja lihtsaid,  igas kodus vajalikke esmatarbeasju.
Kohila jõuluootusõhtu on kutsetega, eeskava järel pakutakse teed ja piparkooke.
Jõuluootusõhtu kui kogukonna algatatud heategevusüritus oli möödunud aastal ka Raplamaa aasta teo nominent.
Ettevõtmist korraldavad Kohila baptistikogudus,  kogukonna esindajad,  kauplustekett „Sõbralt Sõbrale” ning vallavalitsus.
Allikas: raplamaa.ee

Pühapäeval korraldatakse Kohilas jõuluootusõhtu
puudust kannatavatele peredele

Kohila kogukonna ja baptistikoguduse koostöös saab pühapäeval, 5. detsembril Kohilas teist korda teoks heategevuslik jõuluootusõhtu puudust kannatavatele peredele.

Möödunud aasta detsembris esmakordselt toimunud omaalgatuslik ühisettevõtmine näitas, et kogukond koos kogudusega suudab annetuste ja vabatahtlike abiga luua hoidva ja hooliva meelolu, ning anda seeläbi suurperedele jõudu tulla toime ka majanduslikult rasketel aegadel.

Tänase päeva seisuga on Kohilas rahva annetustest kogutud 16 000 krooni. Lisaks on kingipakke tulnud kauplusteketist “Sõbralt-Sõbrale”. Kingipakke on toonud ka paljud vallakodanikud. Ettevõtmise kogudusepoolse esindaja Piia Lihti sõnul pakitakse vabatahtlike abiga pühapäevaks valmis 60 kingikotti, milles on kogu pere tarvis pühademaitselisi toiduaineid ja maiustusi, aga ka üllatusi ja lihtsaid, igas kodus vajalikke esmatarbeasju.

“Soovime igapäevasest veidi enam pöörata tähelepanu abivajajatele meie ümber. Kinkepakk, mida ootame annetajatelt, võiks olla just selline, mida iga kinkija ise sooviks saada,” selgitas Piia Liht.

Aasta tagasi toimunud jõuluootusõhtul sai paki 54 pere. Kohila jõuluootusõhtu on kutsetega, eeskava järel pakutakse teed ja piparkooke.

Jõuluootusõhtu kui kogukonna algatatud heategevusüritus oli möödunud aastal ka Raplamaa aasta teo nominent.

Ettevõtmist korraldavad Kohila baptistikogudus, kogukonna esindajad, kauplustekett “Sõbralt Sõbrale” ning vallavalitsus.

Lisainfo: kogukonna esindaja Anneliis Kõiv, tel 5556 0083, baptistikoguduse esindaja Piia Liht, tel 5556 0082.

Sillaotsa talumuuseum kogub mälestusi ravitsejate ja ravimtaimede kohta

Raplamaal asuv Sillaotsa talumuuseum korraldab juba kolmandat aastat kirjutiste konkurssi eesmärgiga  koguda erinevaid mälestusi. 2008. aasta teemaks oli „Liikumine lumel ja jääl“ ning 2009. aastal „Kuidas me vanasti tähtpäevi tähistaime“.

Selle aasta teemaks on „Ravimtaimede korjamine ja maarohtudega ravimine“, samuti ootab muuseum jutte kohalike ravitsejate, külatarkade kohta. Mälestusi jäädvustama kutsutakse kõiki Raplamaa elanikke. Eriti oodatud on need lood, kus kirjeldatakse mõnd sündmust või tegevust ja ka seda, kuidas mõni ravimtaim näiteks on maitsenud või kuidas seda korjati, töödeldi, kasutati või millised olid kõik korjamisega seotud kombed, isiklikud tunded.

Samuti ootab muuseum lugusid selle kohta, kuidas on ravitsetud loomi, millise tõve puhul pöörduti vanasti külaravitseja poole jne. Kõik kirjutised on oodatud Sillaotsa Talumuuseumisse  (Veski küla 78261 või e-postiga sillaotsa@velise.ee) 28. jaanuariks 2011.  Kokkuvõtteid konkursist tehakse teeme küünlapäeval, 2. veebruaril.

Raplas toimuvat pärimusmuusikapäeva täidab tuli

11. detsembril toimub Rapla Vesiroosi gümnaasiumis järjekorras seitsmes talvine pärimusmuusikapäev Tule-Tee. 



Kell 16.10 pühendutakse pärimustantsule. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste juhendusel saavad kõik hakkajad osalejad varba tuliseks ja selja märjaks.

