Eesti

VALITSUS KIITIS HEAKS OMAVALITSUSTE VABATAHTLIKU ÜHINEMISE TOETUSE TAASTAMISE

Suuremate ja võimekamate omavalitsuste loomise soodustamiseks, kiitis valitsus riigihalduse minister Jaak Aabi ettepanekul heaks põhimõtte taastada omavalitsuste vabatahtliku ühinemise toetuse.

Vabariigi valitsuses. Foto Urmas Saard — Vabariigi valitsuses. Foto: Urmas Saard

„Rahandusministeeriumi eelmise aasta analüüsist nähtub selgesti, et 2017. aasta haldusreformi käigus ühinenud omavalitsused on valdavalt senisest oluliselt tugevamad ja efektiivsemad, kui nad olid väiksemate linnade ja valdadena,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Soovime ka edaspidi innustada omavalitsusi läbi mõtlema, kas neil oleks naabervalla või -linnaga ühinedes võimalik pakkuda oma piirkonna elanikele paremaid teenuseid ning mugavamat elukeskkonda. Küll aga näeme kriteeriumina, et ühinemisejärgselt peaksid siis moodustuma maakonnasuurused omavalitsused. Kui mõnel vallal või linnal tekib selline ühinemissoov, siis soovime neile rahalise toetusega abiks olla.“

Möödunud aasta viimasel kabinetiarutelul lepiti kokku põhimõtteline heakskiit ühinemistoetuse taastamiseks. Toetuse määrade ja suuruse üle arutatakse riigihalduse ministri esitatud ettepanekute alusel 2020. aasta kevadel, kui koostatakse riigi eelarvestrateegiat aastateks 2021–2024.

Loe edasi: VALITSUS KIITIS HEAKS OMAVALITSUSTE VABATAHTLIKU ÜHINEMISE TOETUSE TAASTAMISE

VABATAHTLIKU TEGEVUSE INFOT VAHENDAV VEEBILEHT VABATAHTLIKE VÄRAV NÜÜD KOLMEKEELNE

Vabatahtlike Värav on suurim vabatahtliku tegevuse alast infot koondav infoportaal Eestis. Veebilehelt leiab infot nii vabatahtliku tegevuse võimalusi otsiv huviline kui ka kaasaja, kes vajab juhiseid ja nippe, kuidas oma tööd paremini teha.

Y’s Men International liikumise Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg tutvustab Raeküla Vanakooli keskuses võimalust osaleda vabatahtliku seltsilisena Pärnumaal. Foto Urmas Saard — Y’s Men International liikumise Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg tutvustab Raeküla Vanakooli keskuses võimalust osaleda vabatahtliku seltsilisena Pärnumaal. Foto: Urmas Saard

Lehe haldajal, Külaliikumisel Kodukant, on hea meel tõdeda, et nüüdsest on veebileht lisaks eesti ja vene keelele kättesaadav ka inglise keeles. „Näeme, et hiljuti Eestisse elama kolinud inimestel on suur huvi tutvuda siinse ühiskonna ja inimestega. Vabatahtlik tegevus on selleks imehea võimalus. Seni on paljud välismaalased põrkunud info kättesaadavuse taha, nüüd on see mure lahenenud,“ ütles vabatahtliku valdkonna juht Eha Paas.

Värskendatud kodulehel on võimalik otsida ja lisada kolmes keeles vabatahtliku tegevuse kuulutusi, lugeda valdkonna uudiseid ja kogemuslugusid ning tutvuda mitmesuguste vabatahtlikku kaasamist toetavate juhendmaterjalidega.

“Tahame julgustada vabaühendusi kutsuma vabatahtlikeks teisest rahvusest inimesi. Kuulutuste lisamine on kõigile kaasajatele tasuta, küll aga ootame, et iga kaasaja on oma tegevuse vabatahtlike kaasamisel hoolega läbi mõelnud. Selleks on võimalik meilt ka nõustamist küsida,” lisas Paas.

Loe edasi: VABATAHTLIKU TEGEVUSE INFOT VAHENDAV VEEBILEHT VABATAHTLIKE VÄRAV NÜÜD KOLMEKEELNE

Pealinnast Pärnu ja Tartu suundades väljuvate teede plaan võeti järgmise kümnendi kavasse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tänasel teatel võttis valitsus vastu riigiteede teehoiukava järgmiseks kümnendiks. Tuleval aastal suunatakse lisaraha kruusateede katete ehitusse ning alustatakse 2+2 maanteede projektide ettevalmistamist.

Tallinna-Pärnu maanteel Kohatu lähedal on ainult üks sõidusuundadest kaherealiseks ehitatud. Foto Urmas Saard — Tallinna-Pärnu maanteel Kohatu lähedal on ainult üks sõidusuundadest kaherealiseks ehitatud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tallinna-Narva maantee lõpliku väljaehitamiseni jõutakse pärast 2030. aastat.[/pullquote]Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on teehoiukava kui suur plaan, mida tuleb nüüd jooksvalt täiendada. „Varem pole me nii pikalt teede ehitamise ja hooldamise plaani paika pannud. Sellegipoolest uuendame ka edaspidi regulaarselt kirja pandut, kui leiame juurde võimalusi mõne projekti kiirendamiseks,“ lisas Aas. Neljarajaliste teede ehituse ettevalmistuseks on uues teehoiukavas kavandatud 4 miljonit eurot. Järgmise kümne aasta jooksul planeeritakse ka Tartu ja Pärnu suunal maantee täies mahus neljarealiseks välja ehitada. Tallinna-Narva maantee lõpliku väljaehitamiseni jõutakse pärast 2030. aastat.

