BALTIKUMI JUHTIV MUNATOOTJA LOOBUB KANADE PUURISPIDAMISEST

Puurivabad munad. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eestis Prisma, Selveri, Rimi, Maxima, Coopi ja Comarketi poodides toodangut müüv Baltikumi juhtiv munatootja Balticovo teatas, et läheb üle puurivabale munatootmisele ning on alustanud väga kindlat teekonda munakanade heaolu parandamise suunas.

Loe edasi: BALTIKUMI JUHTIV MUNATOOTJA LOOBUB KANADE PUURISPIDAMISEST

Metsä Woodi Pärnu tehases alustasid tööd järeltöötlemisliinid

Tänaseks on käivitatud kõik tootmisliinid Metsä Woodi Pärnu vineeritehases. Järeltöötlemisliinide käivitamisega on täies mahus ellu viidud investeerimisprogramm Pärnus. Uute liinide tarbeks on tehas värvanud töötajaid ja tänaseks töötab tootmises umbkaudu 170 inimest.

Kaarel Tali. Metsä Woodi Pärnu tehase juht. Foto Metsä Wood
Kaarel Tali, Metsä Woodi Pärnu tehase juht. Foto: Metsä Wood

[pullquote]Lai mõõtude ja pealistusmaterjalide valik on ideaalne näiteks kaubikute ning betoonivalurakiste tootjatele.[/pullquote]“Oleme rahul, et investeerimisprojekt on valmimas,” ütles tehase juht Kaarel Tali. “Järeltöötlemisliinide käivitamine tähendab, et oleme tehniliselt võimelised tehtud investeeringust maksimumi võtma. Suudame nüüd toota kõiki vineeritooteid, mis tehast rajama asudes kavas olid. Meie peamised tooted, erinevate pealistusmaterjalidega suuregabariidilised vineeriplaadid on meie konkurentsivõime nurgakiviks.”

Pärnusse kaasaegse kasevineeritehase loomine on oluline samm Metsä Woodi toodetele lisaväärtuse loomisel ja ettevõtte tootmisefektiivsuse tõstmisel. Tehases kasutatakse uusimat tehnoloogiat ja see on ühtlasi Metsä Woodi esimene tootmisüksus, kus tarneahel on digitaalselt modelleeritud.

Loe edasi: Metsä Woodi Pärnu tehases alustasid tööd järeltöötlemisliinid

Suvalisest laualipust Vabariigi Presidendi lipuni

Juhtus nii, et sihipäraselt ja täpse ajakavaga ettevalmistatud käik Tallinnasse vajas ootamatult mõningast ümberplaneerimist. Sindi ajalooklubi ja lipu seltsi kohaliku osakonna inimesed on korduvalt mõlgutanud mõtteid Lipuvabriku külastamisest, aga soovmõttest kaugemale pole jõutud. Nüüd pudenes võimalus ootamatult sülle ja kõhklematult olid kõik varmalt valmis seda ära kasutama.

Lipuvabrikus Foto Urmas Saard
Lipuvabrikus. Foto: Urmas Saard

Muidugi polnud mõeldav suvalisel hetkel paarikümnekesi ukse avamiseks kella anda. Mõistsime, et sellise hulgaga külastamine eeldab alati eelnevat kokkulepet, mida tehakse hea tava kohaselt mõõdukalt aegsasti. Õnneks oli mõistmine vastastikune, kui Lipuvabriku administraatorile Milla Asmule helistasin ja küsisin, kas suure erandina pääseb ka mõne tunnise ette teatamisega nende tegemisi uudistama. Jaatav vastus rõõmustas kõiki.

Milla oli küll ise muude pakiliste ülesannetega hõivatud, aga tegevjuht Karina Tõeleid võttis meid vastu lahkel naeratusel nagu oleksime ammu oodatud külalised.

Lipuvabrik OÜ on juba 22 aastat tuntust ja tunnustust kogunud. Marko kuulas tähelepanelikult Karina tutvustust ja siis tõstis suure valikuga lippude keskelt ühe laualipu välja. „Tunnen kõigi riikide lippe, aga seda lippu ma ei tea,“ uuris lippude tundja. „See on eritellimus ja kohe ei oska vastata, aga küllap on põhjust seegi välja selgitada,“ vastas Karina.

Loe edasi: Suvalisest laualipust Vabariigi Presidendi lipuni

Mahladele suhkru lisamine keelustatakse

Valitsus kehtestas täna oma määrusega uued mahlatoodete koostise- ja kvaliteedinõuded, millega keelustatakse mahladele suhkru lisamine. Määrusega viiakse Eestis kehtivad nõuded vastavusse Euroopa Liidu direktiiviga.

Valitsuse määrus “Mahlatoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded” keelustab alates 28. oktoobrist 2013 suhkrute lisamise mahlale, mahlakontsentraadile, kontsentraadist toodetud mahlale, mahlapulbrile ja tõmmismahlale.

“See aitab muuta inimeste toidulauda tervislikumaks. Kuigi Eestis toodetud mahladele üldiselt suhkruid ei lisata, on paljude teiste riikide toidutootmises mahladele suhkru lisamine veel üpris tavapärane,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Praegu kehtiva korra järgi võib mahlatoodete maitse parandamiseks lisada suhkrut kuni 15 grammi ja magustamise eesmärgil kuni 150 grammi liitri kohta.

Erandina võib uue määruse järgi lisada suhkrut vaid astelpajumahlale. Määrusega sätestatakse ka nõuded tõmmismahlale (ing k water extracted fruit juice) ja tomatist valmistatud mahlatoodetele.

Uus kord jõustub 28. oktoobril 2013. Juba turule viidud või seniste nõuete kohaselt märgistatud tooteid on lubatud turustada kuni 28. aprillini 2015.