Kell 17.10 peetakse videvikutundi, kus teemal „Rapla vaim” kõnelevad Nädalise ajakirjanik Margus Mikomägi, animakunstnik Valter Uusberg ning paigapärimuse uurija Jüri Metssalu. Muusikalisi vahepalu pakuvad RVG pärimusmuusikaõpilased. 


Kell 18.30 on tuleinstallatsioon RVG terviserajal.


Kell 19 läheb lahti n-ö tantsutuli.  Tantsuks mängivad TÜVKA üliõpilased ja ansambel VEM. 



Pahklas tuleb sotsiaalse talupidamise ümarlaud

Foto: Pahkla Camphilli küla
8. detsembril toimub Pahkla Camphilli külas sotsiaalse talupidamise ümarlaud. Ettevõtmise eestvedajaks on Eesti maaeluvõrgustik koostöös Eestimaa Talupidajate Keskliiduga.

Sotsiaalne talupidamine on uuenduslik lähenemine, mis kätkeb endas kahte peamist mõistet: põllumajanduse mitmekesistamine ja kogukonnapõhine sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalne talupidamine võib hõlmata kõiki põllumajanduslikke tegevusi, nii taime- kui ka loomakasvatustegevusi koos sotsiaalteenustega näiteks taastusravi, sotsiaalne kaasamine, puuetega inimeste tööhõive jms.

Sotsiaalse talupidamise sihtrühm võib olla nii füüsilise kui ka vaimse puudega inimesed, narko- ja alkoholi taastusravi saajad, hüperaktiivsed lapsed, pikaajalised töötud (heitunud) jt. Peamiseks sotsiaalse talupidamise eeliseks eelnimetatud tegevustes on nende kaasamine põllumajanduslikku tegevusse, st töö taimede ja loomadega.

Pahkla Camphilli Küla rajati 1992.aastal intellektipuuetega noorte elu korraldamiseks. See on osa ülemaailmsest Camphilli liikumisest, mis sai alguse 1939.aastal Šotimaal Karl Königi (1902 – 1966) juhtimisel. Camphilli liikumise eesmärk on luua kogukondi, kus erivajadustega inimesed saavad elada, õppida ja töötada üheskoos teistega sotsiaalselt tervetes, vastastikusel lugupidamisel põhinevates suhetes.

Tänaseks on üle kogu maailma sadakond Camphilli keskust, kõik pühendunud tervisliku sotsiaalse elu korraldamisele kogukondades, mis hõlmavad lapsi, noorukeid, täiskasvanuid ja vanureid. Camphill on inspireeritud austria filosoofi ja haridustegelase Rudolf Steineri (1861-1925) kristlikest ideaalidest ja põhineb iga inimese vaimse ainukordsuse tunnustamisel, sõltumata tema puudest, usust, rahvusest või rassist.

Ümarlaua ajakava vaata siit ja Pahkla Camphilli küla kohta loe lähemalt siit.

Allikas: maainfo.ee, pahklack.org

Kohila vallas tegutseb loovuslabor

MTÜ Raplamaa Noored koostöös Kohila vallavalitsusega on kutsunud ellu loovuslabori, annab teada Raplamaa infoportaal.



Loovuslabori eestvedaja, MTÜ Raplamaa Noored juhatuse liikme Anneliis Kõivu sõnul ei ole labor konkreetne hoone või rajatis, vaid mõtteline paik, kus kohtuvad teadmine ja teadmisjanu,  kus võid välja mõelda ning teha midagi uut, seniolematut ja see tegevus on kasulik ja nauditav. 

 „Kohila loovuslaboris on võimalik  avardada või avastada oma andeid,” ütles Anneliis Kõiv, kes labori tegevust vabatahtlikuna korraldab.

Idee muuta kogu Kohila vald loovust genereerivaks keskkonnaks küpses enam kui aasta. Konkreetsed ettevalmistustööd algasid tänavu augustis, esimesed laborid avasid uksed novembris.

Seni on labor töötanud metsas, Kohila koolituskeskuses ja  raamatukogus. Katsetused on käinud gurmeelaboris, teatrilaboris, seikluslaboris, tarbekunstilaboris, filmilaboris jne.


Rohkem infot: www.loovuslabor.ee



Alanud nädalal toimuvad üle Eesti mõttetalgud

Sel nädalal peetakse üle Eesti mõttetalgud, kus iga maakonna helgemad pead arutavad Eesti visiooni aastaks 2018.