Loe edasi: Pealinnast Pärnu ja Tartu suundades väljuvate teede plaan võeti järgmise kümnendi kavasse

Ehitisregistrisse kandmata hoonete andmed tuleb korrastada

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse järgi tuli kinnisvara omanikel käesoleva aasta 1. jaanuariks korrastada ehitisregistri andmed ehk kanda kõik üle 20 ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga hooned ehitisregistrisse.

Registrisse kandmata majja ei ole võimalik end sisse kirjutada, kuna sellisel ehitisel puudub aadress. Foto Urmas Saard — Registrisse kandmata majja ei ole võimalik end sisse kirjutada, kuna sellisel ehitisel puudub aadress. Foto: Urmas Saard

Pärnu linnavalitsuse ehitusjärelevalveteenistuse juhataja Maire Niguli sõnul ei tähenda tärmini möödumine seda, et ehitisregistrisse seni veel kandmata hoonete andmeid enam korrastada ei saaks või asuks omavalitsus registrisse kandmata hoonete omanikke karistama.

„Kõik kinnisvara omanikud, kes ei jõudnud 1. jaanuariks oma kinnistul asuvaid ehitisi ehitisregistrisse kanda, saavad seda jätkuvalt teha, sest neid hooneid, mille osas on andmed jätkuvalt puudulikud, leidub veel üksjagu,“ ütleb Nigul.

Riigi aadressandmete süsteemi andmete kontrollimise ja korrastamise käigus on ilmnenud, et Pärnus asuvad puudulike andmetega hooned enamjaolt osavaldades. Pärnu keskuslinnas leiab ehitisregistrisse kandmata ehitisi harvem.

Oma kinnistul asuvate ehitiste andmeid saab igaüks ise kontrollida ehitisregistri kodulehel www.ehr.ee. Üle tasub vaadata ka hoone(te) nõukogudeaegsed hooneregistri dokumendid ja kontrollida, kas need on ikka ehitisregistrisse üle kantud.

Loe edasi: Ehitisregistrisse kandmata hoonete andmed tuleb korrastada

100 sekundit mälestushetke kõikjal Eestis: Tallinnas, Pärnus, Sindis ja mujal

Eesti Vabariik 100 pidustuste lõppakord keskendub Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamisele üle Eesti, rulludes lahti 3. jaanuaril, kui möödub sada aastat relvarahu kehtima hakkamisest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vägede vahel.

Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures. Foto Urmas Saard — Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures. Foto: Urmas Saard

„Tähistame sel puhul võrreldes varasemate kordadega suuremalt Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Kell 10:30 toimub üle-eestiline vaikuseminut, 100 sekundi jooksul helisevad kirikute kellad,“ teatab Toomas Kiho, EV100 juhtrühma esimees.

Mälestuspäeval asetatakse küünlaid ja pärgi kõikidele Vabadussõjaga seotud mälestussammastele, mälestustahvlitele ning Vabadussõja võitlejate tähistatud sünnikohtadele ja haudadele.

Tallinnas Vabadussõja võidusamba jalamil toimuval tseremoonial peavad kõne kaitseminister Jüri Luik, Reaalkooli abiturient Märten Mikk ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja. Pärja Eesti rahvalt asetab kaitseminister J. Luik, Kaitseväe pärja asetab Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Lisaks asetavad pärjad diplomaatilise korpuse esindajad. Esineb Eesti Kaitseväe Orkester. Eespalve peab peapiiskop emeeritus Andres Põder.

Loe edasi: 100 sekundit mälestushetke kõikjal Eestis: Tallinnas, Pärnus, Sindis ja mujal

Pühade ajal mitmekordistub perevägivalla juhtumite arv

Pühade perioodil kasvab perevägivalla juhtumite arv, mistõttu kutsuvad sotsiaalministeerium, politsei- ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet ning prokuratuur inimesi üles vägivalda märkama ja sellest teada andma.

Stseen perekonna tülist harrastusteatri laval. Foto Urmas Saard — Stseen perekonna tülist harrastusteatri laval. Foto: Urmas Saard

Keskmiselt saab politsei päevas 30 perevägivalla väljakutset, kuid pühade ajal see mitmekordistub: näiteks möödunud aasta 25. detsembril oli väljakutseid 50 ja 2019. aasta 1. jaanuaril 117.

„Politsei võtab tõsiselt iga viidet perevägivallale ja teeb kõik endast oleneva, et vägivallatseja perekonna juurest eemale viia, et tagada kannatanu ohutus,“ rääkis Pärnu politseijaoskonna juht Üllar Kütt. Riigiprokurör Karin Talviste sõnul aitab vägivallatseja eemaldamine luua kannatanule vajalikku turvatunnet. „Samuti suurendab see kindlasti tema valmisolekut võtta vastu abi,“ ütles Talviste.

Ligi kolmandikul juhtudest näevad vägivalda pealt või on kannatanuks lapsed. „Peres, kus üks vanem on vägivallatseja ja teine ohver, on lapse olukord kaitsetu,“ ütles sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna põhja piirkonna juht Kaja Rattas. „Vägivalla pealtnägemine kahjustab last rängalt. Seda arvestades on kõrvalseisjate märkamine ja reageerimine määrava tähtsusega,“ lisas Rattas.

Loe edasi: Pühade ajal mitmekordistub perevägivalla juhtumite arv

Kutse Lükka punkrilahingu asukohta

Süütalastepäeval möödub 74 aastat Võrumaal toimunud Lükka punkrilahingust. Täpselt lahingupäeval, 28. detsembril kutsutakse Lükka punkrilahingu matkale, mis algab kell 10.00 autosõiduga Nursi mälestuskivi juurest.

Illustratiivne pilt metsavendade punkrist. Foto Urmas Saard — Illustratiivne pilt metsavendade punkrist. Foto: Urmas Saard

Lahingukohas süüdatakse küünlad, viibitakse vaikusehetkes ja meenutatakse kodukandi vabadusvõitlejaid. Samas hoiatatakse, et väga märgade ilmastikuolude korral võib matkatee osutuda ka läbimatuks.

Kell 12.00 peetakse langenud metsavendade mälestamist Nursi mälestuskivi juures. Mälestuskogunemisel osalevad Kaitseliidu Võrumaa maleva, Rõuge valla, noorkotkaste ja kodutütarde esindajad ning kaplan. Mälestuskivi ette asetatakse lillekimbud, läidetakse küünlad ja tulistatakse aupauke.

Kell 12.30 järgneb tee joomine ja vestlus Nursi raamatukogus. Ettekandega esineb setu kultuuritegelane Aare Hõrn. Huvilistele on avatud Metsavenna tuba.

KU päevatoimetaja

Sindi tähistab rahukõneluste algust väärika pidulikkusega

Tartu rahulepingu läbirääkimiste algust tähistavat ajaloolist sündmust meenutatakse Sindi gümnaasiumi korraldusel kogunemisega punase koolimaja ees asuva Julius Friedrich Seljamaa monumendi juures.

Seljamaa monumendist mööduvad Sindi gümnaasiumi liputoimkond ja Eesti lipu seltsi noored abilised – Sindi gümnaasiumi õpilased. Foto Urmas Saard — Seljamaa monumendist mööduvad Sindi gümnaasiumi liputoimkond ja Eesti lipu seltsi noored abilised – Sindi gümnaasiumi õpilased. Foto: Urmas Saard

[pullquote]läbirääkimist saatis raske katsumusega sõjategevus, sellest jutustavad väga ilmekate näidetega Sindi gümnaasiumi õpilased[/pullquote]Traditsioonikohaselt asub auvalves Sindi gümnaasiumi liputoimkond, koosseisus Rainer Aas (12a), Merili Tambu (11a) ja Sirelin Kukk (10a). Osaliselt tseremooniaväljakul toimuvas ajalootunnis osaleb kogu koolipere, kes tuleb välja sajakonna sinimustvalge lipuga. Saja lipuga rõhutatakse 4. detsembril algusega kell 11.15 päeva tähtsust, sest täpselt 100 aastat tagasi alustati Tartus rahulepingu läbirääkimistega. Et Eesti Vabariigi ja vaenupoole vahelist läbirääkimist saatis raske katsumusega sõjategevus, sellest jutustavad väga ilmekate näidetega Sindi gümnaasiumi õpilased Sten Eric Hansen ja Braian Kulp.

Läbirääkimiste kõnelustel oma panuse andnud Seljamaad meenutavad Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ja kooli õpilasesinduse president Pillerin Pihelgas küünla süütamise ning lillekimbu asetamisega Seljamaa monumendi jalamile. Sindi muusikakooli õpilane Kertu Kirke Hansen mängib meloodiat „Eesti lipp”.

Loe edasi: Sindi tähistab rahukõneluste algust väärika pidulikkusega

Eesti lipp asugu üldjuhul kõige väärikamal kohal

Kui Eesti lipp tõuseb inimliku eksituse tõttu mõnekümneks sekundiks Pika Hermanni lipumasti tagurpidi, siis kirjutab kõmuajakirjanduse päevatoimetaja sellest ilmse mõnuga, aga kui päevade kaupa heisatakse Tallinna koolimajadel Eesti lipp valesti, siis jääb see märkamata. Kuidas valesti? Nii küsib kohviku omanik, omavalitsuse ametnik, koolijuht, hotelli administraator, seadusandliku kogu esindaja ja paljud teised kodanikud üllatusest silmi kergitades.