Eesti kasvuvisioon 2018 koondab mitut üksteisega seotud teemat – majanduspoliitika, haridus, avatus talentidele ja sisseränne, sotsiaalsüsteem, ühiskond ja väärtused, välispoliitika, riigivalitsemine jne. Visioonis kujundatakse ühisosa, mis annab vajaliku tõuke erinevate valdkondade arenguks.

Visiooni mõttetalgute läbiviimisel on koostööpartneriteks Arengufond, Teeme Ära – Minu Eesti meeskond, kohapealsed eestvedajad, organisatsioonid ja omavalitsusüksused. Erinevalt 2009. aasta mõttetalgutest on osalejate arv mõttetalgutest piiratud, kuid vabalt omas ringis kaasa mõtlema on oodatud kõik. Selleks võta ühendust korraldusmeeskonnaga aadressil kasvuvisioon@minueesti.ee, et saada täpsemad juhised ja kokkuvõtte vorm. Loe edasi: Alanud nädalal toimuvad üle Eesti mõttetalgud

Märjamaal alustas tööd noortevolikogu

Juba kuu aega tegutseb Märjamaal noorte volikogu. See sai tuule tiibadesse kevadel Eesti Noorteühenduste Liidu poolt välja kuulutatud konkursil, mis otsis neid Eestimaa paiku, kus valdade ja noorte vahel oleks ka tegelik koostöövalmidus.
Oktoobri alguses moodustatigi valla volikogu juurde noortevolikogu, kus on 17 liiget vanuses 15-21 eluaastat. Noortevolikogu juhib riigiteadusi õppiv Heiki Viisimaa, mitmete töösuundade ees on vastavat eriala õppivad tudengid.

Heiki Viisimaa loetles Märjamaa Nädalalehele need kitsaskohad, millega noortevolikogu tegelema peab: “Märjamaa valla noortel peaks olema suurem otsustusõigus valla elu ja noori endid puudutavates küsimustes. Praegu on situatsioone, kus otsustatakse noorte üle ilma nendelt sisuliselt nõu
küsimata. Näiteks pole Märjamaa valla laste ja noorte sihtkapitali komisjonis otseselt noorte esindajat,” ütles ta. ” Ka tõi ta esile mure, et valla noortekeskus on halvas seisukorras ja noortel endal puudub päris oma maja.

Esimeseks suureks avalikuks ettevõtmiseks on heategevusliku kontserdi korraldamine, mille tuludest soetatakse jõuludeks kingipakid, mis antakse üle valla vähekindlustatud perede lastele.

Hageri muuseum otsib oma meenet

Hageri muuseum (pildil) kuulutab välja oma meene leidmise konkursi. Esitada võib nii ideid, ideekavandeid kui ka juba valmis meenet, arvestust peetakse kõikides kategooriates eraldi.

Meene peab olema reaalselt valmistatav, kohaliku koloriidiga ja samas huvipakkuv, nii et muuseumi külastaja selle kindlasti kaasa ostaks. Materjali valikul piiranguid pole. Kõik innovatiivsed ettepanekud, ideekavandid ja ka valmismeened on oodatud!

Tööd tuua kas muuseumi või vallamajja. Konkursi tähtaeg on 15. detsember 2010. Paremate tööde autoritele auhinnad.

Rohkem infot: Virve Õunapuu, tel 5648 3828, virve.ounapuu@kohila.ee

Talumuuseum kutsub meeste käsitööd vaatama

Isadepäeva puhul avati eelmisel nädalal Raplamaal Sillaotsa talumuuseumi näituseküünis meeste käsitöö näitus.
Näitusel on väljas esemed üle-eelmisest, eelmisest ja sellest sajandist, nii teatud kui ka teadmata meistrite tööd.

Uudistamiseks on välja pandud traditsioonilised meeste valmistatud tarbeesemed, seal kõrval aga ka näiteks mehe tikitud vaip.

Näitust ilmestavad meistrite fotod ja elulood.
 
 

Nabala kandi vallavanemad nõuavad põhjavee liikumise digitaalset uuringut

Nabala piirkonna nelja valla vallavanemad ja kohalike MTÜ-de esindajad nõuavad

põhjavee liikumise digitaalset uurimist karstitingimustes.