Laualipud aknal. Foto Urmas Saard — Laualipud aknal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kui Tallinnat väisas Kanada kindralkuberner Julie Payette, kes on muide paaril korral ka kosmost külastanud astronaut[/pullquote]Kehtib seadusest tulenev üldtunnustatud kord, et Eesti Vabariigi pinnal heisatakse sinimustvalge lipp kõige auväärsemale kohale kõigi ülejäänud lippude reastuses. Kui Eesti lipp heisatakse koos teise riigi lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja maakonna, linna, valla või muu lipuga, paigutatakse Eesti lipp lipurivi tagant vaadates kõige parempoolsemasse masti. Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Paaritu lippude arvu korral võib Eesti lipp asuda ka keskel – näiteks kolmesel alusel. Ükski heisatud lippudest ei või olla suurem Eesti lipust.

Loe edasi: Eesti lipp asugu üldjuhul kõige väärikamal kohal

Võistluse „Kodu kauniks 2019“ võitjad selgunud

Aasta kodu asub Jüris, Aasta aed Pärnumaal.

Birgit Suitsu Aasta aed Pärnumaal Merekülas

Täna toimus Estonia restoranis võistluse „Kodu kauniks 2019“ pidulik lõpetamine. Kuulutati välja Aasta kodu ja Aasta aed: Aasta kodu tiitel koos 2500 euroga Swedbankilt läks Jüri alevikku Merlyn ja Marek Hermakülale läbimõeldud lahendustega avatud valgusküllase modernse kodu rajamise eest; Aasta aia tiitel koos 2500 euroga Bauhofilt läks Birgit Suitsule, kelle koduaed Pärnu lähistel Merekülas võlub uhkete vaadete ja hästi komponeeritud taimekooslustega.

Võistlust Kodu Kauniks korraldab 19. aastat ajakiri Kodu & Aed. Lisaks aasta kodu ja aasta aia aunimetusele jagati sponsorite abil välja kaheksa preemiat. Võistluse ligi sajakonnast osalenust valiti välja 26 kodu- ja aiafinalisti.

Ajakirja Kodu & Aed peatoimetaja Aita Kivi: „Konkursil “Kodu kauniks” osalenute suur arv näitab, kui palju aega ja armastust pühendavad eesti inimesed oma kodudele ja aedadele. Kodusid ja aedu külastades veendusime, et loodut jagatakse rõõmuga teistegagi.“

Loe edasi: Võistluse „Kodu kauniks 2019“ võitjad selgunud

Pildigalerii: Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi asetas pärja Vabadussõja võidusambale

Teisipäeval, 26. novembril toimus Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ühepäevane külaskäik Eestisse, mille käigus avaldas ta austust ka Eesti Vabariigi püsimajäämise nimel võidelnud sõjameestele ning asetas Vabadussõja võidusamba jalamile pärja.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pärg Vabadussõja võidusamba jalamil. Foto Urmas Saard — Ukraina president Volodõmõr Zelenski pärg Vabadussõja võidusamba jalamil. Foto: Urmas Saard

Pärja asetamise järel kohtus president Zelenskõi siinse Eestis elava Ukraina kogukonnaga.

President Volodõmõr Zelenskõi viibis Eestis ametlikul visiidil, mille käigus kohtus president Kersti Kaljulaidi, peaminister Jüri Ratase ja Riigikogu esimehe Henn Põlluaasaga. Lisaks osalesid riigipead kahe riigi digiüritusel Digital Society Sandbox.

Digital Society Sandbox tõi kokku digitaalse ühiskonna huvilised Eestist ja Ukrainast ning kohtumise käigus kirjutasid mõlema riigi digiteemadega seotud ministrid alla koostöömemorandumile, millega pandi alus ühistele koostegemistele.

Ukraina riigipea tutvus koos Eesti kolleegi ja Kaitseväe juhataja Martin Heremiga kaitsetööstuse ning Kaitseväe koostöös arendatud militaarvälihaiglaga. Tegemist on tipphaiglaga rindel, mis on võimalik töökorda seada tunniga.

Samuti külastas president Zelenskõi e-Eesti Esitluskeskust.

Loe edasi: Pildigalerii: Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi asetas pärja Vabadussõja võidusambale

Kodanikupäeva aumärgid läksid kaheksasse maakonda

Rahvastikuminister Riina Solman andis täna kuueteistkümnele silmapaistvale inimesele kaheksast maakonnast pidulikul tunnustusüritusel üle kodanikupäeva aumärgid.

Piret Aus. Foto Urmas Saard — Piret Aus. Foto: Urmas Saard

Kodanikupäeva aumärgi kandidaadiks esitati tänavu 91 inimest. Nende hulgast valiti välja 16 väärikat kodanikku, kellele andis aumärgid 25. novembril üle rahvastikuminister Riina Solman. „On rõõm tõdeda, et üle kogu Eesti saadeti meile kirju ligi saja tähelepanuväärse inimese kohta, kes on pühendunud meie ühiskonda rikastavale tegevusele ning kodanikukasvatuse ja -hoolimise edendamisele. Sel aastal jagasime suure südamega ja tegusatele kodanikele Siseministeeriumi poolt aumärke juba 21. korda,“ ütles rahvastikuminister.

Aumärkide saajate hulgas on nii neid, tänu kellele oli meie suvine juubelilaulupidu esmakordselt suures mahus ligipääsetav ka erivajadustega inimestele; tänu kellele hoolitsetakse vähihaigete laste eest; tänu kellele tõuseb teadlikkus elust dementsusega ning tänu kellele panustatakse oma vaba aega sisejulgeoleku tagamisse. „Te olete andnud hindamatu panuse meie armsa Eesti arendamisse,” sõnas Solman pidulikul tunnustusüritusel.

Loe edasi: Kodanikupäeva aumärgid läksid kaheksasse maakonda

Rahvastikuminister andis peapiiskop emeeritus Andres Põdrale üle Siseministeeriumi hõbeteenetemärgi

Rahvastikuminister Solman andis Eesti Kirikute Nõukogu presidendile peapiiskop emeeritus Andres Põdrale hõbeteenetemärgi üle täna Eesti Metodisti Kirikus toimuval kaplanaadi ja hingehoidjate konverentsil „Kutse ja kutsumus“.

Rahvastikuminister Riina Solman andis peapiiskop emeeritus Andres Põdrale üle Siseministeeriumi hõbeteenetemärgi. Foto Siseministeerium — Rahvastikuminister Riina Solman andis peapiiskop emeeritus Andres Põdrale üle Siseministeeriumi hõbeteenetemärgi. Foto: Siseministeerium

Täna on ühtlasi peapiiskopi 70. juubel. „Mulle rahvastikuministrina ning laiemalt tervele valitsusele on peapiiskop emeeritus Andres Põder olnud ja on jätkuvalt hea ja aktiivselt ühiskonnaasjades kaasa mõtlev koostööpartner,“ märkis Solman üleandmisel.

Peapiiskop emeeritus Andres Põder pälvis Siseministeeriumi hõbeteenetemärgi aastatel 2005-2014 Vabariigi Valitsuse ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vahelise ühiskomisjoni kaasesimehena riigi ja kiriku vahelise koostöö arendamise ning alates 2013. aastast Eesti Kirikute Nõukogu presidendina osadusühtsusel põhineva riigi ja erinevate konfessioonide koostööpartnerluse kujundamise ning edendamise eest.

Solman avaldas heameelt, et pärast aastatepikkusi kõnelusi, mida Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku eestvõttel on peetud, on tekkimas Sotsiaalministeeriumisse ametikoht, mille ülesanded on seotud haigla- ja hoolekandekaplanaadi rajamisega. „Kaplanite töö haiglates ja hoolekandeasutustes on väga-väga vajalik ning meil on riigina kohustus aidata kõigiti kaasa sellele, et haiged ja igapäevast hoolt vajavad inimesed saaksid soovi korral vaimulikku ja hingelist tuge,“ ütles rahvastikuminister.

Siseministeerium annab hõbeteenetemärke tulemusrikka koostöö eest Siseministeeriumiga välja alates 1998. aastast. Peapiiskop emeeritus Andres Põder saab järjekorras 158. Siseministeeriumi hõbeteenetemärgi.

KU päevatoimetaja

Selgusid koolinoorte ideekonkursi „Mina suudan“ võitjad

Siseministeeriumi korraldatud koolinoorte ideekonkursile „Mina suudan” oodati mõtteid, kuidas parandada noorte turvalisust, heaolu ja tervist kohalikus kogukonnas. Noored said oma ideid esitada 23. septembrist kuni 14. oktoobrini. Nüüdseks on rahvastikuministri välja kuulutatud koolinoorte ideekonkursi võitjad selgunud.

Kihnu kooli hoone (tagaplaanil). Foto Urmas Saard — Kihnu koolihoone (tagaplaanil). Foto: Urmas Saard

[pullquote]Aktiivseimalt osavõtnud kooli ja õpilasesinduse tunnustus läheb Kihnu koolile[/pullquote]Rahvastikuministri Riina Solmani sõnul hoolivad tänapäeva noored ühiskonna tervisest ja tahavad selle parandamisel võimalikult palju ise osaleda. „Täiskasvanute ja riigi kohus on neid noori õpetada kogukonnas leiduvaid probleeme märkama ning neile ka lahendusi otsima. Esmakordselt läbiviidava projekti eesmärk on nii noorte endi innustamine kui ka õpetajatele sisendi andmine, kuidas kodanikuühiskonna ja -algatuse temaatikat tundides käsitleda, et ükski leidlik õpilane ei jääks ilma võimalusest ühiskonnas ise kaasa lüüa.”

Tööde hindamine toimus kolmes astmes: kooli, maakondliku ja üleriigilise vooruna. Iga maakond saatis kolm parimat tööd esitamiseks üleriiklikku hindamisvooru, kus valiti välja viis kõige läbimõeldumat ja suurema kogukondliku mõjuga ideed.