Käesoleva aasta septembri algul  kiitis keskkonnaministeeriumi juurde moodustatud ekspertgrupp heaks  Nabala lubjakivimaardla piirkonna täiendavate uurimistööde lähteülesande projekti. Kujunenud olukorrast ajendatuna kohtusid üleeile Kose, Kiili, Kohila ja Saku valla esindajad, sealhulgas  vallavanemad, keskkonnanõunikud ja kohalike MTÜ -de eestvedajad, teatasid kohtumise korraldajad.

“Uurimistööde tulemusena selgub, kas ikka on keskkonnakaitseliselt ja majanduslikult otstarbekas kaevandada lubjakivi Ülemiste järve vesikonnas asuval karstialal, kus maavara on sajaprotsendiliselt survelise põhjavee all,” märgitakse pressiteates. “Arendajate poolt tellitud uuringud pole Nabala karstialal seni veel karsti avastanud. Valminud lähteülesandes on aga mitmeid küsimusi, kus ministeeriumi esindajate ja kohalike elanike huvid ei kattu.”

Esmakordselt Eestis karstitingimustes põhjavee liikumise digitaalseks uurimiseks  nõutakse omaette riigihanke korraldamist, kusjuures konkursil kutsutakse osalema ka kompetentseid välismaiseid ettevõtjaid.

Oluliseks punktiks peetakse kavandatavate puuraukude kirjalikku kooskõlastamist kohalike omavalitsuste ja Nabala Keskkonnakaitse Ühinguga.

“Selle seisukoha ignoreerimine võib põhjustada pöördumatuid keskkonnakahjustusi Nabala karstialal. Vaid  üks ettevaatamatult paigutatud puurauk lõpetaks Tuhala Nõiakaevu keemise,” hoiatavad Nabala piirkonna esindajad.

Raplamaa otsib Aasta Tegu

Raplamaal alustati Aasta Teo 2010 otsinguid. Selleks otsitakse Raplamaal tegutsevaid vabatahtlikke ja heategijaid inimesi, mittetulundusühinguid, sihtasutusi, kelle tegevus ja isiklik eeskuju on aasta  jooksul mõjutanud kohalikku ja maakondlikku arengut ning kes on andnud olulise panuse kodanikuühiskonna aktiviseerumisele ja edendamisele Raplamaal.

Kandidaate Raplamaa Aasta Teo konkursile oodatakse 10. novembriks.  Nominentide tunnustamine toimub kadripäeval 25. novembril Kodanikeühenduste Kärajatel.

Alates 2004. aastast valitakse Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse eestvedamisel Raplamaa Aasta Tegu, millega tunnustatakse möödunud aastal maakonnas toimunud olulisi kodanikualgatuslikke tegemisi ja projekte.

Mullu said RAPLAMAA AASTA TEGU 2009 laureaatideks Uku Masingu 100. sünniaastapäeva tähistamise üritused (projektijuht Anne Kalf),  Kohila laste mänguväljaku rajamine (MTÜ JCI Rapla),  Spido sõprade kevadpäev (MTÜ Rapla Linna Moosekandid), Linda Rausi 100. juubeliaasta sari, raamat „Mu kodune Eestimaa. Läänemaa radadel” (Harri Jõgisalu, Uno Kiisma, Jüri Kusmin, Lembit Tihkan), Rahvusvahelise vibuvõistluse Järvakandi Open 40. juubelivõistlus/ Toomas Kivilo I memoriaal (Järvakandi Vibuklubi Ilves) ja suvealguse rännak Juurust Mahtrasse koos muuseumi toetuskontsertiga „Mis maa see on…“  (Siiri Sisask, Tiia-Helle Schmitte ja Aili Normak)

Märjamaa raamatukogu sai lisa tänu annetustele

Sel nädalal täitus aasta päevast, mil Märjamaa raamatukogu pani välja annetuskasti, et koguda täiendavat raha trükiste ostmiseks. Tänaseks päevaks on lugejad annetanud kokku 3733 krooni. Annetusi on teinud nii pensionärid kui noored. Osa annetajatest on toetanud raamatute ostmist 100 krooni kaupa, aga samas on ka neid, kes pea igal raamatukogu külastusel mõne väiksema kupüüri kogumiskasti on pannud.

Annetatud summa eest on ostetud raamatuid juba 2013 krooni eest. Enamik neist on topelteksemplarid, mis aitavad lühendada lugejate ooteaega nõutumate raamatute saamiseks.

Kõigile annetatud raha eest soetatud raamatutele on sisekaanele kleepinud märgise lugemisaasta embleemiga ja teksti “Ostetud lugejate rahaliste annetuste eest”.