Loe edasi: Selgusid koolinoorte ideekonkursi „Mina suudan“ võitjad

Sanditamiskombeid esile tõstev aktsioon „Hakkame santima!“ kulmineerub pühapäeval üleriigilise kadrisandijooksmisega

Pühapäeval, 24. novembril kulmineerub rahvusvaheline sanditamiskombeid esile tõstev aktsioon „Hakkame santima!“ üleriigilise kadrisandijooksmisega, kus kõik kadrisandid on oodatud end mardi- ja kadrisantide rahvaloendusel kirja panema. Üle riigi toimuvad kadripeod, suurim neist 25. novembril Viljandis Pärimusmuusika Aidas.

[pullquote]Pea iga põlisrahva kultuurist võib leida paralleele meie kadri- ja mardisantidele[/pullquote]„Mardid ja kadrid on maskeeritud tegelased, kes käivad perest peresse ja toovad õnne,“ ütles aktsiooni „Hakkame santima!“ eestvedaja Kati Taal. „Meile toovad sandid õnne, vastu saavad ande. Soovitame sõpruskondadel ja peredel kindlasti kadrisandijooksmise ette võtta. “

„Arvatakse, et mardi- ja kadrisandid on tulnud siia kaugelt teispoolsusest ja endale maski ette pannes kehastavad nad meie esivanemate hingi. Pea iga põlisrahva kultuurist võib leida paralleele meie kadri- ja mardisantidele,“ ütles aktsiooni eestvedaja, Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esinaine Kati Taal.

Sestap on Eestisse külla sõitnud ka folkloorirühmad Lätist ja isurite juurest, samuti astub koolides ja rahvamajades toimuvatel kontserditel üles Narva laste folkloorirühm Guselki.

Loe edasi: Sanditamiskombeid esile tõstev aktsioon „Hakkame santima!“ kulmineerub pühapäeval üleriigilise kadrisandijooksmisega

Seljamaa monumendi juures toimub ajalootund

Sindi gümnaasium korraldab tseremooniaväljakul tervele kooliperele ajalootunni, millega tähistatakse 100 aasta möödumist Tartu rahulepingu läbirääkimiste algusest. Aastapäeva ajalootundi kaunistab sadakond Eesti lippu.

Julius Friedrich Seljamaa ausamba juures seisab ajaloolise lipuga auvalves Jaan Roosnurm, Eesti lipu seltsi liige. Foto Urmas Saard — Julius Friedrich Seljamaa ausamba juures seisab ajaloolise lipuga auvalves Jaan Roosnurm, Eesti lipu seltsi liige. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tartu rahu laua taga ei pidanud Eesti midagi paluma ega manguma[/pullquote]Ajaloolane Jaak Valge on öelnud: „Kui Eesti valikud 1939. aastal olid halva ja väga halva vahel, siis 1920. aasta Tartu rahu kõnelustel olid valikud hea ja väga hea vahel.” Diplomaat Trivimi Velliste rääkis 15. novembril Sindi gümnaasiumis toimunud õpilaskonverentsil „Eesti lipp 135”, et 4. detsembril peetakse Eestis meeles neid, kes olid sajand tagasi läbirääkimiste laua taga ja võitlesid Eestile välja vägagi head rahutingimused. „Tartu rahu laua taga ei pidanud Eesti midagi paluma ega manguma, sest Poska ja Seljamaa selja taga seisid vaimusilmas kindral Laidoneri 100 000 mõõka ja tääki. See oli reaalne jõud, millega vaenlasel tuli arvestada.”

Loe edasi: Seljamaa monumendi juures toimub ajalootund

Päästeamet kontrollib käesoleval nädalal kortermajade tuleohutust

Alanud nädalal kontrollib Päästeamet kogu Eestis tuleohutusnõuete täitmist kortermajade ühiskasutatavatel pindadel. Ohutusnõuete järgimisega saab iga vastutustundlik inimene ise kõige paremini enda ja oma naabrite heaolu ja turvalisuse ees seista.

Pärnus. Foto Urmas Saard — Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]2018. aastal hukkus eluhoonete tulekahjudes 45 inimest[/pullquote]„Reidi käigus kontrollisime kortermaju viimati selle aasta alguses ning probleemid puudusid vaid viiendikul kontrollitud hoonetest. Kõige enam on probleeme evakuatsiooni ehk kortermajast ohutult välja pääsemisega, kuid õnnetuse puhul on just ohutult majast välja saamine kõige olulisem. Selle tõttu on Päästeametil evakuatsiooninõuete rikkumises osas ka nulltolerants,” märkis Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe.

Suurim murekoht on jätkuvalt trepikodades hoitavad lapsevankrid, jalgrattad, potililled ja vana mööbel, mis majast väljumisel takistusteks saavad ning tekitavad põlema süttimisel suitsu, mis jätab majaelanikud korteritesse lõksu.

Loe edasi: Päästeamet kontrollib käesoleval nädalal kortermajade tuleohutust

Neste Eesti peakontori fassaad värvub täna sirelilillaks

Tallinna Lastehaigla toetajana juba 26. aastat värvub Neste Eesti peakontori fassaad täna sirelilillaks. Ülemaailmse algatusega liitudes väljendab ettevõte toetust enneaegselt sündinud lastele ja nende peredele.

17. novembril tähistatakse üle maailma enneaegse sünni päeva ja sel puhul värvuvad õhtu saabudes sirelilillaks haiglad, kirikud, kultuuri- ja ametiasutused ning paljud avalikud hooned, juhtides tähelepanu enneaegsete laste sünniga seotud probleemidele.

„Tänase aktsiooniga mõtleme me lastele, kes oma esimesed nädalad ja vahel isegi kuud veedavad haiglas. Ja nendele vanematele, kelle rõõmu lapse sünni üle varjutab lapse keeruline olukord, mure, teadmatus ja stress,“ ütles Neste Eesti peadirektor Dennis Antamo.

Loe edasi: Neste Eesti peakontori fassaad värvub täna sirelilillaks

Pühapäeval kaunistavad sinimustvalged lipud isadepäeva

Isadepäeval heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud, Eesti lipu võivad heisata kõik teisedki. Lipupäevadel heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.

Lipud heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul.

Isadepäevaga austatakse isasid ja tähtsustatakse isade rolli laste kasvatamisel. Isadepäev on kõigi isade ja nende perekondade ühine tähtpäev.

Isadepäev on sarnaselt emadepäevaga saanud alguse eelmise sajandi alguse Ameerika Ühendriikidest. Eestis hakati isadepäeva tähistama 1988. aastal. Põhjamaade eeskujul on meil isadepäev novembrikuu teisel pühapäeval.

Lipp Sindi muuseumil. Foto: Urmas Saard →

Algas konkurss 2020. aasta toidupiirkonna leidmiseks

Maaeluministeerium kuulutas välja konkursi „Eesti toidupiirkond 2020“.

Koos tiitliga antakse toidupiirkonnale üle 1,5 meetri pikkune rändkahvel. Foto Urmas Saard — Koos tiitliga antakse toidupiirkonnale üle 1,5 meetri pikkune rändkahvel. Foto: Urmas Saard

„Iga-aastane konkurss Eesti toidupiirkonna valimiseks on kujunenud heaks traditsiooniks. Konkurss aitab edukalt tutvustada Eesti eri paikkondade ajaloolist ja ka tänapäevast toidukultuuri ning ühtlasi edendada kohalikku väikeettevõtlust,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

„Loodan, et konkurss tuleb sama huvitav ja pingeline nagu eelmistel aastatel ning et iga kandideeriv piirkond toob välja oma kodukandi parimad ja põnevamad maitsed,“ lisas Järvik.

Eesti toidupiirkonna tiitli kandmiseks 2020. aastal saab taotluse esitada tänavu 12. detsembrini. Taotluses tuleb kirjeldada, kuidas kavatsetakse aasta jooksul kohalikke maitseid esile tõsta ja tutvustada. Lisaks tuleb kandideerijal läbi mõelda aastane ürituste kava ehk maitsete aasta programm, mis ühendab toitu teiste kohalike üritustega ning kutsub aasta jooksul inimesi toidupiirkonda külastama ja kohalikku sööki maitsma.

Täpsem teave taotluse esitamise kohta on Eesti toidu veebilehel.

Loe edasi: Algas konkurss 2020. aasta toidupiirkonna leidmiseks

Peterburi luterlikul Volkovi kalmistul avati hauatähis

„MTÜ Eesti Lipu Seltsi varasemat üleskutset on tähele pandud ja seda oli tunda ka Peterburis, diplomaadi ja Pärnu aukodaniku professor Friedrich Fromhold von Martensi hauatähise avamisel,” kinnitas diplomaat ja lipu seltsi esimees Jüri Trei.

Peterburi Volkovi kalmistul professor Martensile avatud hauatähise juures. Foto Jüri Trei — Peterburi Volkovi kalmistul professor Martensile avatud hauatähise juures. Foto: Jüri Trei

Trei sõnul tunnistasid sealsed professorid ja kõrged riigiametnikud ning diplomaatilise korpuse esindajad, et mälestusmärgi kiirele avamisele aitasid palju kaasa Eesti lipu seltsi ja diplomaatide tegevus, kes juba aasta varem paigaldasid suurmehe kalmule väikese Eesti lipu ja mälestusküünla.

Loe edasi: Peterburi luterlikul Volkovi kalmistul avati hauatähis

Algab üleriigiline mardi- ja kadrisantide rahvaloendus

Eesti Folkloorinõukogu koostöös Rahvakultuuri Keskusega korraldab üleriigilise sanditamistraditsioone elavas kasutuses ja au sees hoidva aktsiooni „Hakkame santima!“ raames mardi- ja kadrisantide rahvaloenduse, mille eesmärk on teada saada, millistes Eesti piirkondades enim mardi- ja kadrisante ringi jookseb.

Mardisandid ootamatult uksel. Foto Urmas Saard — Mardisandid ootamatult uksel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kulminatsiooniks on rahvusvaheline festival koos 24. novembril toimuva üle-eestilise kadrisandijooksmisega[/pullquote]Soovime „Hakkame santima!“ aktsiooniga populariseerida meie oma ägedaid sanditamiskombeid ning olukorrast parema ülevaate saamiseks korraldamegi mardi- ja kadrisantide rahvaloenduse. Mardi- ja kadrisandijooksmine on koos sõprade või sõpruskonnaga lõbus sügisene ettevõtmine, samas ka oluline osa meie kultuuripärandist,“ ütles „Hakkame santima!“ aktsiooni eestvedaja Kati Taal.