Märjamaa ujulal on häid uudiseid

Märjamaa ujula rõõmustab oma kliente hea uudisega: oktoobrikuu nädalalõppudel (23.-24. ja 30.-31. oktoobril) on ujula perepilet 50 krooni odavam. Piletit, mis tavaliselt maksab 160 krooni, on neil päevil võimalik osta 110 krooni eest. 


Ujula on avatud ja ootab külastajaid ka kõigil teistel päevadel. 


Rohkem infot: http://www.marjamaa.ee/?id=735.

Raplas tuleb viies „Kaader”

Rapla Vesiroosi gümnaasium ootab kõiki noori filmihuvilisi juba viiendat korda toimuvale koolinoorte amatöörfilmifestivalile „Kaader”, teatab Raplamaa infoportaal.  



22.– 23. oktoobrini toimuv filmifestival  pakub filmihuvilistele noortele ning Eesti meediaõppega gümnaasiumide õpilastele ja üliõpilastele võimaluse meediaõppes kogemusi vahetada.



Festivalile oodati filme igast žanrist. Žürii hindab filmitegijaid kolmes vanuserühmas: 1.– 8. klass, 9.-12. klass ja üliõpilased.

Kahepäevase festivali esimesel päeval vaadatakse väikese juubeli puhul vanu filme. Teisel päeval näidatakse konkursile saadetud filme ja esineb bänd. Pärast seda on võimalik veel öökino nautida.


Rohkem infot: kaader.rvg.edu.ee/www

Maailmaparandjate klubiõhtu täna Juurus

Täna õhtul kell 18 toimub Juuru rahvamajas Maailmaparandajate klubi kohtumine Peeter Liivaga, kes on publitsist, lektor, alternatiivsete liikumiste aktivist, raadiosaadete “Traditsiooni tarkus” ja “Roheline saade” autor. Esimese kohtumise teema on „Muutumise võimalikkus meis ja meie ümber“.

Maailmaparandamine algab muutustest iseendas, sellest meie tegevus ka lähtub. Kohtumised mõttekaaslaste ja teadjamate inimestega, uue ajastu vaimu kandvate filmide vaatamine ja erinevad praktikad avardavad teadmisi ja tunnetust olemise ja muutumise võimalustest. Oodatud on kõik, kes usuvad imelisema elu võimalikkusesse ja soovivad selleks midagi ette võtta.

Järlepal anti kultuurikeskuse ehitusele roheline tee

Rapla maakonnaleht Nädaline annab teada, et Juuru valda Järlepale hakatakse ehitama aastaid kavandatud ja ootatud haridus- ja kultuurikeskust.

Rahvas on haridus- ja kultuurikeskust sõnade esisilpide järgi hellitavalt HAKUKEseks kutsuma hakanud, ehitus saab teoks tänu KOIT-kavale. Eeltaotlus oli vallal sisse antud juba aastaid tagasi, kuid siiani oli see reservprojektide nimekirjas.

Märjamaale lisandus kaks naabrivalvepiirkonda

Märjamaa valla elanikud on pidanud oluliseks ise midagi teha, et elupaik oleks turvaline. Senistele Teenuse, Põlli, Laukna ja Ohukotsu küla naabrivalve piirkondadele lisandus sel nädalal veel kaks. Käed lõid valla äärealal Harjumaa piiril paiknev Soosalu küla ja Märjamaa külje all olevad Naistevalla, Sõmeru ja Aruküla. Kolme küla ühendavat naabrivalvesektorit hakkab vedama Priit Ainsaar Naistevallast.

Naabrivalve tegevjuht Tiina Ristmäe tõdes, et senine naabrivalve tegevus Eestimaa erinevates paikades on olnud tõhus. Ühingu tellitud küsitlusele vastates märkis 17% vastanutest, et on ära hoidnud kuriteo.

Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus kinnitas, et tõhusaks abivahendiks on elanike patrullid ja koostöö nii kaitseliidu, turvafirmade, külaliikumise juhtide ja vallavalitsustega. 

 „Headel aegadel on huvi naabrivalve vastu väiksem, kuid viimastel aastatel on see suurenenud ja Eestis on praegu ligi 500 naabrivalvepiirkonda. Oluline on, et ei sõlmitaks ainult lepingut, vaid toimuks aktiivne tegevus.” lisas Ristmäe. “Meie kogemust on tutvustatud ka Kõrgõstanis ja järgmisel nädalal tuleb nende esindus siia täpsemalt asja uurima. Soomegi tahab Eesti mudelit juurutada“ ütles Eesti Naabrivalve tegevjuht.