„Mida rohkem mardi- ja kadrisante end kirja paneb, seda parema ülevaate mardi- ja kadrisandijooksmise seisust üleriigiliselt saame,“ lisas Taal.

Loe edasi: Algab üleriigiline mardi- ja kadrisantide rahvaloendus

Annetamistalgud asetavad heategevuse au sisse

3. detsembril toimuvad Eesti esimesed annetamistalgud. Sel päeval võtavad kümned vabaühendused üle Eesti ette erinevaid tegevusi, et koguda annetusi ühiskondlike probleemide lahendamiseks ning kutsuda inimesi üles endale olulist valdkonda toetama.

[pullquote]ühiskonnad, kus heategevus on levinud ja au sees, on õnnelikumad ja tugevamad[/pullquote]Sarnane algatus on saavutanud rahvusvahelise menu Giving Tuesday nime all. 3. detsembril ja selle vahetus ümbruses korraldatakse üle maailma kampaaniaid ning üritusi, et leida uusi annetajaid, tugevdada sidet olemasolevatega ning edendada annetamiskultuuri laiemalt.

“Eestis annetab heategevuseks keskmiselt iga neljas inimene, paigutades meid maailmas 66. kohale. See tähendab, et kolm inimest neljast ei anneta, ehkki just ühiskonnad, kus heategevus on levinud ja au sees, on õnnelikumad ja tugevamad. Annetamistalgutega tahame aidata ka Eestil selliseks saada,” ütles annetamistalgute korraldaja Helen Talalaev.

Loe edasi: Annetamistalgud asetavad heategevuse au sisse

Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht valiti CIOFFi kultuurikomisjoni juhiks

Täna valiti Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht Monika Tomingas Tšiilis toimunud rahvusvahelise folkloorifestivalide ja rahvakunsti organisatsioonide nõukogu (lühendatult CIOFF) üldkogul juhtima selle kultuurikomisjoni.

Monika Tomingas, CIOFFi kultuurikomisjoni juht. Foto CIOFF 2019 — Monika Tomingas, CIOFFi kultuurikomisjoni juht. Foto: CIOFF 2019

Kultuurikomisjoni ülesandeks on leida lahendusi vaimse kultuuripärandi rakendamiseks folklooriliikumises ja koostöö tegemine enam kui 100 võrgustiku liikmesriigiga Aafrikast Aasiani. Lisaks tegeleb komisjon kultuurikonverentside korraldamise ja erinevate kultuuriprojektide elluviimisega.

„ Minu jaoks pakub kultuurikomisjoni juhtimine mitmekülgseid võimalusi panustada rahvusvahelisse folklooriliikumisse. CIOFFi liikmetega on olnud väga huvitav koostööd teha ning mul on hea meel, et saan seda sügavamal tasandil arendada, “ ütles Tomingas.
Viimasel kahel aastal on komisjon võtnud fookuseks sanditamis- ja maskeerimiskombestiku tavade populariseerimise, kuna need on ühed silmapaistvamaid kõiki kultuure ja riike ühendavad elava pärimuse näited.

Näiteks valmib komisjoni ja CIOFF Venemaa koostöös 2020. aasta suvel interaktiivne foto- ja maskikostüümide näitus, mis sisaldab ka võimalust näha videote vahendusel näitusel eksponeeritud maske karnevalide ja rahvakalendri pühade ajal erinevates riikides elavas kasutuses.

Kultuurikomisjon on varasemalt tegelenud ka folkloorifestivalide kunstiliste määratluste välja töötamisega ning seda määratlust (autentne, stiliseeritud või seatud) kasutavad ligi 400 CIOFFI võrgustikku kuuluvat folkloorifestivali üle maailma.

Loe edasi: Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht valiti CIOFFi kultuurikomisjoni juhiks

Nõmme elanike arv on 2019. aastal kahanenud

2019. aasta 1. oktoobri seisuga elab Tallinnas 443 048 inimest, kellest Nõmme elanikke on 38 587. Eelmisel aastal samal ajal oli Nõmmele registreeritud 39 448 inimest.

See tähendab, et aastaga on Nõmme elanike arv vähenenud 861 inimese võrra.

Nii võrreldes eelmise aasta oktoobri kui ka 1. jaanuari 2019 seisuga on Nõmme elanike arv vähenenud. Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on aga rõõmustav, et hoolimata Nõmme elanike arvu üldisest vähenemisest on iive sel aastal siiski positiivne olnud. „2019. aastal on seni sündinud Nõmmele 289 last, kellest 155 olid tüdrukud ning 134 poisid,“ lausus linnaosavanem. Lisaks eestisisestele liikumistele on 2019. aastal Nõmmelt välismaale elama asunud 40 inimest.

Nõmme lipp →