Raplas avatakse Raimond Valgre tuba

Täna, Raimond Valgre sünnipäeval avatakse Rapla kultuurikeskuses tema elu ja loomingut kajastava püsiekspositsiooniga tuba, annab teada Raplamaa infoportaal. 


Toas on edaspidi kavas korraldada mitmesuguseid teemaõhtuid, loenguid, koolitusi jne. Lisaks saavad rahvuskultuuri viljelevad kollektiivid kasutada tuba harjutusruumina.



Raimond Valgre elas nooruspõlves Raplas, kuid siiani pole seal Valgrega seonduvat eksponeeritud. 2008. aasta kevadel korraldas vabatahtlik kodanikuühendus Rapla sõprade klubi kahe Rapla gümnaasiumi õpilaste hulgas ideekonkursi, kus keskenduti Rapla erisustele.

Uuringus osales 192 õpilast ja Raplaga seotud isikutest märkisid noored enim Raimond Valgret, pakkudes välja temanimelist muusikafestivali, muuseumi, muusikaparki, skulptuure ning stipendiumi. Ka Rapla maakonna keskuste arengut puudutava uuringu põhjal selgus, et maakonna kuulsaimaks inimeseks minevikust peetakse Valgret.


Sellele toetudes asus Rapla vald otsima võimalusi Valgrega seotud ideed realiseerida. Kultuurikeskuses avatav Raimond Valgre tuba on üks samm sellel teel.



Valgre tuba avatakse pidulikult täna kell 17 ning kell 19 esitavad Valgre unustamatuid laule Karl Madis ja Helin-Mari Arder.



Välihooaja viimasel vibuvõistlusel uuendati rekordeid

2. oktoobril peeti Järvakandis 40. Lumemängud, mis oli vibulaskurite välihooaja viimaseks võistluseks Eestis. Kahe uue rekordiga sai hakkama plokkvibulaskur Mariel Jäätma (Järvakandi Vibuklubi Ilves). Tulemus 1347 silma harjutuses FITA-1 on nii naiste kui ka juunioride Eesti rekordiks.

Naiste sportvibu klassis võttis järjekordse võidu 16-aastane Reena Pärnat 1265 silmaga. Märksa kogenum Eve Kivilo pidi 1256 silmaga leppima teise kohaga. Kolmandaks tuli 1230 silmaga Siret Luik (kõik JVK Ilves). Meeste samas klassis oli konkurents esikohale väga tihe. Lõpuks võitis läti noor talent Janis Amatnieks 1266 silmaga. Sama tulemuse, kuid väiksema arvu kümnetega jäi teisele kohale Jaan Lott (Tartu Vibuklubi). Kolmandaks tuli lätlane Eduards Lapsinš 1257 silmaga.

Plokkvibu naiste klassis võitis 1379 silmaga küll lätlanna Julija Oleksejenko, kuid eestlaste jaoks olulisem oli teiseks tulnud Mariel Jäätma lastud tulemus 1347 silma. Selle tulemusega ületas ta oma emale kuulunud kahe aasta taguse naiste Eesti rekordi 2 silmaga ning enda nimele kuulunud juunioride rekordi 7 silmaga. Kolmanda koha saavutas Piret Luik 1185 silmaga. Meeste plokkvibu klassis võidutses Evert Ressar (Järvamaa Amburite Klubi) 1379 silmaga. Teise koha saavutas lätlane Kaspars Elarts 1325 silmaga ning kolmandaks tuli soomlane Jonne Uusitupa 1321 silmaga.

Naisveteranide arvestuses võitsid E.Kivilo ja J.Oleksejenko ning meeste arvestuses J.Lott ja J.Erkkilä.

Kadettide neidude arvestuses võitis Laura Nurmsalu (Vana-Võidu VK/Viljandi SK), noormeeste arvestuses Mihkel Tomson (Sagittarius) ja Agris Adamberg (Ilves). Noorte arvestuses tulid võitjateks Gätlin Nurk (Vana-Võidu VK/Viljandi SK) ning Kerdo Tornius (Ilves) ja tidettide arvestuses Maris Tetsmann, Rait Mändmets (mõlemad Vana-Võidu VK/Viljandi SK) ning Kristi Ilves (Ilves).

Hooaja viimase välivõistluse saab veel kaasa lasta Lätis, kus 16.oktoobril lastakse harjutust 2*70m ja SET-süsteem.

Allikas: Järvakandi vibuklubi